3-15-1345/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2016, Jõhvi

Haldusasja number

3-15-1345

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Pokras

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Pokrase kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes kaebaja taotluse hilinenult

läbivaatamises, oli õigusvastane.

3. Mõista Tallinna Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja menetluskulu

(riigilõiv) summas 12 eurot. Ülejäänud Aleksei Pokrase menetluskulu (riigilõiv) summas

108 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. märtsil 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 10. märtsil 2015 Aleksei Pokrase kaebus-kahjunõue (tl 11,

tõlge tl 13). Kaebaja selgitas, et ta esitas 16. juunil 2014 Tallinna Vangla direktori nimele

3-15-1345

eestikeelse kaebuse-kahjunõude, mis registreeriti numbriga 5-18/14/17693-1. Kaebaja sai

6. novembril 2014 Tallinna Vanglalt 4. novembri 2014. a vastuse nr 5-18/14/17693-2, millega

Tallinna Vangla ei rahuldanud kaebaja 16. juuni 2014. a kaebust. Tallinna Vangla saatis

kaebajale vastuse rohkem kui 4 kuud ja 20 päeva hiljem. Sellega rikkus Tallinna Vangla

jämedalt kaebaja õigusi ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-t 1. Tallinna Vangla tekitas

kaebajale kahju seoses sellega, et haldusakti ei antud välja õigeaegselt. Kaebaja nõudis tema

õiguste ja RVastS § 18 lg 1 rikkumise eest ning RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 ja § 12 lg 1 kohaselt

temale tekitatud kahju hüvitamist summas 4000 eurot.

2. A. Pokras esitas 24. mail 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et Tallinna

Vangla saatis vastuse tema 16. juuni 2014. a kaebusele rohkem kui 4 kuu ja 20 päevase

hilinemisega (tl 2-3, tõlge tl 5). Sellega rikkus Tallinna Vangla jämedalt kaebaja õigusi ja

RVastS § 18 lg-t 1. Seega tekitas Tallinna Vangla kaebajale mittevaralist kahju sellega, et ei

teinud haldusakti õigeaegselt. Kaebaja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna

Vangla tegevuse ja tegevusetuse ning mõistaks Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju

hüvitise summas 4000 eurot.

3. Tallinna Vangla jättis 12. juuni 2015. a otsusega nr 5-37/15/79-4 A. Pokrase kahju

hüvitamise nõude rahuldamata (tl 12).

4. Tartu Halduskohus jättis 15. septembri 2015. a määrusega kaebuse selle täpsustamiseks

käiguta (tl 14).

5. Tartu Halduskohtusse saabus 2. oktoobril 2015 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus,

milles ta märkis, et Tallinna Vangla alandas oma tegevusega tema inimväärikust ja tekitas

kahju tema psüühilisele tervisele (tl 17-20, tõlge tl 22).

6. Tartu Halduskohus tõlgendas 28. oktoobri 2015. a määruses kaebuse nõudeid ning luges

tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega (tl 27-28). Kohus käsitas kaebust tervikuna

kahju hüvitamise kaebusena. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja küsis

vastustajalt vastust kaebusele.

7. Vastustaja palus 16. novembri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl

38-39).

8. Kaebaja esitas vastuväited vastustaja 16. novembri 2015. a vastusele (tl 66-67, tõlge tl

69).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja on taotlenud talle haldusakti hilinemisega põhjustatud kahju hüvitamist, väites

kokkuvõttes järgmist.

1) Tallinna Vangla tekitas kaebajale kahju seoses sellega, et haldusakt ei olnud õigeaegselt

välja antud. Sellega alandas vangla kaebaja inimväärikust ja tekitas kahju tema psüühilisele

tervisele, ignoreerides kaebajat ja jättes vastamata tema kaebustele seadusega ettenähtud ajal.

Vangla venitas tahtlikult kaebuse menetlemist, kavatsedes juhtida kaebaja eksitusse ja sundida

teda mööda laskma tähtaega kaebuse esitamiseks halduskohtule.

2(5)

3-15-1345

2) Vangla peab kandma teenitud karistust seaduse rikkumise eest ja maksma kaebajale

kompensatsiooni. Hüvitise maksmine on põhjendatud, kuna vangla tunnistas oma tegevuse

õigusvastasust.

10. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Vastuses kaebusele esitas

vastustaja järgmised väited.

1) Vastustaja möönab, et vangla on õigusvastaselt käitunud, jättes kaebaja taotluse tähtaegselt

lahendamata, kuid vangla õigusvastasest käitumisest ei ole saanud tekkida kahju, mille

hüvitamine rahas oleks kuidagi põhjendatud. Kahtlemata võis kaebaja olla nördinud, kui ei

saanud vastust tähtaegselt, kuid kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellise tõsidusastmega,

mida saab käsitleda inimväärikuse alandamisena. Vastustaja ei viivitanud kaebaja taotluse

lahendamisega pahatahtlikult, vaid vastamine viibis kinnipeetavate poolt kahju hüvitamise

taotluste massilise esitamise tõttu. Kaebajal oli võimalus vastamistähtaja saabumise järgselt

koheselt oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse pöörduda. Riigikohtu

halduskolleegium on 21. juuni 2010. a otsuses nr 3-3-1-24-10 asunud seisukohale, et vaide

edastamisega viivitamise puhul esitatud kahju hüvitamise nõue ei saanud kaebajale tekitada

sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Seega kui kahju ei

saa tekkida vaide edastamisega viivitamisel, siis ei saa kahju tekkida ka kahjunõude

mittetähtaegsel lahendamisel.

2) Käesoleval juhul on vangla tunnistanud oma õigusvastast tegevust ja vabandanud 12. juuni

2015. a vastuses nr 5-37/15/79-4 kaebaja ees. Asjaolusid arvestades on vabandamine piisav.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kaebaja esitas kohtule kaebuse seoses sellega, et Tallinna Vangla saatis vastuse tema

16. juuni 2014. a kaebusele rohkem kui 4 kuu ja 20 päevase hilinemisega. Kaebaja leiab, et

sellega tekitati talle mittevaralist kahju 4000 euro ulatuses.

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

13. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama

seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist väärikuse alandamisega.

14. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju

tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Asja materjalidest nähtuvalt esitas

kaebaja Tallinna Vanglale 15. juunil 2014 kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 19.

juunil 2014 numbriga 5-18/14/17693-1, ning milles kaebaja taotles mittevaralise kahju

hüvitamist 9000 euro ulatuses seoses sellega, et Tallinna Vangla kambrites ei olnud talle

tagatud ettenähtud põrandapinda (tl 40-42). Tallinna Vangla lahendas kaebaja kahju

hüvitamise taotluse 4. novembri 2014. a otsusega nr 5-18/14/17693-2, milles leidis, et A.

3(5)

3-15-1345

Pokrase kahju hüvitamise nõue perioodi 30. mai 2008 kuni 17. märts 2009 osas tuleb

tagastada läbivaatamatult ja kahju hüvitamise nõue perioodi 30. aprill 2012 kuni 11. juuni

2013 eest tuleb jätta rahuldamata (tl 43-45). Tallinna Vangla vabandas 12. juuni 2015. a

vastuses nr 5-37/15/79-4 kaebaja ees ning möönis, et vangla on õigusvastaselt käitunud, jättes

taotluse tähtaegselt lahendamata (tl 12p).

15. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle

nõuetekohasest esitamisest arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja eksis

RVastS § 18 lg 1 vastu ja lahendas taotluse hilinenult. Vastustaja on seisukohal, et kahju

hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning piisab vabandusest. Kaebaja leiab, et hüvitise

maksmine on põhjendatud, kuna vangla tunnistas oma tegevuse õigusvastasust.

16. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg

8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab

kinnipeetav hüvitamiskaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui vangla on jätnud kahju

hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi kaebaja

käesoleval juhul nii toiminud, esitades 24. augustil 2014 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles

ta palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kehtetuks ja jätta kohaldamata vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6 ning mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju

hüvitisena 9000 eurot seoses ebapiisava elamispinna tagamisega kambrites perioodidel 30.

mai 2008 kuni 17. märts 2009 ja 30. aprill 2012 kuni 11. juuni 2013 (haldusasi nr 3-14-

51882). Tartu Ringkonnakohus nõustus 26. novembri 2015. a otsuses haldusasjas nr 3-14-

51882 halduskohtu põhjendustega selles, et kahjuhüvitise taotlus vanglale perioodi 30. mai

2008 kuni 17. märts 2009 osas ei olnud tähtaegselt esitatud. Samas leidis ringkonnakohus, et

osaliselt tuleb rahuldada A. Pokrase kaebus perioodi 30. aprill 2012 kuni 11. juuni 2013 osas

kahjuhüvitise väljamõistmiseks ning mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja

kahjuhüvitis summas 335 eurot (ringkonnakohtu otsus jõustus 8. veebruaril 2016).

17. Kaebaja leiab, et hüvitise maksmine on põhjendatud, kuna vangla tunnistas oma tegevuse

õigusvastasust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

20. oktoobri 2011. a määruses asjas nr 3-3-1-43-11, p-s 18, et mitte igasugune põhiõiguste

rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja

sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive

intensiivsusele. Kuigi RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise rahas, on

Riigikohtu senises praktikas (11. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12;

5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14) kahjunõude rahuldamise ulatuse osas

leitud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise

asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamine. Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse

ette.

18. Kohus leiab, et mittevaralise kahju rahaline hüvitis ei ole käesoleva haldusasja asjaoludest

tulenevalt adekvaatne hüvitise viis – Tallinna Vangla poolt kaebaja õiguste rikkumise

tunnistamise ning tema ees vabandamisega on kaebajale tekkinud mittevaraline kahju

kohaselt hüvitatud. Mistahes põhiõiguste rikkumine, mis võis eelduslikult põhjustada isikule

ebamugavusi ja mittevaralist kahju, ei õigusta tingimata kahju eest rahalise hüvitise

väljamõistmist. Vaatamata asjaolule, et haldusorgan ei lahendanud kaebaja taotlust tähtaegselt,

esitas kaebaja kohtule hüvitamiskaebuse siiski tähtaegselt. Usutav ei ole, et vastustaja poolt

4(5)

3-15-1345

kaebaja taotluse mittelahendamine põhjustas kaebajale kannatusi, mis on käsitatavad

väärikuse alandamisena tasemel, mida tuleb hüvitada rahas. Samuti ei ole tõendatud see, et

Tallinna Vangla tekitas kahju kaebaja psüühilisele tervisele. Kohus on seisukohal, et kaebaja

õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise

kahju hüvitamist rahas.

19. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb

esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised

kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning

seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega

(Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai

2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).

20. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad

kaebaja menetluskulud riigilõivu. Riigilõivu seaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse

halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille

väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse,

kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kahjunõudelt summas 4000 eurot tuli tasuda

riigilõivu 120 eurot. Tartu Halduskohus vabastas 28. oktoobri 2015. a määrusega kaebaja

riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (tl 27-28).

21. Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud

osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud

vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal

ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 10 % ulatuses.

HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus

menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja

riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud

120 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tallinna Vanglalt riigituludesse välja mõista 12

eurot (120×0,1). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 108 eurot jääb Eesti

Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik

5(5)