2-14-16529/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2016, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-16529

Tsiviilasi, hageja nõue

Hagi hind

J B hagi Osaühing SKAV Pluss vastu kahju hüvitamise

nõudes

3219,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J B (IK XXX)

Kostja: Osaühing SKAV Pluss (RK 11291710)

Kostja seaduslik esindaja Svetlana Kamanina

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

3. Saata otsus pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebu-

ses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab koh-

us sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menet-

lustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja palub sisse nõuda kostjalt 3219,36 eurot töövõtulepingu täitmata jätmisest tuleneva kahju

hüvitamiseks. Kostja hagi ei tunnista, väites et hagi on tõendamata.

Hageja nõue

2-14-16529

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.10.2013. a töövõtulepingu nr 01/k20. Lepingu kohaselt

pidi töövõtja Osaühing SKAV Pluss tegema korteris remonditöid aadressil XXX. Tööde mahud

on määratud lepingu sisuga. Remondi käigus on välja selgitanud teostatud remondi puudused ja

defektid. Tunnistajate juuresolekul oli koostatud ülevaatuse akt, mis on lisatud tõendina.

03.01.2014 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles muu hulgas teatas kostjale, et ehitusseaduse

§ 4 lg 1 kohaselt ehitusettevõtjal on kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastaks lepingu tin-

gimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul

sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja

kasutamise omadused ning kvaliteet.

Samuti pretensiooni järgi nentis hageja, et ehitusseaduse § 4 lg 2 kohaselt on ehitustöö garantii

kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates. Seejuures ehitamise

lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik omavahelises

lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva, loetakse ehitise garantii alguse

ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev.

Ühtlasi hageja avaldas kostjale, et ehitusseaduse § 4 lg 3 kohaselt ehitise garantii kestuse ajal

ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. Enne

pretensi-ooni esitamist pöördus hageja enne mitu korda suulises vormis Osaühing SKAV Pluss

juhatusele taotlusega teha parandustöid. Kuid Osaühingu SKAV Pluss juhatus ignoreeris hageja

pöördumist. Pretensioonis palus hageja:



kõrvaldada garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead oma kulul kuni 23.01.2014. a.



esitada kirjalik vastus pretensioonile, ning vastusega määrata parandustööde tähtajad ja

töökorrad.

Hageja hoiatas kostjale, et parandustööde mittetäitmise juhul hageja on sunnitud pöörduma koh-

tusse kahju hüvitamise hagiga. Ühtlasi hageja palus kinnitada V K pädevust teostada erinevaid

tegevusi Osaühing SKAV Plussi nimelt (nt allkirjastada töövõtuleping). Osaühingu SKAV Pluss

pretensioonile ei vastanud.

28.01.2014.a. hageja esitas kostjale teatis töövõtulepingu nr 01/k20 ülesütlemise kohta.

Osaühingu SKAV Pluss juhatus teatisele ei vastanud.

Perioodil jaanuar-veebruar oli hageja sunnitud teostama parandustöid teise ehitusettevõtte abil.

Parandustööde maksumus oli 3219,36 eurot.

Hageja esitas 19.04.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

3219,36 euro saamiseks. Kohus tegi 22.04.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 29.04.2014 aadressil XXX Võlgnik Osaühing SKAV Pluss esitas 5.05.2014 nõudele

vastuväite.

Seoses võlgniku vastuväitega oli lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja antud nõue üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).

Kostja ei tunnistanud nõudesumma täies ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks nõude summa,

nimelt mille alusel nõuab hageja 3219,36 eurot.

Kostja vastuväited

2-14-16529

Kostja hagi ei tunnista, väites, et töövõtulepingus ei ole tööde üksikasjalikku kirjeldust, vaid

kasutatud on ainult üldisi mõisteid. Seoses väidetavalt remonditööde tegemise puhul kolmanda

isiku poolt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid nende tööde tegemise ja tööde eest tasumise

kohta.

Oma väidete kinnitamiseks viitab kostja Riigikohtu 17. juuni 2014. a määruse nr 3-2-1-59-14

punktile 15. Kostja leiab, et käesolevas vaidluses on võimatu kindlaks määrata, mis töid tehti ja

üle anti, seega ei ole võimalik ka tuvastada kostja poolt tehtud tööde kvaliteeti.

Kostja väitel tekkisid kostjal töö käigus uued soovid, mis tingis juba tehtud tööde lammutamise ja

ümbertegemise. Lahkhelid hagejaga tekkisid ka uste osas. Kostja ehitas ukseavad arvestades

Euroopa standardit, mille kohaselt on ukse kõrgus on 2,10 m. Hageja aga teatas, et hangib uksed

Ve-nemaalt, kus uste kõrgus on 1,90 m. See asjaolu tingis kostja poolt varem tehtud ukseavade

ümbertegemist. Lõpuks jäidki uksed kostjast paigaldamata, kuna hageja teatas, et tal on uus

ehitaja, mistõttu pidi kostja remonditööd katkestama ja lahkuma.

Tõendamaks, mis tööd on tehtud, taotles kostja tunnistajate V K ja R S ülekuulamist. V. K ja R. S

tegid hageja juures remonttöid.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi esitatud materjalid, kuulanud ära pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi ei ole

tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust 14. oktoobril 2013. a töövõtulepingu sõlmimises XXX asuva korteri

remondiks (tl 15-16). Hageja seletas istungil, et kostjat soovitas talle tuttav, kelle juures kostja oli

varem remonti teinud.

Tegemisele kuuluvate töödena oli lepingus loetletud elektrijuhtmete, kanalisatsiooni- ja veetorude

ning uste vahetamine, samuti lagede (arvestamata pinglagesid), seinte ja põrandate remont, aga ka

ehitusmaterjalide kohaletoimetamine. Tööde maksumus oli 4000 eurot. Veo- ja laadimistööde eest

pidi kostja lepingu kohaselt tasuma täiendavalt 350 eurot. Tööde alguseks pidi hageja tasuma

kostjale 2000 eurot. Lepingus märgitud tasu teine osa pidi hagejale välja makstama pärast üleande-

vas-tuvõtu akti allakirjutamist. Tööde algus pidid lepingu kohaselt olema 14. oktoobril 2013. a ja

lõpp 21. november 2013. a. Tööde garantiid ja kvaliteeti pidi lepingu kohaselt reguleerima

üldehituslikud normid.

Vaidlus on aga selles, milline oli korteri seisund ja tööde tegemise tase 21. novembril 2013. a,

tähtpäeval, mil tööde tegemine pidi olema lõppenud. Selle kohta tõendeid ei ole. Hageja lisas

hagiavaldusele 15. detsembril 2013. a D V ja hageja poolt koostatud ülevaatuse akti (tl 15), milles

märkisid 52 puudust. Hageja kostjat korteri ülevaatuse ja akti koostamise juurde ei kutsunud.

2. detsembri 2015. a kohtuistungil ära kuulatud tunnistajad R S ja V K, kellega hageja remondi

tegemise ajal vahetult suhtles, väitsid, et tööde lõpetamist takistasid hageja poolt soovide

muutumised, mis tingisid juba tehtud tööde ümbertegemist (erilise konstruktsiooniga riiul vannitoas

ja riiul-nišš teleri jaoks, mis tingis toas varemehitatud seina ümberehitamise). Samuti muutusid

tunnistajate ütluste kohaselt hageja soovid uste osas. Kostja ehitas ukseavad arvestades Euroopa

standardit, kus ukse kõrgus on 2,10 m. Hageja aga lubas osta uksed Venemaalt, kus ukse kõrgus on

1,90 m. See tingis uste avade ümbertegemise. Tunnistaja Tunnistajate ütluste kohaselt tunnistasid

nad remondi osasid puudusi, aga hageja ei lubanud neil remonti lõpetada, teatades, et remonti

lõpetab uus ehitaja.

2-14-16529

3. jaanuaril 2014. a saatis hageja kostjale pretensiooni, millele lisas 15. detsembri 2014. a

ülevaatuse akti. Pretensioonis palus hageja kõrvaldada garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud

ehitusvead oma kulul kuni 23. jaanuarini 2014. a. ning vastuses määrata parandustööde tähtajad ja

töökorrad. Kostja pretensiooni kätte ei saanud.

28. jaanuaril 2014. a saatis hageja kostjale töövõtulepingu nr 01/k20 ülesütlemise teate.

Ülesütlemisteates märkis hageja muu hulgas, et kostja pretensiooni kätte ei saanud, kuna Eesti Post

tagastas hagejale postisaadetise (tl 20-21). Kostja ka ülesütlemisteadet kätte ei saanud.

Hagiavaldusele lisas hageja L OÜ 16. veebruari 2013. a hinnapakkumise, mille kohaselt maksavad

XXX korteri parandustööd 3219,36 eurot. Hinnapakkumisel on klausel Lõplik maksumus kujuneb

välja tegelike mahtude ülemõõtmisel. Kohus teeb sellest järelduse, et L OÜ esitas hinnapakkumise

vaidlusalust korterit üle mõõtmata.

Hageja on töövõtulepingu ülesütlemisel ja nõude esitamisel juhindunud kuni 30. juunini 2015. a

kehtinud ehitusseadusest. Kohus leiab, et vaidlusalusele suhtele ei ole ehitusseadus kohaldatav ja

juhinduda tuleks võlaõiguse töövõtulepingut reguleerivatest sätetest. Kohus on seisukohal, et antud

juhul ei saa tegemist olla kostja garantiivastutusest. Garantiitähtaja kulgemise eelduseks on, et tööd

oleks olnud kostja poolt üle antud ja hageja poolt vastu võetud. Antud juhul aga pooled korteri

remondi seisu tööde lõpetamise tähtpäeval 21. novembril 2013. a ei tuvastanud. Kostja väidab, et

hageja ei võimaldanudki tal töid lõpetada ja leidis lõpetamiseks teise isiku. Hageja võttis õigeks, et

te-ma poolt uste hankimisel esines viivitus ja tema poolt Venemaalt hangitud uksed erinesid

mõõtmetelt Euroopas standardi kohaselt tehtud ustest, mida pakkus hagejale ja mille järgi tegi

ukseavad kostja. Enne uste kohale asetamist ei olnud aga võimalik teha uste ümbruse viimistlemist.

Kuna pooled töövõtulepingu täitmise käiku ja täitmise käigus tõusetunud probleeme ei

dokumenteerinud, ei ole võimalik tööde võimalikku tegemata jätmist ja tegemata jätmise põhjusi

hinnata. Kuna asjas ei ole tõendeid tööde seisu kohta siis, kui kostja oli sunnitud objektilt lahkuma,

ei saa ka L OÜ 16. veebruari 2013. a hinnapakkumine parandustööde osas olla kahjunõude aluseks.

Liiatigi, kui hinnapakkumine ei põhinegi mõõtmistel.

Kostja kirjalikus vastuses ja kohtukõnes esitatud väide, et töövõtulepingus ei ole tööde

üksikasjalikku kirjeldust, vaid on kasutatud üldisi mõisteid ja seetõttu on võimatu ka tuvastada

lepingu rikkumist, on iseenesest õige. Kohus osundab aga, et lepinguprojekti koostas kostja.

Eeltoodu põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus teeb otsuse hageja kasuks, jäävad menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid

menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik