2-15-6270/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-6270

Tsiviilasi

Vladimir Buravljovi hagi Cyber System OÜ vastu varalise

ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus

1030 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. detsembri 2015.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Buravljovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) Vladimir Buravljov (IK XXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Cyber System OÜ (RK 11049400),

seaduslik esindaja Oleksandr Skolozhabskyy, lepinguline

esindaja Aleksei Naumkin

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Vladimir Buravljovi poolt tsiviilasjas nr 2-15-

6270 Viru Maakohtu 17. detsembri 2015.a otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

lugeda

apellatsioonkaebus

tagastatuks

Vladimir

Buravljovile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Vladimir Buravljov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

17. detsembri 2015.a otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata Vladimir Buravljovi hagi

Cyber System OÜ vastu lepingu rikkumisest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Vladimir Buravljovi poolt Viru Maakohtu 17. detsembri 2015.a

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt

hageja nõude suuruseks 1030 eurot.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

3. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole

võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest

tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et

tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba

andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule

ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud

menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis

kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või

selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab asjaolusid ning tõlgendab

õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust asuda seisukohale, et maakohus on

rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

5. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Ringkonnakohus märgib, et apellant on tasunud riigilõivu üksnes osaliselt, s.o summas 50 eurot.

Hagilt hinnaga 1030 eurot kuulub riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas

200 eurot.

Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele seetõttu, et

apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile

tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o ülejäänud riigilõivu tasumiseks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/