2-16-1433/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-1433

Tsiviilasi

XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

15.02.2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: XXX(IKXXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (IK46208220284;

tegevuskoht: OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203,

Tallinn 10129; mobiiltelefon: +372 50 97 383,

telefon/faks

+372

6481156;

e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX(isikukood XXX) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja XXX(isikukood XXX) pankrot 19.02.2015 kell 12:00.

3. Nimetada XXX(isikukood XXX) pankrotihalduriks Ly Müürsoo (isikukood

46208220284; tegevuskoht: OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, Tallinn 10129;

mobiiltelefon:

+372

383,

telefon/faks

+372

6481156;

e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.03.2016 kell 14:00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus,

Kentmanni kohtumaja, Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. XXX(isikukood

XXX)

ei

tohi

tema

pankroti

väljakuulutamisest

kuni

pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld).

7. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(pankrotiteade).

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) tasu suuruseks

672 eurot (s.h käibemaks 112 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10

eurot).

9. Välja mõista XXX(isikukood XXX) pankrotivarast Ly Müürsoo (isikukood

46208220284) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 672 eurot (s.h käibemaks 112 eurot)

ja kulude katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot).

10. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo (isikukood 46208220284)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda hüvitatav summa OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935) arvelduskontole nr

EE452200221011718199 Swedbank AS.

11. Kohustada XXX(isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

12. Kohustada XXX(isikukood XXX) ilmuma vande andmiseks 10.03.2016 kell 13:50

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja,

Kentmanni tn 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).

13. Hoiatada XXX(isikukood XXX), et vande andmise kohustuse mittetäitmisel (s.h vande

andmise kohustuse täitmiseks kohtusse ilmumata jätmisel või vande andmisest

keeldumisel) võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või

aresti.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte avaldajale ja pankrotihaldurile.

16. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

28.01.2016 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid.

Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud.

03.02.2016 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 11.02.2016 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 80 426,68 eurot, vara

150 eurot. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks suutmatus tasuda AS-le

SEB Pank eluasemelaenu, mille tulemusel müüdi korter enampakkumisel. Laekunud summa ei

katnud laenujääki. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse

on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 80 426,68 eurot ja vara 150 eurot. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ja võlgniku igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning

võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt

maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui

esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot

välja kuulutada. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis

takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 19.02.2015 kell

12:00.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega

käesolevas tsiviilasjas. Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada

ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Ly Müürsoo

pankrotihalduriks.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata

teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot (lisandub käibemaks 160

eurot) ja vajalike kulutuste katteks 50 eurot (lisandub käibemaks 10 eurot). Kohus leiab, et

arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise

halduri tasuks 672 eurot (7 h x 80 eurot= 560 eurot + käibemaks 112 eurot= 672 eurot) ja kulude

katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub

pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste

hüvitise ja tasu välja pankrotivarast.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks

piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11

alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui

pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises

olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks.

PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest

üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti

välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu

ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11

alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus

lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi

vahenditest. Põhjendamatu on kohelda erinevalt ajutisi haldureid sõltuvalt sellest, kas füüsilisest

isikust võlgnik esitab avalduse enda kohustustest vabastamiseks või mitte. Kohtu hinnangul

esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma

töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid

kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust

tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik

määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui

võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid

võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks. Kohus

määrab ajutise halduri tasu hüvitamise 476,40 euro (s.h käibemaks 79,40 eurot) ulatuses riigi

vahenditest.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab

võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande

andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne

võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.

Kohus hoiatab võlgnikku, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik