2-15-4844/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 02.11.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis Brisko Rahuldada Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu nõusoleku
Legislator headnote
AI generated2-15-4844/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis Brisko Rahuldada Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu nõusoleku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-4844
Tsiviilasi
Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu
nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ning N.A
hagi Jankover OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A apellatsioonkaebus
Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Brisko OÜ
(registrikood 10381701, asukoht Lasnamäe tn 30a, 11413
Tallinn), seaduslik esindaja: K.Y (isikukood XXX, e-
post:XXX)
Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): R.N
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja III (apellatsioonimenetluses apellant III): Q.R
(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja IV (apellatsioonimenetluses apellant IV): N.A
(isikukood XXX, elukoht XXX )
Hagejate (apellantide) lepinguline esindaja
Stanislav
Tšerepanov (e-post:XXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Jankover OÜ
(registrikood 10281649, asukoht Lasnamäe tee 30a, 11413
Tallinn), lepinguline esindaja Angelina Aaman (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis Brisko
OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A menetluskulud võrdsetes osades Jankover OÜ-lt 300 eurot
ületavas osas välja mõistmata.
2. Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1. Rahuldada Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A hagi Jankover OÜ vastu nõusoleku
andmise kohustuse tuvastamiseks.
3.2. Tuvastada Jankover OÜ (registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek
kinnistusraamatu registriosa nr 14981201 IV jakku 2. järjekohale tehtud
hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada käesoleva kohtuotsusega Jankover OÜ
(registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr
14981201 IV jakku 2. järjekohale tehtud hüpoteegikande kustutamiseks.
3.3. Tuvastada Jankover OÜ (registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek
kinnistusraamatu registriosa nr 243901 IV jakku 5. järjekohale tehtud
hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada käesoleva kohtuotsusega Jankover OÜ
(registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr
243901 IV jakku 5. järjekohale tehtud hüpoteegikande kustutamiseks.
3.4.Tuvastada
Jankover OÜ (registrikood
10281649) kohustus anda
nõusolek.kinnistusraamatu registriosa nr 2132702 IV jakku 3. järjekohale tehtud
hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada käesoleva kohtuotsusega Jankover OÜ
(registrikood 10281649) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr
2132702 IV jakku 3. järjekohale tehtud hüpoteegikande kustutamiseks.
3.5. Rahuldada N.A hagi Jankover OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
3.6. Mõista Jankover OÜ-lt välja kahju hüvitis 798,69 (seitsesada üheksakümmend
kaheksa eurot ja 69 senti) N.A kasuks.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
3.7. Tsiviilasja menetluskulud jätta tuvastushagi osas tervikuna Jankover OÜ kanda.
Hageja IV kahju hüvitise nõude osas jätta menetluskulud 99% osas Jankover OÜ
kanda.
3.8. Mõista Jankover OÜ-lt välja menetluskulud kokku 500 eurot võrdsete osadena
Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A kasuks.
3.9. Mõista Jankover OÜ-lt välja menetluskulud 173,25 eurot N.A kasuks.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. 30.03.2015 esitasid Brisko OÜ, R.N, Q.R-i ja N.A (hagejad) Harju Maakohtule
hagiavalduse Jankover OÜ (kostja) vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise
nõudes, N.A esitas kostja vastu täiendavalt kahju hüvitamise nõude, menetluskulud
palusid hagejad jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja I kostjaga 18.11.2008 kinnistu asukohaga
Lasnamäe tn 30a Tallinn notariaalse müügilepingu.
3. Vastavalt müügilepingu punktile 5.1. oli kostja (kui müüja) nõuete tagamiseks seatud
hüpoteek ja ühishüpoteek ning lepingu punkti 5.3. kohaselt oli kostja kohustatud 2
nädala jooksul arvates lepingust tulenevate kostja nõuete rahuldamisest esitama
hagejale I, hagejale II, hagejale III ja hagejale IV vormikohase tagasivõtmatu
nõusoleku kostja kasuks lepingu alusel seatud hüpoteekide kustutamiseks
kinnistusraamatust.
4. Jaanuaris 2015 kavatses hageja IV müüa talle kuuluva kinnistu asukohaga XXX, mida
tõendab notariaalse lepingu projekt. Selleks oli kostjale saadetud 12.01.2015 notari
poolt taotlus anda nõusolek ühishüpoteegi kustutamiseks. Kostja sellele ei reageerinud
ega ole seni nõusolekut andud.
5. Hageja IV oli sunnitud kinnistu müügitehingust loobuma ja tasuma trahvi 500 eurot.
Kuna korteriomandit ei õnnestunud müüa, on hageja IV pidanud käesoleva ajani ise
tasuma korteri kommunaaltasusid summas 305,07 eurot. Seega on kostja IV varaline
kahju kokku summas 805,07 eurot.
Kostja vastuväited
6. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning on valmis andma hagejatele nõusoleku
ühishüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei tunnista hagi kahju hüvitamise nõudes.
7. Kostja juhtis 22.01.2015 hageja I tähelepanu sellele, et Brisko OÜ on jätnud OÜ-le
Jankover osaliselt tasumata endise Brisko OÜ osaniku M. N.A-ga müügieelsete
läbirääkimiste käigus kokkulepitud müügihinna ja protsendi. Samuti ei ole Brisko OÜ
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
heastanud kahju, mis oli kostjale hageja I poolt tekitatud XXX territooriumilt OÜ-le
Jankover kuuluvate metallgaraažide omavolilise teisaldamisega ning nendes olnud
ettevõtte vara hävitamisega.
8. Kostja leiab, et hageja IV ei ole tõendanud neid asjaolusid, millele tuginevad tema
kahju hüvitamise nõuded. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud korteri
Läänemere XXX ostu-müügi broneerimislepingut ei saa pidada piisavalt
usaldusväärseks tõendiks, hageja põhjendamatud nõuded on vastuolus hea usu
põhimõtte ja heade kommetega. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta N.A hagi kahju
hüvitamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
Esimese astme kohtu otsus
9. Harju Maakohus tegi 02.11.2015 osalisel hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse,
millega rahuldas hagi nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks; tuvastas kostja
kohustuse anda nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 14981201 IV jakku 2.
järjekohale tehtud hüpoteegikande, registriosa nr 243901 IV jakku 5. järjekohale tehtud
hüpoteegikande ja registriosa nr 2132702 IV jakku 3. järjekohale tehtud
hüpoteegikande kustutamiseks ning asendas need kohtuotsusega; rahuldas hageja IV
hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt ning mõistis kostjalt välja kahju
hüvitise summas 798,69 eurot hageja IV kasuks. Menetluskulud jättis maakohus
tuvastushagi osas tervikuna ja hageja IV kahju hüvitise nõude osas 99% osas Jankover
OÜ kanda. Maakohus mõistis Jankover OÜ-lt võrdsetes osades Brisko OÜ, R.N, Q.R-i
ja N.A kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot ja N.A kasuks summas 173,25
eurot.
10. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus
tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi
kanda.
11. Kohus on hagejate I-IV hagi tervikuna rahuldanud tuvastusnõude osas ning hageja IV
kahju hüvitamise hagi rahuldanud osaliselt. Hageja IV rahalise nõude suurus oli 805,07
eurot ning kohus rahuldas hagi 798,69 euro osas. Seega on hageja IV hagi rahuldatud
99% osas. Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et hagejate I-III menetluskulud tuleb
tervikuna kostja kanda jätta ning hageja IV menetluskuludest tuleb 99% kostja kanda
jätta.
12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on
kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud
menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
13. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot
ja riigilõivu 475 eurot.
14. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku
475 eurot (tlk 63, 69), millest tuvastusnõudelt on tasutud 300 eurot ja hageja IV kahju
hüvitamise nõudelt 175 eurot. Kohus leiab, et tuvastusnõudega seoses tasutud riigilõiv
kuulub tervikuna kostjalt väljamõistmisele. Kuna hageja IV rahaline nõue on
rahuldatud 99% ulatuses, kuulub kostjalt hagejale IV väljamõistmisele riigilõiv
summas 173,25 eurot.
15. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on hagejate nimel menetluses dokumente
esitanud hageja I seaduslik esindaja. Üksnes 19.10.2015 menetlusdokumendi on
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
esitanud lepinguline esindaja ning kõnealuses dokumendis on vaid kinnitatud, et
hagejad jäävad varasemate seisukohtade juurde ning esitatud menetluskulude nimekiri,
milles on väidetud, et hagejate menetluskulud õigusabile on 2460 eurot. Kohtu
hinnangul on asjaolu, et hagejad on tegelikkuses lepingulise esindaja poole pöördunud
alles vahetult enne menetluskulude nimekirja esitamist, tõendatud lepingulise esindaja
volikirjadele märgitud kuupäevaga, mis on 14.10.2015. Seega on kohtul sügav kahtlus,
et hagejate esindaja poolt kohtule esitatud arve nr 15101501 spetsifikatsioonil
kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele.
16. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et sisuliselt ei ole hagejatel lepingulist
esindajat olnud, kuna käesolevas menetluses ei ole peale 19.10.2015
menetlusdokumendi, mis on peamiselt menetluskulude nimekiri, kohtule lepingulise
esindaja poolt dokumente esitatud. Menetluskulude nimekirja esitamine ei ole
menetlustoiming, mille tegemise eest on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist.
Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejatel ei ole käesolevas asjas
lepingulise esindaja kulusid tekkinud ning hagejate taotlus mõista kostjalt välja
õigusabikulud summas 2460 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.
17. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate taotluse menetluskulude
kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejatele menetluskulud,
mis on seotud riigilõivu tasumisega. Hagejatele I-IV tuleb kostjal võrdselt tasuda
kokku 300 eurot ning hagejale IV tuleb lisaks tasuda 173,25 eurot.
Apellatsioonkaebus
18. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse
tühistada osaliselt, so resolutsiooni p 7, 8 ja 9 osas ja teha tühistatud osas asja esimese
astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ning välja mõista kostjalt
menetluskulud 2460 euro suuruses täiendavalt maakohtu otsuses kostjalt
väljamõistetud menetluskuludele, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
19. Apellant leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel ning
apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks
apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
20. Kliendilepingu sõlmimise ajast 16.01.2015 on kõik menetlusdokumendid käesolevas
tsiviilasjas tehtud lepingulise esindaja Stanislav Tšerepanovi, kui õigusbüroo Statam
International OÜ juristi poolt, kliendilepingu alusel, mille kohaselt temale olid antud
käsund ja volitused hagejate esindamiseks kohtus. Kliendilepingu kohaselt lepingulise
esindaja teenuste eest kohustus tasuma Brisko OÜ.
21. Käesolevas kohtuvaidluses olid hagejad andnud esindusõiguse volikirjade alusel nii
hageja I seadusliku esindajale, kui ka lepingulisele esindajale. Kohtuvaidluse vaatas
kohus läbi kirjalikus menetluses. Hageja I seaduslik esindaja soovis allkirjastada ja
esitada kohtule lepingulise esindaja poolt ettevalmistatud menetlusdokumendid
isiklikult. Kohtule esitatud volikirjadel on tegelikult kaks kuupäeva (01.03.2015 ja
14.10.2015), seega ei ole kohtu järeldused, et lepingulise esindaja poole pöörduti
vahetult enne menetluskulud nimekirja esitamist, asjakohased.
22. Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot,
kuid kohus jättis menetluskulud väljamõistmata. Hagejate arvates kohtu poolt otsuse
tegemine „sügava kahtluse“ alusel on ebaseaduslik. Kohus ei ole võtnud sisulist
seisukohta hagejate poolt esitatud õigusabikulude osas ega nõudnud hagejatelt
täiendavaid tõendeid kahtluste selgitamiseks. Kohus seadis hagejate ja lepingulise
esindaja õigussuhte tekkimise kahtluse alla. Õigusabikulude esitamise alus on
käsundusleping.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
23. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus menetluskulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, millal on väljastatud volikirjad või
millistel tingimustel on teenuste osutamine ja teenuste eest tasumine kokku lepitud.
24. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus hageja poolt
esitatud menetluskulusid vaidlustanud. Kuivõrd hageja kinnitab, et kõik kulud on
kantud seoses kohtumenetlusega, ning kostjad ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis
tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui
poolel on tekkinud kohustus tasuda õigusabi eest.
Vastus apellatsioonkaebusele
25. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta
selle rahuldamata ning menetluskulud apellantide kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
26. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jätta
muutmata, kuid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas tuleb tühistada osas,
milles maakohus jättis kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud
summas 200 krooni. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus
järgmist.
27. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 7,
millega maakohus otsustas, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta tuvastushagi osas
tervikuna kostja kanda ja hageja N.A (hageja IV) kahju hüvitise nõude osas tuleb jätta
menetluskulud 99 % osas kostja kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude jaotust
sellega, et hagejate tuvastusnõue rahuldati täielikult, kuid hageja IV kahju hüvitamise
nõue rahuldati osaliselt. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, miks on maakohtu
menetluskulude jaotus hagejate arvates ebaõige. Ringkonnakohtu arvates on maakohus,
arvestades esitatud nõuete rahuldamise ulatust ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS
§ 163 lg-st 1, õigesti asunud seisukohale, et hagejate menetluskulud tuvastusnõude
rahuldamise tõttu tuleb jätta täielikult kostja kanda ja hageja IV kahju hüvitamise nõude
osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja IV menetluskulud jätta vaid osaliselt kostja kanda.
28. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 9,
kuid ei ole põhjendanud, miks on hagejate arvates maakohtu otsus selles osas vale.
Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohus oleks pidanud kostjalt hagejate
kasuks välja mõistma lepingulise esindaja kulud, eristamata, et hagis esitatud kostja IV
nõude tõttu peaks lepingulise esindaja kulusid kostja IV osas arvestama suuremas
ulatuses võrreldes teiste hagejatega. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebus maakohtu otsuse
p-i 9 vaidlustamise osas põhjendatud.
29. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole hagejate
poolt esitatud lepingulise esindaja kulud osas, mis ei seondu 19.10.2015
menetlusdokumendi koostamisega. Arvestada tuleb seda, et kohtul on alust TsMS § 175
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise
menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud
kohtumenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejaid II-IV lepingulise
esindajana volikirjade alusel (tlk 58-62) hageja I seaduslik esindaja K.Y. Ta on
esindajana märgitud hagiavalduses ning hiljem esindanud hagejaid ka menetluses (tlk-d
79, 112). Asja materjalidest ei nähtu, et enne 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamist
oleks menetluses hagejaid esindanud Statam International OÜ jurist Stanislav
Tšerepanov. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse kontrollimisel peab olema toimiku
materjalidest tuvastatav millises mahus esindaja esindatavatele teenust osutas. Toimiku
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
materjalidest ei nähtu, et Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov on enne
19.10.2015 kirjaliku seisukoha esitamist hagejatele õigusabiteenust osutanud. Maakohus
on õigesti viidanud sellele, et esitatud volikirjade kohaselt on hagejad Statam
International OÜ juristi Stanislav Tšerepanovit volitanud enda nimel esindama alles
14.10.2015. Asjaolu, et volikirjade päises on varasem kuupäev ei tähenda, et volitus
esindamiseks kehtis juba sellest ajast. Menetluskulude nimekirjas esitatud
spetsifikatsiooni kohaselt nõutakse nende esindajakulude hüvitamist, millises osas on
teenust osutanud Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov. Seega ei ole
põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis ei seondu 19.10.2015 menetlusdokumendi
koostamisega.
30. Maakohus tegi 09.10.2015 määruse, milles määras asjas kirjaliku menetluse ning teatas,
et menetlusosalised on kohustatud esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja
seisukohad, sealhulgas menetluskulude nimekirja kohtule hiljemalt 19.10.2015. Hagejaid
esindades esitas selle dokumendi Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov.
Maakohus leidis, et kuna 19.10.2015 menetlusdokumendis on kinnitatud, et hagejad
jäävad varasemate seisukohtade juurde ning selles sisaldub peamiselt menetluskulude
nimekiri, mille eest õigusabikulude hüvitamist ei ole õigus nõuda, siis hagejatel
lepingulise esindaja kulusid tekkinud ei ole.
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õige selles, et 19.10.2015
menetlusdokumendi koostamise esindajakulu, mis puudutab menetluskulude esitamist, ei
ole põhjendatud kostjalt välja mõista. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja
koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka
menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike
kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13).
32. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud osas, millega maakohus leidis, et 19.10.2015
menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks on hagejate lepingulise esindaja
ajakulu täiesti põhjendamatu. Kuna kohus andis pooltele tähtaja oma seisukohtade
esitamiseks ja hagejate nimel esitas selle lepinguline esindaja, siis tuleb esindaja kulude
vajalikkust ja põhjendatust kontrollida. Asjast nähtub, et peale kostja vastust 02.05.2015
esitas hagejate nimel lepingulise esindajana 19.10.2015 menetlusdokumendi. Seega on
lepingulise esindaja kulu põhjendatud osas, mis puudutab kostja vastusega tutvumist.
Kuna sisulises osas on kostja vastus ühe lehekülje pikkune, ei ole lepingulise esindaja
kulu põhjendatud rohkem kui 0,5 tundi, 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja
klientidega nõupidamiseks on põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi, arvestades, et
vaidluse sisulises osas on hagejate 19.10.2015 menetlusdokument 0,5 lk pikk. Kuna
hagiavalduse esitamisest esindas hagejaid lepingulise esindajana ühe hageja seaduslik
esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 4), siis esindaja vahetumisest menetluse jooksul tingitud uue
esindaja menetluskulude hüvitamine, näiteks dokumentidega tutvumine ja klientidega
täiendav nõupidamine, põhjendatud ei ole. Menetlusosalisel on võimalus menetluse
jooksul esindajat korduvalt vahetada, kuid see ei tähenda, et vastaspool peaks esindaja
vahetumisest tingitud kulud hüvitama. Hagejate lepinguline esindaja on märkinud
tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus on oma lahendites pidanud
mõistlikuks mh advokaadi tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma (Riigikohtu
lahendid 3-2-1-115-14, p 14; 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13; 3-2-1-145-13).
Hagejaid ei esindanud advokaat ning esindaja kvalifikatsiooni tuleb ringkonnakohtu
arvates tunnitasu määramisel arvesse võtta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna
Riigikohus on advokaadi puhul mõistlikuks pidanud näiteks ka tunnitasu 120 eurot, siis
juristi kvalifikatsiooniga esindaja tunnitasu ei saa olla kõrgem kui 100 eurot
käibemaksuga. Eeltoodu alusel on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 2
tundi ja arvestades, et tunnihinnaks on 100 eurot koos käibemaksuga, tuleb kostjalt
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844
hagejate kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu kokku summas 200 eurot.
Maakohus mõistis menetluskulu hagejate kasuks välja võrdsetes osades ja hagejad on
sellega nõustunud. Apellatsioonkaebuse kohaselt paluvad hagejad lepingulise esindaja
kulu välja mõista hagejate kasuks. Hagejad pole palunud eristada seda, et menetluses
esitati erinevate hagejate poolt mitu nõuet. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks võrdsetes
osades täiendavalt välja mõista 200 eurot lepingulise esindaja kulu.
Menetluskulude jaotus
33. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest
TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise
vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu
Tiit Kollom
Ande Tänav
kohtunik
kohtunik
kohtunik
8(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-4844