3-13-1886/91 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1886

Haldusasi

KL kaebus Tallinna linna tekitatud varalise kahju

summas 34 768 eurot hüvitamiseks ja viivise välja

mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KL, volitatud esindaja adv Indrek Västrik;

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Terje

Krais ja Aljona Kallaste

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. veebruari 2016. a kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta KL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2015.

a otsus asjas nr 3-13-1886 muutmata.

2. Jätta KL apellatsioonimenetluse kulu (riigilõiv) 750 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Muud menetlusosaliste menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta nende endi kanda.

3. Rahuldada KL taotlus ning asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjektide

nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-13-1886

2(11)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KL (sündinud XX.XX.XXXX) omandas 25.11.2009 korteriomandite müügilepingu ja

asjaõiguslepinguga (I kd tl 56p-66) Harjumaa Tallinna linn XXX asuva korteriomandi

hinnaga 1 010 000 krooni.

2. KL ema EE esitas 06.05.2010 Mustamäe Linnaosa Valitsusele (LOV) avalduse (I kd, tl

53), milles palus anda luba XXX asuva korteri müümiseks või vahetamiseks. Avalduses

märgiti, et korter on ostetud EE raha eest ning müügist saadud raha eest soovib avaldaja

soetada samaväärse elamispinna Mustamäe või Õismäe piirkonnas, kus asuvad sügisest

õppima tema lapsed. Avaldusest nähtub, et EE kardab enda ja oma laste turvalisuse pärast,

kuna elab endise mehe HL, kes viibib kinnipidamisasutuses, ahistamise ja vaimse terrori all.

KL 05.05.2010 allkirjastatud avalduses Mustamäe LOV-le on märgitud, et: „Annan enda

emale EE-le loa teha korteriga XXX kõiki vajaminevaid tehinguid, mida ta otstarbekaks peab

(vahetus, müük ja üürile andmine). Tema ei kahjusta nendega minu huve. Eesmärk on soetada

paremasse kohta uus kodu ja koolile lähemale.“ Avaldusele on 06.05.2010 lisatud märge

„Olen nõus, et ema müüb mulle kuuluva korteri XXX“ (I kd tl 66p).

3. Mustamäe linnaosa vanema 11.05.2010 korraldusega nr 1-1/230 „Vanemale loetletud

tehinguks loa andmine“ (I kd tl 153) anti KL seaduslikule esindajale EE-le alaealisele kuuluva

vara, milleks on korteriomand Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX) müügi- ja

asjaõiguslepingu sõlmimise luba tingimusel, et müügist saadud tulu eest soetatakse lapse

nimele samaväärne elamispind (p 1). Korralduse p-s 2 märgiti, et eluaseme müük on vajalik

EE ja laste kaitseks, kuna antud korteri läheduses elab KL isa vend, kelle vahendusel püüab

kinnipidamisasutuses viibiv HL oma endist naist ja lapsi terroriseerida.

4. Kuna Mustamäe linnaosa vanema 11.05.2010 korraldus nr 1-1/230 ei puudutanud

müügiobjektiks olevat panipaika üldpinnaga 3,50 m2, esitas EE 24.05.2010 Mustamäe LOV

sotsiaalhoolekande osakonnale uue avalduse (I kd tl 22), milles palus anda luba müüa XXX

asuv ja avalduse esitaja lapse KL nimel olev korter. Avalduses märgiti, et müügist saadud raha

eest soetatakse uus samaväärne elamispind KL nimele.

5. Mustamäe linnaosa vanema 07.06.2010 korraldusega nr 1-1/277 „Vanemale loetletud

tehinguteks loa andmine“ (I kd tl 24) tunnistati kehtetuks Mustamäe linnaosa vanema

11.05.2010 korraldus nr 1-1/230 (p 1) ning anti KL seaduslikule esindajale EE-le alaealisele

kuuluva vara müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise luba tingimusel, et uus elamispind

soetatakse KL nimele samaaegselt olemasoleva eluaseme müügiga või hoiustatakse müügist

saadud tulu notari deposiidis ja kasutatakse raha lapsele uue eluaseme soetamisel (p 2).

Korralduse p-s 4 märgiti, et eluaseme müük on vajalik EE ja laste kaitseks, kuna antud korteri

läheduses elab KL isa vend, kelle vahendusel püüab kinnipidamisasutuses viibiv HL oma

endist naist ja lapsi terroriseerida. Pere on pöördunud abi saamiseks politseisse ja

prokuratuuri.

3-13-1886

3(11)

6. KL (seaduslik esindaja EE) võõrandas 17.06.2010 korteriomandite müügilepingu,

ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega XXX korteriomandi hinnaga 1

250 000 krooni (I kd tl 25-27p). Sama kuupäeval omandas KL (seaduslik esindaja EE) Sakus

XXX asuva korteriomandi hinnaga 1 020 000 krooni (I kd tl 177-181).

7. Tartu

Halduskohtu

18.06.2012

otsusega

haldusasjas

nr

3-11-2994

tunnistati

õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse toimingud, millega HL ei kaasatud korteri XXX

võõrandamiseks loa andmise menetlusse. Kohtuotsus on jõustunud.

8. HL esitas 30.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse tekitatud

varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohtu 10.09.2013 määrusega

haldusasjas nr 3-13-1164 eraldati HL nõue (varalise kahju nõue summas 34 768 eurot, millele

lisanduvad intressid 8% aastas) iseseisvasse menetlusse haldusasja numbriga 3-13-1886. Tartu

Halduskohtu 10.09.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1886 anti eraldatud haldusasi nr 3-13-

1886 kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Tartu Halduskohus leidis, et kaebajaks

varalise kahju 34 768 eurot hüvitamise nõudes ei ole mitte HL, kes on Viru Vangla

kinnipeetav, vaid tema kaebuse esitamise ajal alaealine poeg KL, kelle seaduslikuks

esindajaks oli HL.

9. KL esitas vastuseks Tallinna Halduskohtu kohtunõudele 10.06.2014 kaebuse täpsustuse (I

kd tl 94-95p; täiendatud 16.12.2015, II kd tl 130-135), milles taotles Mustamäe LOV tekitatud

varalise kahju summas 34 768 eurot hüvitamist ja viivise väljamõistmist.

Mustamäe linnaosa vanema 07.06.2010 korralduse nr 1-1/277 väljaandmisega on KL-le

tekitatud varaline kahju seetõttu, et vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel väljastatud

korralduse alusel võõrandati ilma igasuguse reaalse vajaduseta KL-le kuulunud XXX korter,

ning soetati KL nimele uus madalama väärtusega korter. Kaebaja jäi ilma müüdud ja ostetud

korterite maksumuste vahest. Samaaegselt XXX korteri müügiga ostis EE aadressil XXX

asuva korteri alaealise KL nimele. Ostu-müügi tehing sõlmiti notari juures. Kuna soetatud

korter oli odavam müüdud korterist (vahe oli 495 000 krooni), siis tekkinud vahesumma kanti

notari nõusolekul KL ema EE kontole, kes koos oma elukaaslase RM-ga selle ära kulutas.

Kaebaja taotleb vastustajalt kahe kõnesoleva korteri hindade vahesumma hüvitamist, samuti

viivise väljamõistmist.

Enne Mustamäe LOV poole pöördumist üritas EE tehinguks luba saada Saku Vallavalitsuselt,

aga sai sealt keelduva vastuse (Saku Vallavalitsuse 04.05.2010 korraldus nr 350, I kd tl 17 ja

pöördel). Korralduse andmisel on Saku Vallavalitsus arvestanud lapse mõlema vanema

seisukohtadega. Mustamäe LOV lähtus loa andmisel ainult ühe vanema, lapse ema soovist.

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 49 ega § 50 lg 2 ei sätesta sõnasõnalt, et

alaealise varaga tehtavas tehingus peavad alaealist esindama mõlemad vanemad koos. Seadust

saab tõlgendada selliselt, et kui on olemas eestkosteasutuse nõusolek vara võõrandamiseks,

piisab tehingu tegemiseks sellest, kui last esindab notaris üks vanematest. Selline oli ka

üldlevinud praktika analoogsete notariaalsete tehingute tegemisel enne 01.07.2010.

Eestkosteasutus pidi välja selgitama, kas tehing on vajalik ja vastab lapse huvidele, samuti

peab eestkosteasutus määratlema piisava täpsusega tehingu tingimused, et vältida lapsele

kahju tekkimist. PKS § 99 lg 1 p 1 eesmärgiks on tagada, et alaealisele kinnisvara

võõrandamisega ei tekitataks kahju. Juhul, kui kinnisvara võõrandatakse eestkosteasutuse loas

sätestatud tingimustel ja tehingu tagajärjel tekib kahju, siis on vastutav eestkosteasutus.

Mustamäe LOV korralduses sätestati, et samaaegselt XXX korteri müügiga soetatakse uus

korter või alternatiivselt hoiustatakse müügist saadud raha notari deposiidis. Seda ka tehti –

samaaegselt korteri müügiga soetati Saku alevikus asuv korter. Seega notari tehing tehti ühel

kahest alternatiivsetest võimalustest ning notaripoolne tehingu tõestamine ja tehingu

3-13-1886

4(11)

tingimused olid kooskõlas 07.06.2010 korralduses sätestatud tingimustega. Võimalik, et

ettevaatamatusest jäeti uuest 07.06.2010 korraldusest samaväärse korteri nõue välja. See

võimaldas aga korteri müügiraha kasutada odavama korter ostmiseks – korraldusega ei olnud

välistatud juhtu, kui tekib vaheraha ühe korteri müügi ja teise korteri ostu vahel ja ei olnud

sätestatud ka piiranguid võimaliku vaheraha kasutamisele.

Sellised korralduse puudused võimaldasid lapse seaduslikul esindajal EE-l saada vaheraha

enda arvele (raha oleks olnud EE käsutuses ka juhul, kui raha oleks kantud KL arvele – lapse

seaduslikul esindajal on õigus lapse arve käsutamiseks). See lõi eeldused EE poolt vaheraha

lapse huvidele mittevastavaks kulutamiseks ja sellega lapsele kahju tekkimiseks. Vahesumma

kandmine EE kontole ei olnud vastuolus korralduse tingimustega, kuivõrd korraldus

võimaldas raha kandmist ema kontole ja seega ka selle hilisemat raiskamist. Ilma korralduseta

ei oleks kahju tekkimine olnud võimalik.

Vastustaja, EE ja RM tekitasid kahju solidaarselt, solidaarse kahju tekitamise korral võib

kahju hüvitamist nõuda igalt kahju tekitajalt. Vastustaja korraldus on põhjuslikus seoses kahju

tekkimisega – see oli asjaoluks, ilma milleta ei oleks olnud võimalik KL raha väärkasutus.

Sarnasel seisukohal oli ka Tartu Halduskohus 18.06.2012 otsuses nr 3-11-2994. Kohus leidis,

et vastustaja toiming, millega jäeti HL kaasamata XXX korteri võõrandamise menetlusse, on

õigusvastane ning selle tõttu on KL-le tekitatud oluline kahju.

10. Tallinna linn palus 24.11.2014 kirjalikus vastuses (II kd tl 3-5; täiendatud 16.02.2015,

II kd tl 141-143) jätta kaebus rahuldamata.

XXX korteriomand võõrandati 17.06.2010 hinnaga 1 250 000 krooni. Samal päeval tõestatud

lepinguga omandas KL XXX, XXX korteriomandi hinnaga 1 020 000 krooni. Tõendamata on

kaebaja väited sellest, et Sakus asuv korteriomand maksis lepingus märgitust vähem ning

seega tuleb tehingute vaheraha arvestada lepingusummade vahena.

Vaidlust ei saa olla selles, et EE ja KL elasid ja kuuldavasti elavad seniajani perekonnana

koos. Kaebaja poolt esitatud tõendid KL arveldusarvele tehtud ja EE arvelduskontolt tehtud

kannetest ei tõenda, et korteriomandite ostu-müügitehingutest jäänud vaheraha ei kasutatud

KL huvides või tema ülalpidamiseks. On ilmne, et ka alaealise kontol tuhandete kroonide või

eurode olemasolul ei osta ta selle eest piima-leiba ega sooja söögi valmistamiseks vajalikke

toiduaineid. Ka EE ütlused sellest, et tema tollane elukaaslane RM ei käinud tööl, ei maksnud

arveid ega omanud rahalisi vahendeid, on tõendamata.

Seadusandja ega täitevvõim ei ole määratlenud, kuidas peab alaealise vara võõrandamiseks

loa andmise menetlus toimuma. Antud juhul on teada, et EE valetas KL vara võõrandamiseks

loa saamise eesmärgil oma lastele, eksabikaasale, politseiprefektuurile, Saku Vallavalitsusele,

Mustamäe LOV sotsiaaltöötajatele jne. Ehkki on teada, et Saku Vallavalitsus kohtus alaealise

vara võõrandamiseks nõusoleku andmise menetluses KL-ga, ei tuvastanud ka vallaametnikud

selles vestluses, et EE on asjaolude osas valetanud. Teada pole seegi, et HL kaasamine

menetlusse oleks kahju ära hoidnud. Ka praeguse kohtumenetluse käigus ei ole esitatud

tõendeid, millest nähtuks, et XXX asuv korter osteti HL äripartneri raha eest või et EE KL

ülalpidamiseks vahendeid ei vajanud; et pere turvalisus ei vajanud lisameetmeid vmt. Lapse

vara võõrandamiseks nõusoleku andmise menetlus on paljuski pelgalt tunnetuslik. Valdavalt

on omavalitsus sunnitud lapsevanema poolt esitatud väidete õigsust eeldama.

Kaebajale tekkinud kahju ei ole otseses põhjuslikus seoses KL korteriomandi võõrandamiseks

loa andmisega Mustamäe LOV poolt. PKS §-st 49 ja § 50 lg-st 2 tulenevalt oleks pidanud

notar kaasama alaealise varaga tehtavate tehingute tõestamiseks nii HL kui EE. Kuna notar

HL tehingutesse ei kaasanud, on KL-le tekkinud kahju põhjustatud pigem notari tegevusest.

3-13-1886

5(11)

Lisaks ei sisaldanud 07.06.2010 korraldus regulatsiooni juhuks, kui tehingutest tekib

vaheraha. Antud olukorras puudus seega notaril õigus kanda tehingust tekkivaid rahalisi

vahendeid EE arvelduskontole. Notar oleks pidanud hoiustama kõnealuse summa oma

deposiitarvel seniks, kuni sellega seonduvad korraldused antakse. Samas rikkus EE PKS § 50

lg-s 2 toodud kohustusi ning tekkinud kahju on ka tema tegevusega otseses põhjuslikus

seoses.

HL menetlusse kaasamata jätmine Tallinna linna poolt ei tekitanud KL-le kahju vahetult ega

vältimatult. Kahju ei tekkinud KL-le vahetult ja vältimatult ka notari tegevusest. Asjas ei ole

tõendatud, et KL-le on üldse kahju tekkinud. Kui kahju siiski on tekkinud, siis on sellega

otseselt ja vahetult seotud üksnes EE, kelle teadlik tegutsemine vastab karistusseadustiku §-s

209 sätestatud kelmuse, §-s 2172 sätestatud usalduse kuritarvitamise ja §-s 201 sätestatud

omastamise tunnustele.

Välistada ei saa ka võimalust, et kahjunõue on n-ö konstrueeritud. EE ja HL abielu lahutati

juba 24.10.2006 ja neist kumbki tunnistajana andis mõista, et sellega nende suhe ka lõppes.

Samas, nähtuvalt Tartu Halduskohtu 29.03.2012 otsusest asjas nr 3-11-1772 ja Tartu

Ringkonnakohtu 12.04.2013 otsusest asjas nr 3-11-1772, on EE koos lastega käinud

pikaajalisel kokkusaamisel HL-ga ka veel 2009. a novembris, misjärel HL asus vanglat suhete

purunemises süüdistama. HL ei astunud ka pärast tehingutest teadasaamist samme nendest

taganemiseks ega esitanud kuriteoteadet EE ega RM tegevuse suhtes.

11. Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2015 otsusega (parandatud 20.03.2015 määrusega)

KL kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Mustamäe LOV andis loa tol ajal alaealisele KL-le kuuluva korteriomandi müügiks lapse

emale EE-le kui alaealise seaduslikule esindajale, millest tulenevalt EE võis müüa korteri ning

müügist saadud raha eest samaaegselt osta KL nimele uue korteri või siis notar hoiustab

müügist saadud tulu notari deposiidis ning raha kasutatakse lapsele uue eluaseme soetamiseks.

Kuna jutt käis samaväärsest korterist, millest EE sai adekvaatselt aru, siis ei hakatud muid

variante loa andmise korraldusse sisse kirjutama, kuna muid võimalusi ei olnud korralduse

andmise hetkel võimalik ette näha. Vaheraha tekkimise võimalust ei saanud ette teada, seega

ei olnud vastustajal ka võimalik sätestada korralduses tingimused, kus vaheraha raiskamine

oleks olnud välistatud. Vastustaja ei ole loonud tingimusi, võimaldamaks EE-l kulutada

vaheraha lapse huvidele mittevastavalt. Haldusorgan eeldas õigustatult, et alaealise õigused ja

huvid saavad tehingu tegemisel kaitstud tema seadusliku esindaja (ema) kaudu. Vastustajal ei

olnud põhjust kahelda lapse ema heauskses käitumises oma lapse vara käsutamisel, kui

otsustas anda alaealise seaduslikule esindajale loa lapse vara müügiks. Edasine tehing (uue

korteri ost) enam vastustajat ei puudutanud. Kuna uue korteri ostutehing vormistati notari

juures, siis oli notar see isik, kes pidi kontrollima, et lapse õigused saaksid tehingu tegemisel

kaitstud. Notar ei pidanud olukorda, kus tehingute tulemusel tekkis vaheraha, tavatuks ning

pidas võimalikuks ilma kohaliku omavalitsuse loata kanda vahesumma lapse ema kontole,

mitte jätta see notari deposiiti hoiule uute asjaolude väljaselgitamiseni. Notar oli teadlik

sellest, et lapse isalt ei ole nõusolekut tehingu tegemiseks küsitud, kuna vastav dokument

puudus, samas ei pidanud notar vajalikuks ise pöörduda lapse isa poole nõusoleku saamiseks

või kohaliku omavalitsuse poole isalt nõusoleku küsimiseks.

Alaealise lapse vara käsutamiseks peaks küsima mõlema vanema nõusolekut, elimineerides

sellega lapse õiguste ja huvide kahjustamise võimalikkuse. Notar ei teavitanud

sotsiaalhoolekande osakonda tekkinud olukorrast, mis väljus antud loa piiridest. Notar oleks

pidanud teavitama kohalikku omavalitsust ning küsima nende seisukohta vaheraha osas, kuna

3-13-1886

6(11)

loa andmise korralduses sellest juttu ei olnud, ning kandma vahesumma notari deposiiti asja

lahendamiseni.

Kohus nõustub vastustaja väitega, et ei saa öelda, kas HL kaasamine menetlusse oleks kahju

ära hoidnud. Käesoleva juhtumi puhul ei saa üheselt väita, et HL kaasamine oleks viinud

teistsuguse sisuga korralduse andmiseni ning müügitehinguks loa andmisest keeldumiseni.

Menetleja eeldas heas usus, et lapse ema räägib tõtt ning tehinguks loa andmine on

hädavajalik nii lapsele endale kui ka tema perele. Menetlejale (KK) tundusid põhjendused

usutavad, seega ta neid üle kontrollima ei hakanud, mida ta kinnitas ka kohtus.

Vaidlustatud müügitehinguks loa andmise korraldus ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju

tekkimisega. Korralduses ei ole seatud tingimusi uue korteri ostmiseks, s.t milline peab olema

omandatav korter (millises hinnaklassis, kui suur jms), kuna seda ei ole hoolekandeasutus

pädev määratlema. Väidetav kahju on tekkinud mitte korteri müügist, vaid seoses uue korteri

ostuga, mis oli odavam müüdud korterist. Sellest tekkinud vahesumma, mis oleks pidanud

antud juhul minema notari deposiiti asjaolude väljaselgitamiseni, kanti notari nõusolekul lapse

ema kontole, mis võimaldas emal lapsele kuuluvat raha piiramatult ja oma huvides kasutada,

mida kinnitavad käesolevas asjas kogutud nii suulised kui kirjalikud tõendid. Vastustaja ei ole

andnud luba eelkirjeldatud tegevuseks. Seega puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks ning

vastustajalt kaebaja kasuks varalise kahju väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. KL palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.03.2015 otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, ning kui kohus leiab, et see on täiendavalt vajalik, siis tuvastada vaidlustatud

korralduse õigusvastasus. Kaebaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde, märkides

täiendavalt järgmist.

Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus ei ole tuvastatud asjaolude osas otsust

piisavalt põhjendanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt jälgitav.

Põhjusliku seose hindamisel tuleb vaadelda vastustaja õigusvastast tegevust tervikuna (s.t

korralduse andmise eelsel ja järgsel ajal). 2010. a kevadel-suvel puudus reaalne vajadus tol

hetkel 13-aastase kaebaja korteri võõrandamiseks. Vastustaja poolt läbi viidud puudulik

haldusmenetlus tõi kaasa ebaõige haldusakti, millega anti luba korteri müügiks ja edasine

tekkinud kahju on vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärg. Vastustaja õigusvastane tegevus

(tegevusetus) oli mitme-etapiline, kus üks õigusvastane samm viis teiseni. Kahju ei oleks

tekkinud või oleks see väiksem, kui vastustaja oleks menetluse käigus lõpetanud õigusvastase

tegevuse. Kohus ei ole neid asjaolusid hinnanud.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ei pea arvestama Tartu Halduskohtu 18.06.2012 otsusega nr

3-11-2994, millega tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse toimingud, millega HL

ei kaasatud korteri võõrandamiseks loa andmise menetlusse ning millega vastustaja keeldus

teabenõudele vastamast. Nimetatud otsuses tuvastati, et vastustaja tegevus korteri

võõrandamiseks loa andmisel oli õigusvastane. Kohus leidis ka, et kaebajale on tekitatud

sellega kahju. Seega on tuvastatud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 7 sätestatud eeldused

kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks.

Põhjendamata on kohtu seisukoht, et Tallinna korteri müük oli vajalik ja XXX korteri ost oli

kaebaja teadlik valik. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tunnistaja KK

ütlustega, mille kohaselt kaebaja ema avaldas, et tal on uus elukaaslane ja ta soovib

elamistingimusi parandada. See asjaolu viitab, et loa andmisel ei lähtutud lapse huvidest.

3-13-1886

7(11)

Kaebaja elamistingimusi ei olnud vaja parandada, sest kaebaja elas alates 2007. a-st ning

vaidlusaluste tehingute sooritamise ajal Sakus koos venna ja emaga kaebaja vanaemale

kuuluvas kõigi mugavustega korteris, kus 2006-2007. a-l oli tehtud remont. Kaebaja oleks

võinud seal elada kooli lõpetamiseni.

Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et vastustaja ametnik võis eeldada EE heausksust ja ei

pidanudki tegema täiendavaid toiminguid korteri müügi vajaduse välja selgitamiseks. Esinesid

asjaolud, mida pidi kontrollima ja mis võisid tekitada kahtlust. EE kinnitas, et elati üüritud

korteris. Vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebaja elamistingimusi kontrollida ning jäi

tuvastamata, et kaebajal oli võimalik tasuta kasutada heas korras kaebaja vanaemale kuulunud

korterit. Vastustajale oli teada, et kaebaja ja tema ema elukoht oli XXXX. Arusaamatu on,

kuidas sai sellisel juhul olla häiriv kaebaja onu elamine XXX korteris. EE 06.05.2010 avaldus

on võrreldes hilisemate andmetega vastuoluline – välja on toodud, et politseist pole ta abi

saanud ja soovib osta korterit Õismäele või Mustamäele, samas kui KL soovis koolis käia

XXXX. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et vahesumma tekkimine ei saanud vastustajale olla

ettenähtav. Vahesumma tekkimine oleks olnud välistatud, kui uude korraldusse oleks jäänud

vana korralduse regulatsioon, mille kohaselt ostetav korter pidi olema samaväärne müüdava

korteriga. Põhjendamata on seisukoht, et kuna EE-l pidi olema adekvaatne arusaam ostetavast

korterist, siis sellest piisab ja korralduses ei pea midagi täpsustama.

Arusaamatu on kohtu seisukoht, et notar pidi küsima mõlema vanema arvamust. Seda oleks

pidanud tegema vastustaja, kui otsustas nõusoleku andmise korteri müügiks. Notar tegutses

vastavalt vastustaja korralduses sätestatud tingimustele, vaheraha tekkimise võimaluse oleks

pidanud korraldusega välistama.

Tekitatud kahjuks on müüdud korterite hinnavahe, mida ei kulutatud kaebaja huvides -

495 000 krooni ja tehingu kulud 49 000 krooni, kokku 544 000 krooni ehk 34 768 eurot.

Kaebaja taotleb ka viivise välja mõistmist kuni kahju hüvitamiseni tasumata summalt, kuid

mitte üle 34 768 euro. Õiguslikult on tegemist viivitusintressiga. Kui kohus leiab, et intressi

saab välja mõista muul õiguslikul alusel, siis palub kaebaja seda teha.

Kaebaja palub HKMS § 175 alusel jõustunud otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi

initsiaalidega ning mitte avaldada isikukoodi ja muid andmeid, mis võimaldaksid teda üheselt

identifitseerida, samuti mitte avaldada andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada

kaebaja eraelu puutumatust (sh kaebaja vanemate isikuandmed, andmed võõrandatud ja

ostetud korterite kohta). Kuna kaebaja oli toimunud sündmuste ajal alaealine, palub kaebaja

võimalusel kohtuotsust mitte avaldada või avaldada ainult otsuse resolutiivosa.

13. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Kohus on tuvastanud kõik olulised asjaolud ning kohaldanud

materiaal- ja menetlusõiguse norme õigesti.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Tartu Halduskohus on juba haldusasjas nr 3-11-2994

tuvastanud, et Tallinna linn on õigusvastaseks tuvastatud toimingutega tekitanud KLle olulist

kahju. Tartu Halduskohus analüüsis vaid alaealisele kuulunud kinnisasja võõrandamise

menetlust ega andnud hinnangut Tallinna linna toimingute ja väidetavalt tekitatud kahju

vahelise põhjusliku seose kohta.

Tõendamata on kaebaja väited, et Sakus asuv korteriomand maksis lepingus märgitust vähem

ning seega on kahe tehingu vaheraha suuruseks 230 000 krooni ehk 14 699,68 eurot.

3-13-1886

8(11)

Kaebaja ei ole enda seadusliku esindaja kaudu teinud endast olenevat kahju ärahoidmiseks.

EE oli RVastS tähenduses kannatanu seaduslikuks esindajaks ja oli kohustatud vältima

kaebajale kahju tekkimist. Kohus on õigesti leidnud, et vaheraha tekkimise võimalust ei

saanud vastustaja ette teada. Seda kinnitab ka EE avalduses toodud märge, et asemele

soetatakse samaväärne korter. On ilmne, et kui kaebajale üldse kahju tekkis, on EE seadusliku

esindajana tahtlikult või raskest ettevaatamatusest ise kahju kaebajale tekitanud. Kuigi uus

korter soetati lapse huve silmas pidades Saku alevikku, siis EE konto väljavõttest nähtub, et

uue korteri soetamisest järelejäänud raha ei ole täismahus kulutatud lapse huve arvestades.

Seega ei ole EE heaperemehelikult käsutanud oma alaealise lapse vara, jättes ise tegemata

kõik vajaliku kahju tekkimise ärahoidmiseks. Selline kahju ei kuulu RVastS alusel

hüvitamisele.

Müügitehinguks loa andmise korraldus ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega.

Kuigi vastustaja möönab, et kaebajale võis tekkida kahju kahe korteri müügist saadud

vaheraha kulutamisel EE poolt, siis vastustaja ei ole loonud tingimusi, võimaldamaks EE-l

kulutada vaheraha lapse huvidele mittevastavalt. Vastustaja sai anda vaid nõusoleku

eestkostetava kinnisasja võõrandamiseks. Seega sai väidetav kahju tekkida üksnes seoses uue

korteri ostuga, mis oli müüdud korterist odavam ning mille tulemusena tekkis vaheraha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. KL apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole

alust. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse

ja tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Ringkonnakohus lisab sellele seisukohale

täiendavalt, et isegi kui möönda põhjusliku seose olemasolu, tuleks kahjunõue jätta

rahuldamata RVastS § 13 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohtu põhjendused on

alljärgnevad.

15. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Mustamäe LOV 07.06.2010 korraldus oli

õigusvastane osas, mis puudutas HL akti andmise menetlusse kaasamata ja tema ärakuulamata

jätmist. See on tuvastatud Tartu Halduskohtu 18.06.2012 otsusega asjas nr 3-11-2994, mis on

jõustunud. Selle otsusega aga ei tuvastatud põhjusliku seose olemasolu Mustamäe LOV

07.06.2010 korralduse ja tekkinud kahju vahel. Kahjunõue ei olnud selles asjas vaidluse

esemeks ning kohtuotsuses puudub ka vastavasisuline analüüs.

PKS (kuni 30.06.2010 kehtinud redaktsioonis) § 99 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja

eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda

piiratud asjaõigusega. § 99 lg 3 sätestab, et eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema

ja lapse suhtes. PKS § 92 lg-st 1 ja § 98 lg-st 2 tulenevalt võib aru saada, et eestkosteasutuse

nõusoleku andmise või andmata jätmise eesmärgiks on eestkostetava varaliste õiguste ja

huvide kaitse, lähtudes eestkostetava huvidest. Milliseid asjaolusid eestkosteasutus seejuures

tähtsaks peab, milliseid tõendeid kogub ja mil viisil ning millises ulatuses loa annab, on

eestkosteasutuse diskretsiooni küsimus. Mingeid juhiseid või piiranguid ei tulenenud

eestkosteasutusele ka Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 määrusega nr 41 kinnitatud

„Eestkoste korraldamise juhendist“. Niisiis tuleb tõdeda, et eestkosteasutuse diskretsioon

eestkostetava kinnisasja võõrandamise loa andmisel on lai.

Arvestades eestkosteasutuse laia diskretsiooniruumiga, ei ole ringkonnakohtu arvates sugugi

selge see, kas HL kaasamisel haldusmenetlusse oleks sama sisuga haldusakt välja antud või

mitte. Tõendid, mille alusel Mustamäe LOV oma otsuse langetas, olid järgnevad:

3-13-1886

9(11)

1) EE 06.05.2010 avaldus Mustamäe LOV-le, millest nähtuvalt palus ta luba XXX korteri

müügiks, eesmärgiga osta asemele uus ja samaväärne korter. Põhjendusena oli esile toodud

hirm enda ja oma laste turvalisuse pärast, väites, et kinnipeetav HL ahistab neid oma venna ja

sõprade vahendusel, kes elavad samuti XXX kandis (I kd tl 53);

2) EE 06.05.2010 avaldusele lisatud 29.04.2010 teade kriminaalmenetluse alustamata

jätmisest, mille kohaselt pöördus EE 22.04.2010 Põhja Prefektuuri poole, kuna HL on teda

lasknud jälitada alates 2005. a-st. Avaldusest nähtuvalt saatis HL ka EE ema EE-le

ähvarduskirja (I kd tl 54);

3) EE 06.05.2010 avaldusele lisatud EE 22.04.2010 avaldus AS-le EMT, milles EE palus

uurida, kuidas on HL-l olnud võimalik saada infot EE mobiiltelefoni numbri kasutuse kohta

(kõnede eristus aastast 2006 ja saadetud ja vastuvõetud SMS-de sisu);

4) KL 05.05.2010 ja 06.05.2010 allkirjastatud avaldused, mille kohaselt ta palus anda oma

ema EE-le luba teha korteriga XXX kõiki vajaminevaid toiminguid, mida ta otstarbekaks peab

(vahetus, müük ja üürile andmine). Avalduses oli kirjas, et EE ei kahjusta sellega KL huve

ning eesmärgiks on osta paremasse kohta uus kodu ja koolile lähemale (I kd tl 21);

5) EE 24.05.2010 avaldus Mustame LOV-le, millest nähtuvalt palus EE luba korteri müügiks

ning kinnitas, et müügist saadud raha eest soetab ta KL nimele uue ja samaväärse elamispinna

(I kd tl 22).

Eelnimetatud dokumentaalsetele tõenditele lisanduvad EE poolt 03.12.2014 toimunud

kohtuistungil ning KK poolt 28.01.2015 toimunud kohtuistungil antud ütlused, mis aitavad

selgitada põhjusi, miks avaldus korteri müügiks Mustamäe LOV-le tehti ning kuidas mäletab

toimunut asja menetlenud ametnik. EE sõnul: „Meile oli öeldud, et H ema võib meid välja

tõsta oma korterist. XXX korteri kõrvalmajas elas H vend, arvasin, et ta hakkaks mind

ahistama. /…/ RM tegi selle mulle selgeks, et H vend hakkab seal käima. /…/ Mustamäe

LOV-ile ütlesin põhjenduseks, et mul oli hirm, et mind visatakse XXX korterist välja, ja et

poeg ei taha kooli vahetada. XXX korter kuulus H emale, kes ise elas XXX. See ei olnud ei

minu ega lapse korter ja tal oli õigus seda teha, kuna H-le ei meeldinud minu tollane suhe. /…/

Ametnikele rääkisin, et mul on hirm ja mul pole kindlustunnet selle korteri osas. Rääkisin, et

mulle tehti ähvardavaid telefonikõnesid, et ma R-ga suhte lõpetaksin. /…/ Jätsin mulje, et

korteri müük on ainuvõimalik variant minu ja laste jaoks. /…/ Enda arust ma seisingi oma

laste eest, vahetades selle korteri XXX korteri vastu, et lapsed ei peaks kooli vahetama“ (I kd

tl 100-102). KK ütlused: „E rääkis, et pere ei ela Tallinnas, et nad üürisid korterit ja kavatsesid

osta suurema korteri ning olemasolevas korteris XXX ei saanud elada, kuna kõrvalmajas

elavat lapse isa vend, kes jälitab neid. Selgitati välja EE info alusel, et lapse isa viibib vanglas.

Ema avaldas, et tal on uus elukaaslane ja ta soovib elutingimusi parandada ning seetõttu on

vaja luba lapse vara müügiks. /…/ Me eeldasime, et vanemad teostavad hooldusõigust koos. E

ütles, et tema ja KL olid ühenduses HL-ga. HL poole me ei pöördunud, kuna arvasime, et

tema nõusolek on olemas“ (I kd tl 126-127).

Toodud dokumentaalseid tõendeid ja tunnistajate ütlusi koosmõjus analüüsides ei saa

ringkonnakohtu hinnangul asuda üheselt seisukohale, et kui HL oleks menetlusse kaasatud,

siis ei oleks Mustamäe LOV samasisulist haldusakti välja andnud. Asjaoludest nähtuvalt võis

EE hirm olla tegelik ja tema tahe korteri müügiks ning uue ostmiseks laste elamistingimuste

parandamise eesmärgil siiras. Igal juhul oli EE poolt esitatud põhjendused veenvad määral,

mis tingis eestkosteasutuse poolt loa andmise. Teisisõnu ei ole täna võimalik hinnata, millise

sisuga haldusakti oleks Mustamäe LOV vastu võtnud siis, kui menetlusse oleks kaasatud ka

HL.

3-13-1886

10(11)

Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2002 lahendi nr 3-3-1-14-02 p-s 20 on kohus öelnud,

et põhjuslik seos puudub, kui vaatamata menetlus- või vormiveale oleks samasisuline

haldusakt tulnud ikkagi välja anda. 10. märtsi 2005. a lahendi nr 3-3-1-77-04 p-s 16 on

Riigikohus märkinud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik

hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Kuivõrd

ringkonnakohus on seisukohal, et ühelt poolt ei ole võimalik üheselt asuda seisukohale, kas

Mustamäe LOV oleks samasisulise haldusakti vastu võtnud ka siis, kui HL oleks menetlusse

kaasatud, ning teisalt ei saa asuda seisukohale, et Mustamäe LOV poolt antud korraldus oli

oma sisult lapse huvidega vastuolus (vt ringkonnakohtu otsuse p-i 16), ei saa ringkonnakohtu

hinnangul tuvastada põhjuslikku seost Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse ja KL vara

vähenemise vahel.

16. Isegi kui möönda põhjusliku seose olemasolu vaidlusaluse korralduse ja kahju vahel, on

ringkonnakohus seisukohal, et Mustamäe LOV vastutust tuleb piirata määral, mis välistab

kahju hüvitamise. RVastS § 13 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse

määramisel kahju tekkimise ettenägematust ning õiguste rikkumise raskust. Ringkonnakohtu

hinnangul oleks kahju olnud välditav, kui Mustamäe LOV korraldust oleks täidetud viisil,

nagu mõistlik inimene sellest aru oleks pidanud saama. Mustamäe LOV 07.06.2010

korraldusest nähtuvalt anti EE-le luba KL korteri võõrandamiseks tingimusel, et uus

elamispind soetatakse KL nimele samaaegselt olemasoleva eluaseme müügiga või

hoiustatakse müügist saadud tulu notari deposiidis ja kasutatakse raha lapsele uue eluaseme

soetamisel. EE-le oli hästi teada, et korralduse mõtteks ja sisuks oli loa andmine samaväärse

korteri ja mitte odavama korteri soetamiseks. See nähtub nii tema enda poolt Mustamäe LOV-

le tehtud avaldustest kui ka Mustamäe LOV 11.05.2010 korraldusest (I kd tl 153). Notarile

pidi Mustamäe LOV 07.06.2010 korraldusest olema arusaadav, et juhul, kui korterite ostu ja

müügi tehingutelt tekib vaheraha, tuleks see kanda notari deposiiti ja küsida edaspidiseid

käitumisjuhiseid eestkosteasutuselt, mitte kanda raha lapse ema kontole. Niisiis ei saanud

Mustamäe LOV-le olla ettenähtav see, et lapse ema võib asuda eestkosteasutuse poolt antud

luba kuritarvitama või et notar tegema loa alusel toiminguid, mida luba ette ei näinud. Ka ei

nõustu ringkonnakohus kaebajaga selles, et loa andmine oli üldse põhjendamatu, kuna vajadus

korteri müügiks puudus. Olukorras, kus laste ema koos lastega elab oma endise ämma korteris

ning laste emal on tekkinud uus suhe, mis tema endisele ja vangis viibivale mehele ei meeldi,

ei saa pidada põhjendamatuks laste ema soovi sellise eluaseme ostmiseks, kus ta ei sõltuks

oma endisest mehest ega ämmast. Elukoht sooviti osta XXX, et laps ei peaks kooli vahetama.

Kui lapse ema ja notar oleks toiminud Mustamäe LOV korralduse eesmärgist lähtuvalt, oleks

lapsele ostetud XXX samaväärne korter. Ringkonnakohtu arvates ei saaks sellist tulemust

lapse huvidega vastuolus olevaks hinnata. Olukorras, kus kahju tekkimist oleks saanud vältida

korralduse eesmärgipärase täitmisega EE ja notari poolt, ei saa Mustamäe LOV poolset

õiguste rikkumist (HL menetlusse kaasamata jätmine) pidada selliseks, mis tooks kaasa kahju

hüvitamise. Mustamäe LOV vastutust tuleb piirata määral, mis välistab kahju hüvitamise

konkreetsel juhul.

Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. PKS § 98 lg 2 kohaselt oli eestkostja

kohustatud muu hulgas lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kui eestkostja aga

seda ei teinud, võis eestkostetaval tekkida alus nõuda eestkostjalt eestkostetavale tekitatud

kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.11.2008 lahend nr 3-2-1-90-08).

Eelnevast nähtuvalt on KL-l õigus nõuda kahju hüvitamist ennekõike oma emalt.

17. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et KL apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata, kuna Mustamäe LOV 07.06.2010 korralduse ja tekkinud kahju vahel

puudub põhjuslik seos. Isegi kui möönda põhjusliku seose olemasolu, tuleks Mustamäe LOV

vastutust piirata määral, mis välistab kahju hüvitamise.

3-13-1886

11(11)

Kaebaja taotluse asendada jõustunud kohtuotsuse avaldamisel KL ja tema vanemate nimed

initsiaalidega ja piirata otsuse avaldamist, on Tallinna Halduskohus lahendanud 19.03.2015

määrusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega

korda neid ning rahuldab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja taotluse, asendades jõustunud

kohtuotsuses andmesubjektide nimed initsiaalidega.

Menetlusosaliste ülejäänud väidete osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks seisukohta

kujundada, kuna need ei oma asjalahendamisel otsustavat tähendust.

18. Tartu Halduskohus vabastas 17.06.2013 määrusega KL isa HL maksejõuetuse tõttu

kaebuse esitamisel 34 768 eurot suuruselt nõudelt 750 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

Ringkonnakohus jätkas 23.04.2015 määrusega kaebajale menetlusabi andmist, mistõttu oli ta

riigilõivu tasumisest vabastatud ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 750 eurot, mille tasumisest KL oli menetlusabi korras

vabastatud, jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. KL kulud õigusabile jäävad aga HKMS

§ 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linna menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe