3-14-51268/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

18.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51268

Haldusasi

Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla

30.05.2014. a käskkirja nr 6-2/690

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Karli Peelbaum

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsus muutmata ja Karli Peelbaumi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 21. märtsil 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 30.05.2014. a käskkirjaga nr 6-2/690 karistati kinnipeetav Karli Peelbaumi

distsiplinaarkorras vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg 1 ja § 82 lg 3 rikkumise eest 10-ks

ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt hoidis K. Peelbaum enda juures

kartseris keelatud esemeid - padja sisse olid peidetud maitseained, valged tabletid, kaks

sigaretti ja minigrip kotid.

2. K. Peelbaum esitas vaide Tartu Vangla 30.05.2014. a käskkirja nr 6-2/690 kehtetuks

tunnistamiseks, kuid Tartu Vangla 25.06.2014. a vaideotsusega nr 1-11/262-2 jäeti K.

Peelbaumi vaie rahuldamata.

3. K. Peelbaum esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 30.05.2014. a käskkirja

nr 6-2/690 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei leidnud distsiplinaarmenetluse käigus K. Peelbaumi süü tõendamist.

Tuvastamata jäeti tähtis asjaolu, kas kaebaja oli teadlik padjast leitud ja kartseris keelatud

esemetest enne nende avastamist. Vastustaja väide, et kaebaja ei viibinud 05.05.2014 ruumis

nr 1178 ei vasta tõele, kuna selles ruumis tehti kaebaja ja ruumis olevate asjade läbiotsimine.

Ebaõige ja kohut eksitav on vastustaja väide, et vanglaametnikud kontrollivad patjade sisu

enne patjade kinnipeetavale kätte andmist. Vastustaja ei pannud tähele, et kaebaja kartseris

viibimise aeg algas sel päeval kell 17.10, kuid läbiotsimine toimus kell 16.50. Vanglaametniku

K. Kannu antud ütlused, mille alusel tuvastati kaebaja süü, on ebaloogilised. Vangla töötajad

lepivad jutus kokku ja paberid väljastatakse sellised, nagu vaja. Arvesse ei ole võetud asjaolu,

et kaebaja ei suitseta. Kaebaja võttis kapist suitsu, et tema kambrikaaslane saaks suitsetada.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsusega ei rahuldatud K. Peelbaumi kaebust ja

menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Kohtuotsuse kohaselt on kaebaja süü vaidlustatud distsiplinaarrikkumises tõendatud. Kuna

vangla praktikas pööratakse kartserikaristus täitmisele 7 päeva jooksul ja kaebaja oli ka

varasemalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras kartserikaristusega, oli tal piisavalt aega

peita padja sisse kartseris keelatud esemeid. Seega ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et ta ei

teadnud kartserisse paigutamisest ja ei saanud seega padja sisse asju peita (tl 45).

05.05.2014. a vanemvalvur E. Tootsi ettekande nr 2218 kohaselt otsiti kaebaja 05.05.2014 kella

16.50 paiku enne kartserisse panekut läbi ruumis 1178 ja leiti kinnipeetavale väljastatud padja

seest minigrip kotiga maitseainet, minigrip kotiga hulganisti valgeid tablette, kilesse mässitult

kaks sigaretti ja süütamisvahendid ja veel üks minigrip kott.

Julgeolekuosakonna spetsialisti K. Kannu 07.05.2014. a õiendis ettekande nr 2218 juurde on

fikseeritud, et 06.05.2014 toimunud vestlusel seletas kaebaja, et läks riski peale ja lootis, et

ametnikud ei leia peidetud esemeid üles.

Distsiplinaarmenetluse käigus teatas Tartu Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist A. Lauk,

et kartseris töötav ametnik palus teda appi kontrollima kaebaja patja, kuna röntgenseadmest

kaebaja padja läbi laskmisel oli kahtlus, et selles võib olla mingeid keelatud esemeid. Padja

lähemal vaatlusel selgus, et ühest äärest oli padi osaliselt käsitsi kokku õmmeldud. Nad võtsid

need õmblused lahti ning leidsid sealt erinevaid esemeid (tl 27 pöördel).

Kaebaja sai padja 09.04.2014 ja väidab, et ta ei olnud teadlik, mis selle sees oli. Usaldusväärne

ei ole, et kaebaja, magades padjal igapäevaselt 26 päeva vältel, ei avastanud, et padjas on

hulgaliselt kõrvalisi asju. Minigrip kotid on kilest ja padja sees neid mitte tunda on praktiliselt

võimatu. Arvestades esemete hulka, nende omadusi ning kohta, kuhu need peidetud olid, pidi

kaebaja nende olemasolust teadlik olema.

Vastustaja teatas, et enne kinnipeetavale väljastamist kontrollitakse patju nii vanglateenistuse

ametnike kui ka kinnipeetavatest abitööliste poolt ja ei ole eluliselt usutav, et vangla väljastas

kaebajale padja koos sinna peidetud esemetega. Enne padja väljastamist või tagastamist

kontrollib padja seisukorda FMO spetsialist. Kontrollimise eesmärgiks on vooditarvikute

nõuetele vastavuse tagamine. Samuti ei ole tõenäoline, et keegi teine käis kaebajale väljastatud

patja keelatud esemeid peitmas, sest selleks ei ole põhjendusi ja motiive. Välistatud on olukord,

et väljastatava voodivarustuse sees oleks peidetud mis iganes esemed (tl 20, 37, 45 ja 51).

Vastustaja on selgitanud, et kartserirežiim algab hetkest, mil kinnipeetav paigutatakse reaalselt

kartserikambrisse. Kinnipeetava ning tema isiklike asjade läbiotsimine toimub enne

kartserikambrisse paigutamist. 05.05.2014 toimus läbiotsimine kella 16.50 ajal selleks, et

vältida keelatud esemete kaasavõtmist kartserikambrisse. Kaebaja paigutati kartserikambrisse

kella 17.10 ajal ainult nende esemetega, mille omamine on kartserirežiimil lubatud.

Kinnipeetava ülejäänud asjad hoiustatakse kartseris eraldi ruumis.

Kaebaja viibis Tartu Vanglas 09.04.2014 kuni 05.05.2014 avatud sektsioonis kambris 3076 ja

nii avatud sektsioonis kui ka kartserirežiimil väljastatakse kinnipeetavatele vanglateenistuse

ametnike poolt nõel ja niiti. Seega oli kaebajal reaalne võimalus peita padja sisse esemeid,

mille kasutamisest ta oli kartserirežiimil huvitatud.

Kui padjas avastati valged tabletid, ei olnud vanglaametnikele teada, mis tabletid need on.

Kaebaja 06.05.2014 seletuses selgitab, et tema padja seest leiti 2 suitsu, sahhariini, maitseainet.

Seega oli kaebaja teadlik, mis tablettidega tegemist on ja see kinnitab veelkord, et kaebaja oli

teadlik, et padja sisse on peidetud kartseris kasutamiseks keelatud esemed.

Ebaõige on ka kaebaja väide, et ta ei suitseta, kuna nii 17. kui ka 18. nädalal jalutuskäigul

käies, võttis ta kaasa sigarette (tl 45 pöördel). Seega oli kaebaja padjast leitud sigarettidest

huvitatud.

Ülaltoodud tõendid kogumis tõendavad kaebaja süüd talle ette heidetud teos.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. K. Peelbaum esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus kaebaja seisukohti ega võtnud ka ise seisukohta, vaid

kirjutas vastustaja seisukohad otsusesse ringi.

Kaebaja vaidlustatud distsiplinaarrikkumist toime ei pannud. Halduskohus ei teostanud õiglast kohtupidamist.

6. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastuse kohaselt ei vasta kaebaja etteheide, et halduskohus arvestas ainult vastustaja

seisukohtadega, tõele. Asjaolu, et kohus on otsuses vastustaja esitatud tõenditele viidanud, ei

tähenda, et tegemist on ebaõige lahendiga. Kohus on otsuses selguse huvides tõendid üles

loetlenud ning neid hinnates järeldanud, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kontrollitud

on nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, samuti kaebaja mitmeid täiendusi ja vastuväiteid.

Kaebaja vastuväidete kontrollimiseks esitas halduskohus vastustajale mitmeid täiendavaid

küsimusi, mis samuti tõendavad kohtu põhjalikkust ning soovi asja õiglaselt ning õiguspäraselt

lahendada. Pelgalt asjaolu, et halduskohus on teinud kaebajat mitterahuldava lahendi, ei saa

olla otsuse tühistamise aluseks. Ka kaebaja paljasõnaline väide, et tema distsiplinaarsüütegu,

mille eest teda karistati, toime pannud ei ole, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.12.2014. a otsus tuleb jätta muutmata ja

K. Peelbaumi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht

ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses

apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja jätkuvalt, et ta ei ole temale süüks arvatud

distsipliinirikkumist toime pannud ja halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti toetunud

ainult vastustaja seisukohtadele. Ringkonnakohus kaebaja taolise käsitlusega ei nõustu. Asjas

puudub vaidlus selle üle, et 05.05.2014 toimunud läbiotsimise käigus enne kaebaja kartserisse

paigutamist leiti talle väljastatud padja seest minigrip kotiga maitseainet, minigrip kotiga

hulganisti valgeid tablette, kilesse mässitud 2 sigaretti ja süütamisvahendeid ning veel üks

minigrip kott (tl 25 p). Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist K. Kann on õiendis

ettekande nr 2218 juurde selgitanud, et 06.05.2014 toimunud vestlusel selgitas kaebaja, et ta

läks riski peale välja ja arvas, et ametnik ei leia peidetud esemeid üles (tl 25). Peale selle on

hilisemalt K. Kann kinnitanud, et kaebaja selgitas, et tablettide puhul on tegemist sahhariiniga.

Vastustaja on kinnitanud, et antud padi väljastati kaebajale 09.04.2014 ja kuna patju

kontrollitakse enne nende väljastamist, siis ei ole eluliselt usutav, et keegi teine võis enne sinna

peita keelatud esemeid. Peale selle nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades

peidetud esemete hulka ja seda, et minigrip kotid on kilest, siis ei ole eluliselt usutav ka see, et

kaebaja ei oleks padja kasutamisel tunnetanud seal sees olevaid võõraid esemeid. Seega on

halduskohus õigustatult asunud seisukohale, et kaebaja ise peitis kartseris keelatud esemed

tema kasutuses oleva padja sisse ja sellise tegevuse eitamine on tingitud soovist vabaneda

distsiplinaarvastutusest. Seega on alusetu halduskohtule ette heita seda, et viimane pole

arvestanud kaebaja ütlustega vaid halduskohus on viidetega teistele tõenditele põhjendanud,

miks ta otsuse tegemisel ei saa aluseks võtta kaebaja seletusi. Seega puudub alus halduskohtu

vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

9. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema neda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi