4-15-9751/33 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-15-9751 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.12.2015 otsus XX väärteoasi LS §

201 lg 2 ja § 242 lg 1, NPALS § 151 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik XX (ik XXXXXXXXXXX) Apellatsiooni läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus väärteoasjas nr 4-15-9751 jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. detsembri 2015 otsusega tunnistati XX süüdi LS § 201 lg-s 2, § 242 lg-s 1 ja NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemises ja karistati arestiga 15 päeva. Maakohus määras, et karistuse kandmist arvestada vahetult pärast kriminaalasjas nr 1-15-9438 mõistetud karistuse ärakandmist või nimetatud kriminaalasjas tõkendi muutmist.

2. 27.01.2016 esitas menetlusalune isik XX apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema karistamises arestiga ning taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ekslikult leidnud, et leebema karistuse kohaldamine ei oleks piisav karistuse eesmärgi saavutamiseks. XX leiab, et maakohus tugineb oletusele, et määrates menetlusalusele isikule üldkasulikku tööd, jäävad töötunnid täitmata. XX lisab, et talle on varasemalt mõistetud vaid rahatrahve, kuid üldkasulikku tööd ei ole kunagi määratud. Kaebuse esitaja lisab, et kohtupraktikas on esinenud olukordi, kus isikutele mõistetakse väärtegude toimepanemise eest karistuseks küll arest aga järgmistel kordadel karistatakse neid üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja ei näe põhjust, miks kohus tema suhtes üldkasulikku tööd ei kohalda. Eeltoodule tuginedes taotleb kaebuse esitaja aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest võrreldes arestiga vastaks taoline karistus rohkem üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kaebuse esitaja lisab, et üldkasuliku töö tegemisel saaks ta midagi ühiskonnale tagasi anda, kuid aresti kannaks ta maksumaksjate arvel.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2016 määrusega jäeti XX apellatsioon käiguta VTMS § 139 lg-s 3 sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.02.2016.

4. 04.02.2016 kõrvaldas XX apellatsioonis esinevad puudused ning teatas Tallinna Ringkonnakohtule, et ta on nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning kaitsjat endale ei soovi.

5. 10.02.2016 teatas kohtuvälise menetleja esindaja, et on nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et apelleeritud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi hoiduma õigusrikkumisi mitte toime panema. Õiguskuulekas käitumine on ühiskonnas oodatud käitumine ja apellandi poolt kaebuses ära märgitud asjaolud ei saa olla kuidagi karistusliigi muutmise aluseks. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Vastustaja on seisukoha, et XX-le mõistetud karistus on piisav motiveerima teda hoiduma liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus täidab üldja eripreventiivseid eesmärke arvestades rikkuja isikut. Eripreventiivselt aitab 15-päevase aresti täies ulatuses kohaldamine apellandil vahetult tunnetada oma vastutust ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et õigusaktide eiramine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole.

7. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus (15 päeva aresti) on võrreldes tema poolt toimepandud üleastumisega liiga karm ja ebaproportsionaalselt range, mistõttu tuleks mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga.

8. XX-le heidetakse antud väärteoasjas ette kahel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, muude liiklusnõuete rikkumist ehk XX-l puudus mootorsõiduki registreerimistunnistus (LS § 88 lg 1 rikkumine) ja narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses käitlemist.

Samaselt maakohtuga ei nähtu ringkonnakohtule väärteoasja materjalidest XX süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Asjaolu, et isik on süütegude toimepanemist tunnistanud, ei ole käesoleva juhul kergendava asjaoluna käsitletav, sest XX on väärtegude toimepanemist õigustanud, mitte kahetsenud. Nimelt nähtub asja materjalidest, et juhilubadeta sõitmist ning liiklusnõuete muud rikkumist on XX õigustanud asjaoludega, mille kohaselt oli tal koju jala kaugele minna ning sõber, kes auto rentis, oli purjus, mistõttu otsustas XX ise sõidukit juhtida.

Ringkonnakohus leiab, et isiku poolt antud ütlused väärtegude toimepanemise osas on ennast õigustavad ning ei sisalda kohtu hinnangul puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Samaselt maakohtuga märgib ringkonnakohus, et isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seoses varasema karistatusega märgib ringkonnakohus järgmist. XX on nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras korduvalt karistatud. Viimati karistati XX kriminaalkorras Harju Maakohtu 12.11.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p1 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, karistuse alguseks loeti isiku kinnipidamise päev, s.o 10.12.2015.

XX üleüldist õigusvastast meelestatust kinnitab täiendavalt asjaolu, et maakohtu istungi toimumise ajaks oli XX karistusregistrisse lisandunud kolm uut väärteokaristust. Siinkohal lisab ringkonnakohus, et menetlusaluse isiku viimane väärteo episood saabus kohtusse 04.12.2015, maakohtu istung toimus 14.12.2015. Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul XX hoolimatut suhtumiste varasemalt mõistetud karistustesse, mis pidanuks olema isikule hoiatuseks ning andma selge signaali uute süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Võttes arvesse, et varasemalt mõistetud karistusteks on olnud rahatrahvid, mis on isikul tasumata, näitab see üheselt, et isiku karistamine käesoleval hetkel rahatrahviga ei oleks eesmärgipärane.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka isikule mõistetud aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud, kuivõrd süütegude toimepanemises ei nähtu pidurdumise märke. Siinkohal on oluline märkida, et käesoleval hetkel kannab isik vangistust kuriteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis tooduga, mille kohaselt on aresti asendamine üldkasuliku tööga võimalik ka nende isikute suhtes, keda on varasemalt mitmel korral arestiga karistatud. Seda siiski vaid juhul, kui aresti asendamine üldkasuliku tööga on isikuomadusi arvestades võimalik ning täidab karistuse eesmärke.

Käesoleval juhul, arvestades XX varasemat karistatust, väärtegude jätkuvat toimepanemist ning varasemalt mõistetud karistuste täitmata jätmist, samuti narkootiliste ainete tarvitamist, ei esine XX puhul eelduseid üldkasuliku töö edukaks sooritamiseks, samuti ei täidaks aresti asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest, on XX mitmel korral karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning isikul on seoses narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete tarvitamisega probleeme, mistõttu võib eeltoodu takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist.

Võttes arvesse eeltoodut ning muuhulgas asjaolu, et isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist, leiab ringkonnakohus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole käesoleval juhul eesmärgipärane ning sobiv. Kuivõrd varasemalt on XX-le mõistetud karistuseks mitmel korral rahatrahve ning võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, ei tohiks karistus samasuguste tegude eest olla leebem ega esimesel korral aresti mõistes ka ülemäära raskem. Seega on igati põhjendatud maakohtu otsus mõista XX-le arest LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel 10 päeva aresti ning NPALS § 151 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 5 päeva aresti, kokku seega 15 päeva aresti.

Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et XX-le mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, isikut iseloomustavatele andmetele ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

9. Maakohus määras põhjendatult, et karistuse kandmise algust tuleb XX suhtes arvestada vahetult pärast kriminaalasjas nr 1-15-9438 mõistetud karistuse ärakandmist või nimetatud kriminaalasjas tõkendi muutmist.

10. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/