2-15-16369/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-16369

Tsiviilasi

Versobank AS hagi Elle Pähklepa ja Arnold Pähklepa

vastu kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

14 462,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Versobank AS (registrikood 10586461, asukoht Pärnu

mnt 12, Tallinn 10148, Harjumaa).

Hageja esindaja: Karita Nilp (Versobank AS, Pärnu mnt 12,

Tallinn, e-post karita.nilp@versobank.com).

Kostja I: Elle Pähklepa (isikukood XXXX, elukoht XXXX).

Kostja II: Arnold Pähklepa (isikukood XXXX, elukoht

XXXX).

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Versobank AS hagi Elle Pähklepa ja Arnold Pähklepa

vastu kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Mõista Elle Pähklepalt (Pähklepa) (ik XXXX) ja Arnold Pähklepalt (Pähklepa) (ik XXXX)

solidaarselt Versobank AS (registrikood 10586461) kasuks välja:

2.1. 5891 (viis tuhat kaheksasada üheksakümmend üks) eurot ja 63 senti (sealhulgas üürivõlg

1420 eurot 39 senti, kindlustusmakse 61 eurot 53 senti, kahjuhüvitis 2163 eurot 61 senti ning

viivis alates 1. jaanuarist 2015 kuni 30. oktoobrini 2015 üürivõla tasumisega viivitamise eest

2151 eurot 89 senti, kindlustusmakse tasumisega viivitamise eest 4 eurot 17 senti,

kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest 90 eurot 4 senti);

2.2. alates 2. novembrist 2015 kuni üürivõla (1420 eurot 39 senti) tasumise kohustuse kohase

täitmiseni viivis tasumata üürivõlalt (1420 eurot 39 senti) 0,5% päevas;

2.3. alates 2. novembrist 2015 kuni kindlustusmakse (61 eurot 53 senti) tasumise kohustuse

kohase täitmiseni viivis tasumata kindlustusmakselt (61 eurot 53 senti) võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2.4. alates 2. novembrist 2015 kuni kahjuhüvitise (2163 eurot 61 senti) tasumise kohustuse

kohase täitmiseni viivis tasumata kahju hüvitiselt (2163 eurot 61 senti) võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitisena

välja kindlustusmakse 65 eurot 95 senti, kindlustusmakse 65 euro 95 sendi tasumisega

viivitamise eest viivis ja kahju hüvitiselt (2163 eurot 61 senti) viivis suuremas määras kui

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 60% solidaarselt kostjate kanda ja 40% hageja enda kanda; kostjate

menetluskulud jätta kostjate endi kanda.

7. Mõista Elle Pähklepalt (Pähklepa) ja Arnold Pähklepalt (Pähklepa) solidaarselt Versobank AS

kasuks välja menetluskulu 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjatele kätte toimetatud 21. novembril 2015. a aadressil Vahtriku talu, Vorbuse küla, Tähtvere

vald, Tartu maakond (tl 45 – 46). Kostja II on kohtule 11. detsembril 2015. a esitatud

menetlustähtaja pikendamise avalduses märkinud, et sai dokumendid kätte 8. detsembril 2015.

Kostja II on oma allkirjaga seega kinnitanud menetlusdokumentide kätte saamist. Kohus

pikendas kostja II avalduse alusel hagile vastamise tähtaega kuni 7. jaanuarini 2016. Teade

menetlustähtaja pikendamise kohta on kostjatele kätte toimetatud 17. detsembril 2015. Kostjad,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22. aprillil 2013. a eluruumi üürilepingu nr

2013/69/05 tähtajaga kuni 16. oktoober 2013 ning 17. oktoobril 2013. a eluruumi üürilepingu nr

2013/193/05 tähtajaga kuni 17. oktoober 2014. Hageja andis üürilepingute alusel kostja I

kasutusse korteriomandi asukohaga XXXX (edaspidi: korteriomand). Kostjad I ja II olid

üürilepingute sõlmimise hetkel ning ajal, mil nad kasutasid hagejale kuuluvat eluruumi, abielus.

Kostjad I ja II kasutasid eluruumi koos kolme lapsega. Kostja I sõlmis eluruumi üürilepingud

seega kostja I ja kostja II ühise majapidamise korraldamiseks, laste huvides ning perekonna

tavapäraste vajaduste katmiseks. Kostja I ja II vastutavad seetõttu eluruumi üürilepingutest

tulenevate kohustuste eest perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 järgi solidaarselt.

5. Hageja palub esiteks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja ja kostja I vahel sõlmitud

eluruumi üürilepingu nr 2013/69/05 ja eluruumi üürilepingu nr 2013/193/05 alusel 30. oktoobri

2015. a seisuga välja vastavalt 512 eurot ja 908,39 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis hageja

mõlema üürilepingu alusel kostja I kasutusse korteriomandi. Kostja I kohustus üürilepingute järgi

tasuma üüri 256 eurot kuus. Kostjad I ega II ei täitnud nõuetekohaselt üürilepingutest tulenevat

üüri maksmise kohustust. Hageja nõue kostjate vastu üürilepingu nr 2013/69/05 alusel üüri 512

eurot ning üürilepingu nr 2013/193/05 alusel üüri 908,39 eurot väljamõistmiseks tuleb seega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 108 lg 1 ja PKS § 18 lg 1 alusel rahuldada.

6. Hageja palub teiseks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks üürilepingu nr 2013/193/05

alusel välja kindlustusmakse võlgnevus 61,53 eurot. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja I

täiendavalt tasuma ka eluruumiga seotud kõrvalkulude eest. Kostjad I ja II on jätnud eluruumi

kindlusmakse tasumata. Hageja nõue kostjate vastu üürilepingu nr 2013/193/05 alusel

kindlustusmakse 61,53 eurot väljamõistmiseks tuleb seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1,

§ 108 lg 1 ja PKS § 18 lg 1 alusel rahuldada.

7. Hageja palub kolmandaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks alates 1. jaanuarist 2015

kuni 30. oktoobrini 2015. a välja üüri 1420,39 (512 + 908,39) eurot tasumisega viivitamise eest

viivis 2151,89 eurot ning kindlustusmakse 61,53 eurot tasumisega viivitamise eest viivis 4,17

eurot. Üürilepingute punktist 2.4 tulenevalt on hagejal lepingujärgsete maksete tasumisega

viivitamisel õigus nõuda kostjalt I viivist määras 0,5% päevas. Hageja nõuab üüri tasumisega

viivitamise eest viivist määras 0,5% päevas. Kindlustusmakse tasumisega viivitamise eest nõuab

hageja viivist aga seadusjärgses määras. Kuivõrd kostjad on eeltoodust tulenevalt rikkunud üüri

ning kindlustusmakse tasumise kohustust, tuleb hageja viivise nõue üüri ja kindlustusmakse

tasumisega viivitamise eest vastavalt 2151,89 eurot ja 4,17 eurot VÕS § 271, § 292 lg 1, § 113

lg 1 ja PKS § 18 lg 1 alusel rahuldada.

8. Hageja palub neljandaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks eluruumi ebaseadusliku

kasutamise eest kahju hüvitisena välja lepingus kokkulepitud üür eluruumi ebaseadusliku

kasutamise perioodi eest kokku 2163,61 eurot. Üürileping nr 2013/69/05 sõlmiti tähtajaga kuni

16. oktoober 2013. Üürileping nr 2013/193/05 sõlmiti tähtajaga kuni 17. oktoober 2014. Lepingu

kehtivuse viimasel kuupäeval kohustus kostja I andma hagejale üle eluruumi valduse. Kostjad I

ega II ei täitnud eluruumi valduse üleandmise kohustust. Kostjad I ja II ning nende kolm last

kasutasid eluruumi kuni 10. septembrini 2015. Kostjad I ja II rikkusid seega kohustust anda

eluruum üürilepingu lõppemisel hagejale üle. Kostjad I ja II viivitasid eluruumi hagejale

üleandmisega alates 18. oktoobrist 2014 kuni 10. septembrini 2015. Hageja soovib kahju

hüvitisena viivituses olnud aja eest üürilepingus kokkulepitud üüri 256 eurot tasumist, so kokku

summas 2163,61 eurot. Hageja nõue kostjate vastu eluruumi ebaseadusliku kasutamise eest kahju

hüvitise 2163,61 eurot väljamõistmiseks tuleb VÕS § 334 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lõigete 1 – 4, §

335 ja PKS § 18 lg 1 alusel rahuldada.

9. Hageja palub viiendaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks eluruumi ebaseadusliku

kasutamise eest kahju hüvitisena välja kindlustusmakse 65,95 eurot. Üüritud asja tagastamisega

viivitamisel võib hageja VÕS § 335 kohaselt lisaks üürile nõuda ka asja tagastamise

viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Samas saab hageja siiski

VÕS § 127 lg 4 järgi nõuda ainult sellise kahju hüvitamist, mis on asja tagastamise kohustuse

rikkumisega põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua

non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui

ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse,

kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et

kui kostjad oleksid oma kohustuse kohaselt täitnud ning tagastanud eluruumi üürilepingu

lõppemisel, ei oleks hageja pidanud kindlustusmakset 65,95 eurot tasuma. Kindlustusmakse on

eluruumiga seotud kulu. Eluruumiga seotud kulud peab kandma eluruumi omanik, v.a juhul kui

eluruumiga seotud kulu kandmise on lepingu alusel võtnud enda kanda kolmas isik.

Hagiavalduses välja toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks eluruumi tagastamise kohustuse

rikkumise tõttu kaotanud võimaluse saada kindlustusmakse hüvitatud kolmanda isikuga sõlmitud

lepingu alusel. Kuivõrd eluruumi tagastamise kohustuse rikkumise ja kahju, so kindlustusmakse,

vahel puudub eeltoodust tulenevalt põhjuslik seos, siis tuleb hageja nõue mõista kostjatelt kahju

hüvitisena välja kindlustusmakse 65,95 eurot jätta rahuldamata.

10. Hageja palub kuuendaks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks eluruumi ebaseadusliku

kasutamise eest tasumisele kuuluvalt kahju hüvitiselt välja viivis 2041,39 eurot ja

kindlustusmakse tasumisega viivitamiselt viivis 2,59 eurot. Hageja on kahju hüvitiselt

arvestanud viivist üürilepingute punktis 2.4 kokkulepitud määras, so määras 0,5% päevas. Samas

on viivise määr 0,5% üürilepingute punktis 2.4 ette nähtud ainult lepingujärgsete maksete, st üür

ja kõrvalkulud tasumisega viivitamise korral ning mitte lepingust tuleneva kohustuse rikkumise

tõttu tekkinud kahjuhüvitise maksmisega viivitamise puhuks. Hageja saab kahju hüvitamise

nõude tasumisega viivitamise eest nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt seega ainult VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, so seadusjärgses viivise määras. Hagiavalduse kohaselt

nõuab hageja viivist alates 1. jaanuarist 2015 kuni 30. oktoobrini 2015. Juhindudes hageja poolt

kohtule esitatud viivise arvestusest, saab hageja seega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist nõuda kokku 90,04 eurot. Hageja nõue kostjate vastu eluruumi ebaseadusliku

kasutamisest tuleneva kahju hüvitiselt summas 2163,61 eurot viivise väljamõistmiseks tuleb

seega VÕS § 113 lg 1 ja PKS § 18 lg 1 alusel rahuldada 90,04 euro ulatuses. Kuivõrd hageja

nõue mõista kostjatelt kahju hüvitisena välja kindlustusmakse 65,95 eurot jäi rahuldamata (vt

käesoleva otsuse p 9), siis tuleb hageja viivise nõue kindlustusmakse tasumisega viivitamiselt

jätta samuti rahuldamata.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kokku 5891 eurot

63 senti (512 + 908,39 + 61,53 + 2151,89 + 4,17 + 2163,61 + 90,04). Hageja tulevikku suunatud

viivise nõuded tuleb TsMS § 367 järgi rahuldada alates hagi esitamisest ning sama viivise

määraga, milles rahuldati enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise nõuded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Arvestades hagi hinda, rahuldatakse hagi ligikaudu 60% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650

eurot (tl 7). Hageja poolt 12. jaanuaril 2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole

hagejal täiendavaid menetluskulusid tekkinud.

14. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Kuivõrd hageja tasus hagiavalduse

esitamisel riigilõivu 650 eurot, on tegemist põhjendatud kuluga. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 60% solidaarselt kostjate kanda ja 40% hageja enda kanda. Kostjatelt tuleb

hageja kasuks seega solidaarselt välja mõista hageja menetluskulude katteks 390 eurot. Kostjate

menetluskulud jätab kohus kostjate endi kanda. Arvestades, et kostjate menetluses osalemine on

piirdunud ainult kostja II poolt isiklikult allkirjastatud menetlustähtaja pikendamise taotluse

esitamisega, ei saa kostjatel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik