3-15-3160/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3160

Haldusasi

Remo Ainsar kaebus Tartu Vangla 23.09.2015. a

käskkirja nr 6-2/1309 ja 20.11.2015. a vaideotsuse

nr 1-11/759-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsar määruskaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Remo Ainsar

vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Remo Ainsare määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 24.09.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13225 rahuldati kinnipeetava

Remo Ainsare 06.09.2015. a taotlus riigi õigusabi saamiseks ja määrati riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud. Nimetatud määruses toodud asjaolude järgi soovib R. Ainsar riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses, kuna Tartu Vangla kahtlustab teda valvuri solvamises,

mida taotleja teinud ei ole ja taotlejale võidakse määrata selle eest karistus.

2. R. Ainsare esindaja vandeadvokaat Siret Saks esitas 17.12.2015. a Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla 23.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1309 ja 20.11.2015. a vaideotsuse

nr 1-11/759-2 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati Tartu Vangla 23.09.2015. a

käskkirjaga kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks Tartu

Vangla kodukorra p 1.7.1 süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja

distsipliinirikkumine selles, et ta kasutas 30.08.2015. a kella 16.50 paiku teiste isikute suhtes

solvavaid väljendeid. R. Ainsare vaie Tartu Vangla 23.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1309 peale

jäeti Tartu Vangla 20.11.2015. a vaideotsusega nr 1-11/759-2 rahuldamata. Kaebuses on

esitatud taotlus R. Ainsare vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus vabastas 15.01.2016. a määrusega R. Ainsare riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja lõpetas R. Ainsarele riigi õigusabi

osutamise riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 teise lause alusel (resolutsiooni p 7).

Halduskohtu määruse kohaselt on Tartu Maakohtu 24.09.2015. a määruse resolutsioon ekslik,

kuna R. Ainsar taotles riigi õigusabi haldusmenetluses ning maakohtul puudub pädevus

määrata riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Samas on kaebajale reaalselt

õigusabi osutatud haldusmenetluses ja selle eest on esindajale tasu määratud. Kaebaja

esindaja on seejärel esitanud kaebuse halduskohtule. RÕS § 17 lg 1 esimeses lauses sätestatud

reegli kohaselt jätkub riigi õigusabi andmine ka halduskohtumenetluses. Sama lõike teise

lause kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus igal ajal uuesti hinnata, kas

jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi

õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

Käesoleval juhul on riigi õigusabi andmise otsustanud küll Tartu Maakohus, kuid kuna asi on

üle kandunud halduskohtumenetlusse ning halduskohtumenetluses on riigi õigusabi andmise

otsustamine halduskohtu pädevuses, saab halduskohus otsustada ka riigi õigusabi lõpetamise

üle. RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Arvestades asjaolusid, et R. Ainsar on varasemalt esitanud halduskohtule arvukalt

kaebusi ja osalenud halduskohtumenetluses ka iseseisvalt ning seda, et käesolev kaebus

võetakse menetlusse ja vandeadvokaadi poolt koostatud kaebuses on põhiargumendid

esitatud, puudub vajadus kaebajale jätkuvalt riigi õigusabi andmiseks. Kaebajal on piisavad

kogemused, et edaspidises menetluses iseseisvalt osaleda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. R. Ainsar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a määruse

resolutsiooni p 7 tühistada ja teha uus määrus, millega jätkata kaebajale riigi õigusabi

andmist.

Määruskaebuse kohaselt on riigi õigusabi osutamise lõpetamine põhjendamata, sest kaebaja ei

ole antud asjasse süüvinud ja see raskendab oluliselt tema kaitsevõimet. Kaebaja suutlikust

ennast kaitsta ei tõenda varasemalt arvukate kaebuste esitamine ja kohtumenetlustes

osalemine. RÕS § 17 lg 1 alusel jätkub kaebajale õigusabi osutamine ja kui kohus õigusabi

andmise lõpetab, pikendab see asjata kohtupidamist, sest kaebaja ei ole asja materjalidega

tutvunud. Samuti ei ole kaebaja võimeline poole menetluse pealt asjasse täiemahuliselt

süvenema, mis pikendab kohtupidamist. Esindaja jätkamine kohtumenetlust ei pikendaks.

Kaebaja soovib koopiaid, mida ta on soovinud alates 22.09.2015, kuid pole seni saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 15.01.2016. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201

lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. Ringkonnakohus hinnangul oli halduskohtul õigus lõpetada kaebajale riigi õigusabi

andmine Tartu Maakohtu 24.09.2015. a määruse alusel. Nimetatud määrusega anti kaebajale

riigi õigusabi kaebaja esindamiseks haldusmenetluses. Vaidemenetlus Tartu Vangla

23.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1309 peale on kaebajal riigi õigusabi osutaja abil läbitud.

Samuti esitas kaebaja esindaja halduskohtule korrektse ja põhjendatud kaebuse koos

lisamaterjalidega. Halduskohus on õigustatult leidnud, et esinevad riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtule

teadaolevalt on kaebaja esitanud halduskohtule ja ka ringkonnakohtule erinevaid kaebusi ja

määruskaebusi. Kõikides asjades on välja toodud ka vajalikud asjaolud ja põhjendused.

Pealegi on halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis tagab kaebaja õiguste kaitse, kui ka

selle, et menetluse pooled on sõltumata oma õiguslikest teadmistest võrdses seisus. Pealegi on

esitatud kaebuses välja toodud juba vajalikud asjaolud ja põhjendused ning seega on

halduskohus põhjendatult leidnud, et puuduvad alused riigi õigusabi andmiseks.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud väited, et kaebaja ei

ole asjasse süüvinud ning see raskendab tema kaitsevõimet ja pikendab kohtumenetlust.

Kaebus antud haldusasjas on esitatud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja

selle kohta tehtud vaideotsuse vaidlustamiseks. Kaebaja on tutvunud distsiplinaarmenetluse

protokolliga ning andnud ka selgitusi. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei ole asjasse süüvinud.

Tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või

-oskusi. Kaebaja on varasemalt esitanud kohtutele erinevaid kaebusi, mistõttu ei saa teda

pidada kohtuga suhtlemises kogenematuks. Samuti märgib ringkonnakohus, et kaebajal on

tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 88 õigus tutvuda toimikuga.

Menetlusosalise huve arvestades võib kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka

kinnipidamisasutuses. Eeltoodud asjaoludele tuginedes, ei ole ka põhjendatud arvata, et

kohtumenetlus oluliselt pikeneb.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi