3-15-3116/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Rait Aidla esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, millega koos taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuse kohaselt on
Legislator headnote
AI generated3-15-3116/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
18.02.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-3116
Haldusasi
Rait Aidla kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise summas 300 eurot
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rait Aidla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Rait Aidla
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
Jätta Rait Aidla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2016. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kinnipeetav Rait Aidla esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju
hüvitamiseks, millega koos taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuse kohaselt on
R. Aidlale tekkinud kahju seoses tema paigutamisega Lõuna politseijaoskonna lühiajalise
kinnipidamise kambrisse ajavahemikus 17.06.2013-19.06.2013. Kinnipidamistingimused ei
vastanud nõuetele: kambris puudus voodi, madrats, laud ja tool; põrandapinda inimese kohta
oli vähem kui 3 m2; kambris puudus aken (loomulik valgus) ja juurdepääs värskele õhule;
puudus 3 korda päevas toitlustus ja puhas joogivesi 1,5 l; kambris puudus WC ning ei
võimaldatud ka WC kasutamist vastavalt vajadusele. Eeltooduga rikuti Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis
10.12.2015. a otsusega nr 2.1-3/31872-3 R. Aidla mittevaralise kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata.
2. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2016. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määrusega
jättis halduskohus kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15
eurot (resolutsiooni p 2). Kohtu hinnangul ei ole tulenevalt halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1 ja HKMS § 111 lg-st 3 määruskaebuse esitajale
käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema võimalikust
maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on
ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega ning
määruskaebuse esitaja õiguste riive ei ole olnud suur. Kohtupraktikast tuleneb, et
hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus
paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse
kohta. Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole
riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3311111, p 10). Käesoleval juhul
pidi halduskohtu hinnangul kaebaja taluma ebamugavaid tingimusi üsna lühikest aega,
st alla 48 tunni. Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud mingeid
tervisekahjustusi ega konkreetseid tagajärgi, mida väidetav nõuetele mittevastav
kinnipidamine temale kaasa tõi. Kõnealustes tingimustes viibimise kestvust ja
kaebuses toodud asjaolusid arvestades ei ole usutav, et kaebajale tekkinud kannatused
oleksid olnud sellised, mida saaks lugeda inimväärikuse alandamiseks. Kuna
mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis pigem harvaesinev ning võimalik vaid tõsiste
riivete korral (RKHKo nr 3-3-1-42-15, p 29) ning ka sellisel juhul on väljamõistetavad
summad väiksed, on kaebajale asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike
võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega isegi juhul, kui kohus peaks
tuvastama, et on toimunud oluline riive.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. R. Aidla esitas määruskaebuse (tl 16-18) Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a määruse
tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.
Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest asjas nr 2871/11 Fakailop dit Safoka jt vs
Prantsusmaa on voodi ja WC puudumine oluline rikkumine, mille puhul ei saa rääkida
väheintensiivsest riivest. Kaebaja viibis betoonkambris kaks ööd ilma madratsi, voodi, vee,
WC ja vooditarveteta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et R. Aidla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 07.01.2016. a määrus muutmata.
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Riigikohtu praktika kohaselt võib jätta isiku taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks
rahuldamata siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks
oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks
põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel (RKHKm nr 3-3-1-79-10, p 8). Ringkonnakohus
nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest
põhjendatud, kuna õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada oluliseks.
6. Põhiseaduse §-st 25 tuleneb igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud
moraalse kahju hüvitamisele. Seega tuleb kaitstavate õiguste olulisust kohtul igal
üksikjuhtumil hinnata. Inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis
ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHKo nr 3-3-1-3-10, p
9). Kõnealusel perioodil kehtis PPA peadirektori 17.11.2010 käskkirjaga nr 488 kinnitatud
lühiajalise kinnipidamise juhend, mille kohaselt antakse kinnipeetava kasutusse madrats ning
kinnipidamiskambrites on tagatud järelevalve politseiametnike poolt, kelle ülesandeks on
kinnipeetavaid vastavalt vajadusele aidata ning seega võimaldada neile ka WC kasutamist.
Samuti ei ole alust kahelda PPA 10.12.2015. a otsuses nr 2.1-3/31872-3 välja toodud
asjaoludes, et lühiajalise kinnipidamise kambrisse paigutatud kinnipeetavale tagati nii
toitlustamine kaks korda päevas kui ka 1,5 liitrit puhast joogivett. Seega ei ole
ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et arestikambris viibimine tõi isikule kaasa erilisi
kannatusi, mida saaks lugeda inimväärikust alandavaks. Ka määruskaebuse esitaja viidatud
EIK lahendist ei tulene, et igas kambris peaks olema individuaalne tualett, vaid see käsitleb
küsimust WC privaatsusest ühiskambri puhul.
7. Juhul kui rikkumine ka aset leidis, tuleb arvestada, et kuivõrd R. Aidla viibis arestikambris
vähem kui 48 tundi, pidi ta ebamugavaid tingimusi taluma üksnes lühikest aega, mistõttu ei
ole tegemist inimväärikuse olulise riivega. Kinnipidamise ajalise kestvuse määravat rolli isiku
õiguste riive hindamisel on rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (otsus asjades
nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs. Venemaa, p 172; otsus asjades 43710/07 jt: Fetisov
jt/Venemaa, p 134, 138).
8. Ringkonnakohus lisab, et kuivõrd kaitstava õiguse väheolulisus on eraldiseisev alus
riigilõivu vabastamisest keeldumiseks, ei oma asjas tähtsust HKMS § 111 lg-s 3 toodud
alternatiiv, mille kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui asjast tulenev kasu on ebamõistlikult
väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Asjast tulenevat kasu ei saa ka pidada
ebamõistlikult väikeseks vaid põhjusel, et tegemist on mittevaralise kahju nõudega, kuna see
piiraks põhjendamatult isikute kohtusse pöördumise õigust.
9. Eeltoodule tuginedes jättis Tartu Halduskohus õigustatult R. Aidla kaebuse esitamisel
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Madis Ernits
Agu Timmi