3-15-3116/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3116

Haldusasi

Rait Aidla kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 300 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rait Aidla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rait Aidla

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta Rait Aidla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Rait Aidla esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks, millega koos taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuse kohaselt on

R. Aidlale tekkinud kahju seoses tema paigutamisega Lõuna politseijaoskonna lühiajalise

kinnipidamise kambrisse ajavahemikus 17.06.2013-19.06.2013. Kinnipidamistingimused ei

vastanud nõuetele: kambris puudus voodi, madrats, laud ja tool; põrandapinda inimese kohta

oli vähem kui 3 m2; kambris puudus aken (loomulik valgus) ja juurdepääs värskele õhule;

puudus 3 korda päevas toitlustus ja puhas joogivesi 1,5 l; kambris puudus WC ning ei

võimaldatud ka WC kasutamist vastavalt vajadusele. Eeltooduga rikuti Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis

10.12.2015. a otsusega nr 2.1-3/31872-3 R. Aidla mittevaralise kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

2. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2016. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määrusega

jättis halduskohus kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15

eurot (resolutsiooni p 2). Kohtu hinnangul ei ole tulenevalt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1 ja HKMS § 111 lg-st 3 määruskaebuse esitajale

käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema võimalikust

maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on

ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega ning

määruskaebuse esitaja õiguste riive ei ole olnud suur. Kohtupraktikast tuleneb, et

hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus

paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse

kohta. Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole

riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3311111, p 10). Käesoleval juhul

pidi halduskohtu hinnangul kaebaja taluma ebamugavaid tingimusi üsna lühikest aega,

st alla 48 tunni. Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud mingeid

tervisekahjustusi ega konkreetseid tagajärgi, mida väidetav nõuetele mittevastav

kinnipidamine temale kaasa tõi. Kõnealustes tingimustes viibimise kestvust ja

kaebuses toodud asjaolusid arvestades ei ole usutav, et kaebajale tekkinud kannatused

oleksid olnud sellised, mida saaks lugeda inimväärikuse alandamiseks. Kuna

mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis pigem harvaesinev ning võimalik vaid tõsiste

riivete korral (RKHKo nr 3-3-1-42-15, p 29) ning ka sellisel juhul on väljamõistetavad

summad väiksed, on kaebajale asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike

võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega isegi juhul, kui kohus peaks

tuvastama, et on toimunud oluline riive.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. R. Aidla esitas määruskaebuse (tl 16-18) Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a määruse

tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.

Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest asjas nr 2871/11 Fakailop dit Safoka jt vs

Prantsusmaa on voodi ja WC puudumine oluline rikkumine, mille puhul ei saa rääkida

väheintensiivsest riivest. Kaebaja viibis betoonkambris kaks ööd ilma madratsi, voodi, vee,

WC ja vooditarveteta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et R. Aidla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 07.01.2016. a määrus muutmata.

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Riigikohtu praktika kohaselt võib jätta isiku taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks

rahuldamata siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks

oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks

põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel (RKHKm nr 3-3-1-79-10, p 8). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest

põhjendatud, kuna õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada oluliseks.

6. Põhiseaduse §-st 25 tuleneb igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud

moraalse kahju hüvitamisele. Seega tuleb kaitstavate õiguste olulisust kohtul igal

üksikjuhtumil hinnata. Inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis

ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHKo nr 3-3-1-3-10, p

9). Kõnealusel perioodil kehtis PPA peadirektori 17.11.2010 käskkirjaga nr 488 kinnitatud

lühiajalise kinnipidamise juhend, mille kohaselt antakse kinnipeetava kasutusse madrats ning

kinnipidamiskambrites on tagatud järelevalve politseiametnike poolt, kelle ülesandeks on

kinnipeetavaid vastavalt vajadusele aidata ning seega võimaldada neile ka WC kasutamist.

Samuti ei ole alust kahelda PPA 10.12.2015. a otsuses nr 2.1-3/31872-3 välja toodud

asjaoludes, et lühiajalise kinnipidamise kambrisse paigutatud kinnipeetavale tagati nii

toitlustamine kaks korda päevas kui ka 1,5 liitrit puhast joogivett. Seega ei ole

ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et arestikambris viibimine tõi isikule kaasa erilisi

kannatusi, mida saaks lugeda inimväärikust alandavaks. Ka määruskaebuse esitaja viidatud

EIK lahendist ei tulene, et igas kambris peaks olema individuaalne tualett, vaid see käsitleb

küsimust WC privaatsusest ühiskambri puhul.

7. Juhul kui rikkumine ka aset leidis, tuleb arvestada, et kuivõrd R. Aidla viibis arestikambris

vähem kui 48 tundi, pidi ta ebamugavaid tingimusi taluma üksnes lühikest aega, mistõttu ei

ole tegemist inimväärikuse olulise riivega. Kinnipidamise ajalise kestvuse määravat rolli isiku

õiguste riive hindamisel on rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (otsus asjades

nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs. Venemaa, p 172; otsus asjades 43710/07 jt: Fetisov

jt/Venemaa, p 134, 138).

8. Ringkonnakohus lisab, et kuivõrd kaitstava õiguse väheolulisus on eraldiseisev alus

riigilõivu vabastamisest keeldumiseks, ei oma asjas tähtsust HKMS § 111 lg-s 3 toodud

alternatiiv, mille kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui asjast tulenev kasu on ebamõistlikult

väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Asjast tulenevat kasu ei saa ka pidada

ebamõistlikult väikeseks vaid põhjusel, et tegemist on mittevaralise kahju nõudega, kuna see

piiraks põhjendamatult isikute kohtusse pöördumise õigust.

9. Eeltoodule tuginedes jättis Tartu Halduskohus õigustatult R. Aidla kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Madis Ernits

Agu Timmi