2-14-11508/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-11508

Tsiviilasi

OÜ International Baltic Service (pankrotis)

pankrotihaldur Heikki Ojamaa hagi Adagio OÜ

ja

Bear

Shipping

OÜ

vastu

kinnistu

müügitehingute kehtetuks tunnistamiseks ja

kinnistu omandiõiguse tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

08.12.2015

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

OÜ International Baltic Service (pankrotis)

pankrotihaldur Heikki Ojamaa ja Adagio OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur

Svetlana

Pildeni

määruskaebused

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja: OÜ International Baltic Service (pankrotis,

registrikood 11343298) pankrotihaldur Heikki

Ojamaa, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kedli

Anvelt

Kostja I: Adagio OÜ (pankrotis, registrikood

11611729)

pankrotihaldur

Svetlana

Pilden,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Denis

Piskunov

Kostja II: Bear Shipping OÜ (registrikood

11156395, asukoht Komeedi 5-12, Tallinn, Harju

maakond,

10122),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.12.2015 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale

esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

2. Jätta rahuldamata Adagio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni taotlus

Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

tühistamiseks.

3. OÜ International Baltic Service (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa

määruskaebus rahuldada.

4. Adagio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni määruskaebus rahuldada

osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. OÜ International Baltic Service (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa (hageja)

esitas 12.03.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Adagio OÜ ja Bear Shipping OÜ

(kostja II) vastu kinnistu müügitehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistu

omandiõiguse tagastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka avalduse hagi

tagamiseks, milles palus hagi tagamise korras keelata Adagio OÜ-l kinnistu asukohaga

Lao 25, Maardu käsutamine ja seada kinnistusraamatusse vastav keelumärge hageja

kasuks.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas OÜ International Baltic Service 17.06.2008 kinnistu

asukohaga Lao 25, Maardu. 26.01.2009 ostu-müügilepinguga võõrandas OÜ

International Baltic Service nimetatud kinnistu kostjale II. 02.04.2009 ostu-

müügilepinguga võõrandas kostja II kinnistu Adagio OÜ-le. Hageja pankrot kuulutati

välja 08.02.2013. Hageja palub tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks 26.01.2009

ja 02.04.2009 müügitehingud ning soovib kinnistut asukohaga Lao 25, Maardu tagasi

enda omandisse.

3. Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega avaldus hagi tagamiseks rahuldati ning hagi

tagamise abinõuna keelati OÜ-l Adagio kinnisasja asukohaga Lao 25, Maardu

käsutamine ja seati kinnistusraamatusse vastav keelumärge hageja kasuks.

4. 29.10.2015 esitas OÜ Adagio (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden (kostja I)

taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks tema suhtes pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2

alusel, kuna Harju Maakohtu 21.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13961

kuulutati välja kostja I pankrot.

5. 02.11.2015 seisukohas palus hageja jätta kostja I taotluse rahuldamata. Hageja

hinnangul ei saa käesolevas asjas kohaldada PankrS § 43 lg-t 2.

Esimese astme kohtu määrus

6. Harju Maakohtu 08.12.2015 määrusega jäeti hagi kostja I osas läbi vaatamata ning

menetluskulud seoses nõudega kostja I vastu poolte endi kanda.

7. Alusetu on hageja väide, mille kohaselt kohaldub PankrS § 43 lg 2 üksnes ja ainult

rahalisele nõudele. PankrS § 43 lg 2 kohaldub siis, kui kohtu menetluses on varaline

nõue pankrotivõlgniku vastu. Tagasivõitmise nõue on varaline nõue. Arvestades, et

PankrS § 43 lg 2 puudutab hagimenetlust, tuleb antud sätet kohaldada koostoimes

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS). TsMS-i kohaselt jagunevad nõuded

varalisteks ja mittevaralisteks. Varalise nõudega on tegemist siis, kui vaidlusalune hüve

on varaliselt hinnatav. Mittevaralisega siis, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks

määrata. Antud juhul on tagasivõitmisega taotletava hüve väärtust võimalik varaliselt

hinnata. Seda möönab ka hageja ise, sest hagiavalduses on hageja hagi hinnaks

määranud 538 000 eurot. Mittevaralise nõude puhul oleks hagihind 3500 eurot. TsMS

§-s 132, milles on sätestatud mittevaraliste nõuete loetelu, ei ole tagasivõitmise nõuet

märgitud. See ei ole ekslik, sest tagasivõitmise nõue rahuldamise tagajärjeks on kostja

I pankrotivara märgatav vähenemine ja hageja vara suurenemine. Seega on kohtu

hinnangul alusetu pidada tagasivõitmise nõuet mittevaraliseks ja jätkata vaidlust

paralleelselt kostja I pankrotimenetlusega. Riigikohtu praktikas on kohtumenetlus

lõpetatud mitte ainult rahalises vaid ka muus varalises nõudes PankrS § 43 lg-le 2

tuginedes. Näiteks nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2011 määruse

kohtuasjas nr 3-3-1-34-11 p-st 11, et lõpetamisele PankrS § 43 lg 2 alusel kuulub

kohtumenetlus mh maksuotsuse tühistamise nõudes.

8. Kohus leidis, et PankrS § 43 lg 2 ei kohaldu mittevaralistele nõuetele, s.t nõuetele,

milliste rahuldamine ei tingi pankrotivara vähenemist. Nõuetes, mille rahuldamine

tingib pankrotivara vähenemise, kuulub kohtumenetlus PankrS § 43 lg 2 alusel

obligatoorselt lõpetamisele. Tagasivõitmise nõude rahuldamine tingib kostja I

pankrotivara vähenemise, mistõttu on tegemist varalise nõudega ja seega kuulub

menetlus kostja I esitatud hagis lõpetamisele. Hageja väide, et menetlusökonoomikast

tulenevalt ei ole alust menetluse lõpetamiseks, on ekslik ja väite toetuseks on

kohtupraktikale viidatud valikuliselt. Riigikohus on otsuses 3-2-1-143-10 p 18

sedastanud: „Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku

vastu varaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus PankrS § 43 lg 2

alusel nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Seega ei ole kohtule seadusega jäetud

diskretsiooniruumi, otsustamaks, kas jätta hagi kostja pankroti väljakuulutamise tõttu

läbi vaatamata või mitte.“ Eeltoodu kinnitab, et menetlusökonoomilised kaalutlused ei

võimalda jätta PankrS § 43 lg 2 kohaldamata. Kuivõrd 21.10.2015 on välja kuulutatud

kostja I pankrot, tuleb PankrS § 43 lg-st 2 tulenevalt jätta hagi kostja I osas läbi

vaatamata.

9. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 2), kuna antud juhul

on hagi läbi vaatamata jäetud PankrS § 43 lg 2 alusel ning see asjaolu ei ole sõltunud

hageja tegevusest.

Hageja määruskaebus

10. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis

hagi kostja I suhtes läbi vaatamata.

11. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti PankrS § 43 lg-t 2. Viidatud säte reguleerib

juhtumeid, kus pankrotivõlgniku võlausaldaja on enne võlgniku pankroti

väljakuulutamist esitanud võlgniku vastu varalise, s.o sätte tähenduses rahalise nõude.

Sellisteks varalisteks (rahalisteks) nõueteks on võla-, ühinguõiguslikud- vms

hüvitisnõuded, millega võlausaldaja soovib pankrotivõlgnikult tema kasuks raha

väljamõistmist (sooritushagi) (RKTKo nr 3-2-1-154-11).

12. Maakohtu viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-143-10 ja nr 3-3-1-34-11 on ebaõiged.

Riigikohus ei käsitlenud tsiviilasja nr 3-2-1-143-10 raames küsimust sellest, kas läbi

vaatamata jätmisele kuulub ka võlgniku suhtes esitatud tagasivõitmise hagi. Riigikohus

ei käsitlenud haldusasjas nr 3-3-1-34-11 küsimust sellest, kas sarnaselt haldusasja läbi

vaatamata jätmisega kuulub PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmisele ka

võlgniku suhtes esitatud tagasivõitmise hagi. Eelnevalt viidatud Riigikohtu asjade

raames oli võlgniku vastu suunatud varaliseks nõudeks rahaline nõue.

13. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kostja vastu varalisi (rahalisi) nõudeid PankrS

§ 43 lg 2 tähenduses. Hageja on esitanud tagasivõitmise nõude PankrS § 109 ja 110

tähenduses. Tagasivõitmise hagi esemeks ei ole pankrotivõlgnikult rahalise hüvitise

vms sarnase hüve saamine, vaid kohtu poolt tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamine. Erinevalt varalistest nõuetest, mis kvalifitseeruvad sooritushagiks, on

tagasivõitmise hagi näol tegemiks kujundushagiga, millega kujundatakse ümber

õigussuhteid. Tagasivõitmise hagi rahuldamise tulemuseks on, et kohus tunnistab

tagasivõitmisele kuulunud tehingu kehtetuks ja selle tulemusena langeb tehingu

õiguslik alus ära (vrdl RKTKo nr 3-2-1-149-13). Tagasivõitmise hagiga ei nõua hageja

kostjalt sooritushagile omast raha või muu hüvitise väljamõistmist.

14. Tagasivõitmine eeldab tehingu kehtetuks tunnistamist kohtu poolt ja see saab toimuda

ainult PankrS § 109 – 119 sätestatud korras. Tehingu saab tagasivõitmise korraks

kehtetuks tunnistada üksnes kohus. Mh tähendab see, et selline nõue tuleb esitada ja

selline hagi kuulub läbi vaatamisele üksnes kohtus. Teisisõnu, kui PankrS § 43 lg 2

järgsete rahaliste nõuete kohtus läbi vaatamata jätmise tulemuseks on, et võlausaldajal

tuleb sellised nõuded esitada pankrotipessa ning kõigi võlausaldajate nõuete

läbivaatamine, sh kaitmine ja tunnustamine, toimub võrdsetel alustel PankrS §-des 93-

107 sätestatud korras (vt RKTKo nr 3-2-1-143-10, nr 3-2-1-154-11, nr 3-3-1-34-11),

siis tagasivõitmise hagi esitamine pankrotipessa ei ole võimalik. See tähendab, et

käesoleva tsiviilasja esemeks olevat nõuet ei ole õiguslikult võimalik selliselt esitada.

Samuti ei ole tagasivõitmise hagi – erinevalt muudest PankrS § 43 lg 2 järgsetest

rahalistest nõuetest – rahuldamine võimalik PankrS §-de 153jj kohaselt jaotise alusel

rahaliste väljamaksete tegemise teel.

15. Kuna tagasivõitmise hagi esitamine pankrotipessa, samuti sellise hagi (nõude)

tunnustamine pankrotimenetluse raames ei ole võimalik, ei saa ka võlgniku (kostja)

pankroti väljakuulutamine tuua kaasa tagasivõitmise hagi läbi vaatamata jätmist.

Vastasel juhul oleks tulemuseks, et võlgniku pankrotistumisel ei ole tema suhtes

tagasivõitmise hagi menetlemine üldsegi võimalik: tagasivõitmise nõuet ei ole

võimalik esitada pankrotipessa (tehingu saab kehtetuks tunnistada üksnes kohus),

samas ei saaks seda menetleda ka tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2. Selline tõlgendus oleks

vastuolus PankrS mõtte ja eesmärgiga. Ka on Riigikohus tunnustanud muude kui

rahaliste nõuetega hagide menetlemise võimalikkust pankrotivõlgniku suhtes (vt nt

RKTKo nr 3-2-1-163-11).

16. Isegi kui esineks õiguslik võimalus PankrS § 43 lg 2 kohaldamiseks, tuleks see säte

jätta menetlusökonoomilistel kaalutlustel kohaldamata. Hageja samasuguse nõude

menetlemine uues hagimenetluses ei ole põhjendatud. See tähendaks ainult hageja ja

kohtu koormamist ilma, et kaitstaks kellegi õiguslikku kaitset väärivaid huve.

Riigikohus on selliselt pidanud võimalikuks menetluste jätkamist olukorras, kus

PankrS § 43 lg 2 kohaldub (RKTKo 3-2-1-154-11 p 17). Ka on maakohus jätnud hagi

läbi vaatamata üksnes ühe kostja suhtes. Teise kostja suhtes menetlus jätkub.

Põhjendamatu oleks lahendada tagasivõitmise hagi kostjate I ja II vastu kahes erinevas

menetluses.

Kostja I määruskaebus

17. Kostja I palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

18. Hageja palus jätta kostja I määruskaebuse menetlusse võtmata või alternatiivselt läbi

vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda. Kostja I palus jätta

hageja määruskaebuse rahuldamata. Kostja II nõustus hageja määruskaebusega, kostja

I määruskaebuse osas kostja II sisulist seisukohta ei esitanud.

19. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

28.01.2016 ja 02.02.2016 kirjadega vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

20. 08.02.2016 esitas kostja I taotluse Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu tühistamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

21. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja I suhtes jätnud hagi ebaõigesti läbi

vaatamata. Hageja on õigesti viidanud, et PankrS § 43 lg 2 kohaldub vaid rahalistele

nõuetele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja esitanud kostja I vastu varalist nõuet

PankrS § 43 lg 2 tähenduses. Antud juhul on hageja esitanud hagi tagasivõitmise korras

kinnistu müügitehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistu omandiõiguse

tagastamiseks. Tagasivõitmise hagiga ei nõua hageja kostjalt raha või muu hüvitise

väljamõistmist. Pankrotivõlgniku vastu pankrotimenetluses esitatakse vaid rahalised

nõuded, tagasivõitmise hagi esitamine nõude tunnustamise korras ei ole võimalik.

Tagasivõitmise korras saab tehingu kehtetuks tunnistada vaid kohus, tehingu kehtivuse

üle ei saa otsustada kostja I pankrotimenetluses toimuvas nõuete kaitsmise ja

tunnustamise menetluses.

22. Kuna menetlus kostja I suhtes jätkub, puudub alus hagi tagamise tühistamiseks. Hageja

määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kostja I määruskaebus kuulub rahuldamisele

osas, milles kostja I palus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tervikuna kostja I kaebuse väidetest

olenemata, mistõttu puudub

alus kostja I määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

23. TsMS § 173 lg 3 alusel määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

lahendamisel maakohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Tiit Kollom