Legislator Case Law & Legislation
2-15-4844/25 AI generated

2-15-4844/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-4844/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis Brisko Rahuldada Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu nõusoleku

Legislator headnote

AI generated

2-15-4844/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis Brisko Rahuldada Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu nõusoleku

Keywords

AI generated
notary necessary expense professional fee authorization to sue protest of a negotiable instrument holographic will
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4844

Tsiviilasi

Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ning N.A

hagi Jankover OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

0 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A apellatsioonkaebus

Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Brisko OÜ

(registrikood 10381701, asukoht Lasnamäe tn 30a, 11413

Tallinn), seaduslik esindaja: K.Y (isikukood XXX, e-

post:XXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): R.N

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja III (apellatsioonimenetluses apellant III): Q.R

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja IV (apellatsioonimenetluses apellant IV): N.A

(isikukood XXX, elukoht XXX )

Hagejate (apellantide) lepinguline esindaja

Stanislav

Tšerepanov (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Jankover OÜ

(registrikood 10281649, asukoht Lasnamäe tee 30a, 11413

Tallinn), lepinguline esindaja Angelina Aaman (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis Brisko

OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A menetluskulud võrdsetes osades Jankover OÜ-lt 300 eurot

ületavas osas välja mõistmata.

2. Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks.

3.2. Tuvastada Jankover OÜ (registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr 14981201 IV jakku 2. järjekohale tehtud

hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada käesoleva kohtuotsusega Jankover OÜ

(registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr

14981201 IV jakku 2. järjekohale tehtud hüpoteegikande kustutamiseks.

3.3. Tuvastada Jankover OÜ (registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr 243901 IV jakku 5. järjekohale tehtud

hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada käesoleva kohtuotsusega Jankover OÜ

(registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr

243901 IV jakku 5. järjekohale tehtud hüpoteegikande kustutamiseks.

3.4.Tuvastada

Jankover OÜ (registrikood

10281649) kohustus anda

nõusolek.kinnistusraamatu registriosa nr 2132702 IV jakku 3. järjekohale tehtud

hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada käesoleva kohtuotsusega Jankover OÜ

(registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr

2132702 IV jakku 3. järjekohale tehtud hüpoteegikande kustutamiseks.

3.5. Rahuldada N.A hagi Jankover OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.

3.6. Mõista Jankover OÜ-lt välja kahju hüvitis 798,69 (seitsesada üheksakümmend

kaheksa eurot ja 69 senti) N.A kasuks.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

3.7. Tsiviilasja menetluskulud jätta tuvastushagi osas tervikuna Jankover OÜ kanda.

Hageja IV kahju hüvitise nõude osas jätta menetluskulud 99% osas Jankover OÜ

kanda.

3.8. Mõista Jankover OÜ-lt välja menetluskulud kokku 500 eurot võrdsete osadena

Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A kasuks.

3.9. Mõista Jankover OÜ-lt välja menetluskulud 173,25 eurot N.A kasuks.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 30.03.2015 esitasid Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A (hagejad) Harju Maakohtule

hagiavalduse Jankover OÜ (kostja) vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise

nõudes, N.A esitas kostja vastu täiendavalt kahju hüvitamise nõude, menetluskulud

palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja I kostjaga 18.11.2008 kinnistu asukohaga

Lasnamäe tn 30a Tallinn notariaalse müügilepingu.

3. Vastavalt müügilepingu punktile 5.1. oli kostja (kui müüja) nõuete tagamiseks seatud

hüpoteek ja ühishüpoteek ning lepingu punkti 5.3. kohaselt oli kostja kohustatud 2

nädala jooksul arvates lepingust tulenevate kostja nõuete rahuldamisest esitama

hagejale I, hagejale II, hagejale III ja hagejale IV vormikohase tagasivõtmatu

nõusoleku kostja kasuks lepingu alusel seatud hüpoteekide kustutamiseks

kinnistusraamatust.

4. Jaanuaris 2015 kavatses hageja IV müüa talle kuuluva kinnistu asukohaga XXX, mida

tõendab notariaalse lepingu projekt. Selleks oli kostjale saadetud 12.01.2015 notari

poolt taotlus anda nõusolek ühishüpoteegi kustutamiseks. Kostja sellele ei reageerinud

ega ole seni nõusolekut andud.

5. Hageja IV oli sunnitud kinnistu müügitehingust loobuma ja tasuma trahvi 500 eurot.

Kuna korteriomandit ei õnnestunud müüa, on hageja IV pidanud käesoleva ajani ise

tasuma korteri kommunaaltasusid summas 305,07 eurot. Seega on kostja IV varaline

kahju kokku summas 805,07 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning on valmis andma hagejatele nõusoleku

ühishüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei tunnista hagi kahju hüvitamise nõudes.

7. Kostja juhtis 22.01.2015 hageja I tähelepanu sellele, et Brisko OÜ on jätnud OÜ-le

Jankover osaliselt tasumata endise Brisko OÜ osaniku M. N.A-ga müügieelsete

läbirääkimiste käigus kokkulepitud müügihinna ja protsendi. Samuti ei ole Brisko OÜ

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

heastanud kahju, mis oli kostjale hageja I poolt tekitatud XXX territooriumilt OÜ-le

Jankover kuuluvate metallgaraažide omavolilise teisaldamisega ning nendes olnud

ettevõtte vara hävitamisega.

8. Kostja leiab, et hageja IV ei ole tõendanud neid asjaolusid, millele tuginevad tema

kahju hüvitamise nõuded. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud korteri

Läänemere XXX ostu-müügi broneerimislepingut ei saa pidada piisavalt

usaldusväärseks tõendiks, hageja põhjendamatud nõuded on vastuolus hea usu

põhimõtte ja heade kommetega. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta N.A hagi kahju

hüvitamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus

9. Harju Maakohus tegi 02.11.2015 osalisel hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse,

millega rahuldas hagi nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks; tuvastas kostja

kohustuse anda nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 14981201 IV jakku 2.

järjekohale tehtud hüpoteegikande, registriosa nr 243901 IV jakku 5. järjekohale tehtud

hüpoteegikande ja registriosa nr 2132702 IV jakku 3. järjekohale tehtud

hüpoteegikande kustutamiseks ning asendas need kohtuotsusega; rahuldas hageja IV

hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt ning mõistis kostjalt välja kahju

hüvitise summas 798,69 eurot hageja IV kasuks. Menetluskulud jättis maakohus

tuvastushagi osas tervikuna ja hageja IV kahju hüvitise nõude osas 99% osas Jankover

OÜ kanda. Maakohus mõistis Jankover OÜ-lt võrdsetes osades Brisko OÜ, R.N, Q.R-i

ja N.A kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot ja N.A kasuks summas 173,25

eurot.

10. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

11. Kohus on hagejate I-IV hagi tervikuna rahuldanud tuvastusnõude osas ning hageja IV

kahju hüvitamise hagi rahuldanud osaliselt. Hageja IV rahalise nõude suurus oli 805,07

eurot ning kohus rahuldas hagi 798,69 euro osas. Seega on hageja IV hagi rahuldatud

99% osas. Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et hagejate I-III menetluskulud tuleb

tervikuna kostja kanda jätta ning hageja IV menetluskuludest tuleb 99% kostja kanda

jätta.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

13. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot

ja riigilõivu 475 eurot.

14. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku

475 eurot (tlk 63, 69), millest tuvastusnõudelt on tasutud 300 eurot ja hageja IV kahju

hüvitamise nõudelt 175 eurot. Kohus leiab, et tuvastusnõudega seoses tasutud riigilõiv

kuulub tervikuna kostjalt väljamõistmisele. Kuna hageja IV rahaline nõue on

rahuldatud 99% ulatuses, kuulub kostjalt hagejale IV väljamõistmisele riigilõiv

summas 173,25 eurot.

15. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on hagejate nimel menetluses dokumente

esitanud hageja I seaduslik esindaja. Üksnes 19.10.2015 menetlusdokumendi on

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

esitanud lepinguline esindaja ning kõnealuses dokumendis on vaid kinnitatud, et

hagejad jäävad varasemate seisukohtade juurde ning esitatud menetluskulude nimekiri,

milles on väidetud, et hagejate menetluskulud õigusabile on 2460 eurot. Kohtu

hinnangul on asjaolu, et hagejad on tegelikkuses lepingulise esindaja poole pöördunud

alles vahetult enne menetluskulude nimekirja esitamist, tõendatud lepingulise esindaja

volikirjadele märgitud kuupäevaga, mis on 14.10.2015. Seega on kohtul sügav kahtlus,

et hagejate esindaja poolt kohtule esitatud arve nr 15101501 spetsifikatsioonil

kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele.

16. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et sisuliselt ei ole hagejatel lepingulist

esindajat olnud, kuna käesolevas menetluses ei ole peale 19.10.2015

menetlusdokumendi, mis on peamiselt menetluskulude nimekiri, kohtule lepingulise

esindaja poolt dokumente esitatud. Menetluskulude nimekirja esitamine ei ole

menetlustoiming, mille tegemise eest on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejatel ei ole käesolevas asjas

lepingulise esindaja kulusid tekkinud ning hagejate taotlus mõista kostjalt välja

õigusabikulud summas 2460 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

17. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejatele menetluskulud,

mis on seotud riigilõivu tasumisega. Hagejatele I-IV tuleb kostjal võrdselt tasuda

kokku 300 eurot ning hagejale IV tuleb lisaks tasuda 173,25 eurot.

Apellatsioonkaebus

18. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada osaliselt, so resolutsiooni p 7, 8 ja 9 osas ja teha tühistatud osas asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ning välja mõista kostjalt

menetluskulud 2460 euro suuruses täiendavalt maakohtu otsuses kostjalt

väljamõistetud menetluskuludele, menetluskulud jätta vastustaja kanda.

19. Apellant leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel ning

apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks

apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

20. Kliendilepingu sõlmimise ajast 16.01.2015 on kõik menetlusdokumendid käesolevas

tsiviilasjas tehtud lepingulise esindaja Stanislav Tšerepanovi, kui õigusbüroo Statam

International OÜ juristi poolt, kliendilepingu alusel, mille kohaselt temale olid antud

käsund ja volitused hagejate esindamiseks kohtus. Kliendilepingu kohaselt lepingulise

esindaja teenuste eest kohustus tasuma Brisko OÜ.

21. Käesolevas kohtuvaidluses olid hagejad andnud esindusõiguse volikirjade alusel nii

hageja I seadusliku esindajale, kui ka lepingulisele esindajale. Kohtuvaidluse vaatas

kohus läbi kirjalikus menetluses. Hageja I seaduslik esindaja soovis allkirjastada ja

esitada kohtule lepingulise esindaja poolt ettevalmistatud menetlusdokumendid

isiklikult. Kohtule esitatud volikirjadel on tegelikult kaks kuupäeva (01.03.2015 ja

14.10.2015), seega ei ole kohtu järeldused, et lepingulise esindaja poole pöörduti

vahetult enne menetluskulud nimekirja esitamist, asjakohased.

22. Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot,

kuid kohus jättis menetluskulud väljamõistmata. Hagejate arvates kohtu poolt otsuse

tegemine „sügava kahtluse“ alusel on ebaseaduslik. Kohus ei ole võtnud sisulist

seisukohta hagejate poolt esitatud õigusabikulude osas ega nõudnud hagejatelt

täiendavaid tõendeid kahtluste selgitamiseks. Kohus seadis hagejate ja lepingulise

esindaja õigussuhte tekkimise kahtluse alla. Õigusabikulude esitamise alus on

käsundusleping.

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

23. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, millal on väljastatud volikirjad või

millistel tingimustel on teenuste osutamine ja teenuste eest tasumine kokku lepitud.

24. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus hageja poolt

esitatud menetluskulusid vaidlustanud. Kuivõrd hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses kohtumenetlusega, ning kostjad ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis

tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui

poolel on tekkinud kohustus tasuda õigusabi eest.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellantide kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

26. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jätta

muutmata, kuid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas tuleb tühistada osas,

milles maakohus jättis kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud

summas 200 krooni. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

27. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 7,

millega maakohus otsustas, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta tuvastushagi osas

tervikuna kostja kanda ja hageja N.A (hageja IV) kahju hüvitise nõude osas tuleb jätta

menetluskulud 99 % osas kostja kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude jaotust

sellega, et hagejate tuvastusnõue rahuldati täielikult, kuid hageja IV kahju hüvitamise

nõue rahuldati osaliselt. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, miks on maakohtu

menetluskulude jaotus hagejate arvates ebaõige. Ringkonnakohtu arvates on maakohus,

arvestades esitatud nõuete rahuldamise ulatust ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS

§ 163 lg-st 1, õigesti asunud seisukohale, et hagejate menetluskulud tuvastusnõude

rahuldamise tõttu tuleb jätta täielikult kostja kanda ja hageja IV kahju hüvitamise nõude

osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja IV menetluskulud jätta vaid osaliselt kostja kanda.

28. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 9,

kuid ei ole põhjendanud, miks on hagejate arvates maakohtu otsus selles osas vale.

Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohus oleks pidanud kostjalt hagejate

kasuks välja mõistma lepingulise esindaja kulud, eristamata, et hagis esitatud kostja IV

nõude tõttu peaks lepingulise esindaja kulusid kostja IV osas arvestama suuremas

ulatuses võrreldes teiste hagejatega. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebus maakohtu otsuse

p-i 9 vaidlustamise osas põhjendatud.

29. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole hagejate

poolt esitatud lepingulise esindaja kulud osas, mis ei seondu 19.10.2015

menetlusdokumendi koostamisega. Arvestada tuleb seda, et kohtul on alust TsMS § 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud

kohtumenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejaid II-IV lepingulise

esindajana volikirjade alusel (tlk 58-62) hageja I seaduslik esindaja K.Y. Ta on

esindajana märgitud hagiavalduses ning hiljem esindanud hagejaid ka menetluses (tlk-d

79, 112). Asja materjalidest ei nähtu, et enne 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamist

oleks menetluses hagejaid esindanud Statam International OÜ jurist Stanislav

Tšerepanov. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse kontrollimisel peab olema toimiku

materjalidest tuvastatav millises mahus esindaja esindatavatele teenust osutas. Toimiku

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

materjalidest ei nähtu, et Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov on enne

19.10.2015 kirjaliku seisukoha esitamist hagejatele õigusabiteenust osutanud. Maakohus

on õigesti viidanud sellele, et esitatud volikirjade kohaselt on hagejad Statam

International OÜ juristi Stanislav Tšerepanovit volitanud enda nimel esindama alles

14.10.2015. Asjaolu, et volikirjade päises on varasem kuupäev ei tähenda, et volitus

esindamiseks kehtis juba sellest ajast. Menetluskulude nimekirjas esitatud

spetsifikatsiooni kohaselt nõutakse nende esindajakulude hüvitamist, millises osas on

teenust osutanud Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov. Seega ei ole

põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis ei seondu 19.10.2015 menetlusdokumendi

koostamisega.

30. Maakohus tegi 09.10.2015 määruse, milles määras asjas kirjaliku menetluse ning teatas,

et menetlusosalised on kohustatud esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja

seisukohad, sealhulgas menetluskulude nimekirja kohtule hiljemalt 19.10.2015. Hagejaid

esindades esitas selle dokumendi Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov.

Maakohus leidis, et kuna 19.10.2015 menetlusdokumendis on kinnitatud, et hagejad

jäävad varasemate seisukohtade juurde ning selles sisaldub peamiselt menetluskulude

nimekiri, mille eest õigusabikulude hüvitamist ei ole õigus nõuda, siis hagejatel

lepingulise esindaja kulusid tekkinud ei ole.

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õige selles, et 19.10.2015

menetlusdokumendi koostamise esindajakulu, mis puudutab menetluskulude esitamist, ei

ole põhjendatud kostjalt välja mõista. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja

koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka

menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike

kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13).

32. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud osas, millega maakohus leidis, et 19.10.2015

menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks on hagejate lepingulise esindaja

ajakulu täiesti põhjendamatu. Kuna kohus andis pooltele tähtaja oma seisukohtade

esitamiseks ja hagejate nimel esitas selle lepinguline esindaja, siis tuleb esindaja kulude

vajalikkust ja põhjendatust kontrollida. Asjast nähtub, et peale kostja vastust 02.05.2015

esitas hagejate nimel lepingulise esindajana 19.10.2015 menetlusdokumendi. Seega on

lepingulise esindaja kulu põhjendatud osas, mis puudutab kostja vastusega tutvumist.

Kuna sisulises osas on kostja vastus ühe lehekülje pikkune, ei ole lepingulise esindaja

kulu põhjendatud rohkem kui 0,5 tundi, 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja

klientidega nõupidamiseks on põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi, arvestades, et

vaidluse sisulises osas on hagejate 19.10.2015 menetlusdokument 0,5 lk pikk. Kuna

hagiavalduse esitamisest esindas hagejaid lepingulise esindajana ühe hageja seaduslik

esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 4), siis esindaja vahetumisest menetluse jooksul tingitud uue

esindaja menetluskulude hüvitamine, näiteks dokumentidega tutvumine ja klientidega

täiendav nõupidamine, põhjendatud ei ole. Menetlusosalisel on võimalus menetluse

jooksul esindajat korduvalt vahetada, kuid see ei tähenda, et vastaspool peaks esindaja

vahetumisest tingitud kulud hüvitama. Hagejate lepinguline esindaja on märkinud

tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus on oma lahendites pidanud

mõistlikuks mh advokaadi tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma (Riigikohtu

lahendid 3-2-1-115-14, p 14; 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13; 3-2-1-145-13).

Hagejaid ei esindanud advokaat ning esindaja kvalifikatsiooni tuleb ringkonnakohtu

arvates tunnitasu määramisel arvesse võtta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna

Riigikohus on advokaadi puhul mõistlikuks pidanud näiteks ka tunnitasu 120 eurot, siis

juristi kvalifikatsiooniga esindaja tunnitasu ei saa olla kõrgem kui 100 eurot

käibemaksuga. Eeltoodu alusel on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 2

tundi ja arvestades, et tunnihinnaks on 100 eurot koos käibemaksuga, tuleb kostjalt

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844

hagejate kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu kokku summas 200 eurot.

Maakohus mõistis menetluskulu hagejate kasuks välja võrdsetes osades ja hagejad on

sellega nõustunud. Apellatsioonkaebuse kohaselt paluvad hagejad lepingulise esindaja

kulu välja mõista hagejate kasuks. Hagejad pole palunud eristada seda, et menetluses

esitati erinevate hagejate poolt mitu nõuet. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks võrdsetes

osades täiendavalt välja mõista 200 eurot lepingulise esindaja kulu.

Menetluskulude jaotus

33. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-15-4844