2-15-5977/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5977

Tsiviilasi

E.E'i hagi K.M vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.11.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

K.M apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): E.E (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve (e-

post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): K.M (isikukood

XXX, elukoht XXX), e-post: XXX)

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-5977

Kohtuistungi toimumise aeg

04.02.2016

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 11.11.2015 otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. K.M apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 20.04.2015 esitas E.E (hageja) Pärnu Maakohtule hagi K.M (kostja) vastu

omandiõiguse tunnustamise nõudes sõiduautole Mercedes-Benz CLS 320 CDI

(registreerimismärk XXXXXX) ning palus menetluskulud jätta kostja kanda.

2. 06.08.2013 võõrandas kostja X’ile sõiduauto, mille omandiõigus läks müüjalt ostjale

üle müügilepingu allkirjastamisel.

3. 20.08.2013 võõrandas X sõiduki hagejale ning poolte vahel sõlmitud müügilepingu

kohaselt läks omandiõigus hagejale üle müügi-lepingu allkirjastamisel.

4. Võõrandatavaks sõidukiks oli mõlema lepingu puhul sõiduauto Mercedes-Benz CLS

320 CDI, registreerimismärgiga XXXXXX.

5. 2014 septembris soovis hageja vormistada sõiduki autoregistris enda nimele, kuid siis

ilmnes, et kostja oli sõiduki ajutiselt registrist kustutanud ja keelanud sellega

liiklemise. Hageja päringutele vastuseks selgitas kostja, et ta ei luba hagejal sõiduki

omandiõigust registris ümber vormistada enne, kui hageja on tasunud Õigusbüroo

Visioon OÜ arved. Hageja sai kostja selgitustest aru, et kostja nõudmised on tingitud

liikluskaamera trahvist, mis on saadud hageja poolt sõiduauto Mercedes-Benz

kasutamise käigus. Kuna liiklusregistri andmete kohaselt on kostja sõiduki

omanikuks, siis trahviteated koostati kostjale.

6. Hageja peab kostja rahalisi nõudeid sisuliselt väljapressimiseks. Hageja ei eita, et ta

võis kiirust ületada ja trahvi saada. Hageja on nõus trahvi, mis on tehtud summas 9

eurot, tasuma. Kuid kostja hagejat trahvist ei teavitanud ega esitanud ka vastuväiteid

hoiatustrahvile, mis kostjale tehti.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-5977

7. Hageja palub tunnistada tema omandiõigust sõidukile, sest siis saab ta Maanteeameti

Liiklusregistris teha sõiduki suhtes vajalikke toiminguid. Kuna kostja on ära

keelanud ka omaniku ümbervormistamise, siis ei käsitle Liiklusregister hagejat

sõiduki omanikuna. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse

igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud asja valduse

kaotamisega. Sõiduk on hageja valduses. Hageja soovib muuta Liiklusregistris

sõiduki omaniku andmeid ning võtta sõiduki taas arvele.

Kostja vastuväited

8. Kostja esitatud hagi ei tunnistanud ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.

9. Hoolimata kostja korduvatest palvetest ei ole hageja esitanud talle ostu-müügi

lepingut, mis tõendaks hageja omandiõigust vaidlusalusele sõidukile. Kostja on

seisukohal, et hageja üritab X`i teadmata vormistada sõidukit enda nimele. Kostjale ei

ole teada, miks X ei vormistanud sõidukit Liiklusregistris ümber oma nimele. Kostja

sai kahju liiklustrahvi näol. Samuti on kasutatud kostja isikuandmeid, kui sõlmiti ilma

tema teadmata liikluskindlustuslepinguid. Kostja kustutas sõiduki ajutiselt registrist,

et hageja ei saaks tema nimel sõlmida liikluskindlustuslepinguid ning tekitada uusi

trahve.

Esimese astme kohtu otsus

10. Pärnu Maakohus rahuldas hagi, tunnistas hageja omandiõigust sõiduautole Mercedes-

Benz CLS 320 CDI, registreerimismärgiga XXXXXX, jättis menetluskulud kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu summas

300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 612 eurot.

11. Pooled ei vaidle, et 06.08.2013 sõlmiti K.M ja X vahel sõiduki müügileping, millega

omandiõigus sõidukile läks üle Xle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist ehk

06.08.2013. Vaidlust ei ole, et koos omandiõigusega läks Xle üle sõiduki valdus.

Kohtuistungil kinnitas kostja, et auto müüdi Xle ning selle üle vaidlust ei ole.

12. Hageja on kohtule esitanud müügilepingu 20.08.2013, millega X müüs hagejale

vaidlusaluse sõiduki. Müügilepingu punkti 4 järgi läks omandiõigus üle vahetult

pärast müügilepingu allkirjastamist. Hageja on kinnitanud, et valdus sõiduki üle on tal

alates müügilepingu allkirjastamisest. Eeltoodud müügilepingute alusel loeb kohus

tõendatuks, et hageja on sõiduki Mercedez Benz, registreerimismärgiga XXXXXX

omanikuks alates 20.08.2013.

13. Kostja väited, et hageja üritab X teadmata oma nimele vormistada sõidukit, ei ole

tõendatud. Hageja on kohtule selgitanud, et tema poolt on koostatud müügileping

K.M nõudmisel, mis kannab 06.08.2013 kuupäeva ning mille poolteks on hageja ja

kostja. Tegelikkuses sellist müügilepingut ei sõlmitud ning selle lepingu alusel ei ole

tehingut toimunud. Kohtu hinnangul on hageja selgitused lepingu kirjutamise kohta

eluliselt usutavad. Kohus nõustub hagejaga, et juhul, kui hageja oleks K.M nõudmisel

andnud ära originaallepingu, mis kannab 20.08.2013 kuupäeva ning on sõlmitud X ja

E.E vahel, siis oleks hageja jätnud ennast ilma dokumendist, mis kinnitab tema

omandiõigust vaidlusalusele sõidukile.

14. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole õigustatud kaitsma tema enda poolt

paljasõnaliselt väidetud X õiguste ja huvide rikkumist, kui talle vastavat volitust

antud ei ole.

15. Vaidlust ei ole, et hagejal puudub Liiklusregistris võimalus teha talle kuuluva

sõidukiga toiminguid. Sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud. Kostja kustutas

sõiduki liiklusregistrist, mis on tõendatud kostja omaksvõtuga. AÕS § 89 järgi

omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-5977

rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 eesmärgiks on tagada

omandiõiguse terviklik kaitse ka selliste omandiõiguse rikkumiste juhtude korral, kui

see ei ole seotud asja valduse kaotusega. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tegevus

piirab hageja kui omaniku võimalust teostada talle kuuluva auto üle täielikku

õiguslikku võimu. Kui hageja ei saa sõlmida tema omandis olevale sõidukile kehtivat

liikluskindlustuslepingut, teha omaniku kande muudatust liiklusregistris, on tegemist

olukorraga, kus hageja omandiõigust rikutakse AÕS § 89 tähenduses. Omandiõiguse

rikkumine eeldab õigusvastasust. Kostja käitumise tagajärjel on tekkinud olukord, kus

sekkutakse hagejale kuuluva sõiduki omandiõiguse õiguslikku ja faktilisse

mõjupiirkonda, takistades hagejal õiguslike toimingute tegemist ning ka sõiduki

faktilist kasutamist, kuna sõiduki liiklusregistrist ajutise kustutamise tulemusena

puudub hagejal õigus sõidukit liikluses kasutada. Kostja tegevuse tulemusena on

tekkinud hageja omandiõiguse rikkumine.

16. Kohus on seisukohal, et alates 06.08.2013, kui kostja ja X vahel sõlmiti sõiduki

müügileping, ei olnud kostja õigustatud tegema sõiduki kasutamist ja käsutamist

piiravaid toiminguid liiklusregistris, sest kostja omandiõigus sõidukile oli lõppenud.

Kohus mõistab kostja meelepaha, kui kostjale edastati trahviteade nr 223014023587,

mis on tehtud 28.04.2014 lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Trahviteate punktis 3

on selgitus trahviteate vaidlustamise kohta. Kohus on seisukohal, et kostja saanuks

trahviteate vaidlustada seaduses sätestatud korras, mitte aga teha õigusvastaseid

toiminguid liiklusregistris. Hageja poolt sõidukiiruse ületamine, mille eest kostja sai

trahviteate, ei õigusta kostja õigusvastast käitumist.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega asi saata tagasi maakohtusse,

menetluskulud jätta hageja kanda.

18. Apellant leiab, et kohus ei tuvastanud sõiduki seaduslikku omaniku, kuna jättis

kohtusse kutsumata X. Kostjal oli plaanis paluda kohtul antud toiming teostada, kuid

ei jõudnud seda teha, sest haigestus ega jõudnud viimasele kohtuistungile, mis toimus

26.08.2015. Maakohus uskus hagejat paljasõnaliselt, et ta ostis vaidluse all oleva auto

Xlt 20.08.2013. Kohtuvaidluses on välja tulnud, et hageja on valetanud erinevate

faktide kohta, võltsinud ostu-müügi lepingut ja kostja allkirja. Kostja tunnistab õigeks

ostu-müügi lepinguks ainult tema ja X vahel sõlmitud lepingu 06.08.2013.

19. Hageja ei ole tõendanud, et võttis kostjaga kohe trahvijärgsel päeval ühendust. Vale

on hageja väide, et kostja soovis enda omandusse X ja kostja vahelist

originaallepingut. Hageja ei ole tõendanud, et üritas kostjale trahviraha panga kaudu

üle kanda. Vale on hageja väide, et käis 2014 septembris ARK-is üritamas autot enda

nimele vormistada. Kostja kustutas auto ajutiselt registrist 15.10.2014, seega oli

hagejal võimalus toiminguid teha.

20. Kostja kustutas sõiduki ajutiselt, et hageja ei saaks jätkata kostja nimelt

liikluskindlustuste sõlmimise ja kahju tekitamisega liiklustrahvide näol. Sellekohast

nõu sai kostja Liiklusregistri töötajat. Maakohtu otsuses on kirjas, et kostja oleks

saanud trahviteate vaidlustada, kuid selleks polnud võimalust, sest kostjal puudus

võimalus trahviteate vaidlustamiseks, kuna tal puudus poolteist aastat tagasi sõlmitud

müügileping ja liiklustrahv saabus koos kohtutäituri otsuse ja tasuga.

21. Kostja leiab, et käitus sõidukit ajutiselt kustutades õigesti, mida tõendab asjaolu, et

maakohtu istungite vahel, juulis 2015, saabus kostjale veel üks hageja poolt tekitatud

liiklustrahvi teade. Hageja liikles autoga, millel puudus tehniline ülevaade ja

liikluskindlustus, olles teadlik, et auto pole registris arvel.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-5977

22. Kostja on seisukohal, et sõiduauto MB CLS 320 ei kuulu temale. Auto valdus on

teadaolevalt antud hagejale, kes on sõidukit kasutanud, kostja nimel sõlminud

lepinguid ja tekitanud liiklustrahve.

23. Kostja palub tuvastada sõiduki tegelik omanik ja kohustada omanikku registreerima

sõiduk enda nimele ning ringkonnakohtul ekspertiisi käigus tuvastada, kas ja millal

on sõlmitud hageja poolt esitatud ostu-müügileping hageja ja X`i vahel 20.08.2013,

kuna on kahtlus, et leping on sõlmitud millalgi hiljem.

Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele

24. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1

punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

26. Käesolevas asjas on hageja esitanud omandiõiguse tunnustamise nõude. Hagi alusena

on hageja esile toonud, et tema on sõiduki Mercedes-Benz CLS 320 CDI omanik.

Maakohtu nõudel (tlk 20-21) teatas hageja, et tema nõude õiguslikuks aluseks on

AÕS § 89. Sellele normile tuginedes on maakohus hagi rahuldanud. Maakohus on

kohaldanud normi, mis oleksid aluseks hageja nõudele omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks või ähvardavast tulevasest omandiõiguse rikkumisest hoidumiseks.

Selliseid nõudeid hageja esitanud ei ole.

27. Hageja on oma nõude vormistanud omandiõiguse tunnustamise nõudena. AÕS § 80

lg 1 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab, lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Nimetatud paragrahv

reguleerib valduse kaotusega seotud omandiõiguse rikkumise tagajärjel tekkivat

asjaõiguslikku nõuet, mille alusel saab asja omanik nõuda talle kuuluva asja

tagastamist seda õigusliku aluseta valdavalt isikult. Omandiõiguse tunnustamise

nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude

rahuldamise eelduseks. Vindikatsiooninõude aluseks olevaid asjaolusid hageja hagis

esile toonud ei ole. Seega AÕS § 80 käesolevas vaidluses kohaldamisele ei kuulu.

28. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul

kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal

algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11.

märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Hageja nõudest ja hagi aluseks

olevatest asjaoludest nähtuvalt on hageja esitanud TsMS § 368 lg 1 järgse nõude.

TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Omandiõiguse

tuvastamise (tunnustamise) hagi rahuldamine eeldab muuhulgas selle tuvastamist, et

hageja on omanik.

29. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja väited, et hageja üritab X teadmata sõidukit

oma nimele vormistada, tõendatud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt

hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale

ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid

nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis

lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-5977

tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid

asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma

vastuväidet omakorda tõendada.

30. Käesolevas asjas peab hageja tõendama, millal ja millisel viisil hageja väidetav

omand (omandiõigus) tekkis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja müüs

vaidlusaluse sõiduki Xle. Hageja esitas asjas müügilepingu, mille järgi müüs X

sõiduki hagejale. Kostja vaidlustas hageja ja X vahel sõlmitud lepingu, põhistades

seda sellega, et hageja on vormistanud ka hageja ja kostja vahel sõiduki

müügilepingu, mida tegelikult kostja pole kunagi sõlminud. Menetluses võttis hageja

omaks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu allkirjastas nii hageja kui

kostja nimel hageja. Kuna kostja vaidlustas hageja ja X vahel sõlmitud sõiduki

müügilepingu, siis pidi hageja kostja väite ümber lükkama. Hageja esitas

ringkonnakohtu arvates 15.05.2015 asjakohase taotluse X tunnistajana

ülekuulamiseks (tlk 60). 18.05.2015 loobus hageja sellest taotlusest (tlk 63).

31. Ringkonnakohus osutab, et kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu

õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta

arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1).

Eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitmise raames tuleb kohtul

selgitada ka tõendamiskoormuse jaotust ning vajadusel võib kohus teha pooltele

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause).

32. Käesolevas asjas jättis maakohus kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmata.

Maakohus jaotas tõendamiskoormuse valesti, leides otsuse kohaselt, et kostja peab

tõendama, et hageja ei ole omanik. Maakohtu poolt kvalifitseerimis- ja

selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks

arutamiseks. Ringkonnakohus osutab, et hagejale tuleb anda ka võimalus esitada oma

väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid ja teha ettepanek nõude täpsustamiseks.

33. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

Parandatud 30.03.2016 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsuse sissejuhatavas osas

andmed vaidlustatud kohtulahendi kohta ja lugeda sissejuhatavas osas õigeks

vaidlustatud kohtulahendiks Pärnu Maakohtu 11.09.2015 otsus.

2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsuse resolutsiooni punktis 1

viga ja lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 õigeks järgnevas sõnastuses:

Tühistada Pärnu Maakohtu 11.09.2015 otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

3. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

6(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-5977