Legislator Case Law & Legislation
3-16-407/11 AI generated

3-16-407/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-16-407/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 23.02.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse N-Terminaal Hulgi AS rahalisele õigusele sissenõude pööramise teel, valides meetmetena:

Legislator headnote

AI generated

3-16-407/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 23.02.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse N-Terminaal Hulgi AS rahalisele õigusele sissenõude pööramise teel, valides meetmetena:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-407

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja — Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse —

N-Terminaal Hulgi AS (registrikood 10456184)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada taotlus.

2. Anda

Maksu-

ja Tolliametile

luba

sissenõude

pööramiseks rahalisele õigusele Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu), meetmena

aresti

seadmiseks

N-Terminaal

Hulgi

AS

ettemaksukontole (viitenumber 13432665) summas

41 627,25

eurot,

ja

tulevikus

ettemaksukontole

laekuvatele

summadele

kuni

60 214,52

euro

täitumiseni.

3. Vähendada

Tallinna

Halduskohtu

17.02.2016

määrusega

haldusasjas

nr

3-16-335

lubatud

N-Terminaal

Hulgi

AS

arvelduskontode

aresti

100 871,00 euro võrra.

4. Anda

Maksu-

ja Tolliametile

luba

sissenõude

pööramiseks rahalisele õigusele Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu), meetmena

107 208,06

euro

suuruse

aresti

seadmiseks

N-Terminaal

Hulgi

AS

kasutusel

olevatele

pangakontodele Eesti krediidiasutustes. 107 208.06

euro täitumisel tuleb maksuhalduril viivitamatult

vabastada kõik halduskohtu käesoleva ja 17.02.2016

määrusega antud (haldusasi nr 3-16-335) loa alusel

arestitud pangakontod.

5. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile,

kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva

loa

alusel

täitetoimingute

sooritamisest.

N-Terminaal Hulgi AS-le toimetada määrus kätte

pärast täitetoimingute sooritamise kohta kohtule

teabe laekumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUS

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 23.02.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse

(MKS) § 1361 lõike 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks

N-Terminaal Hulgi AS rahalisele õigusele sissenõude pööramise teel, valides meetmetena:

1) aresti seadmise N-Terminaal Hulgi AS ettemaksukontole (viitenumber 13432665) Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summa 41 627,25 eurot ulatuses ja ettemaksukontole tulevikus

laekuvatele summadele kuni 60 214,52 euro täitumiseni;

2) aresti seadmise N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontodele Eesti krediidiasutustest Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) kokku summas 107 208,06 eurot. Selleks palub MTA kohtul vähendada

N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontodele Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 määrusega haldusasjas

nr 3-16-335 lubatud aresti (summas 208 079,06 eurot) 100 871 euro võrra.

2. Taotlust on maksuhaldur põhjendanud järgnevalt. N-Terminaal Hulgi AS on teadlikult kajastanud

käibemaksuarvestuses nõuetele mittevastavaid arveid, et seeläbi tekitada äriühingule võimalus

deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu. N-Terminaal Hulgi AS-l puudus õigus

kajastada kontrollitava perioodi sisendkäibemaksuarvestuses OÜ Net Oil rekvisiitidega arvetel

märgitud käibemaksu summas 202 242,96 eurot, sest esitatud arvetele on märgitud tehingu

majanduslik sisu valesti — arvetel märgitud müüja ei ole tegelikkuses arvel nimetatud kaupa

müünud; kaup ei ole soetatud arvetel näidatud isikult, vaid tundmatult kolmandalt isikult.

2.1 Maksuhaldur kontrollib 19.10.2015 korralduse nr 12.2-3/034992-1 alusel N-Terminaal Hulgi

AS poolt 2015. aasta augusti käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust.

02.11.2015 teate nr 12.2-3/035681-1 ja 14.12.2015 korralduse nr 12.2-3/035681-2 alusel kontrollib

maksuhaldur

N-Terminaal

Hulgi

AS

poolt

2015.

aasta

septembri

tagastusnõude

ja

käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust.

2.2 MTA viib üksikjuhtumi kontrolli läbi MKS § 106 lõikes 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja

tingimustes. Maksuhalduril ei ole olnud võimalik koguda kõiki asjas tähtsust omavaid ja otsuse

tegemiseks vajalikke tõendeid, mida tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest on

maksuhaldur kohustatud koguma. Pärast menetlustoimingute lõpetamist peab maksuhaldur

kooskõlas MKS §-ga 13 väljastama kontrolli tulemuste kohta kontrollakti N-Terminaal Hulgi AS-le

ning andma talle ka ärakuulamisõiguse. Eeldatavasti saab maksuotsuse andmine N-Terminaal Hulgi

AS-le toimuda hiljem, s.t pärast kõiki vajalikke menetlustoiminguid.

2.3 Kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad aluse arvata, et N-Terminaal

Hulgi AS on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud

tehinguid. N-Terminaal Hulgi AS on vormistanud kütuse soetamise läbi OÜ Net Oil, kuid

tegelikkuses soetas ta kütust tundmatult kolmandalt isikult. Sellise teguviisi eesmärgiks oli

sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.

N-Terminaal Hulgi AS poolt MTA-le kütuse üleandmise ja vastuvõtmise kohta esitatud

dokumentides, sh naftasaaduste saatelehtedel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel, on laopidajana

märgitud Ecodiesel OÜ, mille esindajad ei ole dokumente allkirjastanud ning seega ei ole laopidaja

N-Terminaal Hulgi AS ja OÜ Net Oil vahelisi tehinguid kinnitanud. OÜ Net Oil nimel

N-Terminaal Hulgi AS-le 2015. aasta augustis ja septembris väljastatud arvetel on märgitud arve

eest tasumine AS-s SEB Pank avatud arvelduskontole nr EE761010220083850018 ja Danske Bank

AS Eesti filiaalis avatud arvelduskontole nr EE773300332095740001. AS-lt SEB Pank ja Danske

Bank AS Eesti filiaalist saadud vastusest ja dokumentidest selgus, et 2015. aasta augustis ja

septembris olid nimetatud arvelduskontod aktiivsed, kuid kütuse tehingute toimumist

iseloomustavaid sisse- ja väljamakseid ei ole arvelduskontodel tehtud. N-Terminaal Hulgi AS on

OÜ Net Oil arvetel märgitud summad tasunud Drone Technology OÜ arvelduskontole, milline

omakorda on kandnud saadud summad koheselt AS Eurex Capital arvelduskontole, kust laekunud

summad on välja võetud sularahas. Drone Technology OÜ, kelle arvelduskontole N-Terminaal

Hulgi AS teostab OÜ Net Oil rekvisiitidega arvete eest ülekandeid ja kelle arvelduskontodelt

võetakse kõik laekunud summad sularahas välja, ei saanud olla kütuse müüja, kuna nimetatud

äriühing ei ole käibemaksukohustuslane ega ole kunagi omanud kütusemüügi registreeringut.

OÜ Net Oil juhatuse liige Juri Stronfel ei kinnita kütuse müügitehingute toimumist N-Terminaal

Hulgi AS-ga, dokumentide väljastamist, allkirjastamist ja N-Terminaal Hulgi AS-le edastamist. Juri

Stronfeli seletuse kohaselt ei ole ta kütusega mingeid tehinguid teinud, ei ole seda ostnud, müünud

ega hoiustanud. Juri Stronfeli selgituste kohaselt ei ole nimi N-Terminaal Hulgi AS ega selle

juhatuse liikme (Tõnis Bittman) ja müügiesindaja (M. M.) nimed tuttavad, ta ei ole nendega

suhelnud ega nendega tehinguid teinud. Samuti selgitas Juri Stronfel, et ka nimi Drone Technology

OÜ ja selle juhatuse liikme nimi (Andrei Hristoforov) on talle tundmatud – kunagi ei ole kohtunud,

dokumente ei ole allkirjastanud, lepinguid ei ole sõlminud ja informatsiooni ei ole edastanud.

OÜ Net Oil on variäriühing, mille nimel tegutsesid omavoliliselt seni tuvastamata isikud. OÜ Net

Oil on kustutatud majandustegevuse registrist alates 05.12.2015 kütusemüügi tegevuskoha

puudumise tõttu ja käibemaksukohustuslase registrist on alates 21.01.2016 ettevõtluse puudumise

tõttu. OÜ Net Oil nimel N-Terminaal Hulgi AS-le 2015. aasta augustis ja septembris väljastatud

arvetel on märgitud aadress Lääne 4-36, 50605 Tartumaa, mis äriregistri andmetel ei ole kehtiv

alates 17.07.2015. Äriühingu uus aadress on Vasara tn 50-304, 50113 Tartu. OÜ Net Oil nimel

N-Terminaal Hulgi AS-le 2015. aasta augustis ja septembris väljastatud arvetel märgitud

diislikütuse (vastavussertifikaadi number VSD 37760, väljastaja Analiit-AA OÜ, väljastamise

kuupäev 04.06.2015) 1 388 578 liitrit (858 870 + 529 708) ja raske kütteõli (vastavussertifikaadi

numbrid SD120804, väljastaja Analiit-AA OÜ, väljastamise kuupäev 12.08.2015 ning SD140809,

väljastaja Analiit-AA OÜ, väljastamise kuupäev 13.08.2015) 188 000 liitrit (58 000 +130 000)

soetamine OÜ-lt Net Oil ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole OÜ Net Oil poolt kütuse

ühendusesisene soetamine leidnud kinnitust. Kuna ei ole leidnud kinnitust perioodil 2015. aasta

august ja september kütuse soetamine arvetel märgitud isikult OÜ-lt Net Oil, siis on diislikütus 1

388 578 liitrit ja raske kütteõli 188 000 liitrit soetatud tundmatult kolmandalt isikult.

Juri Stronfel on variisik, kes ei oska eesti keelt, samas kui kõik OÜ Net Oil nimel esitatud

dokumendid on vormistatud eesti keeles. Samuti ei oska ta kasutada arvutit. Juri Stronfel andis oma

ID-kaardi, selle paroolid ja passi tuttava kätte, kes lubas talle maksta palka 800 eurot kuus, kuid

lubatud palka talle keegi ei tasunud, äriga ta ei tegelenud ning ta jäi kõikidest dokumentidest ilma.

Juri Stronfeli ID-kaarti on kolmandate isikute poolt ebaseaduslikult ja ilma omaniku loata kasutatud

N-Terminaal Hulgi AS-le väljastatud dokumentide digitaalsel allkirjastamisel.

N-Terminaal Hulgi AS tegi 2015. aasta augustis ja septembris väljamakseid OÜ Net Oil arvete

alusel Drone Technology UÜ arvelduskontole kokku summas 1 213 457,70 eurot.

OÜ Net Oil ei ole reaalselt tehinguid teinud, vaid äriühingut on kasutatud vahelülina selleks, et viia

äriühingu

raha

maksuvabalt

välja.

N-Terminaal

Hulgi

AS

on

teadlikult

kajastanud

käibemaksuarvestuses nõuetele mittevastavaid arveid, et seeläbi tekitada äriühingule võimalus

deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu. N-Terminaal Hulgi AS-l puudus õigus

kajastada kontrollitava perioodi sisendkäibemaksuarvestuses OÜ Net Oil rekvisiitidega arvetel

märgitud käibemaksu summas 202 242.96 eurot.

Kontrolli tulemusel kuulub N-Terminaal Hulgi AS-le juurde-tasumisele kokku 202 242,96 eurot,

millele lisandub tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress, mis seisuga 23.02.2016 on summas

17 606,91 eurot. Tõenäolise tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1.

2.4 Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Arvestades N-Terminaal Hulgi AS varalist seisu ja tema varasemat

käitumist, et N-Terminaal Hulgi AS kajastas raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid,

on MTA-l põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda

raskemaks või isegi võimatuks.

Arvestades

maksuhalduri

põhjendatud

kahtlust,

et

N-Terminaal

Hulgi

AS

kajastas

raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid, mille tulemusel isiku käibemaksu kohustus on

vähenenud 202 242,96 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises

ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka

tulevikus. MTA tuvastas, et N-Terminaal Hulgi AS kajastas raamatupidamises ka varasemal

perioodil võltsarveid, millede alusel arvestas sisendkäibemaksu hulka 414 498,34 eurot.

N-Terminaal Hulgi AS käive on käibedeklaratsioonide alusel 2015. aasta oktoobrist oluliselt

vähenenud ning moodustab oktoobris 2.16%; novembris 3.88% ja detsembris 7.3% 2015. aasta

üheksanda kuu keskmisest käibe summast.

2.5 Kinnistusraamatu andmetel ei oma N-Terminaal Hulgi AS kinnisvara. Samuti ei oma

N-Terminaal Hulgi AS väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid. Seisuga 02.02.2015 omab

N-Terminaal Hulgi AS liiklusregistri kohaselt sõidukit TIKI TREILER, mudel C-250, kategooria

O1, ehitusaasta 1998; registrinumbriga 932BU, mille ligilähedane maksumus on 639 eurot

(www.auto24.ee/used/762817). N-Terminaal Hulgi AS raamatupidaja S. P. seletuste kohaselt on

tegemist vana haagisega, mis oli kasutusel kunagi firmale kuuluvas Saaremaa laos, kuid N-

Terminaal Hulgi AS ei kasuta seda haagist ammu, haagis ei ole kindlustanud ning ta ei tea, kus see

asub, ja see tuleb maha kanda. Arvestades, et tegemist on vana haagisega ja liiklusregistri kannete

informatiivse iseloomu tõttu ei ole sõiduki omanik tõsikindlalt teada, ei ole sõidukile keelumärke

seadmise ega sõiduki arestimise taotlemine otstarbekas.

N-Terminaal Hulgi AS poolt tasutud tagatis 10 000 eurot ei kata täies ulatuses võimaliku

maksukohustuse summat ja MTA-le ei ole teada muid rahalisi või varalisi õigusi, millele oleks

võimalik MKS § 130 lõikes 1 sätestatud korras sissenõuet pöörata. Seega puuduvad alternatiivsed

võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks.

N-Terminaal Hulgi AS ettemaksukonto saldo on 18.02.2016 seisuga 69 899,25 eurot, sh broneeritud

23 391,27

eurot

vastavalt

Tallinna

Halduskohtu

16.09.2015

määrusele

asjas

nr 3-15-2330 ja 19.10.2015 määrusele asjas nr 3-15-2608. Broneeritud on veel 10 800,04 eurot

vastavalt Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 määrusele asjas nr 3-16-335. Vaba raha jääk on

41 627,25 eurot, mis on ettemaksukontole laekunud 2015. aasta novembri- ja detsembri ning

2016. aasta jaanuari deklareeritud enammaksu arvelt.

2.6 Tallinna Halduskohus andis 17.02.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-335 MTA-le loa arestida

N-Terminaal Hulgi AS ettemaksukonto (viitenumbriga 13432665) summas 10 800,04 eurot ning

N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 208 079,06 euro ulatuses.

MTA tegi 17.02.2016 Eesti krediidiasutustele korraldusi N-Terminaal Hulgi AS pangakontode

arestimiseks. Eesti krediidiasutustelt saadud andmete kohaselt arestimise hetkel, s.o 18.02.2016 oli

N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontodel raha jääk kokku summas 1384,67 eurot. Võrreldes

N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontode saldosid seisuga 30.09.2015 (kokku summas 88 699,51

eurot), nähtub, et N-Terminaal Hulgi AS rahaliste vahendite saldo on vähenenud 87 314,84 euro

võrra. N-Terminaal Hulgi AS ei hoia seega suuri summasid arvelduskontodel. Arvelduskontode

arestimise hetkel olevad summad on minimaalsed. Seega ei õigustanud ennast pangakontode

eelarest ning MTA ei saa olla kindel, et maksu määramise hetkeks äriühingu arvelduskontodele

tekib piisavalt vabu vahendeid maksusumma tasumiseks.

Samas on N-Terminaal Hulgi AS ettemaksukontol vaba raha jääk summas 41 627,25 eurot.

Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-28-13 punktis 13 märkinud, et põhimõtteliselt on võimalik arestida

nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest

kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude tuvastamine), maksuhalduri poolt

aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane

on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) ning ka ettemaksukontot, s.t

seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid.

Tulenevalt eeltoodust palub maksuhaldur vähendada Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 määrusega

haldusasjas nr 3-16-335 lubatud N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontode aresti (18.02.2016

arestitud 208 079,06 eurot ) 100 871,06 euro võrra ning anda luba arestida N-Terminaal Hulgi AS

arvelduskontod summas 107 208,06 eurot (202 242,96 + 17 606,91 – 10 800,04 – 41 627,25

– 60 214,52), N-Terminaal Hulgi AS seisuga 18.02.2016 ettemaksukontol oleva summa

41 627,25 eurot ning kontrolli tulemina määratava maksusumma tagamiseks ettemaksukontole

tulevikus laekuvad summad kuni 60 214,52 eurot).

Eespool märgitud ettemaksukonto summa 60 214,52 eurot on arvestatud lähtudes N-Terminaal

Hulgi AS poolt käibemaksudeklaratsioonis kajastatud andmetest, mille kohaselt on enammakstud

käibemaks 2015. aastal deklareeritud summas 72 059,22 eurot, millest on lahutatud 2016. aasta

jaanuari enammakse summas 11 844,70 eurot (72 059,22 – 11 844.70 = 60 214,52). Juhul, kui

N-Terminaal Hulgi AS deklareerib ka järgnevatel perioodidel samas suurusjärgus enammakseid,

kantakse summad ettemaksukontole.

Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, N-Terminaal Hulgi AS

varasemat käitumist, s.o teadlikult raamatupidamises ja maksuarvestuses kütuse soetamise kohta

väljastatud fiktiivsete dokumentide kasutamine ja dokumentide alusel tasumisele kuuluva maksu

vähendamine, N-Terminaal Hulgi AS vara puudumist, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks.

2.7 Kui N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontodel Eesti krediidiasutustes on rahalisi vahendeid, mis

katavad võimaliku maksukohustuse summas 107 208,06 eurot, vabastab maksuhaldur nimetatud

summa täitumisel viivitamatult kõik võimalikud taotletavad ja kohtu loal arestitud arvelduskontod.

MKS § 136¹ lõike 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur N-Terminaal Hulgi AS vastu suunatud

täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on

ära langenud või kui N-Terminaal Hulgi AS on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur N-Terminaal

Hulgi AS vastu suunatud täitetoimingu, kui N-Terminaal Hulgi AS on esitanud tagatise MKS § 120

lg 1 punkti 3, § 121 kohaselt suuruses 107 208,06 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

loetelule. Kui N-Terminaal Hulgi AS soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava

deposiidi väärtuseks 107 208,06 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS §-ga 1361 ei sätestata

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lõikega 1 sätestatakse, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Kuigi ettemaksukonto

arestimise võimalust MKS-ga otsesõnu ette ei nähta, on Riigikohus ettemaksukonto arestimist siiski

võimalikuks pidanud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-4-13, p 10). Kuna ettemaksukontol

asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda

ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 punkti 6 ja täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 111 tähenduses (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-28-13, p 13).

5. MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku sissenõudmise oluline raskenemine maksukohustuse või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või TMS-s

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks.

MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise

kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata

isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

6. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1 Nähtuvalt taotlusest ja sellele lisatud materjalidest (tl 21–27) on maksuhaldur algatanud

N-Terminaal Hulgi AS suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mille tulemusel võib N-Terminaal Hulgi AS

suhtes maksuotsusega määratav maksukohustus olla 219 849,87 eurot (202 242,96 eurot ja sellele

lisanduv intress, mis 23.02.2016 seisuga on 17 606.91 eurot). Kohtule esitatud taotlusele lisatud

maksukohustuslase juhatuse liikme, müügiesindaja ja OÜ Net Oil juhatuse liikme suuliste seletuste

protokollid (tl 107–109, 115–122, 123–128), arved ja saatelehed (tl 45–88), MTA 04.12.2015 otsus

nr 12.2-7/00151-2 (tl 219–220) ning N-Terminaal Hulgi AS 2015. aasta käibemaksudeklaratsiooni

andmed (tl 245 pöördel) annavad aluse kahelda maksukohustuslase poolt 2015. aasta augustis ja

septembris 20%-lise määraga maksustatavate tehingute nõuetekohases deklareerimises. Taotluses

välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole veel möödunud maksu määramise aegumistähtaeg

(MKS

§

lg

1),

kuivõrd

kontrollimenetluse

käigus

kontrollitakse

2015.

aasta

maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust. N-Terminaal Hulgi AS õigusvõime ei ole

lõppenud. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

Kohus nõustub, et MTA taotluses välja toodud asjaolud viitavad maksupettuse toimepanemisele.

Tehingute tegemine OÜ-ga Net Oil on tõsise kahtluse all, sest OÜ Net Oil juhatuse liige Juri

Stronfel eitab N-Terminaal Hulgi AS-ga tehingute tegemist, ei tunne seda äriühingut ega tema

esindusõiguslikke isikuid ja väidab oma isikut tõendavate dokumentide kaotsiminekut. Taotluse

materjalidest nähtuvalt ei oska Juri Stronfel eesti keelt. Ka kohtule teadaolevalt ei oska Juri Stronfel

eesti keelt (tegemist on endise kinnipeetavaga, kes on esitanud kohtule korduvalt kaebusi

kinnipidamisasutuse peale), seega on usutav, et OÜ Net Oil nimel eesti keeles koostatud

dokumendid ei ole koostatud Juri Stronfeli poolt. Kahtlusi süvendab asjaolu, et OÜ Net Oil arvete

alusel tasutud summad võetakse lõpuks sularahas välja. Samuti ei ole tuvastatav N-Terminaal Hulgi

AS müüdud kütuse päritolu ja selle OÜ-le Net Oil väljastamine laost. OÜ Net Oil

käibedeklaratsioonid ei kinnita mahukate kütusetehingute toimumist.

6.2 Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, nõustub kohus maksuhalduri kahtlustega, et

kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. On usutav, et N-Terminaal Hulgi AS ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ning

hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks.

6.3 Kohus nõustub maksuhalduri põhjendusega liiklusregistri kannete osas. Vaatamata majandus- ja

kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 “Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord” § 7 lõikes 1 sätestatud nõudele ei pruugi liiklusregister

kajastada sõiduki tegelikku omanikku, mistõttu ei pruugi maksuhaldur sõidukile võõrandamise

keelumärke seadmisega saavutada oma eesmärki. Samuti ei ole haagise hinnanguline väärtus

märkimisväärne ega taga piisavalt tulevast võimalikku maksukohustust.

N-Terminaal Hulgi AS-l ei ole muud registervara, mille suhtes oleks võimalik tulevase

maksukohustuse täitmise tagamiseks meetmeid rakendada.

Kohus leiab, et ettemaksukonto arestimine sellel olevate vahendite ulatuses, s.o 41 627,25 eurot, on

taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Samuti on kohtu hinnangul

määratava maksusumma tagamiseks proportsionaalne ka ettemaksukonto arestimine sellele

tulevikus laekuvate summade arvelt kuni 60 214,52 eurot.

Tallinna Halduskohus on 17.02.2016 määrusega asjas nr 3-16-335 andnud maksuhaldurile loa

N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontode arestimiseks Eesti krediidiasutustes 208 079,06 euro

ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ning N-Terminaal Hulgi AS ettemaksukonto

(viitenumber 13432665) arestimiseks summas 10 800.04 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu). Maksuhaldur selgitab taotluses, et N-Terminaal Hulgi AS pangakontode arest ei ole ennast

õigustanud, kuna isik ei hoia suuri summasid enam arestitud arvelduskontodel. Seetõttu palub

maksuhaldur kohtul vähendada N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontodele seatud aresti 100 871,00

euro võrra ning anda luba arestida N-Terminaal Hulgi AS arvelduskontod summas 107 208,06

eurot. Kohus peab taotlust võimalikuks ja rahuldab selle.

Praegusel juhul ei ole ettemaksukontol olevad rahalised vahendid tulevase maksukohustuse täitmise

tagamiseks piisavad, maksukohustuslasel ei ole aga muud väärtuslikku vara. Seetõttu peab kohus

põhjendatuks ja proportsionaalseks äriühingu arvelduskontode arestimist. Kohus leiab, et käesoleval

juhul ei piira arvelduskontode arestimine N-Terminaal Hulgi AS majandustegevust sellise

intensiivsusega, mis põhjustaks äriühingu tegevuse lõppemise. Arvestades asjaolu, et

kontrolliperioodil oli äriühingu käive ainuüksi OÜ Net Oil arveid puudutavas osas märkimisväärselt

suur (augustis 799 082,20 eurot ja septembris 414 375,50 eurot), ei tohiks pangakontode arestimine

taotletud ulatuses (107 208,06 eurot) omada äriühingu majandustegevusele halvavat mõju. Kohus

on seisukohal, et antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise vastu üles N-Terminaal

Hulgi AS huvi oma vara vabalt käsutada.

Arvestades määratava maksusumma suurust (202 242,96 eurot + 17 606,91 eurot), N-Terminaal

Hulgi AS ettemaksu konto olemasolevat aresti 10 800,04 euro ulatuses ning käesoleva määrusega

antud luba ettemaksukontolt täiendavalt 41 627,25 euro ja sinna tulevikus laekuvate summade kuni

60 214,52 euro arestimiseks, peab kohus proportsionaalseks vähendada N-Terminaal Hulgi AS

arvelduskontode aresti 100 871,00 euro võrra selliselt, et anda luba N-Terminaal Hulgi AS

arvelduskontodele seada arest summa 107 208,06 euro ulatuses. Kohus rõhutab, et luba antakse

Eesti krediidiasutustes asuvate arvelduskontode arestimiseks.

6.4 Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku

suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 punkti 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise

väärtus peab olema 107 208,06 eurot. Lisaks märgib maksuhaldur, et lõpetab täitetoimingud ka

juhul kui äriühingu arvelduskontodel on rahalisi vahendeid, mis katavad summa 107 208,06 eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

8. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. N-Terminaal Hulgi AS-le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

kohtunik