2-15-12460/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-12460

Tsiviilasi

XXXXhagi Tallinna linna (Tallinna Ettevõtlusameti

hallatava asutuse XXXXkaudu) vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise

ja hüvitise nõuetes (töövaidlusasi nr 4-1/1236)

Tsiviilasja hind

3 048,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX)

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Ettevõtlusameti hallatava

asutuse XXXX kaudu, registrikood XXXX), lepinguline

esindaja Tiia-Liis XXXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 22. veebruari 2016 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta rahuldamata hageja XXXX hagi kostja Tallinna linn (Tallinna

Ettevõtlusameti

hallatava

asutuse

XXXX

kaudu)

vastu

pooltevahelise

2. veebruari 2015 töölepingu kostjapoolse 11. mai 2015 ülesütlemise (alates

26. maist 2015) tühisuse tuvastamise, töölepingu alates 27. maist 2015 lõpetamise

ja hüvitise 3 048,72 eurot nõudes.

3. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavad senised menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

2-15-12460

2 (6)

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXX(hageja, töötaja) esitas Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile

(TVK) avalduse Tallinna linna (Tallinna Ettevõtlusameti või tema hallatava asutuse XXXX

kaudu, kostja, tööandja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 20. juuli 2015. aasta

otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1236 ja jättis selle rahuldamata.

2. Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule hagiavalduse, millega soovis TVK-s

rahuldamata jäänud nõuete kohtus läbivaatamist ja rahuldamist. Hageja nõuab:

(1) pooltevahelise 2. veebruari 2015 töölepingu kostjapoolse 11. mai 2015 ülesütle-

mise (alates 26. maist 2015) tühisuse tuvastamist;

(2) töölepingu alates 27. maist 2015 lõpetamist ja

(3) hüvitise 3 048,72 eurot maksmist.

Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled

sõlmisid

töölepingu,

mille

alusel

hageja

töötas

kostja

juures

XXXXhaldusspetsialistina 2. veebruarist 2015 – 26. maini 2015;

− XXXXdirektor teatas 11. mail 2015 hagejale töölepingu lõpetamisest katseaja

eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 26. maist 2015;

− kostja etteheited hagejale ja tema tööle ei olnud aga põhjendatud, mistõttu hageja

arvates ütles kostja töölepingu katseajal üles alusetult; hageja rõhutab, et tööandja ei

varustanud teda töö tegemiseks vajaliku teabega ja linna õigusaktidega kursis olemine

ei saa olla eelduseks turuhaldurina tööle asumisel; ametijuhend on vastuolus

seadusega ja selle asemel tuleb lähtuda seaduse sätetest;

− hageja ühe kuu keskmine netotöötasu oli 1 016,24 eurot, millest lähtudes ta nõuab

kolme kuu tasule vastava hüvitise maksmist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

3. Kostja vaidleb hagile vastu, tema põhiväited on järgmised:

− töölepingus kokku lepitud töökohustusteks oli turgude halduse ja haldusega seotud

tööde juhtimine ja korraldamine, analüüsimine ja asutuse haldussuutlikkuse

kavandamine põhimääruses ettenähtud ülesannete tagamiseks, samuti pidi hageja

korraldama bilansis oleva vara haldamist, kasutamist ja käsutamist, juhtima

haldusalast finantsmajanduslikku tegevust ning ta kandis asutuse tegevuse

seaduslikkuse ja otstarbekuse eest vastutust – nende kohustuste täitmise tulemust

hindas kostja katseajal ja andis hageja töö tulemustele tervikuna negatiivse hinnangu;

− hagejalt oodati tema tööks vajalike õigusaktide tundmist, organiseerimis- ja

koordineerimisoskust, algatusvõimet, koostöövalmidust, analüüsi- ja sünteesivõimet,

iseseisvalt töötamise võimet, kohusetunnet, tasakaalukust, otsustus- ja vastutusvõimet

– nende isikuomaduste hinnang katseaja lõpuks ei olnud samuti positiivne;

2-15-12460

3 (6)

− katseaaja eesmärk on välja selgitada, kas töölepingus kokkulepitud ülesannete

täitmiseks vajalikud töötaja oskused ja võimed vastavad tasemele, mida nõutakse töö

tegemisel, aga neljakuulise katseaja jooksul selgus, et hagejal puudusid töölepingus

kokkulepitud tööde tegemiseks vajalikud oskused ja võimed. Peale tööülesannete

otsese mittetäitmise ilmnes ka, et tal puudus ettekujutus tema töökoha eesmärkidest ja

ta ei teinud endale selgeks turgude töö korraldamise alaseid õigusakte;

− töölepingu ülesütlemisel võttis kostja arvesse ka hagejapoolsed tööülesannete ja

korralduste mittetäitmised ning tööajast mittekinnipidamised.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus

määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja

dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

5. Kohus saab lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks poolte

esiletoodud järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei

ilmnenud tema menetlusdokumentidest:

− kostja kui tööandja ja hageja kui töötaja sõlmisid 2. veebruaril 2015 töölepingu, mille

alusel hageja asus samast ajast tööle haldusspetsialistina (TVK tl 123–127);

− pooled allkirjastasid 3. veebruaril 2015 ametijuhendi (TVK tl 128–129);

− XXXXdirektor kinnitas 25. veebruaril 2015 töökorralduse reeglid, mida hagejale

tutvustati 6. märtsil 2015 (TVK tl 130–134);

− XXXXdirektor teatas 11. mail 2015 hagejale töölepingu lõpetamisest katseaja

eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 26. maist 2015 (TVK tl 16);

− kostja maksis hagejale töötasu 1 016,24 eurot neto, millele vastas brutosumma

1 200 eurot kuus (tl 29–31, 49); samuti maksis kostja hagejale välja lõpparve (tl 32) ja

kostja arvestuse järgi on hageja keskmine brutotöötasu 1 154,98 eurot kuus (tl 49).

6. Nõude (1) õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

Ülesütlemise aluse esinemise pidi esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb

ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (vt Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste viies lõik).

Kostja esitatud 11. mai 2015 ülesütlemisavalduse (TVK tl 16) järgi tuvastab kohus, et kostja

tugines töölepingu ülesütlemisel järgmistele faktilistele alustele:

(a) hageja ei süvene valdkonda hõlmavatesse regulatsioonidesse piisavalt;

(b) hageja vajab seetõttu pidevat juhendamist ja kontrollimist;

(c) hagejal puudub ettevõtlikus ja initsiatiivikus;

(d) hagejal ei suju infovahetus kaastöötajaga, st ta ei anna ülevaadet oma tööpäevadel

toimunud sündmustest ja tehtud töödest;

(e) paljud hagejale antud tööd on tegemata;

2-15-12460

4 (6)

(f) tööde vastuvõtu aktidele ei ole hageja juurde kirjutanud kostja poolt palutud selgitusi

(milliste tööde eest täpselt akt on koostatud, kas töö on tellitud aktis näidatud mahus

ning teostatud vastavalt tellimusele);

(g) hageja on korduvalt lahkunud töölt varem.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu ülesütlemine toimus katseajal ja kostja järgis TLS

§-s 96 ette nähtud tähtaega. Tulenevalt TLS § 6 lg 1 mõttest saab tööandja katseajal öelda

töölepingu üles eelkõige põhjustel, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja

isikuomadused ei vasta tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Peamiselt saab tööandja

põhjendada töölepingu katseajal lõpetamist asjaoludega, mis näitavad puudusi töö tegemisega

toimetulekul (vrd Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12).

Kostja väidabki, et hageja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud haldus-

spetsialisti ametijuhendis nimetatud nõuetele. Kohus leiab, et eelmises punktis kajastatud

etteheited (a) – (g) on sisu poolest sellised, mida tööandja saab rakendada katseaja tulemuste

hindamisel. Kuigi tööülesande täitmata jätmine (alus (e)) ja töölt varem lahkumine (alus (g))

võivad lisaks anda põhjust öelda tööleping üles töötaja kohustuse rikkumise tõttu, ei tähenda

see siiski, et tööandja ei võiks töötaja rikkumiste sagedusega arvestada ka katseaja tulemuse

hindamisel. Nimelt saab tööülesannete täitmise korrektsuse ja tööajast kinnipidamise põhjal

mõistlikult teha järeldusi selle kohta, kas töötaja tuleb toime talle antud tööga.

Poolte vaidlus keskendub küsimusele, kas kostja hindas hageja teadmisi, oskuseid, võimeid ja

isikuomadusi õigesti ning kas kriteeriumina kasutatud ametijuhend oli sellisena kohane.

Kohus ei nõustu hagejaga, et ametijuhendi asemel tuleks kohaldada seaduses ettenähtut.

Ametijuhendi kehtestamisega avaldab tööandja, mida ta töötajalt ootab, ja sellega nõustudes

kinnitab tööle asuv töötaja sisuliselt, et ta juhendis seatud tingimustele enda teada vastab.

Järelikult hindas kostja põhjendatult katseaja tulemusi muu hulgas ametijuhendi põhjal.

8. Kohus tõlgendab katseaega reguleerivaid õigusnorme lähtudes seadusandja soovist

pakkuda muu hulgas tööandjale katseajal avaramaid võimalusi töötaja tööle sobivuse

hindamiseks, st paratamatult võib tööandja hinnang jääda teataval määral subjektiivseks.

Katseaja eesmärk on anda töösuhte pooltele võimalus veenduda, kas nende arusaamad

töötajalt oodatava suhtes olid ühesugused. Seetõttu ei pea tööandja töölepingu katseajal

ülesütlemise alust tõendama samavõrra konkreetselt nagu hiljem nt töötaja rikkumist TLS

§ 88 lg 1 alusel lepingu lõpetamisel.

Lisaks on mitme etteheite puhul piisav nende tõendamine ulatuses, mis tervikuna juba võivad

anda põhjust tööleping katseajal üles öelda.

9. Asjakohased ei ole hageja väited XXXX üldise töökorralduse ja direktori tööülesannete

kohta, sest need ei seondu hageja kui töötaja katseaja tulemuste hindamisega. Kohus ei sea ka

kahtluse alla seda, et hageja tegi töölepingu kehtivuse ajal kostjale tööd. Kostja etteheited ei

ole otseselt suunatud hageja töökohustuste rikkumisele (v.a alus (e)).

Neil kaalutlustel ei ole kohtul vaja vastata hageja väidetele töö tegemise ja tööülesannete

(vähemalt osaliselt) kohase või kostjale majanduslikult soodsama täitmise osas. Vastavad

tõendid jätab kohus arvestamata (vt järgnevas p 15). Samadel põhjustel jääb rahuldamata

hageja 22. veebruari 2016 vastuväide tulenevalt 18. veebruari 2016. aasta määrusest.

Õige on hageja väide, et tööandja peab andma töötajale juhiseid ja korraldusi (TLS § 28 lg 2

p 1) ja võimaldama kohase väljaõppe (ibid p-d 5, 7 ja 8), aga sellest ei järeldu tööandja

kohustust töö tegemise iga detaili töötajale selgitada. Tööandja saab katseaja tulemusi

hinnates arvesse võtta töötaja juhendamisele kuluvat aega ja ressurssi ning kõrvutada tegeliku

juhendamise vajadust sellega, millest tööandja lähtus töötaja palkamisel.

2-15-12460

5 (6)

Lisaks nõustub kohus hagejaga selles, et kostja heitis põhjendamatult hagejale ette

ettevõtlikkuse ja initsiatiivi puudumist. Hageja ilmutas piisavat algatust parkimise

korraldamisel (tl 108), rottidega seotud probleemi lahendamisel (tl 109), telkide hankimisel

(tl 116–118) ja elektrikaabli kahjustuse kõrvaldamisel (tl 121). Seega ei olnud etteheide (c)

põhjendatud.

10. Kohus tuvastab poolte e-kirjavahetuse (TVK tl 32–50, 56–58, 75–76, 90–99) põhjal kostja

etteheidete põhjendatuse kohta siiski järgmist. Kohus lähtub siinjuures peamiselt sellest

teabest ja tagasisidest, mida hageja andis ise kostjale oma tööülesannete täitmise kohta. Võttes

arvesse eespool p-des 7 ja 8 märgitud kaalutlusi, on töötajalt saadavad selgitused ja teated

tööandja jaoks katseaja tulemusel hindamisel määrava tähtsusega.

Hageja möönis veel mai algul, et ta peaks tööülesannete täitmisel vähem küsima ja ise

rohkem teavet otsima, samuti ei olnud ta sisekorraeeskirjas märganud olulist infot (lk 33, 98–

99) ega omanud ülevaadet üürnikest (lk 38–39, 93). Veel maikuu alguseks, kui möödunud oli

juba suurem osa 4-kuulisest katseajast, ei olnud hageja teadlik, kuidas on korraldatud turu

koristajate tööaeg (lk 94). Eelmises kuus, aprillis tõdes hageja, et tal ei ole ülevaadet turu

väravatega seonduvast (lk 36, 57, 91) ega turvalisuse eest vastutamise korrast (lk 50). Lisaks

ei märganud hageja turul veoks valmis pandud lehekotte (lk 34, 90). Kostja pidi hagejat

juhendama, kuidas korraldada turul samblatõrjet, sest hageja oli otsustanud selle pikalt edasi

lükata (lk 92). Hageja eelviidatud avalduste põhjal võis kostja õigustatult lähtuda töölepingu

katseajal ülesütlemisel alustest (a) ja (b). Kohus ei pea töötaja sobimatuse näitajaks siiski seda,

et ta ei leidnud ise tööandja veebis avaldatud hankekorda (tl 81).

Kostja andis 6. aprillil 2015 juhise võtta pakkumused elektritöödeks, aga veel 24. aprillil 2015

vastas hageja, et pakkumused tulevad õige pea (lk 44–46). Veelgi hilisemast 20. mai 2015

vastusest (lk 48) nähtub, et konkreetsete pakkumusteni ei olnud töölepingu lõpetamise ajaks

veel jõutudki. Sel viisil tööd korraldades pidi hageja ise tõdema, et juhtmete ja tarvikute kulu

hindamine osutus võimatuks (lk 96). Samuti viibis kliimaseadme pakkumuse võtmine (lk 76).

Samas ei olnud riiuliga seonduvad tööd mahukad (tl 82) ega kliimaseadme pakkumuste

hankimine aeganõudev (tl 83–87). Need asjaolud kinnitavad, et kostja tegi hageja tööle

sobivuse hindamisel põhjendatult järeldused, mis on märgitud ülesütlemise alustena (d) ja (e).

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu õigustaks riiuli hankimise ja pakkumuste võtmise

viibimist tema toimingud ja kavatsused, millest ta tööandjat ei teavitanud. Töölepingu

eripäraks on töö tegemine vastavalt tööandja juhistele ja korraldustele (TLS § 1 lg 1). Sellest

järeldub muu hulgas, et tööandja võib mõistlikult eeldada tema korralduste täitmist või nende

täitmise takistusest viivitamata teavitamist. Hageja ei toonud esile, et ta oleks kostjale

teatanud oma nägemusest, kuidas talle antud ja tööandja teada täitmata ülesandeid sooritada.

11. Kuigi juba töötaja enda tagasiside võimaldas tööandjal õigustatult hinnata katseaja

tulemust ebarahuldavaks, siis kontrollib kohus ka kostja muid väiteid.

Hageja e-kirjavahetusest teenusepakkujatega tuvastab kohus, et vähemalt kahel korral võttis

hageja hinnapakkumusi ja korraldas tööde tegemist, milleks tegelikult ei olnud vajadust (TVK

tl 67–68). Hageja oli viivituses teostatud tööde aktide allkirjastamise ja edastamisega (tl 113–

115, 119–120). Sellest järeldab kohus, et hageja ei olnud tööde korraldamisel järjekindel ega

kohusetundlik, samuti esines probleeme ettevõttesiseses teabevahetuses. Kostja tugines ka

selles osas põhjendatult ülesütlemise alustele (a), (d) ja (f).

Turuhalduri seletuskirjast (TVK tl 89) nähtub, et hageja soovis 22. märtsil 2015, et tema

tööülesandeid täidaks haldur. Siiski ei saa sellest ega teistest kohtule esitatud tõenditest

järeldada hageja põhjendamatut töölt lahkumist. Kohus ei tuvasta, et kostja märgitud alus (g)

oleks esinenud vähemalt enne töölepingu ülesütlemist. Hilisemaid sündmusi ei saa kohus

vaidluse lahendamisel arvesse võtta.

2-15-12460

6 (6)

12. Seni tuvastatu põhjal teeb kohus järelduse, et kostja tugines töölepingu katseaja

ebarahuldava tulemuse alusel ülesütlemisel õigesti eespool p-s 6 loetletud alustele (a), (b), (d),

(e) ja (f). Kuna mitme alusele esiletoomise puhul on piisav neist vähemalt ühe esinemine, siis

on kostja ülesütlemine kehtiv ja hageja nõue (1) jääb rahuldamata.

13. Nõude (2) õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mis näeb muu hulgas ette, et sama paragrahvi

lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tulenevalt TLS § 107 lg-st 1 on töölepingu kohtus

lõpetamise eelduseks ülesütlemise tühisuse tuvastamine. Kohus ei tuvastanud, et kostjapoolte

töölepingu ülesütlemine oleks tühine, mistõttu nõue (2) jääb rahuldamata.

14. Nõude (3) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mis sätestab, et kui kohus lõpetab töölepingu

sama seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Tulenevalt nõuete (1) ja (2) lahendusest jääb ka nõue (3)

rahuldamata.

15. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kalendri

väljatrükid (tl 129–131), teepikkuste kujutised ja mõõtmised (tl 122–128), isikliku sõiduauto

kasutamise aruanded (tl 65–70, 105–107 ja TVK tl 59–66), ostuarved ja nendega seonduva

taotluse (TVK tl 69, 71–74, 105–115), turul müügipiletite müügiga seonduv (tl 110, 112 ja

TVK tl 100–103, 116–119) ja ülejäänud pooltevahelised e-kirjad (sh TVK tl 70), sest neist ei

nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kohus ei arvesta asja lahendamisel

kaupluse juhataja 18. mai 2015 ettekandega (koos lisaga TVK tl 120–121), sest see on

vormisatud ja see käsitleb sündmusi pärast töölepingu lõpetamist. Samuti jääb arvestamata

vanemmüüja 25. märtsi 2015 seletuskiri, sest ka sellest ei nähtu hageja käitumist ega

toiminguid, mis võiksid anda alust katseajal töölepingu lõpetamiseks.

16. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja kostja menetluskulusid ei nähtu toimikust.

Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks, et kostjale

hüvitatavad senised menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik