4-16-1134/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-16-1134 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Kohtutäitur Oksana Kutšmei Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: B.G

(isikukood xxx,

elukoht:xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx elukoht), töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada B.G-le Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.08.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009790 määratud rahatrahvist 240 trahviühikut, so

960 eurot tasumata rahatrahvi osa 205 trahviühikut, so 821,92 eurot arestiga 20

(kakskümmend) ööpäeva ning arest asendada 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb B.G ühendust võtta Põhja Prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Andres Tarvisega tel: 612 4962; 515 4271 või e-posti aadressil: . andres.tarvis@politsei.ee

4. Selgitada B.G, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuurile, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile ning Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 16.02.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele B.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Menetlustalitus määras isikule B.G ik xxx, elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahatrahvi summas 960 eurot. Otsus jõustus 03.09.2014.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tartu piirkonna kohtutäitur Oksana

Kutšmei tema suhtes 24.09.2014.a antud väärteoasjas täitemenetluse. 10.02.2016.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Menetlusalune isik B.G ei ole tasunud rahatrahvi summas 821,92 eurot. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg-st 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § 72-le, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüdlasele on võimalik kohaldada üldkasulikku tööd. Juhindudes KarS §-st 72 ja ™S §-st 201 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist B.G suhtes väärteoasjas nr 2302,14,009790 tasumata rahatrahvi osas summas 821,92 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil B.G kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Võrus elavad vanemad.

Kuna töökoht on Tallinnas, siis soovib teha ÜKT tunde Tallinnas. 01.03.2016 läheb Soome tööle. Eks siis peab Soomest Tallinnas töö tunde tegemas käima. Kakskümmend tundi tööd saab ära teha nelja kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. B.G ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Oksana Kutšmei kinnitusel ei ole B.G ka vara, millele

3 (3)

sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. B.G-le on määratud rahatrahv karistuseks Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 240 trahviühikut, so 960 eurot. Rahatrahvist on tasumata 205 trahviühikut, so 821,92 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab

20 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et B.G tuleb teha 4 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 20 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207

1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist.

Kuna B.G faktiliselt Võrus ei ela ning töötab Tallinnas, siis tuleb pidada tema elukohaks Tallinna linna. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; V™S §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik