3-16-345/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S a Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-345 Haldusasi H.S.e kaebus Tallinna Vanglas kartseris toitlustamisega ja puhastusvahendi pihustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja – H.S. Vastustaja – Tallinna Vangla Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada H.S.e kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtule saabus 15.02.2016 H.S.e kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise (5000 eurot) väljamõistmiseks seoses väärikuse alandamisega Tallinna Vanglas. Kaebuses kirjeldatud käitumine seisneb esmalt selles, et kartseris viibimise ajal ei tagata kinnipeetavale nõuetekohaselt kolm korda päevas sooja toitu. Kõnealuse kaebuse on kaebaja üle andnud 15.02.2016, kuigi kaebusele on ta märkinud kuupäeva 22.03.2016 ja selle lisale 22.02.2016. Kaebaja viitab ka samale probleemile kartseris 17.12.2014. Kaebuse kohaselt on toit sageli jahtunud ning ei vasta ka sanitaarnõuetele, sest seisab välisukse juures, kus on tolmune ja ventilatsioon puudub. Konkreetselt mainib kaebaja 24.01.2016 juhtumit, kus jahtunud toit viidi tagasi soojenema, kuid toodi tagasi palju hiljem, just enne loendust. Mitmel korral on toidujagaja pannud toitu ka vähem, kuid valvur on käskinud juurde panna. Teiseks kirjeldab kaebaja kahju tekitanud käitumisena 10.01.2016 juhtumit, kus toidujagaja on tema kartserikambris viibimise ajal talle näkku ja jalgadele läbi ukse sees olevate õhutussavade pritsinud happelist kraanikausside ja tualettpottide puhastusvahendit. Juhtunu korral andis meditsiinitöötaja kinnipeetavale saialillesalvi. Samuti märgib kaebaja kuupäeva mäletamata, et sama puhastusvahendit on talle ka toidu sisse valatud. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi kohtumenetluses esindamiseks ning menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3-16-345 2(3) 2. Kohus esitas 16.02.2016 Tallinna Vanglale järelepärimise, kas kaebaja on kaebuses toodud asjaoludel esitanud kahju hüvitamise taotlusi ning millistel ajavahemikel on H.S. kandnud kartserikaristusi. 3. Tallinna Vangla teatas vastuseks kohtunõudele, et kaebaja on kartseris viibinud järgistel ajavahemikel: 19.04.2014-22.04.2014, 06.05.2014-11.05.2014, 23.07.2014-02.08.2014, 17.12.2014-27.01.2015, 14.05.2015-24.05.2015, 03.12.2015-13.12.2015 ning alates 23.12.2015 (vastus kohtunõudele, tl 19–20; kinnipeeturegistri väljavõte tl 44–46). Samuti esitas Tallinna Vangla teabe kaebusega hõlmatud küsimustes esitatud kahju hüvitamise nõuete ja nende lahendamise kohta vanglas.

KOHTU SEISUKOHT 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg

1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

5. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8.

6. Tallinna Vangla on vastuseks kohtunõudele teatanud, et H.S. on esitanud Tallinna Vanglale 04.12.2015 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/15/342-1 (tl 21), milles taotles 500 euro suuruse hüvitise väljamõistmist kahju eest, mis on tekitatud ettenähtust väiksemate toidukoguste väljastamisega. Selle taotluse jättis Tallinna Vangla 04.02.2016 vastusega nr 5- 37/15/342-2 rahuldamata. H.S. on selle nõude osas esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-16-288), mille menetlus on kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.

Kõnealuses asjas ei ole aga kaebaja väitnud kahju tekitamist sooja toidu mittevõimaldamisega kartseris ega toiduhügieeni nõuete rikkumisega. Teiseks on H.S. esitanud 11.01.2016 kahju hüvitamise nõude nr 5-37/16/4-1, milles ta palub hüvitada kahju (1000 euro ulatuses), mis on tekkinud seoses 10.01.2016 juhtumiga (puhastusvahendi pihustamine jalgadele ja näole). Samuti seeläbi, et kartseris kannatab ta külma ja see mõjub halvasti tervisele ning kartseris ei saa ta magada. Tallinna Vangla märgib vastuses, et kahjunõue nr 5-37/16/4-1 on käesoleval hetkel veel menetluses.

Tallinna Vangla dokumendiregistrist ei nähtu vastuse kohaselt muid H.S.e kahju hüvitamise taotlusi seoses kartseritingimustega 7. Kartseris kolm korda päevas sooja toidu mittevõimaldamisest ning toiduhügieeni nõuete rikkumisest tingitud kahju hüvitamist ei ole kaebaja Tallinna Vanglalt saadud teabe kohaselt vanglalt taotlenud ning on selle nõudega pöördunud otse kohtusse. Seega on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 121 lg 1 p 4 tähenduses.

8. Puhastusvahendi pihustamisega põhjustatud kahju hüvitamist on kaebaja koos muu kartserikambris kogetud ebamugavustest väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamisega taotlenud

3-16-345 3(3) vanglalt 11.01.2016 kahju hüvitamise nõudes nr 5-37/16/4-1. Nagu Tallinna Vangla 18.02.2016 vastuses märgib, ei ole seda taotlust veel lahendatud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan (vangla) taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega ei ole kaebuse esitamise hetkeks ega ka mitte praeguse määruse tegemise ajaks veel taotluse lahendamise kahekuuline tähtaeg möödunud ning selle nõude osas on kohtusse pöördumine olnud ennatlik. 9. Ka väidetavalt toidu sisse puhastusvahendi panemisest tekitatud kahju hüvitamist ei ole kaebaja Tallinna Vanglale esitatud taotlustes soovinud, st ka selles osas pole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus peab vajalikuks siinkohal siiski märkida, et Tallinna Vangla esitatud kaebaja meditsiinikaardi väljavõttest (tl 27–43) ei nähtu, et taolisel põhjusel oleks arsti väljakutset või sekkumist üldse registreeritud, kuigi kaebaja kinnitab taolise vahejuhtumi toimumist ja arsti väljakutsumist. 10. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei ole käesoleva kaebusega esitatud kahju hüvitamise nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 tähenduses ning seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Seega on kaebajal võimalus pärast seda, kui Tallinna Vangla on kaebaja taotlused lahendanud, nendega mittenõustumisel pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samuti tekib õigus kohtusse pöörduda, kui Tallinna Vangla ei lahenda taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul või tagastab taotluse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks jätta läbi vaatamata, kuna nende lahendamiseks puudub kaebuse tagastamise korral vajadus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe