1-15-10361/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-10361

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-10361 (15913000051)

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Toming,

Rahvakohtunikud Aadi Potter ja Aare Nahk

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin, Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

Juri Krongauzi süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg

2 p 1 järgi.

Sergei Stroiko süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1, 2; § 4181 lg

2 p 1, 2; § 414 lg 2 p 1 ja § 415 lg 1 järgi.

Vladimir Vahruševi süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1, 2 ja §

4181 lg 2 p 1, 2 järgi.

Sergei Stasevitši süüdistus KarS § 4181 lg 2 p 1, 2 järgi.

Prokurör

Laura Vaik

Süüdistatav

Juri Krongauz

Ik: 36809150255, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene

keel, kesk-eri haridus, töökoht: XXX, elukoht: XXX,

asukoht:XXX Vangla.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.01.2015,

vahistatud Harju Maakohtu 31.01.2015 määruse alusel.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole,

üks kehtiv karistus väärteo toimepanemise eest.

Kaitsja

Advokaat Dmitri Školjar

Süüdistatav

Sergei Stroiko

Ik: 36302040345, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene

keel, keskharidus, töökoht: XXX, elukoht: XXX,

asukoht: XXX Vangla.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.01.2015,

vahistatud Harju Maakohtu 31.01.2015 määruse alusel.

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole.

Kaitsja

Advokaat Arina Liskmann-Getsu

Süüdistatav

Vladimir Vahrušev

Ik: 36308020285, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene

keel, kõrgem haridus, töökoht: XXX, elukoht: XXX,

asukoht: XXXVangla.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 02.02.2015 kuni

03.02.2015, vahistatud Harju Maakohtu 04.02.2015

määruse alusel.

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole.

Kaitsja

Advokaat Jelena Benevolenskaja

Süüdistatav

Sergei Stasevitš

Ik:

35707280309,

määratlemata

kodakondsusega,

emakeel: vene keel, kesk-eri haridus, töökoht: XXX,

elukoht: XXX.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.02.2015 kuni

05.02.2015, elukohast lahkumise keeld alates 05.02.2015.

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole.

Kaitsja

Advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Juri Krongauz süüdi tunnistada KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat ja 6

(kuus) kuud.

2. Juri Krongauz süüdi tunnistada KarS §-s 418 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6

(kuus) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista kuritegude

kogumis liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat ja 2 (kaks) kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 8 aastat ja 2 kuud, millise karistuse

ärakandmist arvestada alates Juri Krongauzi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

alates 30.01.2015.

5. Juri Krongauzi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.

6. Sergei Stroiko süüdi tunnistada KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat.

7. Sergei Stroiko süüdi tunnistada KarS §-s 418 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6

(kuus) kuud.

8. Sergei Stroiko süüdi tunnistada KarS §-s 415 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.

9. Sergei Stroiko süüdi tunnistada KarS §-s 414 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.

10. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista kuritegude

kogumis liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) aastat ja 2 (kaks) kuud.

11. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 7 aastat ja 2 kuud, millise karistuse

ärakandmist arvestada alates Sergei Stroiko kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

30.01.2015.

12. Sergei Stroiko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.

13. Vladimir Vahrušev süüdi tunnistada KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 6

(kuus) kuud.

14. Vladimir Vahrušev süüdi tunnistada KarS §-s 418 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6

(kuus) kuud.

15. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista kuritegude

kogumis liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

16. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 6 aastat ja 8 kuud, millise karistuse

ärakandmist arvestada alates Vladimir Vahruševi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

alates 02.02.2015.

17. Vladimir Vahruševi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.

18. Sergei Stasevitš süüdi tunnistada KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat.

19. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg

04.02.2015 kuni 05.02.2015, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja

28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

20. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Sergei Stasevitšile mõistetud karistus, s.o tähtajaline

vangistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Sergei

Stasevitši suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata

tingimusel, et Sergei Stasevitš temale määratud 5 (viis) aastase katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu.

21. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Sergei Stasevitšile määratud 5 (viis) aastase katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.02.2016.

22. Sergei Stasevitši suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

23. Juri Krongauzilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; §

179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat

seitsekümmend viis) eurot;

- määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 696 (kuussada

üheksakümmend kuus) eurot ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 504 (viissada neli)

eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 1200 (tuhat kakssada) eurot;

- ekspertiisikulud:

1) 1/11 DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0199 (kd II tl 149-158) maksumusest (5073 eurot),

s.o 461 (nelisada kuuskümmend üks) eurot;

2) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0014 (kd II tl 162-171) maksumus summas 420

(nelisada kakskümmend) eurot;

3) 1/11 DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0678 (kd II tl 175-195) maksumusest (627 eurot),

s.o 57 (viiskümmend seitse) eurot;

4) 1/11 DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0367 (kd II tl 238-249) maksumusest (2679 eurot),

s.o 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot;

5) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0030 (kd II tl 254-266) maksumus summas 420

(nelisada kakskümmend) eurot,

s.o kokku ekspertiisi kulud 1601 (tuhat kuussada üks) eurot,

mis on kokku menetluskulu 3876 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus)

eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

makseinfos näidatud viitenumbri ja selgituse: „Juri Krongauz, 1-15-10361,

menetluskulud,

ositi

tasumine“.

Makseinfo

koos

viitenumbriga

edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Juri Krongauzile tema kinnipidamiskoha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud ülejäänud tasu, s.o 120 (sada

kakskümmend) eurot jätta riigi kanda.

24. Sergei Stroikolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; §

179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat

seitsekümmend viis) eurot;

- määratud kaitsjale Urmas Simonile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 624

(kuussada kakskümmend neli) eurot;

- ekspertiisikulud:

1) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 15E-PL0009 (kd III tl 226-236)

maksumus summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot;

2) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 15E-PL0013 (kd III tl 241-243)

maksumus summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot;

3) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0037 (kd IV tl 4-98) maksumus summas 420 eurot;

4) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 15E-PL0006 (kd IV tl 127-136)

maksumus summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot;

5) 1/11 DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0384 (kd IV tl 193-209) maksumusest (6042

eurot), s.o 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot;

6) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0036 (kd II tl 250-253; kd IV tl 215-224) maksumus

summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot,

s.o kokku ekspertiisi kulud 2679 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) eurot,

mis on kokku menetluskulu 4378 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot,

mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

makseinfos näidatud viitenumbri ja selgituse: „Sergei Stroiko, 1-15-10361,

menetluskulud,

ositi

tasumine“.

Makseinfo

koos

viitenumbriga

edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sergei Stroikole tema kinnipidamiskoha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

25. Vladimir Vahruševilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja

9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat

seitsekümmend viis) eurot;

- määratud kaitsjale kohtumenetlusel makstud tasu 480 (nelisada kaheksakümmend)

eurot;

- ekspertiisikulud:

1) 1/11 DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0375 (kd V tl 158-175) maksumusest (10317

eurot), s.o 937 (üheksasada kolmkümmend seitse) eurot;

2) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0034 (kd V tl 181-205) maksumus summas 420

(nelisada kakskümmend) eurot;

3) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0033 (kd V tl 221-239) maksumus summas 420

(nelisada kakskümmend) eurot;

4) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 15E-PL0015 (kd V tl 240-244)

maksumus summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot;

5) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0048 (kd VI tl 21-24) maksumus summas 420

(nelisada kakskümmend) eurot,

s.o kokku ekspertiisi kulud 2627 (kaks tuhat kuussada kakskümmend seitse) eurot,

mis on kokku menetluskulu 4182 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) eurot,

mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

makseinfos näidatud viitenumbri ja selgituse: „Vladimir Vahrušev, 1-15-10361,

menetluskulud,

ositi

tasumine“.

Makseinfo

koos

viitenumbriga

edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vladimir Vahruševile tema kinnipidamiskoha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

26. Sergei Stasevitšilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9;

§ 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 (tuhat

seitsekümmend viis) eurot;

- määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 216 (kakssada kuusteist)

eurot ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot,

s.o kokku kaitsjale makstud tasu 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot;

- ekspertiisikulud:

1) jäljeekspertiisi nr 15E-TR0006 maksumus summas 314 (kolmsada neliteist) eurot;

2) tulirelvaekspertiisi nr 15E-TB0045 (kd VI tl 127-131) maksumus summas 420

(nelisada kakskümmend) eurot;

s.o kokku ekspertiisi kulud 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot,

mis on kokku menetluskulu 2481 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend üks) eurot,

mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

makseinfos näidatud viitenumbri ja selgituse: „Sergei Stasevitš, 1-15-10361,

menetluskulud,

ositi

tasumine“.

Makseinfo

koos

viitenumbriga

edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sergei Stasevitšile tema elukoha aadressile

tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud ülejäänud tasu, s.o 48

(nelikümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda.

27. Ekspertiisi akti nr 15E-SS0017 (kd II tl 159-161) kulud summas 663 (kuussada

kuuskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda.

28. Ekspertiisi akti nr 15E-SS0036 (kd II tl 250-253) kulud summas 663 (kuussada

kuuskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda.

29. Ekspertiisi akti nr 15E-AL0007 (kd III tl 239-240) kulud summas 81

(kaheksakümmend üks) eurot jätta riigi kanda.

30. Ekspertiisi akti nr 15E-TK0003 (kd IV tl 101-104) kulud summas 255 (kakssada

viiskümmend viis) eurot jätta riigi kanda.

31. Ekspertiisi akti nr 15E-TK0008 (kd IV tl 109-112) kulud summas 255 (kakssada

viiskümmend viis) eurot jätta riigi kanda.

32. Ekspertiisi akti nr 15E-SS0039 (kd IV tl 210-214) kulud summas 663 (kuussada

kuuskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda.

33. Ekspertiisi akti nr 15E-GE0375 (kd V tl 158-175) kulud summas 10 317 (kümme tuhat

kolmsada seitseteist) eurot jätta riigi kanda.

34. Ekspertiisi akti nr 15E-SS0038 (kd V tl 176-180) kulud summas 663 (kuussada

kuuskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda.

35. Ekspertiisi akti nr 15E-TK0002 (kd V tl 207-210) kulud summas 255 (kakssada

viiskümmend viis) eurot jätta riigi kanda.

Konfiskeerimisele kuuluv vara

36. 2 püstolit Bernardelli kaliibriga 9x17mm; püstol CŽ kaliibriga 7,65x17mm, vintpüss

Mosin nr XXX, Frolov-tüüpi püss nr XXX, mis on ekspertiisiaktide nr 15E-TB0014 ja

nr 15E-TB0030 (kd II tl 162-170; tl 254-261) kohaselt hoiul Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis, konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 1 ja 4 alusel vajaliku loa puudumise

tõttu ning jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

relvakogusse.

37. Sileraudsed püssid ZK ja IŽ-5 ning 222 padrunit, mis ekspertiisiakti nr 15E-TB0030

(kd II tl 254-261) kohaselt tagastati Kaitsepolitseiametile, konfiskeerida KarS § 421

ning § 83 lg 1 ja 4 alusel vajaliku loa puudumise tõttu ning hävitada KrMS § 126 lg 3

p 4 ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kui väärtusetud asjad.

38. Automaattulirelva XXX laskekõlbmatu relvaraud, Maksim tüüpi kuulipilduja

relvarauast valmistatud automaattulirelvale XXX sobiv relvaraud, püstolkuulipilduja

PPS koos kahe käsitöönduslikult kasutuskõlblikuks taastatud relvalukuga, kaks

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda, 3 püstolkuulipildujale Skorpion

sobivat relvalukku, püstol Tanfoglio GT32E nr XXX püstol Walther PPK-L nr

516197, püstol Beretta nr 711825, püstol TT nr 17070, 437 padrunit, mis

ekspertiisiakti nr 15E-TB0037 (kd IV tl 4-98) kohaselt tagastati Kaitsepolitseiametile,

konfiskeerida KarS § 421 ning § 83 lg 1 ja 4 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4

ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kui väärtusetud asjad.

39. Vintraudsest relvarauast AK-47 tüüpi automaadi või karabiini relvaraua sarnaseks

ümber ehitatud relvaraud ning AK-47 tüüpi automaadi kaliiber 7,62x39 mm relvaraud,

mis ekspertiisiakti nr 15E-TB0045 (kd VI tl 127-131) kohaselt tagastati

Kaitsepolitseiametile, konfiskeerida KarS § 412 ning § 83 lg 1 ja 4 alusel ning

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kui väärtusetud asjad.

40. Kuulipilduja MG42, kaks kuulipilduja Degtjarovi relvalukku, 7,62x54R kaliibriga

vintpüss Mosin 1891/30 koos nelja tulirelva olulise osaga – 2 relvaraua lukukojaga

ning kahe lukuga numbritega koos torketäägiga, 4 poolautomaatset vintpüssi SVT-40,

3 püstoliga TT kasutamiseks sobivat relvarauda, 5 püstolkuulipildujale Skorpion

sobivat relvarauda, püstolkuulipildujale PPS valmistatud relvaraud, automaattulirelv

XXX

koos

relvarauaga,

automaattulirelvale

XXX

sobivat

relvarauda,

poolautomaatne

Browning-tüüpi

püstol,

padrunit,

mis

on

tagastatud

Kaitsepolitseiametile, konfiskeerida KarS § 421 ning § 83 lg 1 ja 4 alusel ning

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kui väärtusetud asjad.

Asitõendid

41. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu teabe salajase pealtkuulamise protokolli

(kd I, tl 5-135) lisa, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

42. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu protokolli (kd I, tl 136-142) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

43. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu protokolli (kd I, tl 144-145) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

44. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu protokolli (kd I, tl 146-150) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

45. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu protokolli (kd I, tl 151-154) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

46. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu protokolli (kd I, tl 155-157) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

47. Asitõend: DVD plaat, mis on jälitustoimingu protokolli (kd I, tl 158-166) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

48. Asitõend: DVD plaat, mis on asitõendi vaatlusprotokolli (kd II, tl 5-51) lisa, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

49. Asitõend: 2 DVD plaati, mis on kriminaalasjas koostatud õiendi (kd IV, tl 149-151)

lisad, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

50. Lõhkeained ja lõhkeseadeldise olulised osad: käsigranaadi F-1 metallkorpus pakendis

nr 5L159091, käsigranaadi UZRGM tüüpi detonaatorita sütik pakendis nr 5L159092 ja

kaks detonaatoriteta miinisütikut Druckzünder 35, mis on ekspertiisiakt nr 15E-

PL0009 (kd III tl 226-231) kohaselt hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi lõhkeseadeldiste kogusse.

51. 75 9x19 mm kaliibrist püstolpadrunit, 75 7,62x39 mm kaliibrist automaadipadrunit ja

8 8,2x57 mm kaliibrist vintpüssipadrunit, s.o kokku 158 padrunit, mis on

ekspertiisiakti nr 15E-TB0036 (kd IV tl 215-220) kohaselt hoiul Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

relvakogusse.

52. Rootsi vintpüssi mudel 1867 torketääk ja Mosini süsteemi vintpüssi torketääk, mis on

ekspertiisiakti 15E-TK0003 kohaselt (kd IV tl 101-102) hoiul Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

relvakogusse.

53. Vintpüssi SKS-45 torketääk, mis ekspertiisiakti nr 15E-TK0008 (kd IV tl 109-110)

kohaselt asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse.

54. Vintpüss SVT-40 nr ЯБ5789 koos padrunisalvega ja padrunikast 1090 5,45x39 mm

kaliibrisse vintpüssipadruniga, mis ekspertiisiakti nr 15E-TB0034 (kd IV tl 181-197)

kohaselt asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse.

55. Relvaluku sulgur, mis on ekspertiisiakti nr 15E-TB0030 (kd II tl 254-261) kohaselt

hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse.

56. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hoiustatakse alltoodud nimekirjas märgitud esemed

Kaitsepolitseiameti asitõendite laos:

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0037 (kd IV tl 4-98) kohaselt:

-

7,62x54R kaliibriline Gorjunov’i tüüpi kuulipilduja KGKT nr MT-0402;

-

kuulipilduja MG42 tugijalg;

-

püstolkuulipilduja PPŠ nr 5925 lukukoja kaas rauaümbrisega;

-

7,62x39 mm kaliibriline mittekomplektne poolautomaatne vintpüss SKS nr

ЛП2217;

-

7,92x57 mm kaliibriline vintpüss mudel 1888 nr 7583;

-

5,56x45 mm kaliibriline mittekomplektne poolautomaatne vintpüss Mousqueton

A.M.D. nr 186-87223;

-

kolm metallist objekti;

-

mittekomplektne 7,92x57 mm kaliibriline kuulipilduja M53 nr P-47661;

-

mittekomplektne 7,62x25 mm kaliibriline püstolkuulipilduja M 49/57 nr

K11155;

-

7,62x51 mm kaliibrilise automaadi CETME mudel C nr XXX lukukoda;

-

8x57 mm kaliibrilise kuulipilduja MG42 nr XXXrelvaraud;

-

.303 British kaliibrilise kuulipilduja Bren Mk2 nr XXX relvaraud;

-

7,62x39 mm kaliibrilise AK tüüpi automaadi nr XXX lukukoda relvarauaga;

-

7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ relvaraud;

-

. 8x57 mm kaliibrilise vintpüssi Mauser relvaraud kirbu, sihiku, lukukoja ja

päästemehhanismiga;

-

5,56x45 mm kaliibrilise CETME mudel L automaadi nr XXX lukukoda

Relvarauaga;

-

automaadi CETME mudel C püstolkäepide;

-

teadmata relvaliigi- ja mudeli lisasihiku alus;

-

automaadi CETME mudel L nr XXX kaba taandurvedruga;

-

XXX tüüpi automaadi gaasikamber;

-

automaadi CETME mudel C kaba taandurvedruga;

-

mittekomplektne 7,62x25 mm kaliibriline püstolkuulipilduja SA-26 nr M34818;

-

kolm 7,65x17 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja Skorpion padrunisalve;

-

kahe 7,65x17 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja Skorpion nr V2957 ja V1598

raamid relvarauaga;

-

automaadi XXX nr XXX raam käepideme ja õlatoega;

-

9x18 mm kaliibriline püstolkuulipilduja PM-63 nr XXX;

-

automaadi XXX eemaldatud numbriga raam käepideme ja õlatoega;

-

püstolkuulipilduja PPS 43/52 raam käepideme ja päästemehhanismiga;

-

kaks AK tüüpi automaadi nr B-59294 ja C-49896 raami;

-

püstolkuulipilduja UZI esilaad, õlatugi ja lukukoja kaas;

-

püstolkuulipilduja UZI padrunisalv;

-

püstolkuulipilduja UZI püstolkäepide;

-

9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja Suomi M31 nr 20170 käsitöönduslikult

lühendatud relvaraud;

-

7,65x17 mm kaliibriline püstol Tanfoglio GT32E nr XXX;

-

laskekõlblik 9x17 mm kaliibriline püstol Bersa mudel 85;

-

püstoli Walther PPK-L nr XXX kelk relvaraamiga; püstoli Walther PPK-L

käepideme katted; rihmakinnitusaas; viis päästemehhanismi osa; relvaraud

taandurvedruga; üks teadmata kasutusotstarbega tihvt ja üks detail;

-

üheksa Walther PPK-L detaili, mis kuuluvad relvaosade hulka ning kaksteist

muud detaili;

-

kaks AK tüüpi automaadi püstolkäepidet, millest ühes püstolkäepideme

kinnistuskruvi;

-

kolm AK tüüpi automaadi esilaadi,

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva funktsioonide valikuhooba;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva tõmmikut;

-

Mosin vintpüssi luku vinn;

-

neli AK tüüpi automaadi lukukoja kaant;

-

kaks AK tüüpi automaadi lukuraami koos gaasikolviga;

-

kolm AK tüüpi automaadi gaasikolbi;

-

kolm AK tüüpi automaadi gaasikambrit;

-

kaks AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga;

-

kaks Mauser vintpüssi luku muhvi;

-

Mauser vintpüssi kabaraud;

-

viis AK tüüpi automaadi lukku;

-

püstolkuulipilduja PPŠ lukk;

-

kaks Heckler & Koch erinevatele mudelitele sobivat lukupead;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva mittekomplektset lukku;

-

püstoli Mauser mudel 1914 nr XXX kelk;

-

püstoli TT nr Ц0478 kelk;

-

kaks tõenäoliselt Mauser vintpüssi löökrauda;

-

seitse teadmata liigi ja mudeli relva lööknõela;

-

teadmata mudeli vintpüssi rihmakinnitusaas ja nelikümmend kolm muud

objekti;

-

teadmata liigi ja mudeli relva sihikualus sihikuga; kümme AK tüüpi automaadi

osa: üks tulerežiimi valikuhoob, üks sihikualus sihikuga, kaks ühendusmuhvi,

kaks suudmekompensaatorit, kaks kirbualust kirbuga ja kaks lukukoja kaane

kinnitusmuhvi;

-

seitse teadmata liigi ja mudeli relva relvaraua tükki;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva padrunipesa;

-

7,62x25 mm kaliibrilise TT tüüpi püstoli nr 0478 relvaraud;

-

tõenäoliselt automaadi CETME mudel C päästemehhanismi raam;

-

tõenäoliselt automaadi CETME mudel L päästemehhanism;

-

tõenäoliselt kolm Heckler & Koch erinevatele mudelitele sobivat lukuputke –

kaks kaliibrile 7,62x51 mm ja üks kaliibrile 5,56x45 mm;

-

poolautomaatse vintpüssi SVT lukuraam;

-

püstolkuulipilduja Škorpion lukk;

-

Heckler & Koch erinevatele 7,62x51 mm kaliibrilistele mudelitele sobiv

lukupea;

-

püstolkuulipilduja UZI käepideme katted;

-

neli teadmata mudeli vintpüssi rauakatte kinnitusrõngast;

-

Frolov’i tüüpi sileraudse püssi luku sulgur;

-

teadmata liigi ja mudeli relva suudmekompensaator;

-

kaks AK tüüpi automaadi kukke;

-

kuulipildujate RPD ja Degtjarjov luku küljeplaadid;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva funktsioonide valikuhooba;

-

kaks AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhooba;

-

AK tüüpi automaadi kirbualus kirbuga;

-

vintpüssipadrunite padrunipide;

-

kahe teadmata liigi ja mudeli relva sihiku osad;

-

AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga;

-

kümme teadmata liigi ja mudeli relva lööknõela;

-

CETME automaadi tarvikute karp; sada üheksakümmend kaks objekti mille

kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisi

käigus kindlaks määrata;

-

automaadi CETME mudel C vinnastuskäepide;

-

kaheksa teadmata liigi ja mudeli laskeseadeldise päästikut;

-

neli teadmata liigi ja mudeli relva rauda;

-

püstolkuulipilduja Skorpion vinnastusnupp;

-

kaks AK tüüpi automaadi esilaadi;

-

AK tüüpi automaadi lukukoja kaas;

-

kolm AK tüüpi automaadi gaasikambri katet;

-

kaks AK tüüpi automaadi püstolkäepidet;

-

kaks AK tüüpi automaadi püstolkäepideme kinnituskruvi;

-

kolm rihma;

-

kaks AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhooba;

-

kolm AK tüüpi automaadi gaasikambri klambrit;

-

tõenäoliselt kaks AK tüüpi automaadi salvevedru;

-

kaks AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva sihiku osa;

-

viis teadmata liigi ja mudeli relva lööknõela;

-

kaheksakümmend kaheksa objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist

relvaosade hulka ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

kaks AK tüüpi automaadi pööratava õlatoe külgplaati;

-

püstolkuulipilduja Skorpion raam;

-

püstolkuulipilduja Skorpion õlatugi;

-

püstolkuulipilduja Skorpion lukukoja kaas;

-

püstolkuulipilduja Skorpion püstolkäepide;

-

püstolkuulipilduja Skorpion padrunisalv;

-

kolm püstolkuulipilduja Skorpion päästemehhanismi;

-

kuus püstolkuulipilduja Skorpion vinnastusnuppu;

-

kaks püstolkuulipilduja Skorpion tulerežiimi valikuhooba;

-

kaks püstolkuulipilduja Skorpion taandurvedru;

-

kaks püstolkuulipilduja Skorpion taandurvedru juhtvarrast;

-

kolmkümmend üks objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka

ei olnud võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

mittekomplektne 9x19 mm kaliibriline püstol Walther P1;

-

automaadi CETME mudel C päästemehhanism;

-

mittekomplektne 7,65x17 mm kaliibriline püstolkuulipilduja Skorpion nr

C1636,

-

püstoli Armes Unique mudel L nr 738173 raam kelgu, padrunisalve ja

päästemehhanismi osadega;

-

Beretta teadmata mudeli püstoli käepideme katted;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva tulerežiimi valikuhooba;

-

tõenäoliselt teadmata liigi ja mudeli relva päästik;

-

kuusteist objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud

võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

mittekomplektne 9x17 mm kaliibriline püstol FEG, mis kuulub tulirelvade

hulka;

-

teadmata mudeli püstoli raam, mis tõenäoliselt kuulub relvaosade hulka;

-

keerdvedru, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud

võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

TT tüüpi püstoli lööknõel vedruga;

-

TT tüüpi püstoli kukk;

-

viis objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud

võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

kaks teadmata mudeli püstoli relvarauda;

-

Makarovi püstoli lahingvedru;

-

üheksa Makarovi püstoli osa: päästikukaitse, kelgupeataja, kukk, käepideme

katte kinnituskruvi, kaitseriivi hoob, lööknõel, sihik, vinnakhammas ja

päästehoob;

-

automaadi CETME mudel L lukuraam;

-

automaadi CETME mudel C lukuraam;

-

kaks keerdvedru;

-

kaks Makarovi püstoli padrunisalve;

-

Makarovi püstoli käepideme kate;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli püssi laadi;

-

kaks AK tüüpi automaadi raami;

-

AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga;

-

AK tüüpi automaadi kokku pööratav õlatugi;

-

AK tüüpi automaadi lukuraam gaasikolviga;

-

tõenäoliselt automaadi CETME 7,62x51 mm kaliibriline relvaraud kirbualuse ja

kirbuga;

-

AK tüüpi automaadi lukuraam gaasikolviga;

-

püstolkuulipilduja PPŠ nr ЖБ2412 lukk;

-

Mosin vintpüssi 1891/30 lukukoda;

-

Mosin vintpüssi 1891 lukukoda koos lukuga nr 2663;

-

püstolkuulipilduja PPŠ nr 0161 lukk;

-

AK tüüpi automaadi taandurvedru koos juhtvardaga;

-

AK tüüpi automaadi nr S0612 lukuraam koos gaasikolviga;

-

AK tüüpi automaadi esilaad;

-

AK tüüpi automaadi nr 11794 lukukoja kaas;

-

AK tüüpi automaadi kokku pööratav õlatugi;

-

AK tüüpi automaadi püstolkäepide kinnistuskruviga;

-

AK tüüpi automaadi nr S0612 gaasikamber;

-

AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhoob;

-

AK tüüpi automaadi gaasikolb;

-

Mauser luku osad: putk, ühendusmuhv kaitseriivi hoovaga, vinn, löökraud ja

löökraua vedru;

-

AK tüüpi automaadi tulerežiimi valikuhoob;

-

kolm tõenäoliselt teadmata liiki ja mudeli relva päästemehhanismi osa;

-

püstolkuulipilduja PPŠ relvaraud;

-

tõenäoliselt püstolkuulipilduja UZI relvaraud;

-

tõenäoliselt püstolkuulipilduja SA-26 relvaraud;

-

neli tõenäoliselt Heckler & Koch 33 või samatüübilise automaadi (nt CETME)

relvarauda;

-

teadmata mudeli relva tõenäoliselt 30-06 SPRG kaliibrilise raud;

-

kuulipilduja MG42 relvaraud nr 58684;

-

kaks teadmata mudeli 7,62x51 mm kaliibrilise relva rauda;

-

kaks teadmata mudeli püstoli relvarauda;

-

teadmata liigi ja mudeli relvaraud;

-

teadmata liigi ja mudeli relvaraud;

-

tõenäoliselt püstoli Walther PPK-L relvaraud,

-

teadmata liigi ja mudeli relvaraud;

-

teadmata liigi ja mudeli relvaraua tükk;

-

püstol Walther P1 nr 968 relvaraud;

-

püstoli Walther P1 nr 883 relvaraud;

-

kolm objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud

võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

kaks teadmata liigi ja mudeli relva tõmmikut;

-

kolmteist objekti, mille kasutusotstarvet ja kuulumist relvaosade hulka ei olnud

võimalik ekspertiisiga kindlaks määrata;

-

5,45x39 mm kaliibrilise AK tüüpi automaadi padrunisalv;

-

kakskümmend kaheksa laskekõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit;

-

kakskümmend seitse padrunipidet;

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0034 (kd V tl 181-205) kohaselt:

-

üks 7,65x17 mm kaliibriline püstolkuulipilduja Skorpion nr Y3726;

-

üks 7,62x25 mm kaliibriline püstolkuulipilduja raud;

-

kaks 7,62x25 mm kaliibrilist püstolirauda;

-

üks teadmata mudeli relvaraud ja kaks teadmata mudeli relvaraua tükki;

-

üks vintpüssi Mosin luku vinn;

-

üks vintpüssi Mosin luku sulgur;

-

kaks vintpüssi Mosin luku löökrauda;

-

üks püstolkuulipilduja MP40 mittekomplektne lukk nr 1390;

-

AK tüüpi automaadi esilaad;

-

AK tüüpi automaadi käepide ja selle kinnituskruvi;

-

AK tüüpi automaadi nr S0752 lukuraam gaasikolviga;

-

AK tüüpi automaadi padrunisalv;

-

AK tüüpi automaadi lukukoja kaas;

-

AK tüüpi automaadi nr S0752 gaasikamber;

-

AK tüüpi automaadi relvaraua puks;

-

5,45x39 mm kaliibriline automaat XXX;

-

TT tüüpi püstoli löögi-päästemehhanism;

-

Mosin 1891 mudeli vintpüssi nr BБ434 lukukoda relvaraua tüki ja

päästemehhanismiga;

-

teadmata liigi ja mudeli relva tõmmik;

-

kaks tõenäoliselt TT püstoli lööknõela;

-

kolm keerdvedru;

-

TT tüüpi püstoli vintraua kaelus;

-

Mosin tüüpi vintpüssi mittekomplektne lukk;

-

relva kanderihm;

-

vintpüssi Mosin nr 6097 lukk;

-

366 padrunit.

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0033 (kd V tl 221-239) kohaselt:

-

kuulipilduja MG padrunilint ja 7,62x54R kaliibrilisi padruneid kasutavate

kuulipildujate padrunilint;

-

kaks padrunipidet;

-

päästemehhanismi raami kinnituskruvi ja relvaraua kinnituskiil vedruga;

-

411 padrunit.

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0048 (kd VI tl 21-24) kohaselt:

püstolkuulipilduja Skorpion mudel 61 või 61E 7,65x17 relvaraud.

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0045 (kd VI tl 127-131) kohaselt:

-

puur 8,5 mm läbimõõduga;

-

teadmata tulirelva kaliiber 7,62 mm vintraudse relvaraua tükk;

-

Maksim tüüpi kuulipilduja relvaraua padrunipesa.

Ekspertiisiakti nr 15E-TB0036 (kd IV tl 215-220) kohaselt:

padrunipide, kuulipilduja Gorjunov eriotstarbeline lukk ja paukpadrunijuht ning 89

padrunit (2 pakendit).

Ekspertiisiakti nr 15E-SS0039 (kd IV tl 210-213) kohaselt:

ekspertiisobjektid ühes pakendis (kilekotid, paberitükid, padrunikarbid, padrunirestid).

Ekspertiisiakti 15E-TK0002 (kd V tl 207-209) kohaselt:

7,62 mm Mosin süsteemi vintpüssi torketääk.

57. Kohtuotsuse jõustumisel tagastatakse KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavatele

Kaitsepolitseiameti asitõendite laos hoiustatud esemetest esemed, mis ei kuulu RelvS

§ 21 lg 1 ja lg 11 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka või ei ole nende osade lõpuni

töötlemata toorikud ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osad, samuti

muud esemed, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära

kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või

kohandada tulirelva oluliseks osaks. Samuti esemed, mis ei kuulu RelvS § 19 alusel

piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona hulka ning § 20 alusel tsiviilkäibes

keelatud relvade ja laskemoona hulka. Kõik ülejäänud esemed, mida süüdistatavatele

ei tagastata eelnimetatud alustel, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele

RelvS § 83 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja

tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL UURIMISEL KOHUS TUVASTAS:

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavaid alljärgnevas:

1. Juri Krongauzi süüdistus:

Juri Krongauzi süüdistatakse KarS §-ide 418 lg 2 p 1 ja 4181 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o korduvas nii piiratud tsiviilkäibega kui

ka suures koguses tsiviilkäibes keelatud tulirelvade, nendele mõeldud laskemoona

ebaseaduslikus käitlemises ja üle riigipiiri toimetamises alljärgnevalt:

1.1 11.11.2014 toimetas J. Krongauz automaattulirelva XXX ebaseaduslikult Eesti

Vabariigist Venemaa Föderatsiooni alljärgnevatel asjaoludel:

Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 01.01.2014 kuni 11.11.2014 tellis S.

Stroiko oma tütre XXXvahendusel Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria

laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX, millise muutis samal ajavahemikul

koos V. Vahruševi ning S. Stasevitšiga laskekõlblikuks. S. Stasevitš sai V. Vahruševilt

kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane oli saanud omakorda S. Stroiko käest. S.

Stasevitš seadis enda töökohas aadressil XXX, kõnealuse relvaraua töökorda ning

tagastas selle V. Vahruševile, kes andis selle üle S. Stroikole. S. Stroiko taastas

automaattulirelva XXX laskekõlblikkuse, seades selle relvaluku töökorda ning

komplekteerides selle V. Vahruševi käest saadud töökorras relvarauaga.

Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 05.10.2014 kuni 11.11.2014 andis S.

Stroiko automaattulirelva XXX ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz hoidis

automaattulirelva enda valduses kuni toimetas selle 11.11.2014 enda sõidukisse Nissan

Navara, reg nr XXX, peidetuna ebaseaduslikult Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti

Vabariigist Venemaa Föderatsiooni.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja

tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit

ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 3

järgi on sõjaline relv sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud ja sõjalisel otstarbel kasutatav

või sõjalisel otstarbel kasutamiseks projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud

tulirelv või relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv, sealhulgas selle relva

olulised osad ning laskemoon. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja

kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava

kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus,

mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

J. Krongauzil puudus strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba automaattulirelva

XXX Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks.

Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos.

1.2. 11.12.2014 toimetas J. Krongauz Rumeenia päritolu 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi

ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni alljärgnevatel asjaoludel:

Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2008 või 2009 aastal omandas V. Vahrušev

tuvastamata isikult Harju maakonnas, Saku vallas Kurtna laadalt laskekõlbmatuks

muudetud 7,62 mm kaliibrilise Rumeenia päritolu vintpüssi ning toimetas selle enda

elukohta aadressil XXX, kus hoidis seda kuni 2014 sügiseni. 2014 novembris leppisid V.

Vahrušev ning S. Stroiko kokku, et viimane ostab V. Vahruševilt kõnealuse

laskekõlbmatu vintpüssi hinnaga 500 eurot, eesmärgiga see laskekõlblikuks muuta ning

müüa edasi isikule, kes selle Eestist Venemaale toimetab.

Selleks toimetas V. Vahrušev 24.11.2014 enda elukohast aadressil XXX, kõnealuse

laskekõlbmatu vintpüssi enda sõidukiga Citroen Jumpy, reg nr XXX, S. Stroiko elukoha

maja ette, aadressil XXX ning andis selle kella 10:07 paiku S. Stroikole üle. 25.110.2014

teavitas J. Krongauz S. Stroikot, et soovib vintpüssi laskekõlbulikuna omandada.

Ajavahemikul 24.11.2014 kuni 08.12.2014 muutis S. Stroiko vintpüssi ebaseaduslikult

laskekõlbulikuks ning andis selle 08.12.14 kella 18:53 paiku enda elukohas aadressil

XXX, J. Krongauzile üle. J. Krongauz paigutas relva enda sõidukisse Nissan Navara, reg

nr XXX.

J. Krongauz, olles 08.12.14 S. Stroikolt 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi omandanud, hoidis

seda ebaseaduslikult enda valduses, kuni toimetas selle 11.12.2014 kella 23:40 paiku

enda sõidukiga tollikontrolli eest varjatuna ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Venemaa

Föderatsiooni.

Rumeenia päritolu 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12

lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub tsiviilrelva, selle olulise osa ning laskemoona väljavedu,

transiit ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS §

2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja

11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks

vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba

või teenuse riigipiiri ületamist.

Sõjaliste kaupade nimekiri, milline on kehtestatud StratKS § 2 lg 10 alusel VV

22.12.2011.a määrusega nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“, sisaldab punkti ML1

„Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning

automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle, lisavarustus ja

spetsiaalselt neile loodud komponendid ning olulised osad“, mille punkt „a. vintpüssid ja

kombineeritud

relvad,

käsitulirelvad,

kuulipildujad,

püstolkuulipildujad

ja

kogupaukrelvad (mitmeraudsed relvad)“ järgi on 7,62 mm kaliibrilise poolautomaatse

vintpüssi näol tegemist strateegilise kaubaga.

J. Krongauzil puudusid nii RelvaS-s nimetatud load vintpüssi siseriiklikuks käitlemiseks

kui ka strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba selle vintpüssi Eesti Vabariigist

Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks.

Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos vähemalt teist korda.

1.3. Ajavahemikul 22.12.2014 kuni 25.12.2014 käitles J. Krongauz ebaseaduslikult

püstolkuulipildujat Skorpion VZ61, kuni toimetas selle Eesti Vabariigist Venemaa

Föderatsiooni alljärgnevatel asjaoludel:

Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 15.07.2013 kuni 16.12.2014 omandas

S. Stroiko oma tütre XXX abiga Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria

laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, mille muutis märgitud

ajavahemikul isikute grupis koos V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga laskekõlbulikuks. S.

Stasevitš sai V. Vahruševilt, kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane oli omandanud

omakorda S. Stroikolt. S. Stasevitš seadis selle enda töökohas aadressil XXX, töökorda,

ning tagastas selle V. Vahruševile. V. Vahrušev andis selle edasi S. Stroikole. S. Stroiko

seadis püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 relvaluku töökorda, komplekteeris selle V.

Vahruševilt saadud relvarauaga ning andis 22.12.2014 kella 13:23 paiku enda elukohas

aadressil Talinn, Kivila 4, ebaseaduslikult J. Krongauzile üle.

J. Krongauz, olles ebaseaduslikult omandanud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, asetas

selle enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX. Ajavahemikul 22.12.2014 kuni

25.12.2014 hoidis J. Krongauz püstolkuulipildujat enda valduses, kuni toimetas selle

25.12.2014 enda sõidukisse Nissan Navara peidetuna Narva maanteepiiripunkti kaudu

Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Sankt Peterburgi, kus andis selle rahalise kasu

saamise eesmärgil üle Juri Šahovi nimelisele isikule.

Püstolkuulipilduja Skopion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes

keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja

tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit

ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 3

järgi on sõjaline relv sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud ja sõjalisel otstarbel kasutatav

või sõjalisel otstarbel kasutamiseks projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud

tulirelv või relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv, sealhulgas selle relva

olulised osad ning laskemoon. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja

kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava

kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus,

mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

J. Krongauzil puudus strateegilise kauba seaduses nimetatud eriluba automaattulirelva

Skorpion VZ61 Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks.

Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos vähemalt teist korda.

1.4. Ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 käitles J. Krongauz ebaseaduslikult

kolme tsiviilkäibes keelatud tulirelva – eemaldatud relvanumbritega kahte püstolit

Bernardelli ja püstolit VZOR/CŽ-70 alljärgnevatel asjaoludel:

Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 10.04.2014 kuni 11.08.2014 omandas

S. Stroiko tütre XXXabiga Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria kolm

laskekõlbmatuks muudetud püstolit – kaks 9x17 mm kaliibrilist püstolit Bernardelli ja

7,65x17 mm kaliibrilise püstoli VZOR/CŽ-70. S. Stroiko muutis need ajavahemikul

10.04.2014 kuni 30.01.2015 grupis koos V. Vahruševiga ning S. Stasevitšiga

ebaseaduslikult laskekõlbulikuks ning eemaldas nendelt relvanumbrid. S. Stasevitš

omandas V. Vahruševi käest laskekõlbmatud relvarauad, mille viimane oli saanud

omakorda S. Stroiko käest. S. Stasevitš seadis need enda töökohas aadressil XXX,

töökorda, ning tagastas need seejärel V. Vahruševile, kes edastas need S. Stroikole. S.

Stroiko seadis töökorda nimetatud relvade relvalukud, eemaldas relvadelt relvanumbrid

ning

komplekteeris

relvad

töökorda

seatud

relvaraudadega.

Kuna

püstolite

laskekõlblikkust ei õnnestunud esimese korraga taastada, andsid nimetatud isikud relvi

ning nende osi korduvalt omavahel edasi.

Seejuures ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 sai J. Krongauz korduvalt tulirelvad

S. Stroiko käest enda valdusesse, toimetades need enda sõiduautoga Nissan Navara, reg

nr XXX, S. Stroiko elukohast aadressil Tallinn, Kivila 4, enda elukohta aadressil Tallinn,

Võra tee 33, kus katsetas nende laskekõlbulikkust. Selleks oli J. Krongauz omandanud S.

Stroikolt ka tuvastamata koguse laskemoona.

Püstoli Bernardelli ning VZOR/CŽ 70, samuti 15 padrunit kaliibriga 9x17mm, 3 padrunit

kaliibriga 7,65x17 mm ning ühe padruni kaliibriga 5,45x39 mm otsustas J. Krongauz

ebaseaduslikult Eestist Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetada, et seal need Sankt

Peterburgi linnas Juri Šahovi nimelisele isikule üle anda. J. Krongauz peitis kõnealused

kaks püstolit ja padrunid enda sõidukisse Nissan Navara ning toimetas need 30.01.2015

Tallinna linnast Narva maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada Eesti-Vene piir. Riigipiir

jäi J. Krongauzi tahtest sõltumata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja võeti

tollikontrolli käigus ära.

Kolmandat püstolit – eemaldatud numbriga, käsitöönduslikult 5,6 mm kaliibrilisest

7,65x17 mm kaliibriliseks ümber tehtud poolautomaatset püstolit Bernardelli koos nelja

padruniga kaliibriga 7,65x17 mm hoidis J. Krongauz ebaseaduslikult enda elukohas

aadressil Tallinn, Võra tee 33, kuni 30.01.2015, kui need Kaitsepolitseiameti poolt

läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.

Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli

VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6

mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

RelvaS § 59 lg 6 järgi toimub sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja

tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit

ja teenuse osutamine strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. StratKS § 2 lg 3

järgi on sõjaline relv sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud ja sõjalisel otstarbel kasutatav

või sõjalisel otstarbel kasutamiseks projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud

tulirelv või relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibes keelatud relv, sealhulgas selle relva

olulised osad ning laskemoon. StratKS § 2 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja

kantud kauba ning StratKS § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava

kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus,

mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

J. Krongauzil puudusid load eelnimetatud kolme püstoli käitlemiseks ning strateegilise

kauba seaduses nimetatud eriluba automaattulirelva Skorpion VZ61 Eesti Vabariigist

Venemaa Föderatsiooni toimetamiseks.

Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises, veos ning väljaveos vähemalt teist korda.

1.5. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 30.01.2015 omandas J. Krongauz

tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult kaks Mosin vintpüssi numbritega XXXja

XXX, kaks jahirelva – 16-kaliibrilise sileraudse püssi ZK nr XXX ja 16-kaliibrilise

sileraudse püssi IŽ-5 nr XXX. Lisaks omandas J. Krongauz 265 padrunit – neli

7,65x17 mm kaliibrilist püstolipadrunit, viiskümmend viis laskekõlblikku 7,62x54R

kaliibrilist vintpüssipadrunit, ühe 30-06 Springfield kaliibrilise vintpüssipadruni ja

kakssada viis laskekõlblikku 5,6 mm kaliibrilist pikka ääretulepadrunit. J. Krongauz

hoidis kõnealuseid relvi ning padruneid ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn,

Võra tee 33, kuni 30.01.2015, kui Kaitsepolitseiameti ametnikud need läbiotsimise käigus

leidsid ja ära võtsid.

Vintpüsside Mosin numbritega 743855 ja 43502 ning kahe jahirelva - 16-kaliibrilise

sileraudse püssi ZK nr XXXja 16-kaliibrilise sileraudse püssi IŽ-5 nr 36151 – näol on

tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

RelvaS § 19 lg 3 kohaselt võib tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu

ja sütikuid soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa

alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade,

tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja

parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

J. Krongauzil puudusid load eelnimetatud püsside ning laskemoona käitlemiseks.

Eeltooduga pani J. Krongauz toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

2. Sergei Stroiko süüdistus:

S. Stroikot süüdistatakse KarS § 414 lg 2 p 1, § 415 lg 1; 418 lg 2 p 1, 2, § 4181 lg 2 p 1,

2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o vähemalt teist korda lõhkeaine

ebaseaduslikus käitlemises, vähemalt teist korda suures koguses piiratud tsiviilkäibega

tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, vähemalt teist korda

ja suures koguses tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt:

2.1 S. Stroiko omandas enda tütre XXX abiga eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal

ajavahemikul 01.01.2014.a kuni 11.11.2014.a Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB

Militaria laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX, millise muutis nimetatud

ajavahemikul grupis V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga Tallinna linnas ebaseaduslikult

laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel

relvaraua. S. Stroiko, kasutades keevitust ja erinevaid metalli töötlemise vahendeid,

taastas relvaluku kasutuskõlbulikkuse enda elukohas aadressil XXX, või enda töökohas

aadressil XXX.

S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane

sai omakorda S. Stroikolt, taastas selle kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil

XXX. Seejärel tagastas S. Stasevitš selle V. Vahruševile, kes andis selle üle S. Stroikole.

Seejärel S. Stroiko komplekteeris automaattulirelva XXX ning andis selle ajavahemikul

05.10.2014.a kuni 11.11.2014.a ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz, olles

omandanud ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, hoidis seda ajavahemikul

05.10.2014.a kuni 11.11.2014.a enda valduses, kuni toimetas selle 11.11.2014.a

peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ebaseaduslikult, st omamata

StratKS § 6 lg 2 nimetatud eriluba, Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist

Venemaa Föderatsiooni.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb

tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki

relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises,

parandamises ning ümbertegemises.

2.2. S. Stroiko omandas enda tütre XXX abiga eeluurimisel tuvastamata ajal

ajavahemikul 15.07.2013.a kuni 16.12.2014.a Saksamaa Liitvabariigist ZIB Militaria

laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, millise muutis

nimetatud ajavahemikul grupis V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga Tallinna linnas

ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V.

Vahruševi vahendusel relvaraua. S. Stroiko, kasutades keevitust ja erinevad metalli

töötlemise vahendeid, taastas relvaluku laskekõlbulikkuse enda elukohas XXX või enda

töökohas XXX.

S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane

omandas S. Stroikolt, taastas selle kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX,

ning seejärel tagastas selle V. Vahruševile, kes andis selle üle S. Stroikole. Seejärel S.

Stroiko komplekteeris püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 ning andis 22.12.2014 kella

13:23 paiku enda elukohas aadressil XXX, ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J.

Krongauz, olles omandanud ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, veendus selle

laskekõlbulikkuses. Ajavahemikul 22.12.2014.a kuni 25.12.2014.a hoidis J. Krongauz

kõnealust püstolkuulipildujat ebaseaduslikult enda valduses kuni toimetas selle

25.12.2014.a peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ebaseaduslikult

Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Sankt

Peterburgi.

Püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi

tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada

valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg

2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes

keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

2.3. S. Stroiko omandas enda tütre XXX abiga eeluurimisel tuvastamata ajal

ajavahemikul 10.04.2014.a kuni 11.08.2014.a Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB

Militaria kolm laskekõlbmatuks muudetud püstolit – kaks püstolit Bernardelli ja ühe

VZOR/CŽ-70 – ja muutis need ajavahemikul 10.04.2014.a kuni 30.01.2015.a grupis V.

Vahruševi ja S. Stasevitšiga ebaseaduslikult laskekõlbulikeks ning eemaldas nendelt

relvanumbrid. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel

relvaraua.

S. Stroiko, kasutades keevitust ja erinevaid metalli töötlemise vahendeid, taastas

relvaluku kasutuskõlbulikkuse ja eemaldas relvadelt relvanumbrid enda elukohas

aadressil XXX või enda töökohas XXX. S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt

kasutuskõlbmatud relvarauad, mille viimane oli omandanud S. Stroikolt, taastas nende

kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX, ning seejärel tagastas need V.

Vahruševile, kes andis need üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolid.

Tulenevalt asjaolust, et püstolite laskekõlbulikkust ei õnnestunud taastada esimese

korraga, andsid nimetatud isikud omavahel tulirelvade osi korduvalt üle.

Ajavahemikult 05.10.2014 kuni 30.01.2015 sai J. Krongauz S. Stroikolt tema elukohas

aadressil Tallinn, Kivila 4, korduvalt nimetatud püstoleid enda valdusesse ning toimetas

need enda sõidukiga Nissan Navara, reg nr XXX, enda elukohta aadressil Tallinn, Võra

tee 33, kus katsetas nende laskekõlbulikkust. Samuti omandas J. Krongauz S. Stroikolt

ühes tulirelvadega tuvastamata koguse laskemoona kontrollimaks nimetatud tulirelvade

laskekõlbulikkust.

J. Krongauz, olles ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 S. Stroikolt omandanud

viimase elukohas kolm tsiviilkäibes keelatud tulirelva – eemaldatud relvanumbritega kaks

püstolit

Bernardelli

ja

VZOR/CŽ-70

–

ning

laskemoona

nende

püstolite

laskekõlbulikkuse kontrollimiseks, toimetas need enda sõidukiga Nissan Navara, reg nr

XXX, S. Stroiko elukohast enda elukohta. Kaks relva – eemaldatud numbriga 9x17 mm

kaliibriline püstol Bernardelli mod 60 ja eemaldatud numbriga 7,65x17 mm kaliibriline

püstol VZOR/CŽ-70 – ja 15 padrunit kaliibriga 9x17 mm, 3 padrunit kaliibriga 7,65x17

mm ning ühe padruni kaliibriga 5,45x39 mm otsustas J. Krongauz ebaseaduslikult Eesti

Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetada, et seal need Sankt Peterburgi linnas Juri

Šahov’i nimelisele isikule ebaseaduslikult üle anda. J. Krongauz peitis kõnealused kaks

püstolit ja padrunid enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ning toimetas need 30-

ndal jaanuaril 2015.a Tallinna linnast Narva maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada Eesti-

Vene piir, kuid riigipiir jäi temast olenemata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja

võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat püstolit – eemaldatud numbriga 5,6 mm

kaliibrilt 7,65x17 mm kaliibriliseks käsitöönduslikult ümber ehitatud poolautomaatset

püstolit Bernardelli – nelja padruniga kaliibriga 7,65x17 mm hoidis J. Krongauz

ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33 kuni 30.01.2015, kui see

Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli

VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6

mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

S. Stroikol puudusid load nimetatud relvade käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist

korda.

2.4. Samuti pani S. Stroiko toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemise

alljärgnevalt:

2014.a eeluurimisel tuvastamata ajal omandas S. Stroiko interneti vahendusel ja enda

tütre XXXabiga Saksamaa Liitvabariigist veebipoest ZIB Militaria laskekõlbmatuks

muudetud automaattulirelva XXX. S. Stroiko, olles automaattulirelva XXX enda

valdusesse saanud, tegi 2014-2015.a eeluurimisel tuvastamata ajal V. Vahruševile

ettepaneku valmistada sellele relvale relvaraud. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko

ettepanekuga ja omandas 2015.a jaanuaris viimaselt ühe laskekõlbmatu XXX relvaraua

ning toimetas selle ühes tsiviilkäibes keelatud tulirelva – Maksim tüüpi kuulipilduja –

relvarauaga, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult, S.

Stasevitšile. V. Vahrušev tegi S. Stasevitšile ettepaneku valmistada laskekõlbmatuks

muudetud automaattulirelva XXX väliste parameetrite järgi tema poolt kaasa toodud

relvarauast automaattulirelvale XXX sobiva relvaraua. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi

ettepanekuga ja valmistas 2015.a alguses enda töökohas aadressil XXX, Maksim tüüpi

kuulipilduja relvarauast väliste parameetrite poolest automaattulirelvale XXX sobiva

relvaraua. S. Stasevitš hoidis kõnealust relvarauda ja Maksim tüüpi kuulipilduja

järelejäänud relvaraua osi, s.h padrunipesa, enda töökohas XXX kuni 04.02.2015.a, kui

Kaitsepolitsei politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kaks relvarauda –

laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX relvaraua ja Maksim tüüpi

kuulipilduja relvarauast valmistatud väliste parameetrite poolest automaattulirelvale XXX

sobiva relvaraua – ning ühe relvaraua osad – Maksim tüüpi kuulipilduja kaks detaili, s.h

padrunipesa – leidsid ja ära võtsid.

Automaattulirelva XXX ning Maksim tüüpi kuulipilduja näol on tegemist RelvaS § 20 lg

1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel

saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele

sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus

otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises

vähemalt teist korda.

2.5. 2014.a suvel eeluurimisel tuvastamata ajal omandas V. Vahrušev S. Stroikolt ühe

laskekõlbmatuks muudetud numbrita automaatulirelva XXX. Umbes kuu aja möödudes

tuvastamata ajal 2014.a suvel või sügisel otsustas V. Vahrušev kõnealuse

automaattulirelva ebaseaduslikult laskekõlbulikuks muuta ning tegi sellekohase

ettepaneku S. Stroikole, kes nõustus V. Vahruševi ettepanekuga. V. Vahrušev andis selle

laskekõlbmatu tulirelva S. Stroikole. S. Stroiko teatas V. Vahruševile, et

automaattulirelva XXX laskekõlbulikuks muutmiseks tuleb ära vahetada selle relvaraud,

kuid temal selline relvaraud puudub ja andis V. Vahruševile ühe automaattulirelva XXX

kasutuskõlbmatuks muudetud relvaraua, relvaraua tooriku ning juhised, kuidas relvaraua

toorikust automaatulirelvale XXX sobiv relvaraud valmistada.

V. Vahrušev toimetas S. Stroikolt saadud automaatulirelva XXX kasutuskõlbmatu

relvaraua ja ühe 7,62 mm kaliibrilise relvaraua, mille ta oli omandanud eeluurimisel

tuvastamata ajal ja kohas 2012.a Tallinnas, ja juhised S. Stasevitšile, tehes viimasele

ettepanku valmistada nende juhiste ja kasutuskõlbmatu relvaraua järgi 7,62 mm

relvarauast automaatulirelvale XXX sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi

ettepanekuga ning valmistas järgneva nädala jooksul enda töökohas Tallinnas aadressil

XXX automaattulirelvale XXX kinnitamiseks sobiva 7,62 mm kaliibrilise relvaraua ning

tagastas selle V. Vahrušev’ile. V. Vahrušev toimetas selle S. Stroikole. S. Stroiko aga

teatas, et kõnealune 7,62 mm kaliibriline relvaraud ei sobi kasutamiseks 5,45 mm

kaliibrilise automaattulirelvaga XXX.

V. Vahrušev ja S. Stroiko leppisid kokku, et viimane annab V. Vahruševile sobiva

kaliibriga, st 5,45 mm, relvaraua ning V. Vahrušev organiseerib selle komplekteerimise

kasutuskõlbmatu automaatutulirelva XXX relvaraua padrunipesaga. V. Vahrušev

toimetas S. Stroikolt saadud 5,45 mm kaliibrilise relvaraua S. Stasevitšile ning tegi talle

ettepaneku

eemaldada

varasemalt

temale

toimetatud

automaattulirelva

XXX

kasutuskõlbliku relvaraua küljest padrunipesa ning see keermestada, et selle saaks

ühendada 5,45 mm kaliibrilise relvarauaga, mis V. Vahruševil kaasas oli. S. Stasevitš

nõustus seda tegema ning eemaldas enda töökohas aadressil XXX, Tallinn

automaattulirelva XXX kasutuskõlbmatu relvaraua padrunipesa ja lõikas sellele keerme.

Niisamuti lõikas ta keerme ka 5,45 mm kaliibrilisele relvarauale, mille V. Vahrušev

temale tõi. Kui see tehtud, tagastas S. Stasevitš keermestatud padrunipesa ja relvaraua V.

Vahruševile, kes toimetas need tagasi S. Stroikole.

S. Stroiko komplekteeris, kasutades V. Vahruševi poolt tagastatud relvarauda ja

padrunipesa, ja taastas automaattulirelva XXX laskekõlbulikuks ning tagastas selle

2015.a jaanuaris tuvastamata ajal V. Vahruševile, kes toimetas selle enda elukoha

aadressile

XXX,

kus

hoidis

seda

automaattulirelva

kuni

02.02.2015.a,

kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, selle leidsid ja ära

võtsid. 7,62 mm kaliibrilise relvaraua, mida V. Vahrušev soovis kõnealuse

automaatulirelva XXX laskekõlbulikuks taastamiseks kasutada, toimetas V. Vahrušev

pärast S. Stroikolt tagasisaamist samuti enda elukohta XXX, kus ta hoidis seda kuni

02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle leidsid ja ära võtsid.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes

keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa soetamise, omamise, valdamise, hoidmise,

parandamise ning ümbertegemise vähemalt teist korda.

2.6. Samuti süüdistatakse S. Stroikot tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus

käitlemises alljärgnevalt: 2014.a suvel eeluurimisel tuvastamata ajal omandas V.

Vahrušev S. Stroikolt ühe laskekõlbmatu püstolkuulipilduja XXX. Mõne aja möödudes

otsustas V. Vahrušev, et soovib selle tulirelva laskekõlbulikuks muuta ning tegi

sellekohase ettepaneku S. Stroikole, kes nõustus ettepanekuga ning teatas, et tema saab

töökorda seada kõik osad peale relvaraua, mistõttu relvaluku kasutuskõlblikuks muutmise

ülesanne jäi S. Stroiko kanda. Seega S. Stroiko andis V. Vahruševile püstolkuulipilduja

PPS relvaraua joonise.

V. Vahrušev võttis selle joonise ja tema poolt eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas, isikult

omandatud 7,62 mm kaliibrilise relvaraua ning toimetas need S. Stasevitšile, tehes talle

ettepaneku valmistada joonise järgi püstolkuulipildujale PPS sobiv relvaraud. S. Stasevitš

nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ja valmistas ajavahemikul 2014.a suvi kuni

02.02.2015 enda töökohas aadressil XXX, püstolkuulipildujale PPS sobiva relvaraua.

Väidetavalt ei õnnestunud selle relvaraua valmistamine hästi ning see relvaraud kasutust

ei leidnud. S. Stasevitš andis relvaraua V. Vahruševile, kes toimetas selle enda koju

aadressile

XXX,

kust

hoidis

seda

ebaseaduslikult

kuni

02.02.2015.a,

kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, püstolkuulipildujale

PPS valmistatud relvaraua leidsid ja ära võtsid.

Kuivõrd kõnealune püstolkuulipildujale PPS valmistatud relvaraud kasutust ei leidnud,

otsustas V. Vahrušev, et laseb valmistada uue relvaraua. Selleks pöördus ta taaskord S.

Stroiko poole, kes andis talle näidiseks püstolkuulipilduja PPS relvaraua ning V.

Vahrušev toimetas selle koos 7,62 mm kaliibrilise relvaraua osaga, mille ta oli

omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas, isikult S. Stasevitšile, tehes talle

ettepaneku valmistada selle kasutuskõlbmatu relvaraua järgi püstolkuulipildujale PPS

sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus taaskord V. Vahruševi ettepanekuga ja valmistas

enda töökohas aadressil XXX, ühe püstolkuulipildujale PPS sobiva relvaraua ning

tagastas selle V. Vahruševile, kes toimetas selle tagasi Sergei Stroikole, et viimane

komplekteeriks kasutades seda relvarauda laskekõlbuliku püstolkuulipilduja PPS. S.

Stroikol see ei õnnestunud, kuivõrd väidetavalt oli ta padrunipesa ära rikkunud.

S. Stroiko, soovides V. Vahruševi püstolkuulipilduja PPS ikkagi laskekõlbulikuks muuta,

tagastas talle selle relvaraua, millel ta oli padrunipesa ära rikkunud ning lisaks andis ühe

püstolkuulipilduja PPS kasutuskõlbmatu padrunipesa, et V. Vahrušev organiseeriks

nende kahe detaili keermestamise. V. Vahrušev toimetas S. Stroikolt saadud

püstolkuulipilduja PPS kasutuskõlbmatu padrunipesa ja eelnevalt S. Stasevitši poolt

valmistatud püstolkuulipilduja relvaraua uuesti S. Stasevitšile koos S. Stroikolt saadud

juhistega ja tegi talle ettepaneku keermestada kaks detaili selliselt, et neid oleks võimalik

ühendada üheks osaks. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ja keermestas

kaks temale toodud detaili selliselt, et neid oli võimalik ühendada üheks detailiks –

padrunipesaga relvarauaks. S. Stasevitš tagastas kõnealuse padrunipesa ja relvaraua V.

Vahrušev’ile, kes toimetas need tagasi S. Stroikole, et viimane saaks püstolkuulipilduja

PPS laskekõlbulikuks muutmise lõpuni viia. S. Stroiko hoidis kõnealust kahest detailist

koosnevat relvarauaga püstolkuulipildujat PPS ja käsitöönduslikult kasutuskõlblikuks

taastatud relvalukku eraldi osadena enda elukohas XXX kuni 30.01.2015.a, kui need

läbiotsimisega Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt leiti ja ära võeti.

Püstolkuulipilduja XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes

keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist

korda.

2.7. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a tellis S. Stroiko enda tütre XXXabiga

Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria kolm laskekõlbmatuks muudetud

püstolkuulipildujat Skorpion VZ-61. Sergei Stroiko toimetas need enda elukohta aadressil

XXX. Eesmärgiga need tulirelvad laskekõlbulikuks muuta, tegi ta eeluurimisel

tuvastamata

ajal

2014.a

V. Vahruševile

ettepaneku

valmistada

kolm

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko

ettepanekuga ning, kuna tal endal puudusid selleks tööks vahendid ja oskused, pöördus ta

omakorda S. Stasevitši poole.

S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga valmistada näidise järgi n.ö relvaraua

toorikust püstolkuulipildujale Skorpion sobivaid relvaraudu. Selleks, et kõnealuseid

relvaraudu valmistada, andis S. Stroiko V. Vahruševile üle ühe püstolkuulipilduja

Skorpion kasutuskõlbmatuks muudetud relvaraua, mille V. Vahrušev toimetas S.

Stasevitši kätte koos pikema relvaraua toorikuga, mille ta oli omandanud eeluurimisel

tuvastamata ajal Harjumaal, Saku vallas Kurtna laadalt tuvastamata isikult. S. Stasevitš

valmistas tuvastamata ajal 2014.a või 2015.a alguses enda töökohas aadressil XXX,

Tallinn, ühest pikemast relvarauast kolm püstolkuulipildujale Skorpion sobivat

relvarauda ning andis need üle V. Vahruševile. Pärast seda, kui V. Vahrušev oli

kõnealused kolm relvarauda enda valdusesse saanud, näitas ta neid S. Stroikole, kes jättis

ühe relvaraua kolmest enda kätte ning kaks tagastas V. Vahruševile, kuna need ei sobivat.

V. Vahrušev toimetas need kaks püstolkuulipildujale Skorpion väidetavalt mitte sobivat

relvarauda enda elukohta aadressile XXX, kus ta hoidis neid kuni 02.02.2015.a, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kaks relvarauda leidsid

ja ära võtsid.

Kuivõrd V. Vahruševi vahendusel valmistatud püstolkuulipilduja Skorpion’i relvarauad

S. Stroikole ei sobinud, tegi viimane V. Vahruševile ettepaneku valmistada veel kolm

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko

ettepanekuga ning S. Stroiko andis V. Vahruševile kaks pikemat relvaraua osa. V.

Vahrušev toimetas need kaks relvaraua osa S. Stasevitšile ning tegi talle ettepaneku

valmistada nendest kahest relvaraua osast kaks ning eelnevalt tema, st V. Vahruševi,

poolt S. Stasevitšile üle antud pikemast relvarauast alles jäänud osast, ühe, st kokku kolm

kasutuskõlbulikku relvarauda selle kasutuskõlbmatu relvaraua järgi, mille V. Vahrušev

sinna varasemalt toimetanud oli. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ning

valmistas eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a või 2015.a alguses enda töökohas

aadressil XXX, Tallinn, veel kolm püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. Kui

need relvarauad valmis said, andis S. Stasevitš need V. Vahruševile üle, kes toimetas

need enda koju aadressile XXX, kus hoidis neid kuni 02.02.2015.a, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kolm relvarauda leidsid

ja ära võtsid.

Seda püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda, mille V. Vahrušev S. Stroikole

esimesena üle andis, hoidis S. Stroiko ebaseaduslikult enda elukohas XXX, kuni

30.01.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära

võtsid. Relvalukud kolmele püstolkuulipildujale Skorpion, muretses S. Stroiko ise või

taastas nende kasutuskõlbulikkuse enda elukohas XXX või töökohas XXX, ning hoidis

neid relvalukke ebaseaduslikult enda elukohas kuni 30.01.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti

politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

Niisamuti leiti ja võeti 30.01.2015.a läbiotsimisega S. Stroiko elukohast XXX ära

vähemalt nelja püstolkuulipilduja Skorpion – numbritega C1636, V2957, V1598 ja üks

eemaldatud numbriga – erinevaid osi, s.h raamid ja üks käsitöönduslikult keevise või tapi

eemaldamise jälgedega relvaraud ning üks teadmata mudeli relvarauast käsitöönduslikult

valmistatud lõpuni tegemata relvaraud.

Püstolkuulipilduja Skorpion näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes

keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama

paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis

relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta

teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist

korda.

2.8. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2008.a või 2009.a paiku omandas V. Vahrušev

tuvastamata isikult Harju maakonnas, Saku vallas Kurtna laadalt laskekõlbmatuks

muudetud 7,62 mm kaliibrilise Rumeenia päritolu vintpüssi ning toimetas selle enda

elukohta XXX, kus hoidis seda kuni 2014.a sügiseni. 2014.a novembris leppisid V.

Vahrušev ja S. Stroiko kokku, et viimane ostab temalt kõnealuse laskekõlbmatu

vintpüssi, eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta ja laskekõlbulikuna edasi müüa isikule,

kes selle Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetab. V. Vahrušev sai vestluses S.

Stroikoga viimaselt teada, et tal on üks seesugune tuttav olemas, kes huvitub

laskekõlbulikest

tulirelvadest

ning

toimetab

neid

Eesti

Vabariigist

Venemaa

Föderatsiooni. V. Vahrušev ja S. Stroiko leppisid kokku tulirelva hinnaks 500 eurot, kuid

raha saab siis, kui tulirelv on maha müüdud. Selleks pidi S. Stroiko selle laskekõlbulikuks

muutma ja edasi müüma J. Krongauzile.

Eelkirjeldatud kuritegeliku plaani teostamiseks toimetas V. Vahrušev 24.11.2014.a enda

elukohast aadressil XXX, kõnealuse laskekõlbmatu vintpüssi enda sõidukiga Citröen

Jumpy, reg nr XXX, S. Stroiko elukoha aadressil XXX, maja ette ning andis kella 10:07

paiku S. Stroikole üle. Järgmisel päeval ehk 25.11.2014.a teavitas J. Krongauz S. Stroikot

telefonitsi, et soovib viimaselt kõnealuse vintpüssi laskekõlbulikuna omandada.

Ajavahemikul 24.11.2014.a kuni 08.12.2014.a muutis S. Stroiko kõnealuse vintpüssi

Tallinna linnas ebaseaduslikult laskekõlbulikuks ning andis 08.12.2014.a kella 18:53

paiku enda elukohas aadressil Tallinn, Kivila 4, ebaseaduslikult J. Krongauzile üle. J.

Krongauz, olles ebaseaduslikult omandanud kõnealuse tulirelva, hoidis kõnealust

vintpüssi ebaseaduslikult enda valduses, kuni toimetas selle 11.12.2014.a kella 23:40

paiku enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, peidetuna ebaseaduslikult, st

tollikontrolli eest varjatuna ja omamata relvaseaduses ning strateegilise kauba seaduses

nimetud lube, Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni.

Rumeenia päritolu 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12

lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud

tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa

käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele,

kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

S. Stroikol puudusid RelvaS-s nimetatud load vintpüssi siseriiklikuks käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva

ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises,

hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

2.9. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a suvel või enne seda omandas S. Stroiko

ebaseaduslikult neli tulirelva – kaks tuvastamata marki püstolit, ühe 7,65x17 mm

kaliibrilise poolautomaatse Browning tüüpi püstoli ja ühe 7,65 mm kaliibrilise

Skorpion’i püstoli – ning pakkus neid 2014.a suve paiku erinevatel aegadel V.

Vahruševile müügiks. Esimesed kaks püstolit – musta värvi tuvastamata marki püstoli ja

ühe numbriga 7,65x17 mm kaliibrilise poolautomaatse Browning tüüpi püstoli – andis

Sergei Stroiko 2014.a suve paiku tuvastamata ajal ebaseaduslikult üle V. Vahruševile, kes

toimetas need enda elukohta aadressil XXX. Tuvastamata ajal 2014.a suve paiku ca ühe

kuu möödudes andis S. Stroiko V. Vahruševile üle ka kolmanda püstoli – tuvastamata

marki halli värvi püstoli – mille V. Vahrušev enda elukohta toimetas. Tuvastamata aja

möödudes 2014.a suve paiku teatas S. Stroiko V. Vahruševile, et tal on olemas ostja

nendele püstolitele ning V. Vahrušev tagastas S. Stroikole kolmest eelnimetatud

püstolitest kaks – tuvastamata marki püstolid, üks halli ja teine musta värvi.

Tuvastamata aja möödudes 2014.a suve paiku teatas S. Stroiko, et tal on pakkuda ka

neljas püstol – 7,65 mm kaliibriline Skorpioni püstol – ning andis selle ebaseaduslikult V.

Vahruševile üle. V. Vahrušev hoidis seda püstolit enda valduses täpselt tuvastamata ajal

ca üks kuni poolteist kuud kuni tagastas selle 2014.a suvel või sügisel S. Stroikole.

Esimest kahest püstolist – numbrita 7,65x17 mm kaliibrilist poolautomaatset Browning

tüüpi püstolit – hoidis V. Vahrušev ebaseaduslikult enda elukohas XXX kuni

02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära

võtsid.

Püstolite näol on tegemist RelvaS § 11 lg 1 ning § 12 lg 1 p 2 sätestatud tulirelvadega.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

S. Stroikol puudusid relvaseaduses sätestatud load ülalmärgitud püstolite käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva

ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises,

hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

2.10. Eeluurimisel tuvastama ajal 2000.a paiku omandas V. Vahrušev ebaseaduslikult

Harjumaal, Saku vallas Kurtna laadalt tuvastamata isikutelt erinevatel kordadel neli

poolautomaatset vintpüssi SVT-40 või selle osi – relvarauaga lukukoja nr ЧC3931,

7,62x54R kaliibrilise vintpüssi nr KP157, 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi nr KB1087 ja

7,62x54R kaliibrilise vintpüssi nr ЯБ5789. Kuivõrd üks nimetatud vintpüssidest ei olnud

laskekõlbulik, tegi V. Vahrušev 2014.a S. Stroikole ettepaneku muuta see vintpüss

laskekõlbulikuks. S. Stroiko nõustus ettepanekuga. V. Vahrusev, olles ise eelnevalt

kõnealusel vintpüssil SVT-40 proovinud taastada relvarauda, toimetas selle vintpüssi S.

Stroiko elukohta aadressil XXX, ning andis talle üle. S. Stroiko viis V. Vahruševi

vintpüssi SVT-40 relvaraua kasutuskõlbulikkuse taastamise lõpuni ning tagastas selle

relva V. Vahruševile, kes toimetas selle tagasi enda elukohta XXX. Kõnealuse vintpüssi

SVT-40 relvaluku taastas või vahetas kasutuskõlbuliku relvaluku vastu V. Vahrušev ise.

V. Vahrušev hoidis kolme kõnealust vintpüssi SVT-40 numbritega KP157, KB1087 ja

ЯБ5789 ning relvarauaga lukukoda nr ЧC3931 enda elukohas aadressil XXX kuni

02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, need

leidsid ja ära võtsid.

Vintpüssi SVT-40 näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud

tsiviilkäibega tulirelvaga.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

S. Stroikol puudusid load kõnealuse relva käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva

ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises,

hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

2.11. Samuti süüdistatakse S. Stroikot tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises

alljärgnevalt:

Eeluurimisel tuvastamata ajal omandas S. Stroiko ebaseaduslikult 493 erineva kaliibriga

padrunit – 135 padrunit kaliibriga 9x19 mm, 120 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 143

padrunit kaliibriga 7,62x25 mm, 6 padrunit kaliibriga 7,62x54R, 67 padrunit kaliibriga

5,6 mm, 11 padrunit kaliibriga 8,2x57 mm – millistest 143 padrunit kaliibriga 7,62x25

mm omandas tuvastamata isikult Saue vallast Kurtna vanavara laadalt ja ülejäänud

padrunitest tuvastamata koguses ja kaliibriga tuvastamata kohas XXXning V.

Vahruševilt. S. Stroiko, olles nimetatud padruneid enda valdusesse saanud, hoidis neid

ebaseaduslikult enda kasutuses olevas sõidukis Volkswagen Transporter Kasten (reg

kanne

peatatud,

reg

nr

XXX)

kuni

02.02.2015.a,

kui

Kaitsepolitseiameti

politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona,

püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa

alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade,

tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja

parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab

soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud

tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel

on vastav tegevusluba.

S. Stroikol puudusid relvaseaduses nimetatud load nimetatud laskemoona käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises vähemalt teist korda.

2.12. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a tellis S. Stroiko tütre XXX abiga Saksamaa

Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria vähemalt neli laskekõlbmatuks muudetud

tulirelva – 7,65x17 mm kaliibriline püstol Tanfoglio GT32E nr C61062, 7,65x17 mm

kaliibriline püstol Walther PPK-L nr 516197, püstoli Beretta nr 711825 ja 7,62x25 mm

kaliibriline püstol TT nr 17070. S. Stroiko, olles nimetatud neli püstolit Eesti Vabariigis

enda kätte saanud, asus neid ebaseaduslikult enda elukohas aadressil XXX või töökohas

aadressil XXX, ebaseaduslikult laskekõlbulikeks tegema. S. Stroiko hoidis nelja

kõnealust püstolit ebaseaduslikult enda elukohas aadressil XXX, kuni 30.01.2015, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Nendest

püstolitest üks – Walther PPK-L nr 516197 – oli selleks hetkeks täielikult

laskekõlbulikuks muudetud ja ülejäänud kolmel püstoli relvalukkudel ei olnud lööknõela

ava umbselt keevisega suletud.

Kõnealuste püstolite näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud

tsiviilkäibega tulirelvaga.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

S. Stroikol puudusid load kõnealuste relvade käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva

ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises,

hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

2.13. S. Stroiko omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult,

st omamata lõhkematerjaliseaduses (LMS) § 14 nimetatud luba, kolm erinevat

lõhkeseadeldise olulist osa – ühe Vene päritolu käsigranaadi UZRGM tüüpi sütiku, 57

kapseldetonaatorit ja Vene päritolu asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõikudega

kogupikkusega 5,626 meetrit – ning hoidis neid ebaseaduslikult enda valduses seni kuni

need temalt 30.01.2015.a läbiotsimisega elukohast aadressil XXX, leiti ja ära võeti. Vene

päritolu

käsigranaadi

UZRGM

tüüpi

sütik

sisaldab

initsieerivat

lõhkeainet

paukelavhõbedat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli, heksogeeni ja pentriiti kokku

1-2 grammi. 57-st 12 vasetatud korpusega detonaatorit sisaldavad initsieerivat lõhkeainet

paukelavhõbedat ning tugevajõulist brisantlõhkeainet heksogeeni või pentriiti kokku ca

1,5 g ning alumiiniumkorpusega ja markeeringutega R detonaatorid initsieerivat

lõhkeainet

pliiasiidi

või

pliitrinitroresortsinaati

(TNRS)

ning

tugevajõulist

brisantlõhkeainet tetrüüli, heksogeeni või pentriiti 1-1,3 g igaüks. Kaheksa OŠA tüüpi

süütenööri lõiku sisaldavad arvutuslikult 33,75 g musta püssirohtu.

Lõhkeseadeldiseks loetakse KarS § 413 järgi lõhkeainet ja plahvatust esile kutsuvat

mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa on selle koostisosa, ilma

milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p

2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse,

keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS

§ 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse

lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad

nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema

lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning

kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse

lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks.

S. Stroikol puudus lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise ja/või

selle olulise osa käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku

omandamise ning hoidmise, so KarS § 415 lg 1 sätestatud kuriteo.

2.14. 2014.a jaanuaris-veebruaris eeluurimisel tuvastamata ajal omandas S. Stroiko

ebaseaduslikult, st omamata lõhkematerjaliseaduses (LMS) § 14 nimetatud luba, Tallinn-

Keila raudteelõigu 48-49 piketi vahel kümme kasutuskõlbmatut tsiviilkäibes keelatud

tulirelva laskemoona – 10 kahuri mürsku (ühe 50 mm kildmürsu 5 cm Sprenggranate

38, kuus 37 mm soomustläbistavat mürsku 3,7 cm Panzergranate, kaks 37 mm

soomustläbistavat mürsku 3,7 cm Panzergranate 18, ühe 20 mm soomustläbistava mürsu

2 cm Panzersprenggranate) – millised sisaldavad kokku 187,5 g brisantlõhkeainet (174,5

g trotüüli ehk TNT-d ja 13 g pentriiti ehk TEN-i), s.o lõhkeainet LMS § 3 lg 1 p 2

mõistes. S. Stroiko toimetas eelnimetatud mürsud enda kasutuses olevasse garaaži

aadressil XXX, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 30.01.2015, kui nimetatud 10

mürsku läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt leiti ja ära võeti.

Lisaks omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult, st

omamata lõhkematerjaliseaduses (LMS) § 14 nimetatud luba, kolm Vene päritolu

käsigranaadi UZGRM tüüpi sütikut, millest igaühes 1-2 g kasutuskõlblikku

initsieeritavat lõhkeainet paukelavhõbet ja tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüül,

heksogeen või pentriit ning hoidis neid sütikuid ebaseaduslikult enda valduses seni, kuni

need temalt 02.02.2015 läbiotsimisega sõidukist Volkswagen Transporter Katsen VIN-

koodiga WV1ZZZ70ZYH118709 leiti ja ära võeti.

Lisaks omandas S. Stroiko eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult,

st omamata lõhkematerjaliseaduses (LMS) § 14 nimetatud luba, 11,65 g tööstuslikult

valmistatud paiskelõhkeainet suitsuta püssirohtu ning hoidis seda ebaseaduslikult

enda valduses seni kuni see temalt 30.01.2015.a läbiotsimisega elukohast XXX leiti ja ära

võeti.

Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p 2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist

segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni

toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja

lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks

antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi.

LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote

valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab

tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja

hävitamiseks. Tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise, pikendamise ja

kehtetuks tunnistamise ülesanne on LMS § 21 lg 1 järgi Tehnilise Järelevalve Ameti

juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil.

S. Stroikol puudus lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba nimetatud lõhkeainete

käitlemiseks.

Eeltooduga pani S. Stroiko toime KarS § 414 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

lõhkeaine ebaseadusliku valdamise, soetamise ning hoidmise vähemalt teist korda.

3. Sergei Stasevitši süüdistus:

Sergei Stasevitšit süüdistataks KarS § 4181 lg 2 p 1, p 2 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises, s.o suures koguses ja vähemalt teist korda tsiviilkäibes

keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevatel asjaoludel:

3.1. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2014.a tellis S. Stroiko enda tütre XXXabiga

Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria kolm laskekõlbmatuks muudetud

püstolkuulipildujat Skorpion VZ-61. Eesmärgiga need tulirelvad laskekõlbulikuks muuta,

tegi ta eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a V. Vahruševile ettepaneku valmistada kolm

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko

ettepanekuga ning pöördus selleks omakorda S. Stasevitši poole, kes nõustus valmistama

näidise järgi n.ö relvaraua toorikust püstolkuulipildujale Skorpion sobivaid relvaraudu.

Relvaraudade valmistamiseks andis S. Stroiko V. Vahruševile üle ühe püstolkuulipilduja

Skorpion kasutuskõlbmatuks muudetud relvaraua, mille V. Vahrušev toimetas Sergei

Stasevitši kätte koos pikema relvaraua toorikuga.

S. Stasevitš valmistas tuvastamata ajal 2014.a või 2015.a alguses enda töökohas Tallinna

linnas aadressil XXX ühest pikemast relvarauast kolm püstolkuulipildujale Skorpion

sobivat relvarauda ning andis need üle V. Vahruševile. V. Vahrušev viis relvarauad S.

Stroikole, kes jättis ühe relvaraua kolmest enda kätte ning kaks tagastas V. Vahruševile,

kuna need ei sobivat. V. Vahrušev toimetas need kaks relvarauda enda elukohta

aadressile XXX, kus ta hoidis neid kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti

politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kaks relvarauda leidsid ja ära võtsid.

Kuivõrd S. Stasevitši poolt valmistatud püstolkuulipilduja Skorpion relvarauad S.

Stroikole ei sobinud, tegi viimane V. Vahruševile ettepaneku valmistada veel kolm

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. V. Vahrušev nõustus ettepanekuga

ning S. Stroiko andis V. Vahruševile kaks pikemat relvaraua osa. V. Vahrušev toimetas

need kaks relvaraua osa S. Stasevitšile. V. Vahrušev tegi S. Staševitsile ettepaneku

valmistada nendest kahest relvaraua osast kaks ning eelnevalt V. Vahruševi poolt S.

Stasevitšile üle antud pikemast relvarauast alles jäänud osast, ühe, st kokku kolm

kasutuskõlbulikku relvarauda selle kasutuskõlbmatu relvaraua järgi, mille V. Vahrušev

sinna varasemalt toimetanud oli.

S. Stasevitš valmistas V. Vahruševi ettepanekul eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a või

2015.a alguses enda töökohas aadressil XXX, veel kolm püstolkuulipildujale Skorpion

sobivat relvarauda. Valmis relvarauad andis S. Stasevitš üle V. Vahruševile, kes toimetas

need enda koju aadressile XXX, kus hoidis neid kuni 02.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti

politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kolm relvarauda leidsid ja ära võtsid.

Automaattulirelva Skorpion VZ-61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi

tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada

valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg

2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises, vähemalt teistkordselt.

3.2. 2014.a suvel eeluurimisel tuvastamata ajal omandas V. Vahrušev S. Stroikolt ühe

laskekõlbmatu püstolkuulipilduja XXX. Mõne aja möödudes tegi V. Vahrušev S.

Stroikole ettepaneku muuta püstolkuulipilduja laskekõlblikuks. S. Stroiko nõustus

relvaluku isiklikult laskekõlblikuks muutma ning edastas ühtlasi V. Vahruševile

püstolkuulipilduja PPS relvaraua joonise. V. Vahrušev võttis nimetatud joonise ja tema

poolt eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas, isikult omandatud 7,62 mm kaliibrilise

relvaraua ning toimetas need S. Stasevitšile, tehes talle ettepaneku valmistada joonise

järgi püstolkuulipildujale PPS sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi

ettepanekuga ja valmistas ajavahemikul 2014.a suvi kuni 02.02.2015.a enda töökohas

aadressil XXX, püstolkuulipildujale PPS sobiva relvaraua. S. Stasevitš andis relvaraua V.

Vahruševile, kes toimetas selle enda koju aadressile XXX, kus hoidis seda

ebaseaduslikult kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal

läbiotsimise teostasid, püstolkuulipildujale PPS valmistatud relvaraua leidsid ja ära

võtsid.

Kuna kõnealusele püstolkuulipildujale PPS valmistatud relvaraua valmistamine

väidetavalt hästi ei õnnestunud, ei leidnud see kasutust ning V. Vahrušev pöördus uue

relvaraua valmistamiseks taaskord S. Stroiko poole. S. Stroiko andis talle näidiseks

püstolkuulipilduja PPS relvaraua ning V. Vahrušev toimetas selle koos 7,62 mm

kaliibrilise relvaraua osaga, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas,

isikult S. Stasevitšile, tehes talle ettepaneku valmistada selle kasutuskõlbmatu relvaraua

järgi püstolkuulipildujale PPS sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus taaskord V.

Vahruševi ettepanekuga ja valmistas enda töökohas XXX, ühe püstolkuulipildujale PPS

sobiva relvaraua ning andis selle V. Vahrušev’ile, üle. V. Vahrušev toimetas selle tagasi

S. Stroikole, et viimane komplekteeriks laskekõlbuliku püstolkuulipilduja PPS. S.

Stroikol see ei õnnestunud, kuivõrd väidetavalt oli ta padrunipesa ära rikkunud. Seetõttu

S. Stroiko tagastas talle selle relvaraua, millel ta oli padrunipesa ära rikkunud, ning lisaks

andis ühe püstolkuulipilduja PPS kasutuskõlbmatu padrunipesa V. Vahruševile, et

viimane organiseeriks nende kahe detaili keermestamise. V. Vahrušev toimetas S.

Stroikolt saadud püstolkuulipilduja PPS kasutuskõlbmatu padrunipesa ja eelnevalt S.

Stasevitši poolt valmistatud püstolkuulipilduja relvaraua uuesti S. Stasevitšile koos S.

Stroikolt saadud juhistega. S. Stasevitš keermestas kaks temale toodud detaili selliselt, et

neid oli võimalik ühendada üheks detailiks – padrunipesaga relvarauaks. S. Stasevitš

tagastas kõnealuse padrunipesa ja relvaraua V. Vahruševile, kes toimetas need tagasi S.

Stroikole, et viimane saaks püstolkuulipilduja PPS laskekõlbulikuks muutmise lõpuni

viia, komplekteerides püstolkuulipilduja relvalukuga. S. Stroiko hoidis kõnealust kahest

detailist

koosnevat

relvarauaga

püstolkuulipildujat

PPS

ja

käsitöönduslikult

kasutuskõlblikuks taastatud relvalukku eraldi osadena enda elukohas XXX kuni

30.01.2015.a, kui need läbiotsimisega Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt leiti ja

ära võeti.

Püstolkuulipilduja XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb

tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki

relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

3.3. 2014.a suvel eeluurimisel tuvastamata ajal omandas V. Vahrušev S. Stroikolt ühe

laskekõlbmatuks muudetud numbrita automaatulirelva XXX. Umbes kuu aja möödudes

tuvastamata ajal 2014.a suvel või sügisel otsustas V. Vahrušev kõnealuse

automaattulirelva ebaseaduslikult laskekõlbulikuks muuta ning tegi sellekohase

ettepanekuga S. Stroikole, kes nõustus tulirelva laskekõlblikuks muutma. S. Stroiko

teatas V. Vahruševile, et automaattulirelva XXX laskekõlbulikuks muutmiseks tuleb ära

vahetada selle relvaraud, kuid temal selline relvaraud puudub ja andis V. Vahruševile ühe

automaattulirelva XXX kasutuskõlbmatuks muudetud relvaraua, relvaraua tooriku ning

juhised, kuidas relvaraua toorikust automaatulirelvale XXX sobiv relvaraud valmistada.

V. Vahrušev toimetas S. Stroikolt saadud automaatulirelva XXX kasutuskõlbmatu

relvaraua, ühe 7,62 mm kaliibrilise relvaraua ja juhised S. Stasevitšile, tehes viimasele

ettepanku valmistada nende juhiste ja kasutuskõlbmatu relvaraua järgi 7,62 mm

relvarauast automaatulirelvale XXX sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi

ettepanekuga ning valmistas järgneva nädala jooksul enda töökohas aadressil XXX,

automaattulirelvale XXX kinnitamiseks sobiva 7,62 mm kaliibrilise relvaraua ning

tagastas selle V. Vahruševile, kes toimetas selle S. Stroiko’le.

S. Stroiko teatas, et S. Stasevitši poolt valmistatud 7,62 mm kaliibriline relvaraud ei sobi

kasutamiseks 5,45 mm kaliibrilise automaattulirelvaga XXX. V. Vahrušev ja S. Stroiko

leppisid kokku, et viimane annab V. Vahruševile sobiva kaliibriga, st 5,45 mm, relvaraua

ning

V. Vahrušev

organiseerib

selle

komplekteerimise

kasutuskõlbmatu

automaatutulirelva XXX relvaraua padrunipesaga. V. Vahrušev toimetas S. Stroikolt

saadud 5,45 mm kaliibrilise relvaraua S. Stasevitšile ning tegi talle ettepaneku eemaldada

varasemalt temale toimetatud automaattulirelva XXX kasutuskõlbliku relvaraua küljest

padrunipesa ning see keermestada, et selle saaks ühendada 5,45 mm kaliibrilise

relvarauaga, mis V. Vahruševil kaasas oli. S. Stasevitš nõustus seda tegema ning

eemaldas enda töökohas aadressil Laevasiku 3, Tallinn, automaattulirelva XXX

kasutuskõlbmatu relvaraua padrunipesa ja lõikas sellele keerme. Niisamuti lõikas ta

keerme ka 5,45 mm kaliibrilisele relvarauale, mille V. Vahrušev temale tõi. S. Stasevitš

keermestatud padrunipesa ja relvaraua V. Vahruševile, kes toimetas need tagasi S.

Stroikole.

S. Stroiko, kasutades S. Stasevitši poolt keermestatud relvarauda ja padrunipesa, taastas

automaattulirelva XXX laskekõlbulikkuse ning tagastas selle 2015.a jaanuaris

tuvastamata ajal V. Vahrušev’ile, kes toimetas selle enda elukoha aadressile XXX, kus

hoidis seda automaattulirelva, samuti 7,62 mm kaliibrilist relvaraua, kuni 02.02.2015.a,

kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, selle leidsid ja ära

võtsid.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb

tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki

relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole. Niisamuti on RelvaS § 20 lg 1 p 6 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelv,

millel puudub valmistaja markeering ehk relvanumber.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

3.4. 2014.a eeluurimisel tuvastamata ajal omandas S. Stroiko interneti vahendusel ja

enda tütre XXXabiga Saksamaa Liitvabariigist veebipoest ZIB Militaria laskekõlbmatuks

muudetud automaattulirelva XXX. S. Stroiko tegi 2014-2015.a eeluurimisel

tuvastamata ajal V. Vahruševile ettepaneku valmistada sellele relvale relvaraud. V.

Vahrušev nõustus S. Stroiko ettepanekuga ja omandas 2015.a jaanuaris viimaselt ühe

laskekõlbmatu XXX relvaraua ning toimetas selle ühes tsiviilkäibes keelatud tulirelva –

Maksim tüüpi kuulipilduja – relvarauaga, mille ta oli omandanud eeluurimisel

tuvastamata ajal ja isikult, S. Stasevitšile. V. Vahrušev tegi S. Stasevitšile ettepaneku

valmistada nimetatud relvarauast automaattulirelvale XXX sobilik relvaraud.

S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ja valmistas 2015.a alguses enda

töökohas aadressil XXX, Maksim tüüpi kuulipilduja relvarauast automaattulirelvale XXX

sobiva relvaraua. S. Stasevitš hoidis kõnealust relvarauda ja Maksim tüüpi kuulipilduja

järelejäänud relvaraua osi, s.h padrunipesa, enda töökohas XXX kuni 04.02.2015.a, kui

Kaitsepolitsei politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kaks relvarauda –

laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX relvaraua ja Maksim tüüpi

kuulipilduja relvarauast valmistatud väliste parameetrite poolest automaattulirelvale XXX

sobiva relvaraua – ning ühe relvaraua osad – Maksim tüüpi kuulipilduja kaks detaili, s.h

padrunipesa – leidsid ja ära võtsid.

Automaattulirelva XXX ning Maksim-tüüpi kuulipilduja näol on tegemist RelvaS § 20 lg

1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega, millest ühekordsel päästikule vajutamisel

saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva

olulised osad ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele

sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus

otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

3.5. S. Stroiko omandas enda tütre XXXabiga eeluurimisel tuvastamata ajal ajavahemikul

01.01.2014.a kuni 11.11.2014.a Saksamaa Liitvabariigist postiteenuse vahendusel

internetipoest ZIB Militaria laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX, millise

muutis koos V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga Tallinna linnas ebaseaduslikult

laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel

relvaraua. S. Stasevitš, olles saanud V. Vahruševi vahendusel S. Stroikolt pärineva

kasutuskõlbmatu relvaraua, taastas selle kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil

XXX. Relvaraua kasutuskõlblikkuse taastamise järel tagastas S. Stasevitš selle V.

Vahruševile, kes andis selle omakorda üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris

automaattulirelva XXX ning andis selle ajavahemikul 05.10.2014.a kuni 11.11.2014.a

ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J. Krongauz hoidis seda ajavahemikul 05.10.2014.a.a

kuni 11.11.2014.a enda valduses, kuni toimetas selle 11.11.2014.a peidetuna enda

sõidukisse Nissan Navara r/n XXX ebaseaduslikult, st omamata StratKS § 6 lg 2

nimetatud eriluba, Narva maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa

Föderatsiooni.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

valdamises, hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

3.6 S. Stroiko omandas enda tütre XXXabiga eeluurimisel tuvastamata ajal ajavahemikul

15.07.2013.a kuni 16.12.2014.a Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria

laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, millise muutis nimetatud

ajavahemikul koos V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. S.

Stroiko taastas relvaluku ja S. Stasevitš V. Vahruševi vahendusel relvaraua. S. Stasevitš,

olles omandanud V. Vahruševilt kasutuskõlbmatu relvaraua, mille viimane omandas

omakorda S. Stroikolt, taastas selle kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX,

ning seejärel tagastas selle V. Vahruševile. V. Vahrušev andis kõnealuse relvaraua üle S.

Stroikole.

Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 ning andis

22.12.2014 kella 13:23 paiku enda elukohas XXX ebaseaduslikult üle J. Krongauzile. J.

Krongauz hoidis kõnealust püstolkuulipildujat ebaseaduslikult enda valduses, kuni

toimetas selle 25.12.2014.a peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara r/n XXX

ebaseaduslikult

Narva

maanteepiiripunkti

kaudu

Eesti

Vabariigist

Venemaa

Föderatsiooni Sankt Peterburgi.

Püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi

tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada

valangu. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning

sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis

relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta

teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa käitlemise, mis seisnes selle valdamises,

hoidmises, parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

3.7. S. Stroiko omandas enda tütre XXXabiga eeluurimisel tuvastamata ajal ajavahemikul

10.04.2014.a kuni 11.08.2014.a Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB Militaria

kolm laskekõlbmatuks muudetud püstolit – kaks püstolit Bernardelli ja ühe püstoli

VZOR/CŽ-70 – ja muutis need ajavahemikul 10.04.2014.a kuni 30.01.2015

laskekõlbulikeks ning eemaldas nendelt relvanumbrid. S. Stroiko taastas relvalukud ja S.

Stasevitš V. Vahruševi vahendusel relvarauad. S. Stroiko taastas relvaluku

kasutuskõlbulikkuse ja eemaldas relvadelt relvanumbrid.

S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt kasutuskõlbmatud relvarauad, mille

viimane omandas S. Strokolt, taastas nende kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil

XXX, ning seejärel tagastas need V. Vahruševile, kes andis need üle S. Stroikole.

Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolid. Tulenevalt asjaolust, et püstolite

laskekõlbulikkust ei õnnestunud taastada esimese korraga, edastasid ja tagastasid

nimetatud isikud, tulirelvade osi omavahel korduvalt.

J. Krongauz, olles ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 S. Stroikolt omandanud

kolm tsiviilkäibes keelatud püstolit - kaks püstolit Bernardelli ja ühe püstoli VZOR/CŽ-

70, millelt olid relvanumbrid eemaldatud, peitis kõnealustest kaks püstolitest kaks – ühe

püstoli Bernardelli ja püstoli VZOR/CŽ-70, ning padrunid enda sõidukisse Nissan

Navara, reg nr XXX, ning toimetas need 30.01.2015 Tallinna linnast Narva

maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada Eesti-Vene piir, kuid riigipiir jäi temast olenemata

asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat

püstolit –poolautomaatset püstolit Bernardelli hoidis J. Krongauz ebaseaduslikult enda

elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33, kuni 30.01.2015.a, kui see Kaitsepolitseiameti

politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti.

Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli

VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6

mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani S. Stasevitš toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises,

parandamises ning ümbertegemises vähemalt teist korda.

4. Vladimir Vahruševi süüdistus

Kvalifikatsioon: V. Vahruševi kahtlustatakse KarS §-ide 418 lg 2 p 1, p 2 ja § 4181 lg 2 p

1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o korduvas nii piiratud

tsiviilkäibega kui ka tsiviilkäibes keelatud tulirelvade, nendele mõeldud laskemoona

ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt:

4.1 Eeluurimisel

tuvastamata

ajal

1992-1993.a

paiku

omandas

V. Vahrušev

ebaseaduslikult tuvastamata isikult Harjumaal, Saku vallas Kurtna laadalt tsiviilkäibes

keelatud tulirelva – 8x57 mm kaliibrilise kuulipilduja MG42, mille tulirelva olulised osad

relvaraud ja lukk on kasutuskõlblikud – ja toimetas selle Saku vallast Tallinna linna ning

paigutas enda kasutuses olevasse garaaži Tervise 11-49, kus hoidis seda ebaseaduslikult

kuni 02.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja

ära võtsid.

Kuulipilduja MG42 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja lukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg

2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes

keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises ning hoidmises.

4.2. Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas V. Vahrušev ebaseaduslikult

tsiviilkäibes keelatud tulirelva, kuulipilduja Degtjarovi kaks komplektset tulirelva olulist

osa - relvalukku, milliseid hoidis ebaseaduslikult enda kasutuses olevas garaažiboksis

XXXkuni 02.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega

leidsid ja ära võtsid.

Kuulipilduja Degtjarovi näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja lukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg

2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes

keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.3. Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas V. Vahrušev ebaseaduslikult

576 piiratud tsiviilkäibega tulirelva padrunit – 15 padrunit kaliibriga 9x18 mm, 63

padrunit kaliibriga 7,62x38R, 147 padrunit kaliibriga 7,62x54R, ühe padruni kaliibriga

6,5x54R, 118 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 15 padrunit kaliibriga 9x19 mm, 47

padrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 64 padrunit kaliibriga 7,62x25 mm, neli padrunit

kaliibriga 6,5x50 Arisaka, 100 padrunit kaliibriga 5,6 mm, kaks padrunit kaliibriga 16.

Hoidis V. Vahrušev neid padruneid ebaseaduslikult enda kasutuses olevas garaažiboksis

XXXkuni 02.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega

leidsid ja ära võtsid.

Samuti omandas V. Vahrušev eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult 308 piiratud

tsiviilkäibega tulirelva padrunit – 203 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, üheksa

püstolipadrunit kaliibriga 7,62x25 mm, 51 püstolipadrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 24

püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 12 püstolipadrunit kaliibriga 9x18 mm, viis

vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, kaks vintpüssipadrunit kaliibriga 6,5x50 mm

Arisaka, kaks pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm. Hoidis V. Vahrušev neid

padruneid ebaseaduslikult enda elukohas aadressil XXX kuni 02.02.2015.a, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona,

püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa

alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade,

tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja

parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab

soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud

tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel

on vastav tegevusluba.

V. Vahruševil puudusid relvaseaduses nimetatud load nimetatud laskemoona

käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo, s.o

laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises ja hoidmises suures koguses vähemalt teist korda.

4.4. Eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas omandas V. Vahrušev 174 tsiviilkäibes

keelatud tulirelva padrunit – ühe trasseeriva kuuliga padruni kaliibriga 7,62x54R, kuus

trasseeriva kuuliga padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, kümme trasseeriva kuuliga padrunit

kaliibriga 8x57 mm, 147 kuulipilduja MG42 padrunit kaliibriga 8x57 mm, 10 Ungari

päritolu 12,7 mm kaliibrilist soomustläbistavate trasseerivate kuulidega kuulipilduja

padrunit. Hoidis V. Vahrušev neid padruneid ebaseaduslikult enda kasutuses olevas

garaažiboksis XXXkuni 02.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need

läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

Samuti omandas V. Vahrušev eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult 1223

tsiviilkäibes keelatud tulirelva padrunit – 1221 automaat XXX vintpüssipadrunit

kaliibriga 5,45x39 mm, millest 122-l on trasseeriv kuul ja kaks kuulipilduja MG42

padrunit kaliibriga 8x57 mm – ja hoidis neid ebaseaduslikult enda elukohas XXX kuni

02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära

võtsid.

RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 (Eriohtlikkusega relvade ja

laskemoona liikide loetelu) § 2 p 6 alusel on tsiviilkäibes keelatud trasseeriva kuuliga

laskemoon. RelvaS § 20 lg 4 p 2 alusel on tsiviilkäibes keelatud soomustläbiv laskemoon.

RelvaS § 20 lg 4 p 6 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 (Eriohtlikkusega relvade ja

laskemoona liikide loetelu) § 2 p 1 alusel on tsiviilkäibes keelatud eri ja sõjalise

kasutusalaga laskemoon. Niisamuti on RelvaS §-ide 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes

keelatud automaattulirelvad, sest nendest saab ühekordsel päästikule vajutamisel

sooritada valangut.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses vähemalt

teist korda, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises.

4.5. 1998-2000.a paiku eeluurimisel tuvastamata ajal omandas V. Vahrušev tuvastamata

isikult Harjumaal, Saku vallas Kurtna laadal ühe 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin

1891/30 nr ИФ1656 koos nelja tulirelva olulise osaga – 7,62x54R kaliibrilise Mosin

1891/30 vintpüssi nr XУ6097 relvaraua lukukojaga, 7,62x54R kaliibrilise Mosin

1891/30 vintpüssi nr УH1051 relvaraua lukukojaga ja kaks vintpüssi Mosin lukku

numbritega 6097 ja 263387 – ja tsiviilkäibes keelatud 7,62 mm Mosin’i süsteemi

vintpüssi torketäägi ning toimetas need Saku vallast Tallinna linna ning paigutas enda

elukohta aadressile XXX, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 02.02.2015.a, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, need leidsid ja ära

võtsid.

Vintpüssi Mosin kaliibriga 7,62x54R näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1

sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud, ja lukk

tulirelva olulised osad ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa

käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele,

kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja selle olulise osa käitlemiseks on vajalik kas

relvasoetamisluba,

relvaluba

või

tegevusluba,

millised

väljastab

Politsei-

ja

Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal

märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja

edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise

isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning

helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega

kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva

hoida isik, kellel on vastav tegevusluba.

V. Vahruševil puudusid RelvaS-s nimetatud load vintpüssi ja selle oluliste osade

siseriiklikuks käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, mis

seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ja hoidmises vähemalt teist korda.

4.6. Eeluurimisel tuvastama ajal 2000.a paiku omandas V. Vahrušev Harjumaal, Saku

vallas Kurtna laadalt tuvastamata isikutelt erinevatel kordadel neli poolautomaatset

vintpüssi SVT-40 või selle osi – relvarauaga lukukoja nr ЧC3931, 7,62x54R kaliibrilise

vintpüssi nr KP157, 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi nr KB1087 ja 7,62x54R kaliibrilise

vintpüssi nr ЯБ5789. Kuivõrd üks nimetatud vintpüssidest ei olnud laskekõlbulik, tegi V.

Vahrušev 2014.a S. Stroikole ettepaneku muuta see vintpüss laskekõlbulikuks. V.

Vahrusev, olles ise eelnevalt kõnealusel vintpüssil SVT-40 proovinud taastada

relvarauda, toimetas selle vintpüssi pärast seda, kui S. Stroiko oli tema ettepanekuga

nõustunud, S. Stroiko elukohta aadressil XXX, ning andis talle üle. S. Stroiko viis V.

Vahruševi vintpüssi SVT-40 relvaraua kasutuskõlbulikkuse taastamise lõpuni ning

tagastas selle relva V. Vahruševile, kes toimetas selle tagasi enda elukohta aadressil

XXX. Kõnealuse vintpüssi SVT-40 relvaluku taastas või vahetas kasutuskõlbuliku

relvaluku vastu V. Vahrušev ise. V. Vahrušev hoidis kolme kõnealust vintpüssi SVT-40

numbritega KP157, KB1087 ja ЯБ5789 ning relvarauaga lukukoda nr ЧC3931 enda

elukohas aadressil XXX kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud

seal läbiotsimise teostasid, need leidsid ja ära võtsid.

Vintpüssi SVT-40 näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud

tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning

sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis

relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta

teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

V. Vahruševil puudusid load kõnealuste relvade käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises ja hoidmises vähemalt teist korda.

4.7. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2005.a või enne seda omandas V. Vahrušev

tuvastamata isikult Harjumaal, Saku vallas Kurtna laadal tulirelva olulisi osasid – kolm

püstoliga TT kasutamiseks sobivat relvarauda ning toimetas need omandamise järgselt

Saku vallast Tallinna linna oma elukohta aadressile XXX. Hoidis ta nimetatud relvaraudu

seal kuni 02.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise

teostasid, need leidsid ja ära võtsid.

Püstoli TT näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 sätestatud piiratud

tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning

sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis

relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta

teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja selle olulise osa käitlemiseks on vajalik kas

relvasoetamisluba,

relvaluba

või

tegevusluba,

millised

väljastab

Politsei-

ja

Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal

märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja

edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise

isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning

helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega

kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva

hoida isik, kellel on vastav tegevusluba.

V. Vahruševil puudusid RelvaS-s nimetatud load püstoli TT ja selle oluliste osade

käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises ja hoidmises vähemalt teist korda.

4.8. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a tellis S. Stroiko enda tütre XXXabiga Saksamaa

Liitvabariigist

internetipoest

ZIB

Militaria

kolm

laskekõlbmatuks

muudetud

püstolkuulipildujat Skorpion VZ-61. S. Stroiko toimetas nimetatud püstolkuulipildujad

enda elukohta XXX. Eesmärgiga need tulirelvad laskekõlblikuks muuta, tegi ta

eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a V. Vahruševile ettepaneku valmistada kolm

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko

ettepanekuga ning, kuna tal endal puudusid selleks tööks vahendid ja oskused, pöördus ta

omakorda S. Stasevitš’i poole.

S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga valmistada näidise järgi n.ö relvaraua

toorikust püstolkuulipildujale Skorpion sobivad relvarauad. Nende valmistamiseks andis

S. Stroiko V. Vahruševile üle ühe püstolkuulipilduja Skorpion kasutuskõlbmatuks

muudetud relvaraua, mille V. Vahrušev toimetas S. Stasevitši kätte koos pikema

relvaraua toorikuga, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal Harjumaal,

Saku vallas Kurtna laadalt tuvastamata isikult. S. Stasevitš valmistas tuvastamata ajal

2014.a või 2015.a alguses enda töökohas aadressil XXX, Tallinn ühest pikemast

relvarauast kolm püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda ning andis need üle V.

Vahruševile. Pärast seda, kui V. Vahrušev oli kõnealused kolm relvarauda enda

valdusesse saanud, näitas ta neid S. Stroikole, kes jättis ühe relvaraua kolmest enda kätte

ning kaks tagastas V. Vahruševile, kuna need ei sobivat. V. Vahrušev toimetas need kaks

püstolkuulipildujale Skorpion väidetavalt mitte sobivat relvarauda enda elukohta

aadressile XXX, kust ta hoidis neid kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti

politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kaks relvarauda leidsid ja ära võtsid.

Kuivõrd V. Vahruševi vahendusel valmistatud püstolkuulipilduja Skorpioni relvarauad S.

Stroikole ei sobinud, tegi viimane V. Vahruševile ettepaneku valmistada veel kolm

püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko

ettepanekuga ning S. Stroiko andis V. Vahruševile kaks pikemat relvaraua osa. V.

Vahrušev toimetas need kaks relvaraua osa S. Stasevitšile ning tegi talle ettepaneku

valmistada nendest kahest relvaraua osast kaks ning eelnevalt tema, st V. Vahruševi,

poolt S. Stasevitšile üle antud pikemast relvarauast alles jäänud osast, ühe, st kokku kolm

kasutuskõlbulikku relvarauda selle kasutuskõlbmatu relvaraua järgi, mille V. Vahrušev

sinna varasemalt toimetanud oli. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ning

valmistas eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a või 2015.a alguses enda töökohas

aadressil XXX, Tallinn veel kolm püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda. Kui

need relvarauad valmis said, andis S. Stasevitš need V. Vahruševile üle, kes toimetas

need enda koju aadressile XXX, kus hoidis neid kuni 02.02.2015.a, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kolm relvarauda leidsid

ja ära võtsid. Seda püstolkuulipildujale Skorpion sobivat relvarauda, mille V. Vahrušev S.

Stroikole esimesena üle andis, hoidis S. Stroiko ebaseaduslikult enda elukohas XXX kuni

30.01.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära

võtsid.

Püstolkuulipilduja Skorpion näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes

keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama

paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis

relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta

teisiti. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.9. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a suvel omandas V. Vahrušev S. Stroikolt ühe

laskekõlbmatu püstolkuulipilduja XXX. Mõne aja möödudes otsustas V. Vahrušev

nimetatud tulirelva laskekõlbulikuks muuta ning tegi sellekohase ettepaneku S. Stroikole,

kes nõustus ettepanekuga ning teatas, et tema saab töökorda seada kõik osad peale

tulirelva relvaraua, mistõttu relvaluku kasutuskõlblikuks muutmise ülesanne jäi S. Stroiko

kanda. Kasutuskõlbliku relvaraua valmistamiseks andis S. Stroiko V. Vahruševile

püstolkuulipilduja PPS relvaraua joonise. V. Vahrušev võttis selle joonise ja tema poolt

eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas, isikult omandatud 7,62 mm kaliibrilise relvaraua

ning toimetas need S. Stasevitšile, tehes talle ettepaneku valmistada joonise järgi

püstolkuulipildujale PPS sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus V. Vahrušev’i

ettepanekuga ja valmistas ajavahemikul 2014.a suvi kuni 02.02.2015.a enda töökohas

aadressil XXX püstolkuulipildujale PPS sobiva relvaraua. Väidetavalt ei õnnestunud selle

relvaraua valmistamine hästi ning see relvaraud kasutust ei leidnud. S. Stasevitš andis

relvaraua V. Vahruševile, kes toimetas selle enda koju aadressile XXX, kus hoidis seda

ebaseaduslikult kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal

läbiotsimise teostasid, püstolkuulipildujale PPS valmistatud relvaraua leidsid ja ära

võtsid.

Kuivõrd kõnealune püstolkuulipildujale PPS valmistatud relvaraud kasutust ei leidnud,

otsustas V. Vahrušev, et laseb valmistada uue relvaraua. Selleks pöördus ta taaskord S.

Stroiko poole, kes andis talle näidiseks püstolkuulipilduja PPS relvaraua ning V.

Vahrušev toimetas selle koos 7,62 mm kaliibrilise relvaraua osaga, mille ta oli

omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas, isikult S. Stasevitšile, tehes talle

ettepaneku valmistada selle kasutuskõlbmatu relvaraua järgi püstolkuulipildujale PPS

sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus taaskord V. Vahruševi ettepanekuga ja valmistas

enda töökohas aadressil XXX ühe püstolkuulipildujale PPS sobiva relvaraua ning

tagastas selle V. Vahruševile, kes toimetas selle tagasi S. Stroikole, et viimane

komplekteeriks kasutades seda relvarauda laskekõlbuliku püstolkuulipilduja PPS. S.

Stroikol see ei õnnestunud, kuivõrd väidetavalt oli ta padrunipesa ära rikkunud.

S. Stroiko, soovides V. Vahruševi püstolkuulipildujat PPS ikkagi laskekõlbulikuks

muuta, tagastas V. Vahruševile relvaraua, millel ta oli padrunipesa ära rikkunud ning

lisaks andis temale ühe püstolkuulipilduja PPS kasutuskõlbmatu padrunipesa, et V.

Vahrušev organiseeriks nende kahe detaili keermestamise. V. Vahrušev toimetas S.

Stroikolt saadud püstolkuulipilduja PPS kasutuskõlbmatu padrunipesa ja eelnevalt S.

Stasevitši poolt valmistatud püstolkuulipilduja relvaraua uuesti S. Stasevitšile koos S.

Stroikolt saadud juhistega. Tegi V. Vahrušsev S. Stasevitšile ettepaneku keermestada

kaks detaili selliselt, et neid oleks võimalik ühendada üheks osaks. S. Stasevitš nõustus V.

Vahruševi ettepanekuga ja keermestas kaks temale toodud detaili selliselt, et neid oli

võimalik ühendada üheks detailiks – padrunipesaga relvarauaks. S. Stasevitš tagastas

kõnealuse padrunipesa ja relvaraua V. Vahruševile, kes toimetas need tagasi S. Stroikole,

et viimane saaks püstolkuulipilduja PPS laskekõlbulikuks muutmise lõpuni viia. Sergei

Stroiko hoidis kõnealust kahest detailist koosnevat relvarauaga püstolkuulipildujat PPS ja

käsitöönduslikult kasutuskõlblikuks taastatud relvalukku eraldi osadena enda elukohas

XXX kuni 30.01.2015.a, kui need läbiotsimisega Kaitsepolitseiameti politseiametnike

poolt leiti ja ära võeti.

Püstolkuulipilduja XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ja padrunipesa tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes

keelatud tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.10 . 2014.a suvel eeluurimisel tuvastamata ajal omandas V. Vahrušev S. Stroikolt ühe

laskekõlbmatuks muudetud numbrita automaatulirelva XXX. Umbes kuu aja möödudes

tuvastamata ajal 2014.a suvel või sügisel otsustas V. Vahrušev kõnealuse

automaattulirelva ebaseaduslikult laskekõlbulikuks muuta ning tegi sellekohase

ettepaneku S. Stroikole, kes nõustus V. Vahruševi ettepanekuga. V. Vahrušev andis

laskekõlbmatu tulirelva üle S. Stroikole, kes teatas V. Vahruševile, et automaattulirelva

XXX laskekõlbulikuks muutmiseks tuleb ära vahetada selle relvaraud. Kuna S. Stroikol

endal sobiv relvaraud puudus, siis andis V. Vahruševile ühe automaattulirelva XXX

kasutuskõlbmatuks muudetud relvaraua, relvaraua tooriku ning juhised, kuidas relvaraua

toorikust automaatulirelvale XXX sobiv relvaraud valmistada. V. Vahrušev toimetas S.

Stroikolt saadud automaatulirelva XXX kasutuskõlbmatu relvaraua ja ühe 7,62 mm

kaliibrilise relvaraua, mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas

2012.a Tallinnas, ja juhised S. Stasevitšile, tehes viimasele ettepanku valmistada nende

juhiste ja kasutuskõlbmatu relvaraua järgi 7,62 mm relvarauast automaatulirelvale XXX

sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ning valmistas järgneva

nädala jooksul enda töökohas aadressil XXX automaattulirelvale XXX kinnitamiseks

sobiva 7,62 mm kaliibrilise relvaraua ning tagastas selle V. Vahruševile, kes toimetas

selle S. Stroikole.

S. Stroiko, saanud relvaraua enda valdusesse, teatas, et kõnealune 7,62 mm kaliibriline

relvaraud ei sobi kasutamiseks 5,45 mm kaliibrilise automaattulirelvaga XXX.

V. Vahrušev ja S. Stroiko leppisid kokku, et viimane annab V. Vahruševile sobiva

kaliibriga, st 5,45 mm, relvaraua ning V. Vahrušev organiseerib selle komplekteerimise

kasutuskõlbmatu automaatutulirelva XXX relvaraua padrunipesaga. V. Vahrušev

toimetas S. Stroikolt saadud 5,45 mm kaliibrilise relvaraua S. Stasevitšile ning tegi talle

ettepaneku

eemaldada

varasemalt

temale

toimetatud

automaattulirelva

XXX

kasutuskõlbliku relvaraua küljest padrunipesa ning see keermestada, et selle saaks

ühendada 5,45 mm kaliibrilise relvarauaga, mis V. Vahruševil kaasas oli. S. Stasevitš

nõustus ettepanekuga ning eemaldas enda töökohas Tallinnas aadressil Laevasiku 3

automaattulirelva XXX kasutuskõlbmatu relvaraua padrunipesa ja lõikas sellele keerme.

Niisamuti lõikas ta keerme ka 5,45 mm kaliibrilisele relvarauale, mille V. Vahrušev

temale tõi. Padrunipesa ja relvaraua keermestamise järgselt tagastas S. Stasevitš

nimetatud esemed V. Vahruševile, kes omakorda toimetas need tagasi S. Stroikole.

S. Stroiko, kasutades V. Vahruševi poolt tagastatud relvarauda ja padrunipesa,

komplekteeris automaattulirelva XXX, taastades selle laskekõlbluse. 2015.a jaanuaris

tuvastamata ajal andis S. Stroiko automaattulirelva V. Vahruševile, kes toimetas selle

enda elukoha aadressile XXX, kus hoidis seda automaattulirelva kuni 02.02.2015.a, kui

Kaitsepolitseiameti politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, selle leidsid ja ära

võtsid. 7,62 mm kaliibrilise relvaraua, mida V. Vahrušev soovis kõnealuse

automaatulirelva XXX laskekõlbulikuks taastamiseks kasutada, toimetas V. Vahrušev

pärast S. Stroikolt tagasisaamist samuti enda elukohta aadressil XXX, kus ta hoidis seda

kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle leidsid ja ära võtsid.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.11. 2014.a eeluurimisel tuvastamata ajal omandas S. Stroiko interneti vahendusel tütre

XXXabil Saksamaa Liitvabariigist veebipoest ZIB Militaria laskekõlbmatuks muudetud

automaattulirelva XXX. Sergei Stroiko, olles saanud nimetatud tulirelva enda

valdusesse, tegi 2014-2015.a eeluurimisel tuvastamata ajal V. Vahruševile ettepaneku

valmistada sellele relvale relvaraud. V. Vahrušev nõustus S. Stroiko ettepanekuga ja

võttis 2015.a jaanuaris S. Stroikolt vastu ühe laskekõlbmatu XXX relvaraua ning toimetas

selle ühes tsiviilkäibes keelatud tulirelva – Maksim tüüpi kuulipilduja – relvarauaga,

mille ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult Tallinnas, S. Stasevitšile.

V. Vahrušev tegi S. Stasevitsile ettepaneku valmistada laskekõlbmatuks muudetud

automaattulirelva XXX väliste parameetrite järgi tema poolt kaasa toodud relvarauast

automaattulirelvale XXX sobiv relvaraud. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi

ettepanekuga ja valmistas 2015.a alguses enda töökohas aadressil XXX Maksim tüüpi

kuulipilduja relvarauast väliste parameetrite poolest automaattulirelvale XXX sobiva

relvaraua. S. Stasevitš hoidis kõnealust relvarauda ja Maksim tüüpi kuulipilduja

järelejäänud relvaraua osi, s.h padrunipesa, enda töökohas aadressil XXX kuni

04.02.2015.a, kui Kaitsepolitsei politseiametnikud seal läbiotsimise teostasid, kaks

relvarauda – laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX relvaraua ja Maksim

tüüpi kuulipilduja relvarauast valmistatud väliste parameetrite poolest automaattulirelvale

XXX sobiva relvaraua – ning ühe relvaraua osad – Maksim tüüpi kuulipilduja kaks

detaili, s.h padrunipesa – leidsid ja ära võtsid.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.12 . S. Stroiko omandas tütre XXXvahendusel eeluurimisel tuvastamata ajal

ajavahemikul 01.01.2014 kuni 11.11.2014 Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB

Militaria laskekõlbmatuks muudetud automaattulirelva XXX, millise muutis nimetatud

ajavahemikul grupis V. Vahruševi ja S. Stasevitšiga Tallinna linnas ebaseaduslikult

laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas relvaluku kasutuskõlblikkuse enda elukohas aadressil

XXX või enda töökohas aadressil XXX, kasutades selles keevitust ja erinevaid metalli

töötlemise vahendeid. Relvaraua kasutuskõlblikkuse taastamiseks andis S. Stroiko

kasutuskõlbmatu relvaraua esmalt üle V. Vahruševile, kes pöördus S. Stasevitši poole,

tehes talle ettepaneku relvaraud kasutuskõlbmatuks muuta. Kui S. Stasevitš oli V.

Vahruševi ettepanekuga nõusutnud ja võtnud temalt relvaraua vastu, taastas selle

kasutuskõlbulikkuse enda töökohas XXX. Seejärel tagastas selle S. Stasevitš

kasutuskõlblikuks muudetud relvaraua V. Vahruševile, kes andis selle omakorda üle S.

Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris automaattulirelva XXX ning andis selle

ajavahemikul 05.10.2014.a kuni 11.11.2014.a ebaseaduslikult üle J. Krongauzile.

J. Krongauz, olles omandanud automaattulirelva AKS-74, hoidis seda ajavahemikul

05.10.2014.a.a kuni 11.11.2014.a enda valduses, kuni toimetas selle 11.11.2014.a

peidetuna enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, Narva maanteepiiripunkti kaudu

Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni.

Automaattulirelva XXX näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS §

21 lg 1 järgi on relvaraud ning relvalukk tulirelva olulised osa ning sama paragrahvi lg 2

järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle

soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.13. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2008.a või 2009.a paiku omandas V. Vahrušev

tuvastamata isikult Harju maakonnas, Saku vallas Kurtna laadal laskekõlbmatuks

muudetud 7,62 mm kaliibrilise Rumeenia päritolu vintpüssi. Toimetas ta selle enda

elukohta aadressil XXX, kus hoidis seda kuni 2014.a sügiseni. 2014.a novembris leppisid

V. Vahrušev ja S. Stroiko kokku, et viimane ostab temalt kõnealuse laskekõlbmatu

vintpüssi eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta ja laskekõlbulikuna edasi müüa isikule,

kes selle Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetab. V. Vahrušev sai vestluses S.

Stroikoga viimaselt teada, et tal on olemas tuttav, kes huvitub laskekõlbulikest

tulirelvadest ning toimetab neid Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. V. Vahrušev ja

S. Stroiko leppisid kokku tulirelva hinnaks 500 eurot, kuid raha saab siis, kui tulirelv on

maha müüdud.

Eelkirjeldatud kuritegeliku plaani teostamiseks, toimetas V. Vahrušev 24.11.2014.a

kõnealuse laskekõlbmatu vintpüssi oma sõidukiga Citröen Jumpy, reg nr XXX, S. Stroiko

elukoha, XXX, maja ette ning andis seal kella 10:07 paiku S. Stroikole üle. Järgmisel

päeval, 25.11.2014.a, teavitas J. Krongauz S. Stroikot telefonitsi, et soovib viimaselt

kõnealuse vintpüssi laskekõlbulikuna omandada. Ajavahemikul 24.11.2014 kuni

08.12.2014 muutis S. Stroiko kõnealuse vintpüssi Tallinna linnas ebaseaduslikult

laskekõlbulikuks ning andis 08.12.2014.a kella 18:53 paiku enda elukohas aadressil

Tallinn, Kivila 4 ebaseaduslikult J. Krongauzile üle. J. Krongauz, omandanud

ebaseaduslikult kõnealuse tulirelva, asetas selle enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr

XXX. Ajavahemikul 08.12.2014 kuni 11.12.2014 hoidis J. Krongauz kõnealust vintpüssi

ebaseaduslikult enda valduses, kuni toimetas selle 11.12.2014.a kella 23:40 paiku tema

kasutuses olevasse sõidukisse, Nissan Navara, reg nr XXX, peidetuna Eesti Vabariigist

Venemaa Föderatsiooni.

Rumeenia päritolu 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi näol on tegemist RelvaS § 11 p 1, § 12

lg 1 p 1 sätestatud piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud

tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa

käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele,

kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

V. Vahruševil puudusid RelvaS-s nimetatud load Rumeenia päritolu vintpüssi

käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises, parandamises ning väljaveos vähemalt teist korda.

4.14. S. Stroiko omandas enda tütre XXXvahendusel eeluurimisel tuvastamata ajal

ajavahemikul 15.07.2013.a kuni 16.12.2014.a Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB

Militaria laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja Skorpion VZ61, millise muutis

nimetatud ajavahemikul V. Vahruševi ja S. Stasevitši kaasabil Tallinna linnas

ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. S. Stroiko taastas ise relvaluku kasutuskõlbluse enda

elukohas aadressil XXX või enda töökohas aadressil Tallinn Vesse 10, kasutades

keevitust ja erinevad metalli töötlemise vahendeid. Relvaraua kasutuskõlbluse

taastamiseks pöördus S. Stroiko V. Vahruševi poole, tehes talle sellekohase ettepaneku.

V. Vahrušev nõustus S. Stroiko ettepanekuga ja võttis temalt vastu püstolkuulipilduja

Skorpion VZ61 kasutuskõlbmatud relvaraua.

Relvaraua kasutuskõlblikuks muutmiseks pöördus V. Vahrušev S. Stasevitši poole, tehes

temale sellekohase omakorda. S. Stasevitš nõustus V. Vahruševi ettepanekuga ja V.

Vahrušev andis temale üle püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 kasutuskõlbmatud

relvaraua. S. Stasevitš, võtnud relvaraua V. Vahruševilt relvaraua vastu, taastas selle

kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil XXX ning seejärel tagastas relvaraua V.

Vahruševile, kes andis selle üle S. Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris

püstolkuulipilduja Škorpion VZ61 ning andis 22.12.2014 kella 13:23 paiku enda

elukohas aadressil Tallinn, Kivila 4 ebaseaduslikult üle J. Krongauzile.

Ajavahemikul

22.12.2014.a

kuni

25.12.2014.a

hoidis

J. Krongauz

kõnealust

püstolkuulipildujat enda valduses, kuni toimetas selle 25.12.2014.a peidetuna tema

kasutuses olevasse sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ebaseaduslikult Narva

maanteepiiripunkti kaudu Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni.

Püstolkuulipilduja Skopion VZ61 näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes

keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

RelvaS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa ning sama paragrahvi lg 2 järgi

laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud

seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tsiviilkäibes keelatud

tulirelvade käitlemiseks luba omandada ei ole võimalik.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises,

omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.15. S. Stroiko omandas tütre XXXvahendusel eeluurimisel tuvastamata ajal

ajavahemikul 10.04.2014 kuni 11.08.2014 Saksamaa Liitvabariigist internetipoest ZIB

Militaria kolm laskekõlbmatuks muudetud püstolit – kaks püstolit Bernardelli ja ühe

püstoli VZOR/CŽ-70. Muutis ta nimetatud püstolid ajavahemikul 10.04.2014 kuni

30.01.2015 V. Vahruševi ja S. Stasevitši kaasabil Tallinna linnas ebaseaduslikult

laskekõlbulikeks ning eemaldas nendelt relvanumbrid. S. Stroiko taastas relvaluku ja S.

Stasevitš V. Vahruševi vahendusel relvaraua.

S. Stroiko, kasutades keevitust ja erinevaid metalli töötlemise vahendeid, taastas

relvaluku kasutuskõlbulikkuse ja eemaldas relvadelt relvanumbrid enda elukohas XXX

või enda töökohas XXX. S. Stasevitš, olles omandanud V. Vahruševilt püstolite

Bernardelli ja püstoli VZOR/CŽ-70 kasutuskõlbmatud relvarauad, mille viimane oli

omandanud S. Stroikolt, taastas nende kasutuskõlbulikkuse enda töökohas aadressil

XXX, ning seejärel tagastas need V. Vahrušev’ile, kes omakorda andis need üle S.

Stroikole. Seejärel S. Stroiko komplekteeris püstolid. Tulenevalt asjaolust, et püstolite

laskekõlbulikkust ei õnnestunud taastada esimese korraga, andsid nimetatud isikud

omavahel tulirelvade osi korduvalt üle.

Ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 sai J. Krongauz S. Stroikolt tema elukohas

aadressil Tallinn, Kivila 4, korduvalt nimetatud püstoleid enda valdusesse ning toimetas

need enda sõidukiga Nissan Navara, reg nr XXX, enda elukohta aadressil Tallinn, Võra

tee 33, kus katsetas nende laskekõlbulikkust. Samuti omandas J. Krongauz S. Stroikolt

ühes tulirelvadega tuvastamata koguse laskemoona kontrollimaks nimetatud tulirelvade

laskekõlbulikkust.

J. Krongauz, olles ajavahemikul 05.10.2014 kuni 30.01.2015 S. Stroikolt omandanud

viimase elukohas kolm tsiviilkäibes keelatud tulirelva – eemaldatud relvanumbritega kaks

püstolit

Bernardelli

ja

VZOR/CŽ-70

–

ning

laskemoona

nende

püstolite

laskekõlbulikkuse kontrollimiseks, toimetas need enda sõidukiga Nissan Navara, reg nr

XXX, S. Stroiko elukohast enda elukohta. Kaks relva – eemaldatud numbriga 9x17 mm

kaliibriline püstol Bernardelli mod 60 ja eemaldatud numbriga 7,65x17 mm kaliibriline

püstol VZOR/CŽ-70 – ja 15 padrunit kaliibriga 9x17 mm, 3 padrunit kaliibriga 7,65x17

mm ning ühe padruni kaliibriga 5,45x39 mm otsustas J. Krongauz ebaseaduslikult Eesti

Vabariigist Venemaa Föderatsiooni toimetada, et seal need Sankt Peterburgi linnas Juri

Šahov’i nimelisele isikule ebaseaduslikult üle anda. J. Krongauz peitis kõnealused kaks

püstolit ja padrunid enda sõidukisse Nissan Navara, reg nr XXX, ning toimetas need 30-

ndal jaanuaril 2015.a Tallinna linnast Narva maanteepiiripunkti eesmärgiga ületada Eesti-

Vene piir, kuid riigipiir jäi temast olenemata asjaoludel ületamata, sest püstolid leiti ja

võeti tollikontrolli käigus ära. Kolmandat püstolit – eemaldatud numbriga 5,6 mm

kaliibrilt 7,65x17 mm kaliibriliseks käsitöönduslikult ümber ehitatud poolautomaatset

püstolit Bernardelli – nelja padruniga kaliibriga 7,65x17 mm hoidis J. Krongauz

ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Tallinn, Võra tee 33 kuni 30.01.2015, kui see

Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

Kahe 9x17 mm kaliibrilise püstoli Bernardelli ja 7,65x17 mm kaliibrilise püstoli

VZOR/CŽ-70 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega RelvaS § 20 lg 1 p 6

mõistes, kuna neilt oli eemaldatud valmistaja markeering.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks luba omandada

võimalik ei ole.

V. Vahruševil puudusid load nimetatud tulirelvade käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis

seisnes selle soetamises, omamises, valdamises ning hoidmises vähemalt teist korda.

4.16. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2014.a suvel või enne seda omandas S. Stroiko,

tuvastamata isikult ja kohast neli tulirelva – kaks tuvastamata marki püstolit, ühe

7,65x17 mm kaliibrilise poolautomaatse Browning tüüpi püstoli ja ühe 7,65 mm

kaliibrilise Skorpioni püstoli. Pakkus neid 2014.a suvel erinevatel aegadel V.

Vahruševile müügiks. Esimesed kaks püstolit – musta värvi tuvastamata marki püstoli ja

ühe numbriga 7,65x17 mm kaliibrilise poolautomaatse Browning tüüpi püstoli – andis S.

Stroiko 2014.a suve paiku tuvastamata ajal ebaseaduslikult V. Vahruševile üle, kes

toimetas need enda elukohta XXX. Tuvastamata ajal ca ühe kuu möödudes 2014.a suvel

andis S. Stroiko V. Vahruševile üle ka kolmanda püstoli – tuvastamata marki halli värvi

püstoli, mille V. Vahrušev toimetas enda elukohta aadressil XXX.

Tuvastamata aja möödudes 2014.a suvel teatas S. Stroiko V. Vahruševile, et tal on

olemas ostja nendele püstolitele ning V. Vahrušev tagastas S. Stroikole kolmest

eelnimetatud püstolist kaks – ühe tuvastamata marki halli püstoli ja ühe tuvastamata

marki musta värvi püstoli. Tuvastamata aja möödudes 2014.a suvel teatas S. Stroiko, et

tal on pakkuda ka neljas püstol – 7,65 mm kaliibriline püstol Skorpion. Andis ta selle

ebaseaduslikult V. Vahruševile üle, kes hoidis seda püstolit enda valduses täpselt

tuvastamata ajal ca kuu kuni poolteist ja seejärel tagastas selle 2014.a suvel või sügisel S.

Stroikole. Esimest kahest püstolist – numbrita 7,65x17 mm kaliibrilist poolautomaatset

Browning tüüpi püstolit – hoidis V. Vahrušev ebaseaduslikult enda elukohas aadressil

XXX kuni 02.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega

leidsid ja ära võtsid.

Püstolite näol on tegemist RelvaS § 11 lg 1 ning § 12 lg 1 p 2 sätestatud tulirelvadega.

Piiratud tsiviilkäibega tulirelva käitlemiseks on vajalik kas relvasoetamisluba, relvaluba

või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva

soetamiseks,

selle

järgnevaks

hoidmiseks

ja

edasitoimetamiseks

kuni

relva

registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku

käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja

korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav

tegevusluba.

RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine

ning ümbertegemine.

V. Vahruševil puudusid relvaseaduses sätestatud load ülalmärgitud püstolite käitlemiseks.

Eeltooduga pani V. Vahrušev toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o

tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises,

valdamises, hoidmises, vähemalt teist korda.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik,

süüdistatava Juri Krongauz ja tema kaitsja Dmitri Školjar järgneva kokkuleppe:

KarS §-s 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 7 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

KarS §-s 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuse mõistmist üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 8 aastat ja 2 kuud vangistust.

Karistuse

kandmise

algusaega

lugeda

alates

Juri

Krongauzi

kahtlustatavana

kinnipidamisest 30.01.2015.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik,

süüdistatava Sergei Stroiko ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu järgneva

kokkuleppe:

KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 aasta pikkust vangistust.

KarS §-s 418 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest taotleb

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

KarS §-s 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 6 aasta pikkust vangistust.

KarS §-s 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 6 aasta pikkust vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuse mõistmist üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 7 aastat ja 2 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algusaega lugeda alates Sergei Stroiko kahtlustatavana kinnipidamisest

30.01.2015.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik,

süüdistatava Vladimir Vahrušev ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja järgneva

kokkuleppe:

KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

KarS §-s 418 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuse mõistmist üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algusaega lugeda alates Vladimir Vahruševi kahtlustatavana

kinnipidamisest 02.02.2015.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.02.2016 sõlminud riigiprokuröri Laura Vaik,

süüdistatava Sergei Stasevitš ja tema kaitsja Talvi Vaske järgneva kokkuleppe:

KarS §-s 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Stasevitši karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud

aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 04.02.2015 kuni 05.02.2015, s.o kaks päeva ning

karistada Sergei Stasevitši vangistusega 4 aastat, 11 kuud ja 28 päeva.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vabastada Sergei Stasevitš tingimuslikult 4 aasta, 11 kuu ja 28

päeva pikkusest vangistusest tingimusel, et ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtule esitatud kokkulepetes leppisid menetluse pooled kokku ka süüdistatavatelt välja

mõistetavates menetluskuludes ja süüdistatavatelt ära võetud ning konfiskeerimisele

kuuluvate esemete osas.

Kohus, tutvunud kohtule kohtuistungil üle antud kokkulepete ja kriminaaltoimikutega ning

kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning

kaitsjate arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad

kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja

nendega nõustunud ning kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist

tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test

1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS 418 lg 2 p-st 1; § 4181 lg 2 p-st

1; § 64 lg-st 1 ja § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Juri Krongauz kuulub temale

KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud

süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe

kohaselt.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test

1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 418 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 4181

lg 2 p-dest 1 ja 2; § 414 lg 2 p-st 1 ja § 415 lg-st 1; § 64 lg-st 1 ja § 68 lg-st 1 asub kohus

seisukohale, et Sergei Stroiko kuulub temale KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2; § 4181 lg 2 p 1 ja 2;

§ 414 lg 2 p 1 ja § 415 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test

1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 418 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 4181

lg 2 p-dest 1 ja 2; § 64 lg-st 1 ja § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Vladimir

Vahrušev kuulub temale KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2; § 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud

kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista

karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test

1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 4181 lg 2 p-dest 1 ja 2; § 68

lg-st 1, § 73 lg-test 1 ja 3 asub kohus seisukohale, et Sergei Stasevitš kuulub temale KarS

§ 4181 lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses

menetluses ja kohtu menetluses, ekspertiisi tasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

Kuna kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasud olid teada juba enne kokkuleppe

allakirjutamist, siis on need summad kohtuotsusesse märgitud kokkuleppes määratud

summa ulatuses. Samas need summad ei ühti kriminaaltoimiku materjalides olevate

õigusabi kuludega ja kuna kohus kokkuleppes märgitud menetluskulusid kohus ise muuta

ei saa, siis ülejäänud osas jäävad kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasud riigi

kanda. Kuna määratud kaitsjate kohtumenetluse kulud esitati alles peale kokkuleppe

sõlmimist, siis need summad lisanduvad lisaks kokkuleppes märgitud riigi õigusabi

kuludele. Kohtule esitatud kokkulepetes olid ära toodud ka süüdistatavatelt välja

mõistetavad ekspertiisikulud kulude kaupa ning seetõttu jäävad ülejäänud kohtueelsel

menetlusel tekkinud ekspertiisikulud, milliseid kokkulepetes ei märgitud, riigi kanda.

Arvestades süüdistatavatelt välja mõistetavate menetluskulude suurust, leiab kohus, et

süüdistatavate esitatud taotlused menetluskulude ositi tasumiseks aasta jooksul tuleb

rahuldada ning võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud osade kaupa kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab

ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks

ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Aadi Potter

Rahvakohtunik

Märt Toming

Eesistuja

Aare Nahk

Rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/