3-14-421/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-421

Haldusasi

MTÜ Keskkonnateenused kaebus SA Keskkonnainves-

teeringute Keskus juhatuse 25.02.2014 otsuse nr

1-25/23 ja 28.04.2014 vaideotsuse nr 1-16/13 tühista-

miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Keskkonnateenused, esindajad v.adv

Martin Triipan ja v.adv Rauno Klemm

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

esindajad Silver Nittim ja v.adv Marit Toom, nõus-

taja Lauri-Indrek Tummeleht

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.12.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Keskkonnateenused apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

03.12.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Keskkonnateenused apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Hal-

duskohtu 31.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-421 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.03.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-14-421

2(15)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 28.12.2011 otsusega nr 1-25/381 rahuldati

MTÜ Keskkonnateenused taotlus nr 4-17/349 Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projek-

tile nr 2.1.0601.11-0062 „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ja tehniline varustami-

ne“. Taotlus oli esitatud keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete

kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“ § 5 lg 2 p-s 1 nime-

tatud tegevuse toetamiseks. Projekti kogumaksumus oli 2 839 038 eurot, mis loeti abikõlbli-

kuks kuluks.

2. KIK 28.02.2013 otsusega nr 1-25/43 nõuti MTÜ-lt Keskkonnateenused tagasi toetus

summas 235 096,79 eurot (resolutsiooni p 1); muudeti 28.12.2011 otsust ja loeti projekti abi-

kõlblikeks kuludeks 2 550 498 eurot, toetuse summaks 2 078 096,21 ja omafinantseeringu

summaks 472 401,79 eurot (resolutsiooni p 2) ning muudeti KIK 27.01.2012 otsust nr

1-25/22, lugedes 2013. a-l kasutatavaks toetuse summaks 1 039 975,61 eurot (resolutsiooni p

3) ja projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 15.07.2013 (resolutsiooni p 4).

3. Kaebaja esitas 28.03.2013 KIK-le vaide KIK 28.02.2013 otsuse resolutsiooni p-de 1, 2

ja 3 kehtetuks tunnistamiseks ning resolutsiooni p-s 3 lahendatud küsimuse uuesti otsustami-

seks. KIK tunnistas 03.06.2013 otsusega nr 1-25/124 enda 28.02.2013 otsuse kehtetuks osas,

mis puudutas abikõlblike kulude suuruse muutmist ning toetuse osalist tagasinõudmist (otsuse

resolutsiooni p-d 1-3 ning neile vastav motivatsioon), asudes tulenevalt uuest informatsioonist

menetlema uut otsust seoses kulude abikõlblikkusega. Otsuse kohaselt lõpetatakse MTÜ

Keskkonnateenused 28.03.2013 vaide menetlemine, kuna vaidlustatud otsus tunnistati vaid-

lustatud osas kehtetuks, samas ei saa seda lugeda vaide rahuldamiseks, kuna otsuse kehtetuks

tunnistamine ei toimunud vaides esitatud asjaoludel ning alustel.

MTÜ Keskkonnateenused esitas vastustena KIK küsimustele täiendavaid selgitusi ja doku-

mente 07.08.2013, 22.10.2013, 04.11.2013, 06.11.2013 ja 11.11.2013.

4. KIK edastas 13.11.2013 kaebajale kirja, milles põhjendas seisukohta, et tehtud kulud ei

pruugi olla osaliselt abikõlblikud, ning andis MTÜ-le Keskkonnateenused võimaluse arvamu-

se ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas seisukohad 06.12.2013.

5. KIK 25.02.2014 otsusega nr 1-25-23 muudeti KIK 28.12.2011 otsust projekti eelarve

osas, lugedes projekti kogumaksumuseks 2 469 334,67 eurot, sellest omafinantseering

457 368,76 eurot ja toetussumma 2 011 965,91 eurot, ning nõuti MTÜ-lt Keskkonnateenused

tagasi toetus summas 301 227,09 eurot. Tagasinõutud summa otsustati pidada kinni varase-

malt esitatud väljamaksetaotlustelt nr 5, 7, 25, 27 ja 32.

1) Projekti tegevusteks on Rahumäe, Liiva, Pärnamäe ja Loksa jäätmejaamade ehitamine ning

erinevate seadmete ja konteinerite soetamine. Taotluse punktis 22 (eelarve) on rea „Jäätme-

jaam Pärnamäel“ maksumuseks 910 301 eurot. Eelarverea aluseks oli taotluse lisana esitatud

AS L. Eesti (LEAS) 20.06.2011 hinnapakkumus. Töö „Kompostimisala ladustatud jäätmete

teisaldamine 50 m kaugusele“, kogusega 12 600 m3, maksumuseks on LEAS pakkumuses 25

200 eurot. Jäätmete teisaldamist lähikonda (50 m kaugusele) võis projekti eesmärki arvestades

lugeda ehituse ettevalmistustööna mõistlikuks ja põhjendatuks, kuna see oli suunatud ehitus-

3-14-421

3(15)

territooriumi vabastamisele ning selle hind LEAS pakkumises moodustas vaid 2,8% jäätme-

jaama ehituse kogukuludest.

Pärnamäe riigihanke tulemusel sõlmiti 13.06.2012 edukaks osutunud pakkujaga LEAS ehituse

töövõtuleping, mille kogumaksumuseks oli 1 076 647,64 eurot. Nimetatud kogumaksumusest

313 740 eurot moodustas „Prahi (ladestatud jäätmete jne) äravedu“. Toetuse saaja on selgita-

nud, et muutis jäätmete teisaldamisega seotud sõnastust seetõttu, et reaalsuses ta ei näinud

võimalust jäätmete teisaldamiseks 50 m kaugusele. Uues sõnastuses jäi jäätmete teisalduskoha

leidmine töövõtja kohustuseks, kellel ei olnud muid võimalusi kui jäätmete käitlemiseks

üleandmine. Sellist jäätmete äravedu ja lõplikku käitlemist ei olnud aga mingil kujul taotluses

ja selle lisades tegevusena välja toodud. Toetuse saaja pidi mõistlikult aru saama, et selline

pakkumise kutse sõnastus pidi kaasa tooma olulise muudatuse potentsiaalsete pakkumiste hin-

nas võrreldes olukorraga, kus pakkuja võis arvestada ainult jäätmete teisaldamisega ehi-

tusplatsi kõrvale. Selline muudatus võis ilmselgelt mõjutada konkreetse projektilahenduse

valiku mõistlikkust ja põhjendatust ning vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse sea-

duse (STS) § 22 lg-le 6 oleks toetuse saaja pidanud KIK-le sellest teada andma ning taotlema

KIK nõusolekut projektilahenduse muutmiseks. Toetuse saaja väidab, et analüüsis erinevaid

võimalusi jäätmejaama ehituse konkreetses aspektis ning otsustas teadlikult lahenduse kasuks,

mis erines taotlusmaterjalidest nähtuvast.

Erinevatel perioodidel tehtud paikvaatluse fotode, ortofotode ja muu kogutud teabe alusel tu-

vastas KIK, et platsil olnud jäätmete kogus oli 3247 m3. See näitab, et toetuse saaja arvutused

on moonutatud ning nendest tuleneb jäätmekoguse pea neljakordne ülepaisutamine ning võr-

reldes taotlemisel planeeritud lahendusega osutus uus lahendus ca 12 korda kallimaks. Prahi

äraveo kulusid saab seetõttu lugeda abikõlblikuks ainult 6494 euro ulatuses. Vastavalt tuleb

lugeda abikõlbmatuks nimetatud tööga seotud kulud summas 307 246 eurot.

2) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p-s 3.7 toodud tööga „Kastmisveetrassi tööjooniste

koostamine“ ja p-s 12 toodud tööga „Välisveevõrgu koos veevõtupostiga jne kompleksne ra-

jamine (kastmisvee toru)“ seotud kulud ei ole osaliselt abikõlblikud. Vastava töö lisamine

ehitushankesse oli põhjendamatu, töövõtja ei ole reaalsuses ka kõnealust tööd teinud. Kindlas-

ti ei saa vastavaks tööks pidada ebakorrektselt koostatud „Veevõtukaevu asendiplaani“. Vas-

tava töö kulu 1250 eurot on seetõttu abikõlbmatu. Samuti ei olnud vajalik rajada uut veevõ-

tutrassi. Ainsaks vajalikuks tegevuseks seoses välisveevõrgu rajamisega sai olla uue veevõtu-

kaevu rajamine maksumusega 625,74 eurot. Võimaliku alltöövõtu korras rajamise katteks

võib lisada 12% ning seega on maksumus 700,83 eurot. Seda arvestades ei ole võimalik luge-

da välisveevõrgu rajamise kulu 8500 eurot mõistlikuks, põhjendatuks ega vajalikuks.

3) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p-s 3.8 toodud tööga „Välisvalgustuse tööjooniste

koostamine“ ning p-s 11 toodud tööga „Välisvalgustuse rajamine“ seotud kulud on abikõlbli-

kud osaliselt. Toetuse saaja muutis välisvalgustuse rajamise lahendust pärast hankelepingu

sõlmimist olulisel määral, rikkudes riigihangete seaduse (RHS) § 69 ja välisvalgustusele keh-

testatud nõudeid. Toetuse saaja argumendid muudatuse vajalikkuse kohta on üldsõnalised ja

ebapiisavad. Toetuse saaja ei vähendanud muudatusest tulenevalt vastava töö maksumust,

kuigi ilmselgelt vähendati tehtavate tööde mahtu. Eelnevast tulenevalt saab välisvalgustuse

rajamise kuludest abikõlblikuks lugeda ainult 40%, kuna vastava töö mahtu on vähendatud

hinnanguliselt 60% võrra (valgustustiheduse vähendamine 20 lx-lt 8 lx-le). Vastavalt saab

kõnealuse töö maksumust lugeda abikõlblikuks summas 27 421 eurot. Nimetatud tööga seon-

duvalt tehtud kuludest on abikõlbmatud seega 41 132 eurot. Eelnevast lähtuvalt ei saa osaliselt

põhjendatuks lugeda ka välisvalgustuse tööjooniste koostamist. OÜ Elekman töö nr 12-TA-30

alusel muudeti lubamatult hankelepingut ning selle lahendus ei vastanud välisvalgustusele

kehtestatud normidele. Mõistlik ja põhjendatud on lugeda nimetatud töö kulud abikõlblikeks

3-14-421

4(15)

samas proportsioonis välisvalgustuse rajamise kuludega ehk 40% ulatuses. Vastavalt saab

kõnealuse töö maksumust lugeda abikõlblikuks summas 1800 eurot (4500 x 0,4). Nimetatud

tööga seonduvalt tehtud kuludest on abikõlbmatud seega 2700 eurot.

4) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p-s 3.9 toodud tööga „Autokaalude koos mõõtesüs-

teemidega tööjooniste koostamine“ seonduv kulu ei ole abikõlblik. Mõõtesüsteem on kaalude

komplektis ja paigaldusjuhised annab kaalude tootja. Autokaalude tööjooniseid tegelikkuses ei

koostatud ning seetõttu ei saa vastava tööga seonduvat kulu summas 1500 eurot lugeda abi-

kõlblikuks.

5) Pärnamäe riigihanke maksumustabeli p 3.6. tööga „Valvuri-operaatorihoone tööjooniste

koostamine“ seonduv kulu on abikõlbmatu. Valvuri- ja operaatorihoone puhul on tegemist

konteinerhoonega ehk valmis tootega, mille joonised annab tootega kaasa tootja. Tööjoonise

kulu summas 1250 eurot on olnud põhjendamatu.

6) Rahumäe riigihanke p 4.7. tööga „Asfaltbetoonist profiilkihi paigaldamine“ seonduvad

kulud on osaliselt abikõlbmatud. Vaadeldaval juhul on profiilkihi keskmiseks paksuseks

26.11.2012 kokkuleppes arvestatud 3,35 cm. See on kaks korda paksem kiht, kui on asfaltee-

rimistööde päeviku kohaselt tehtud. Tehtud profiilkihi põhjendatud maksumus on seega 2,08

€/m2 ja 26.11.2012 kokkuleppes näidatud mahu alusel on põhjendamatult tasutud 2746,89

eurot. Vastavalt on nimetatud kulureaga seonduvalt abikõlbmatu 2096,16 eurot.

7) Rahumäe riigihanke mahutabeli p 3.2. tööga „Kaeviku kaevamine“ seonduvad kulud on

osaliselt abikõlbmatud. Teostusjoonise kohaselt on kraavid ehitatud projekteeritud mahus ja

seega vähenemist ei ole toimunud. Samas on vähendatud kraavide kaevemahtu 860 m3 ning

seega on see töö tehtud p 3.2. lisanduva mahuna ehk 5,5 €/m3 kallimalt. Sellest tulenevalt ei

ole antud tööga seotud kulud põhjendatud summas 4730 eurot (5, € x 860 m3).

8) Ülaltoodud faktilistele ja õiguslikele alustele tuginedes tuleb lugeda mitteabikõlblikuks

369 703,33 eurot. Vastavalt tuleb mitteabikõlblikuks lugeda omafinantseering 68 476,24 euro

ulatuses ja projekti toetussumma 301 227,09 euro ulatuses. Uueks abikõlblikuks projekti ko-

gusummaks tuleb lugeda 2 469 334,67 eurot, sellest omafinantseering 457 368,76 eurot ja

toetussumma 2 011 965,91 eurot. KIK on varasemalt kinni pidanud 28.02.2013 otsusega nr

1-25/43 235 096,79 eurot. Vastavalt STS § 27 lg 3 peab KIK toetust kinni ka esitatud, kuid

välja maksmata väljamakse taotlustest summas 66 130,30 eurot.

6. MTÜ Keskkonnateenused esitas 27.03.2014 KIK 25.02.2014 otsusele vaide. KIK jättis

28.04.2014 vaideotsusega nr 1-16/13 vaide rahuldamata.

7. MTÜ Keskkonnateenused esitas 28.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus 25.02.2014 otsuse ja 28.04.2014 vaideotsuse tühistamiseks.

1) Kohtuasjas ei ole iseenesest vaidlust selles, et jäätmete teisaldamine ehitusplatsilt on pro-

jekti eesmärkide saavutamiseks mõistlik, põhjendatud ja vajalik. KIK ise on vastava tegevuse

kulu esialgu 25 200 euro ulatuses ja hiljem 6494 euro ulatuses abikõlblikuks lugenud. Vaidlu-

se all on üksnes küsimus jäätmete äraveo kui üksiku kululiigi maksumuses. Jäätmete teisal-

damise osas tehtud kulud on tervikuna põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud. Pole alust asuda

seisukohale, et jäätmete teisaldamise töö kirjelduse korrigeerimine mõjutanuks arvestatavalt

projekti kogumaksumust või objektipõhiselt Pärnamäe jäätmejaama ja kompostimisplatsi ko-

gumaksumust. Seejuures oli KIK enne hanke väljakuulutamist informeeritud kõigist kavanda-

tud töödest ning teavitamisega seotud asjaolud ei saa mõjutada kulude abikõlblikkust.

2) Vastustaja on välja toonud, et hankemenetluse pakkumuses oli töö maksumuseks märgitud

313 740 eurot ja sellest järeldanud, et just see näitab täpselt algse lahenduse ja lõpliku lahen-

3-14-421

5(15)

duse väärtuste vahet. Sellest ebaõigest järeldustest lähtumine muudab läbivalt ebaõigeks ka

muud vastustaja seisukohad. Kuna pakkumisi ei hinnata ühe kululiigi põhiselt, vaid tervikuna

ja lõppmaksumust arvestades, siis ei saa KIK tagantjärgi asuda üksikuid kuluridu pakkuja

pakkumusest välja võtma ning hakata nende suurust eraldiseisvalt ja ülejäänud pakkumusest

eraldi hindama. Pakkuja jaoks on siduv vaid kogu pakkumuse koondhind.

3) Nõuetekohaselt tõendamata on ka vastustaja väited selle kohta, justkui ei olnud teisaldatud

jäätmeid tegelikkuses 12 600 m3, vaid pea neli korda vähem (3247 m3). Jäätmete koguse mõõ-

tis kaebaja üle nii enne taotluse esitamist kui ka hanke korraldamist. Tunnistajana kohtuistun-

gil üle kuulatud H. K. kinnitas, et viis isiklikult mõõdulindi ja lattidega jäätmekuhilate mõõt-

mised läbi päev enne hanketeate ülespanemist, s.o 26.04.2012, ning sai tulemuseks, et jäät-

meid oli üle 12 600 m3. Ka LEAS alltöövõtja Ecocleaner Sillamäe OÜ hindas jäätmete mahu

samaväärseks, st sai koguseks 13 000 m3. Kolmandaks on KIK ka ise teinud paikvaatlust koha

peal ning ei ole tuvastanud jäätmete koguse neljakordset erinevust. Samaväärne kogus (ca 10

000 m3) jäätmeid oli ka Rahumäe jäätmeplatsil, millist kogust ei ole KIK tänaseni vaidlusta-

nud. Ei ole reaalne, et vastustaja, teostades paikvaatlust ka Rahumäel, ei tuvastanud, et Pär-

namäe platsil oli väidetust neli korda vähem jäätmeid.

Fotode ja ortofotode alusel tehtavad arvutused ja neist järelduste tegemine nõuavad eriteadmi-

si vastavas valdkonnas. Ometi ühtki sellist tõendit, mis vastustaja põhjendusi ja järeldusi

tõendaks, kohtumenetluses esitatud pole. Vaidlustatud otsuse ja OÜ Ehitusekspertiisibüroo

poolt antud arvamuse aluseks olevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada täpset jäätmete

kogust, mistõttu ei saa sellest ka jäätmete tegeliku mahu hindamisel lähtuda. Tõendamaks

asjaolu, et KIK otsuses toodud väited ja hinnangud ei võimalda tagantjärgi kindlaks teha jäät-

mete kogust, palus kaebaja AS-l Metrosert anda omapoolne eksperthinnang. AS Metrosert

jõudis seisukohale, et hinnangu aluseks olevate materjalide ebatäpsust arvestades on sellise

metoodika mõõtemääramatus juba iseenesest rohkem kui 50%, mistõttu tulnuks kasutada al-

ternatiivseid mõõtemeetodeid.

KIK on toetuskõlbuliku summa leidmiseks lähtunud lihtsalt eeldusest, et jäätmete teisaldamise

hind 2 eurot/m3 on tuletatav algsest taotlusele lisatud LEAS esialgsest hinnangust ja seda sõl-

tumata jäätmete kogusest. KIK seisukoht on väär. Tegemist on vaid algsele taotlusele lisatud

indikatiivse hinnaga vastaval ajahetkel ning õige turuhind selgus alles riigihanke läbiviimise

tulemusena. Kui jäätmeid oleks tõepoolest olnud ligi neli korda vähem kui hankedokumenti-

des toodud, siis oleks professionaalsed ehitusettevõtjad seda kindlasti märganud ja arvestanud

ka oma hinnapakkumuse tegemisel.

On selge, et tänu jäätmete teisaldamisele (ja mitte pidevale ümberpaigutamisele platsil) hoiti

tegelikkuses kulusid olulisel määral kokku. Seega osas, milles samaväärse tulemuse saavuta-

miseks tehtavad tööd paigutati eduka pakkuja poolt lihtsalt teiste kuluridade alla, ei saa ka

toetuse summat vähendada, sest töövõtja on need vajalikud tööd teinud ning kaebaja nende

eest maksnud.

Väär on vastustaja seisukoht, et ka juhul kui jäätmeid oleks platsil tõepoolest olnud ligi 4 kor-

da vähem, kui projektitaotluses ja hankedokumentides toodud, siis oleks ühe m3 jäätmete tei-

saldamise kulu ikka sama olnud. Mida väiksem on kogus, seda suurem on ühe m3 teisaldamise

hind, sest töövõtja kannab teatud kindlaid (püsi)kulusid sõltumata jäätmete kogusest.

4) Ka ülejäänud etteheidete kontekstis puudub alus toetuse vähendamiseks. Neist suurimaks

toetuse vähendamise aluseks on välisvalgustusega seonduvad etteheited. Kõik pakkujad esita-

sid oma pakkumused KIK enda poolt kooskõlastatud hankedokumentide kohaselt, kust juba

tulenesid muudatused, millele KIK on tähelepanu juhtinud. Seega teadsid pakkujad kohe pak-

kumuse tegemise ajal, et valgustus tuleb väiksemas mahus ja tegid omapoolse pakkumuse just

3-14-421

6(15)

sellest lähtuvalt. Asjakohatu on KIK väide, et välisvalgustuse projekti korrigeerimine ei olnud

vajalik. Välisvalgustuse lahenduse muutumisel muutusid vooluhulgad lõiguti, seega kõik voo-

luautomaadid tuli ümber arvestada, niisamuti ka kaabli ristlõiked, postid, kilbid jne. Põhjen-

damatu on KIK loogika välisvalgustuse toetuse vähendamisel. KIK on lähtunud loogikast, et

kuivõrd valgustihedus vähenes 60%, siis tuleb vastavas osas vähendada ka välisvalgustuse

abikõlblikkust. Sisuliselt on tegemist analoogse olukorraga, kui tellija keelduks 40% ulatuses

tööde eest tasumast vaid seetõttu, et ehitaja pani 100W lambipirnide asemel 60W pirnid.

5) Põhjendamatud on ka KIK etteheited seoses veevõtukaevu, asfalti profiilikihi ja kaeviku

kaevamisega seonduvalt, kuivõrd ka nende etteheidete puhul on KIK asunud tagantjärgi eduka

pakkuja pakkumuse konkreetseid kuluridasid ja nende põhjendatust analüüsima. Selline üksi-

kute kuluridade mõistlikkuse hindamine ei ole koondhinnaga hanke puhul võimalik ja asjako-

hane. KIK on abikõlbulike summade määramisel lähtunud ka täiesti asjakohatutest hindadest.

Konkreetsete asjade ja teenuste hinna väljaselgitamisel ei saa toetuda ligi 10 aastat vanadele

hindadele, vaid tuleb välja selgitada selle hind asjakohasel ajahetkel, s.o 2012. aastal. Samuti

ei ole vaidlustatud otsuses toodud etteheited ja KIK arvutused jälgitavad ja kontrollitavad.

6) Ka vaidlustatud

otsuses

joonistega (kastmisveetrassi, välisvalgustuse, valvuri-

operaatorihoone, autokaalude koos mõõtesüsteemidega joonised) seotud etteheited on asjako-

hatud. Kaebaja on korduvalt selgitanud, miks olid kõik joonised vajalikud, kusjuures KIK on

ise projektitaotlust ja hanke alusdokumente kooskõlastades vastavate jooniste vajalikkust akt-

septeerinud. Vastavad joonised on ka ehitustöödega paralleelselt koostatud ja kindlasti aitasid

ehitustöödele kaasa, mistõttu ei ole asjakohane tagantjärgi asuda nendele kulunud toetust taga-

si nõudma ega vähendama.

7) Kaebaja on vastustajat läbivalt projekti käigu ja muudatustega kursis hoidnud ning kooskõ-

lastanud kõik olulisemad dokumendid. Nii kooskõlastas kaebaja ka hankedokumendid ning

viis neisse sisse kõik vastustaja poolt soovitud muudatused. Olukorras, kus vastustaja kõiki

dokumente aktsepteeris ning need kooskõlastas, ei saa ta tagantjärgi asuda kaebajale ette

heitma informeerimiskohustuse täitmata jätmist ning seetõttu asuda toetust tagasi nõudma.

Selline käitumine on vastuolus hea halduse põhimõttega ning KIK on rikkunud kaebaja õigus-

pärast ootust.

8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palus 15.08.2014 vastuses jätta kaebus rahul-

damata.

1) Kaebaja sõnastas hankemenetluses jäätmetega seonduva töö ümber. Uues sõnastuses oli

tegemist muutunud tööga, kus töövõtja ei pidanud jäätmeid mitte ajutiselt ehitusplatsi lähedale

teisaldama, vaid ehitusplatsil olevad jäätmed käitlemiseks üle andma. Sellest, et projektlahen-

duse muutmine vastavas osas oli sisuline, mitte vaid sõnastuslik, annab kinnitust ka muutunud

töö maksumus, mis suurenes ca 12 korda. Jäätmete ajutise teisaldamise asemel kulutati pro-

jekti raha jäätmete lõppkäitlemisele. Töö hinna muutumine niivõrd suures mahus näitab, et

muutus nii selle konkreetse töö kui ka kogu projekti olemus. Nimetatud muudatusest oleks

kaebaja pidanud KIK-i teavitama (STS § 22 p-d 2, 6, 7). Seda kohustust on kaebaja rikkunud.

Sellega, et nimetatud muudatus sisaldus KIK-le kooskõlastamiseks saadetud hankedokumen-

tides, ei ole kaebaja oma teavitamiskohustust ja eelneva nõusoleku küsimise kohustust täitnud.

Hankedokumente KIK-le kooskõlastamiseks esitades ei juhtinud kaebaja mingilgi moel KIK

tähelepanu nimetatud muudatusele, seega võttis kaebaja teadlikult riski, mis tuleneb kohustus-

te täitmata jätmisest. Läbivaatamine on KIK poolt vabatahtlikult taotluse rahuldamise otsuses

võetud ülesanne, mis peab aitama vältida potentsiaalseid toetuse kasutamise nõuete rikkumisi

varases faasis, kuid see ei oma õiguslikult siduvat tähendust.

3-14-421

7(15)

2) Kaebaja väide, et vaatamata projekti muutmisele projekti kogumaksumus ei suurenenud, ei

anna alust lugeda jäätmete teisaldamise kulu abikõlblikuks. Kui kaebaja oleks kasutanud alg-

selt planeeritud ja KIK poolt heaks kiidetud 12 korda odavamat lahendust, oleks kogu projekti

maksumus hoopis vähenenud. Abikõlblikkus ei tähenda seda, et eraldatud raha võib ära kulu-

tada mis iganes tegevuse peale tingimusel, et projekti lõppeesmärk saavutatakse ning koguku-

lu ei suurene.

3) Kaebaja võrdleb jäätmete äravedamist sellega, kui jäätmeid oleks ehitusplatsi raames kor-

duvalt ümber tõstetud. Esialgne projekt ei näinud ette seda, et jäätmeid ehitusplatsi raames

korduvalt ümber tõstetakse. Kaebaja väide, et jäätmeid ei olnud tegelikult võimalik platsi lä-

hedusse teisaldada, on alusetud. Tegemist on lahendusega, mille kaebaja ise algselt välja pak-

kus ning millele tuginedes KIK kaebaja taotluse rahuldas. Kui kaebaja esitas taotluses teadli-

kult sellise lahenduse, mis pole tegelikkuses teostatav, siis peab sellisest teadlikust eksitami-

sest tulenevaid riske kandma kaebaja. Lisaks ei nähtu kaebaja tegevusest, et ta oleks hiljem

üldse kaalunud jäätmete ajutist ladestamist ehitusplatsi lähedal, kuigi KIK hinnangul on see

võimalik.

4) Ühikuhind 5,6 eurot oli eksperdi poolt antud hinnang ühikuhinna kohta „jäätmete utilisee-

rimisele“. KIK ei ole nimetatud arvutust vaidlustatud otsuses kasutanud, kuna see ei omanud

kulude abikõlblikkuse seisukohalt tähtsust. Nimelt on vastustaja vaidlustatud otsuses leidnud,

et antud olukorras oleks optimaalne lahendus olnud jäätmete kõrvaldamine 50 m kaugusele.

Selle lahenduse puhul tulnuks ühikuhinnaks 2 eurot m3 kohta. Pärnamäe ekspertiisis leidis

ekspert, et 2 eurot m3 kohta on üsna täpselt vastava töö puhul ka keskmine turuhind.

5) Kaebaja väide, et KIK ei saanud võrrelda hinnapakkumiste üksikuid osasid, on alusetu.

Tegemist on sõlmitud ehituslepingu siduva ja kohustusliku osaga. Kaebaja küll väidab, et

jäätmete kõrvaldamise tegelik maksumus oli midagi muud kui pakkumises näidatud 313 740

eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi usutavat selgitust (tõenditest rääkimata) selle kohta, mis siis

oli nimetatud töö tegelik maksumus. Ei ole eluliselt usutav, et pakkuja kajastas kõik lepinguga

seotud riskid ning kogu marginaali vaid sellel jäätmete äravedamist käsitleval real. Ehitaja ei

ole kaebaja sellist spekulatsiooni kinnitanud.

6) KIK on tuvastanud jäätmete tegeliku koguse eksperdi arvamusele tuginedes (T. S. koosta-

tud Pärnamäe kalmistu jäätmejaama ehitustööde ekspertiis). Asjaolule, et jäätmeid ei saanud

platsil kaebaja poolt deklareeritud koguses olla, juhtis tähelepanu ekspert omal algatusel. Sel-

leks ajaks, kui KIK järelevalvet teostas ja jäätmete kogust oli vaja hakata hindama, olid jäät-

med platsilt juba teisaldatud. Seega ei olnud jäätmeid vahetult võimalik üle mõõta. Samuti ei

olnud kaebaja ega töövõtja fikseerinud platsil olnud jäätmete kogust. Kuigi kaebaja väitis, et

jäätmeid oli platsil 12 600 m3, esitas kaebaja tõendeid vaid 826 m3 jäätmete käitlemise kohta.

Ekspert on jäätmete koguse väljaarvutamisel lähtunud kättesaadavatest andmetest, mis olid

arvamuse andmiseks piisavad. Eksperdi detailne arvutuskäik on esitatud vaidlustatud otsuses.

7) Väide, et kaebaja mõõtis jäätmed enne hanke tegemist üle, esitati esmakordselt alles det-

sembris 2013, kuigi jäätmekoguse kohta oli täpsustavaid päringuid esitatud ka varem. Senini

ei ole esitatud ühtegi dokumenti (protokolli, mõõtmisaruannet, kirjavahetust vms), kus sellised

mõõtmistulemused oleksid fikseeritud. Ka ei nähtu dokumentidest, et töövõtja või alltöövõtja

oleks jäätmete kogust iseseisvalt hinnanud – võib eeldada, et nad on lähtunud kaebaja poolt

ette antud andmetest. Kaebaja väited, et jäätmed on üle mõõtnud ka AS Ecocleaner Sillamäe

ja jäätmekoguste realistlikkust on hinnanud pakkuja LEAS, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole

palunud omapoolsel eksperdil (AS Metrosert) ekspert T. S. arvutusi üle kontrollida ja alterna-

tiivseid arvutusi teha. Seega on T. S. ekspertarvamus ainus konkreetne tõend selle kohta, kui

palju jäätmeid vaidlusalusel platsil oli.

3-14-421

8(15)

8) Tunnistaja H. K. ütlused ei ole usutavad ning tema esitatud väiteid ei olnud võimalik kont-

rollida. Tunnistajal kaasas olnud paari paberilehte, millele ta oma väitel oli teinud mõõtmise

ajal märkmeid, ei saa lugeda tõendiks või piisavaks mõõtmistulemuste allikaks, kuna tunnista-

ja ei suutnud neilt ka ise välja lugeda 2012 aastal toimunud mõõtmiste tulemusel tuvastatud

jäätmete kogumahtu. Tunnistaja kirjeldatud metoodika ei võimalda aunade tegelikku kõrgust

tuvastada. AS Metrosert arvamus kinnitab KIK põhiväidet, et jäätmeid oli ehitusplatsil mitu

korda vähem kui kaebaja poolt deklareeritud. AS Metrosert ei ole enda poolt soovitatud alter-

natiivse meetodi alusel jäätmekogust välja arvutanud. Isegi kui kohaldada AS Metrosert poolt

välja arvutatud määramatust 54%, ei saanud jäätmeid olla rohkem kui 4532 m3. Kuna määra-

matus kehtib mõlemas suunas, siis võis jäätmeid olla platsil ka tunduvalt vähem.

9) Kaebaja on võrreldes projektitaotluse seisuga muutnud välisvalgustuse lahendust sisuliselt

2 korda. Selline lahenduse muudatus ei ole millegagi põhjendatud ning on vastuolus Vabariigi

Valitsuse 14.06.2007 määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõu-

ded“ § 8 lg-ga 4 ja Eesti standardiga EVS-EN 12464-2:2007. Kaebaja peaks tõendama, miks

standardi nõuetest 2,5 korda madalam valgustustihedus on piisav. Töömahtu on põhjendama-

tult vähendatud hinnanguliselt 60% ning selles osas on vastav töö ning ka vastava töö aluseks

olnud projekti koostamine abikõlbmatud. Kaebaja on esitanud 28.10.2014 istungil väite, et

platsil toimub töö ainult päevasel ajal ning seetõttu ei olnud algses mahus planeeritud välis-

valgustuse rajamine vajalik. See ei lähe kokku kaebaja varasemate väidetega jäätmejaama

lahtiolekuaja kohta, mis hõlmab ka pimedat perioodi. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et val-

gustustihedust ei olnud sõlmitud lepingus kokku lepitud.

10) Autokaalude tööjooniste kulu on abikõlbmatu, kuna reaalsuses sellist tööjoonist ei esita-

tud. Kaebaja on esitanud vaid mingid asendiplaanid, millel muuhulgas on märgitud autokaa-

lude asukoht, kuid need ei oma mingit seost väidetava tööjoonisega. Nendelt ei ilmne ühtegi

kaalude paigaldamiseks vajalikku tehnilist lahendust, samuti ei ilmne esitatud joonisest toetu-

se saaja selgituses viidatud vajalikke lahendusi.

11) Valvuri-operaatorihoone tööjoonise kulu on abikõlbmatu, kuna seda ei ole tehtud. Esitati

vaid valvurihoone eskiis või asendiplaan. Esitatud eskiisile ei ole märgitud hoone konstrukt-

sioonide gabariite (seinte, katuse ja põranda paksus) ja teadmata on kandekonstruktsioon ja

soojustamine. Esitatud ei ole ühtegi joonist, mis kujutaks paigaldatud soojaku kõrgusarvusid

(kõrgust maapinnast ja ka akna kõrgust põrandast). Esitatud eskiisil on kujutatud jämejoonega

ristkülik, mille ühes küljes on akna tingmärk ja teisel akna ja ukse tinglikud tähised ning nen-

de mõõdud ja lisaks kaks mõõtketti. See ei vasta mingil moel majandus- ja kommunikatsioo-

niministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 67). Seega puu-

dub nii töö- kui ka teostusjoonis.

12) Kastmisvee trassi tööjooniste kulu oli täies mahus abikõlbmatu. Tööjooniseid ei tehtud

ning tänasel päeval on selge, et neid ei olnud ka vaja, kuna reaalsuses kasutati sama trassi ning

muutus vaid veevõtukaevu asukoht trassil. Esitatud on vaid veevõtukaevu asendiplaan, mis ei

vasta määruse nr 67 nõuetele ning ei oma sisulisi tööjoonise tunnuseid. Uue trassi tööjooni-

seks puudus vajadus ning esitatud asendiplaanil on ka kaevu asend valesti märgitud. Ka töö

„välisveevõrgu koos veevõtupostiga kompleksne rajamine“ kulu on abikõlbmatu 7799,17 euro

ulatuses. Töö kirjeldus lepingus oli tunduvalt laiem, hõlmates ka uue trassi rajamist jms, kuid

praktikas selgus, et vajalik oli vaid uue kaevu paigaldamine ning muid töid ei tehtud. Lepingut

aga ei muudetud ning töö eest maksti täishind. Kaevu paigaldamise turuhind oli ca 10 korda

sellest madalam.

13) Rahumäe jäätmejaama asfaltbetoonplatsi profiilkihi paigaldamine on tõendamata, kuna

selle kohta puuduvad mõõdistusjoonised. Tõendamata on sisuliselt lepingujärgse töö tegemi-

3-14-421

9(15)

ne, seejuures lepingut ei ole muudetud. Seetõttu ei saa seda kulu lugeda abikõlblikuks. KIK on

siiski tulnud toetuse saajale vastu ning lähtunud nimetatud töö abikõlblikkuse hindamisel esi-

tatud asfaldipäevikutest, mis näitavad paigaldatud asfaldi kogust. Nende koguste alusel ei ole

siiski kogu profiilkihi kulu abikõblik, vaid 2096,16 eurot on abikõlbmatu.

9. Tallinna Halduskohus jättis 31.12.2014 otsusega MTÜ Keskkonnateenused kaebuse

rahuldamata.

1) Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisel hinnatakse taotlust tervikuna, siis

juhul, kui taotluses näidatus toimuvad muudatused, tuleb sellest teavitada rakendusüksust, kes

hindab muutunud asjaoludest tulenevalt projekti nõuetelevastavust. Asjaolust, et jäätmete ma-

huga 12 600 m3 ehitusplatsilt teisaldamise kulu 25 200 eurot on KIK lugenud projekti eesmär-

kide saavutamiseks mõistlikuks ja vajalikuks, ei tulene automaatselt, et jäätmete äraveo kulu

hinnaga 313 740 eurot on samuti abikõlblik kulu. Kaebaja seisukoht, et pakkumisi näevad ka

konkurendid, mistõttu võib eeldada, et pakkumiste koostamisel püütakse vältida ärisaladuste

ilmsikstulekut, on väheveenev. Pakkumus on RHS § 43 lg 4 kohaselt konfidentsiaalne. Kaeba-

ja pidi olema toetustaotluse esitamisel teadlik sellest, et toetus anti projektile sellisel kujul,

mille osas oli see läbinud vastava hindamise.

2) Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja on rikkunud kohustust teavitada KIK-i andmete muu-

tumisest. Hankedokumentide KIK-le esitamisest ei saanud kaebajale tulla õiguspärast ootust

sellele, et toetuse kasutamine on toimunud nõuetekohaselt ning projekti raames tehtud kulud

on abikõlblikud.

3) Vastustaja on rakendanud põhjalikult uurimisprintsiipi ning andnud kaebajale kõigi järele-

valve käigus tõusetunud küsimuste osas võimaluse esitada omapoolsed selgitused ja tõendid.

KIK on igakülgselt analüüsinud mahukat kogutud teavet ja tõendeid ning on esitanud oma

seisukohad ja järeldused vaidlustatud haldusaktis. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaebaja

ei ole tõendanud vaidlusaluste projektikulude mõistlikkust, vajalikkust ja põhjendatust.

4) Kaebaja ei ole jäätmekoguste osas KIK järeldusi ümber lükanud. Tunnistaja H. K. kirjel-

dus jäätmete mahu mõõtmiseks kasutatud meetodist ei veena tulemuste usaldusväärsuses,

kohtule ei ole esitatud mõõtmistulemuste kohta usaldusväärset dokumenti. Ehkki vastustaja

esindajale näitas tunnistaja väidetavalt kohapeal 26.04.2012 tehtud märkmeid, tuleb nõustuda

sellega, et kaebuses toodud arvutuste aluseks pidanuks konkreetsete mõõtmiste tulemusena

olema tehtud märkmeid suurema hulga mõõtude kohta. Tunnistaja kinnitusel hoidis ta ise kah-

te latti ning kalmistutöötaja vaatas kaugemalt, kas lati ülemine ots on auna tipuga ühel kõrgu-

sel. Sellise mõõtmise tulemused on ebausaldusväärsed. Ecocleaner Sillamäe OÜ hinnapakku-

misest ei nähtu jäätmekoguste mõõtmist ning mõõtmiste kohta ei ole esitatud muid tõendeid,

muu hulgas ei ole esitatud tõendeid jäätmete utiliseerimise kohta ülalnimetatud mahus (tõen-

did on 826 m3 kohta). Samamoodi ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks pakkuja

LEAS poolt jäätmekoguste mõõtmist.

5) OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis on läbi viidud vastavate erialaste teadmiste ja päde-

vusega asjatundja poolt. Kaebaja on omalt poolt esitanud AS Metrosert arvamuse, mille koha-

selt on kasutatud metoodika mõõtemääramatus rohkem kui 50%. Isegi AS Metrosert välja

arvutatud määramatuse 54% rakendamisel oleks jäätmekoguseks 4532 m3, mis lükkab ümber

seisukoha 12 600 m3-st. Jäätmete koguse arvutuse tulemuse suhtes on AS-lt Metrosert palutud

ka esitatud valemite korrektsuse kontrolli, mille osas on AS Metrosert märkinud KIK mõõt-

misaruandes esitatud arvutuste korrektsust.

6) Alusetud on kaebuse väited vaidlustatud otsuses joonistega seotud etteheidete asjakohatu-

sest ja paljasõnalisusest. Vastustaja on analüüsinud kõiki kaebaja tõendeid kulu abikõlblikku-

3-14-421

10(15)

se kinnituseks, tehtud järeldusi ei ole kaebaja kummutanud. Ekslik on kaebuse läbiv posit-

sioon, mille kohaselt eduka pakkuja konkreetsete kuluridade mõistlikkuse hindamine ei ole

koondhinnaga hanke puhul võimalik ja asjakohane.

7) Kaebuse väited tööjooniste maksumuse põhjendatusest ja vastustaja väidetavast paljasõna-

lisusest kastmisvee trassi tööjooniste kulu mittevajalikkuse kohta, ei ole kohtumenetluses kin-

nitust leidnud. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud rakendusüksusele

veevõtukaevu asendiplaani. Määrusest nr 67 ei tulene, et asendiplaani saaks käsitada tööjooni-

sena. Kaebaja ei ole rakendusüksusele esitanud kastmisvee trassi tööjooniseid. Kaebaja ei ole

ka ümber lükanud KIK seisukohta kaevu asendi valesti märkimisest asendiplaanil. Kaebuse

väide, et vastav joonis on koostatud paralleelselt ehitustöödega ja aitas kindlasti kaasa ehitus-

töödele, on jäänud paljasõnaliseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. MTÜ Keskkonnateenused palub 30.01.2015 apellatsioonkaebuses (täiendatud

28.10.2015) halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

1) Jäätmete teisaldamise töö kirjelduse korrigeerimine ei mõjutanud arvestatavalt projekti

kogumaksumust ega objektipõhiselt Pärnamäe jäätmejaama kogumaksumust. Asjaolust, et

hankemenetluse pakkumuses oli töö maksumuses märgitud 313 740 eurot, ei saa järeldada, et

just see näitab täpselt algse lahenduse ja lõpliku lahenduse väärtuste vahet, kuna pakkumisi ei

hinnata ühe kululiigi põhiselt, vaid tervikuna, lõppmaksumust arvestades. Halduskohus on

ebaõigesti leidnud, et KIK-l tuli projekti põhjendatuse hindamisel lähtuda üksikute tööde täp-

sematest maksumustest. See ei tulene RHS-st. Pakkuja jaoks on sellise hanke puhul siduv vaid

pakkumuse koondhind. Halduskohus ei põhjendanud, mis kohustab pakkujat jagama oma tu-

lusid, kulusid ja kasumit absoluutselt iga informatiivses kulureas toodud töö ja toote peale

võrdselt laiali olukorras, kus pakkumuse hind on siduv tervikuna ning ka tööd tellitakse tervi-

kuna, mitte üksikute osade kaupa. Tegelikuks tööde akteeritud kuluks 2012. a kujunes 964

397,81 eurot, mis ületab 2011. a prognoosi vaid 54 096,81 euro võrra (6%). Kuigi pakkumus-

test võib mõista, et üks kululiik läks prognoosiga võrreldes 288 540 euro võrra kallimaks, siis

kokkuvõttes tehti aasta hiljem kogu töö ära vaid 54 096,81 euro võrra kallimalt. Tarbijahin-

naindeks oli aastas tõusnud ca 5%, ehitushinnad olid aastatagusega võrreldes tõusnud ca 10%.

Kaebaja seisukohti toetab ka ehitusvaldkonna spetsialisti O. B-i (AS Tallinna Linnaehitus)

arvamus, mille kohaselt prahi äravedu platsilt enne ehitustööde algust oli jäätmeplatsi väl-

jaehitamise seisukohalt tehniliselt parim, ajaliselt kiirem ja majanduslikult odavam lahendus (I

kd, tl 194). Samuti on LEAS kinnitusega tõendatud, et kui ettevalmistustööna oleks prahi ära-

veo asemel ette nähtud jäätmeid mitmeid kordi olemasoleva platsi piires teisaldada, siis oleks

see muutnud tööde tervikliku teostamise keerukamaks ning tõstnud ehitustööde maksumust (I

kd, tl 196). Halduskohus pole neid tõendeid käsitlenud.

2) Jäätmetega seotud töö kirjelduse täpsustamine oli sisuliselt põhjendatud ja aitas edendada

projekti eesmärke. Kulu põhjendatuse ja mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada ka projekti-

ga seotud asjaolusid, sealhulgas alternatiive ja nende teostatavust. Jäätmete teisaldamine oli

selles asukohas hädavajalik. Kuivõrd just selles kohas oli projekt mõistlikult ja projekti ajaka-

va raames teostatav, tuleb vastavalt suhtuda ka selles kohas vajalike ettevalmistuskulude

mõistlikkusse ja põhjendatusse. Jäätmete platsil edasi-tagasi liigutamine ei oleks taganud han-

kelepingu nõuetekohast täitmist, kuna tehniliselt ei ole võimalik platsi aluspinda planeerida ja

platsi asfalteerida vajalike kalletega, mis tagavad jäätmeplatsilt nõrgvee nõuetekohase ärajuh-

timise. Eeltoodut kinnitab O. B-i arvamus.

3-14-421

11(15)

3) Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud teavitamiskohus-

tust. Kaebaja on vastustajat läbivalt projekti käigu ja muudatustega kursis hoidnud ning koos-

kõlastanud kõik olulisemad dokumendid vastustajaga. Kaebaja ei nõustu kohtu vastupidise

seisukohaga. Kohtupraktikast tulenevalt ei saa haldusorgan kooskõlastada ehk sisuliselt akt-

septeerida isiku tegevust ning hiljem üllatuslikult isikule seda sama käitumist ette heita.

4) Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid jäätmete koguse osas. Halduskohus toetus

sisuliselt vaid OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamusele, arvestamata, et see on lubamatu tõend,

ning jättis täpsemate põhjendusteta kõrvale ülejäänud tõendid kui ebausaldusväärsed. Sellised

arvutused ja neist järelduste tegemine nõuavad eriteadmisi. Arvamus ei ole jälgitav ega kont-

rollitav, ei sisalda piisavalt täpseid andmeid jäätmekoguste mõõtmiseks ning ei tõenda seega

vaidlustatud haldusaktis aluseks võetud jäätmete kogust (3247 m3). Pildid ja ortofotod, millele

vastustaja ja T. S. on toetunud, on tehtud oluliselt varem ning pärast seda on kevadisel kalmis-

tute korrastamisperioodil jäätmeid olulisel määral juurde toodud. Tunnistaja H. K. sellekohase

kinnituse jättis kohus tähelepanuta. Kaebaja on tunnistaja ütluste, alltöövõtja kinnituse ja AS

Metrosert eksperthinnanguga tõendanud, et tegelik jäätmete kogus oli 12 600 m3. Kohus ei

pidanud tunnistaja mõõtmismetoodikat usaldusväärseks, kuid kohtuotsusest ei selgu, kuidas

oleks mõõtmine tulnud läbi viia. Jäätmeaunade mõõtmine on tavapärane ja lihtne protseduur,

mis ei vaja mingit erilist ekspertiisi. Seetõttu on igati loomulik, et eduka pakkuja alltöövõtja ei

ole kirjalikult detailset arvutuskäiku oma dokumentides välja toonud. LEAS professionaalse

ehitusettevõtjana ei oleks olnud nõus maksma alltöövõtjale tegelikkusest kordades suurema

koguse jäätmete käitlemise eest. Koguse osas väärinformatsiooni esitamine ei oleks olnud

alltöövõtja huvides, sest koguste neli korda suuremaks märkimisel oleks tekkinud oht, et pak-

kumus ei osutu valede lähtealuste tõttu riigihankel edukaks. Halduskohus on ka välja toonud,

et tõendeid jäätmete utiliseerimise kohta ei ole suuremas mahus kui 826 m3. Tõendeid ülejää-

nud jäätmete kohta on kaebaja pakkujalt nõudnud, kuid vastavate dokumentide mitteesitamine

on iseseisev lepingu rikkumine, mis ei tõenda jäätmete tegelikku kogust. Ka halduskohus ei

ole väitnud, et jäätmeid oligi tegelikult vaid 826 m3. Vastustaja on ise viinud kohapeal läbi

paikvaatluse ning ei ole tuvastanud jäätmete koguse neljakordset erinevust. Halduskohus on

jätnud tähelepanuta AS Metrosert ekspertiisi põhilise järelduse, et kui mõõtemääramatus on

üle 50%, siis on tegemist olemuslikult ebasobiva mõõtmismeetodiga. Lisaks tulnuks arvestada

faktiga, et arvamuses ei olnud käsitletud kõiki jäätmekuhilaid. Isegi kui kohus leidis, et jäät-

meid oli tegelikkuses vähem, ei saanud kohus tööde tegelikku kulu rakendatud viisil määrata.

5) Halduskohus on jätnud tähelepanuta seisukohad, miks ka juhul, kui möönda jäätmete väik-

semat kogust, ei saa kohaldada sellist toetuskõlbliku summa leidmise skeemi.

6) Lisaks jäätmete teisaldamise kulule on vastustaja toonud välja veel rea väiksema mahuga

kulukohti, mille puhul vastustaja hinnangul esineb samuti alus toetuse tagasinõudmiseks.

Kaebaja on nii vaidemenetluses kui ka kaebuses neid kulukohti ükshaaval analüüsinud ning

näidanud, et nende puhul puudub alus toetuse tagasinõudmiseks. Halduskohus on märkinud

vaid üldiselt, et nõustub vastustaja seisukohtadega ning toonud välja omapoolsed seisukohad

vaid osade täiendavate kulukohtade osas. Valikuliste põhjenduste kontekstis ei saa rääkida

kohtuotsuse põhjendamise nõude täitmisest. Kõik nimetatud tööd on teostatud projekti ees-

märkide saavutamiseks. Tööd on üldiselt kooskõlastatud vastustajaga. Vastustaja etteheited on

seotud vaid detailsete lahendustega väga kitsastes küsimustes, mis ei mõjuta projekti kui ter-

viku abikõlblikkust.

7) Halduskohus on nõustunud KIK loogikaga, et kuivõrd valgustihedus vähenes 60%, siis

tuleb vastavas osas vähendada ka välisvalgustuse abikõlblikkust. Selline seisukoht ei vasta

tegelikele kulutustele. Tööde maksumus ei sõltu niivõrd valgustihedusest või postide arvust ja

kõrgusest, kui suurematest töödest, mis projekti raames teha tuli.

3-14-421

12(15)

8) Halduskohtu seisukoht veevõtukaevu osas ei ole jälgitav. Isegi kui sellest tuleks välja lu-

geda, et 2005. a hindade kasutamine võrdlusalusena on võimalik, siis puuduvad kohtuotsuses

sellekohased põhjendused. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses toodud etteheited ja KIK arvutu-

sed jälgitavad ning kontrollitavad asfalti profiilikihiga seonduvate etteheidete kontekstis. Hal-

duskohus ei ole asfalti profiilkihiga seonduvat käsitlenud. Ka joonistega seotud etteheited,

millega halduskohus üldsõnaliselt nõustub, on asjakohatud. Otsusest ei selgu, miks kaebaja

selgitused jooniste vajalikkuse kohta on paljasõnalised.

9) AS Telora-E ekspertarvamuse lähteülesandeks oli analüüsida OÜ Ehitusekspertiisibüroo

ekspertarvamust. AS Telora-E ekspertarvamus tõendab vigu OÜ Ehitusekspertiisibüroo eks-

pertarvamuses ning et kõiki asjaolusid arvestades tuleb õigeks lugeda kaebaja poolt välja too-

dud kogus, millest on ka projekti raames lähtutud. AS Telora-E ekspertarvamus tõendab sa-

muti, et elektriprojekti koostamine tänavavalgustuse osas oli vajalik, jäätmete äravedu oli va-

jalik ning OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertarvamus on ka muus osas ekslik.

11. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub 05.03.2015 vastuses (täiendatud

02.11.2015) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Projekti jaoks oli vajalik jäätmete teisaldamine (50 m kaugusele), mitte jäätmete äravedu.

Seega ei ole põhjendatud järeldus, et töö sisu muutumine ei mõjutanud selle vajalikkust. Nii

algsetes hinnapakkumistes kui hankemenetluses tehtud pakkumistes olid kajastatud projekti

raames tehtavad konkreetsed tööd koos konkreetsete maksumustega. Tegemist on sõlmitud

ehituslepingu siduva ja kohustusliku osaga. Kaebaja üritab luua muljet, et alatöödel ja nende

maksumusel puudus igasugune tähendus, kuid see on eksitav ja vale. Millegagi ei ole tõenda-

tud, nagu oleks mingi põhjuslik seos teiste tööde väidetava odavnemise ja jäätmete äraveo

kallinemise vahel. Samas on tööde maksumuse vähene tõus eksitav väide, kuna tõus ei olnud

esiteks vähene ning teiseks ei ole prognooshinnapakkumise ja hankes tehtud pakkumise mak-

sumused võrreldavad selles mõttes, et viimases oli tööde mahtu tunduvalt vähendatud. Vale

on väita, et töö tehti ära vaid 54 096,81 euro võrra kallimalt. Hankepakkumine sisaldas reservi

8% (79 751,68 eurot). Lõplik tööde maksumus 964 397,81 eurot ei sisaldanud reservi, seega

läks plats tegelikkuses prognoosiga võrreldes 121 526,81 euro võrra kallimaks. Lisaks jäeti

hankes prognooshinnapakkumisega võrreldes ära mitmed tööd 209 924,14 euro väärtuses.

Sellele tuleks tegelikult lisada ebavajalikult makstud (jäätmetega mitteseotud kulud) summas

61 207,33 eurot (välisvalgustus jne). Seega tehti tegelikkuses töid vähem 271 131,47 euro

väärtuses.

2) LEAS seisukohast ning O. B-i arvamusest ei saa teha sellist järeldust, nagu kaebaja on

teinud.

3) Kummaline on kaebaja järjepidev väide, et see, kui vastustaja on üle vaadanud tema ehi-

tustööde hanke hankedokumentide projekti, tekitab tal õiguspärase ootuse, et kõik ehitustöö-

dega seotud kulud on edaspidi abikõlblikud. Sellise õiguspärase ootuse korral jääks arusaama-

tuks, miks on üldse STS-s ja selle alamaktides loodud projektitegevuste ja kulude järelkontrol-

li süsteem. Olukorras, kus projekti muudatustest teavitamiseks on ette nähtud täpne regulat-

sioon ning taotleja seda regulatsiooni eirab, ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust teavita-

mata jäetud asjaolude osas. Projekti olulisest ja sisulisest muudatusest teavitamata jätmist saab

pidada taotleja pahauskseks käitumiseks.

4) Kohus on jäätmete kogusega seonduva vaidluse lahendanud õiguspäraselt ja kohtu seisu-

koht konkreetsete tõendite ja argumentide osas on põhjendatud ja õige. Kaebaja on esitanud

uudse väite, et T. S. ekspertarvamus on tõendina lubamatu. Varem kaebaja seda väitnud ei ole.

HKMS § 62 lg 3 sätestab alused, millal kohus võib tõendi kui lubamatu tagastada ja selle vas-

tuvõtmisest keelduda, kuid käesoleval juhul neid aluseid ei esine. Kaebaja viidatud alltöövõtja

3-14-421

13(15)

kinnitust jäätmete koguse kohta tegelikkuses pole, samuti ei näita ega tõenda AS Metrosert

eksperthinnang, et jäätmete kogus oli 12 600 m3, pigem tuleb sellest välja, et jäätmete kogus

12 600 m3 kindlasti olla ei saanud. Kaebaja on esitanud muu hulgas uudse fakti, et tõendeid

ülejäänud jäätmete kohta on kaebaja edukalt pakkujalt nõudnud. Kaebaja ei ole seni andnud

mingit selgitust, miks on esitatud tõendid vaid jäätmete utiliseerimise kohta mahus 826 m3.

Nüüd selgub, et rohkem utiliseerimistõendeid kaebajal polegi ning hoolimata nõudmistest ei

ole töövõtja neid talle esitanud. Sellegipoolest on kaebaja lugenud jäätmete äraveo töö nõue-

tekohaseks, selle vastu võtnud ning teinud väljamakse. STS § 2 lg 2 sätestab, et abikõlblik

kulu peab olema kooskõlas õigusaktis sätestatud nõuetega. Kaebaja on teadlikult vastu võtnud

töö, mille õiguspärasuses ta ei ole saanud veenduda.

5) Muude kulude abikõlbmatuse osas jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde. Kaeba-

ja loob teadlikult ebaõiget muljet, et KIK on asunud tagantjärgi väitma kooskõlastatud tege-

vuste kulude abikõlbmatust. Nii see pole. Kõigis kõnealustes küsimustes võib öelda, et ühel

või teisel kujul ei täidetud ehitaja poolt hankelepingut korrektselt või kalduti isegi kaebaja

teadmisel ja nõusolekul hankedokumentides sätestatust kõrvale. Need ehitaja kasuks tehtud

muudatused ei toonud aga üldiselt kaasa muutusi kokku lepitud hindades. Just see on kulude

abikõlbmatuse algpõhjuseks. Seejuures on kõnekas, et ka konkreetsete lepingu rikkumiste

puhul ei ole mingit märki, et kaebaja oleks teinud ühtki katset kaitsta tegemata jäänud tööde

tõttu oma õigusi või panna ehitajat vastutama. Nii või teisiti vastutab projekti nõuetekohase

elluviimise eest struktuuritoetuse süsteemis rakendusüksuse ees üheselt toetuse saaja.

6) AS Telora-E arvamus ei muuda halduskohtu poolt antud hinnangut jäätmete koguse ega

muude asjaolude kohta, millele KIK toetuse tagasinõudmisel tugines.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole

kohaldanud materiaalõiguse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Halduskohus ei ole rik-

kunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus

on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ega ole jätnud kaebaja esitatud tõendeid ja

põhiväiteid tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

13. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt põhiküsimuseks, kas kõik kaebaja poolt tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud, st kas tegemist on abikõlblike kulutustega.

Vastustaja leidis, et kaebaja projekti „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ja tehniline

varustamine“ ühte osa (Pärnamäe ja Rahumäe kalmistutele kompostimisplatsi ehitamine)

puudutavatest kuludest ei ole 369 703,33 eurot abikõlblikud, mistõttu luges vastustaja mittea-

bikõlblikuks omafinantseeringu 68 476,24 euro ulatuses ja projekti toetussumma 301 227,09

euro ulatuses (vaidlustatud haldusakti p 21) ning otsustas toetuse 301 227,09 euro ulatuses

kaebajalt tagasi nõuda (vaidlustatud haldusakti resolutsiooni p 2).

14. Vaidlusalustest mitteabikõlblikest kulutustest seondub suurem osa (307 246 eurot) Pär-

namäe jäätmejaama alalt eemaldatud jäätmetega, mille KIK luges mitteabikõlblikuks peami-

selt põhjusel, et kaebaja muutis nende kulutuste osas projektlahendust vastustajat nõuetekoha-

selt informeerimata ja põhjendamatult, valides ebamõistliku lahenduse, millele oli vastustaja

hinnangul olemas kordades odavam alternatiiv, ning lisaks lähtus kaebaja kulutuste tegemisel

ebaõigest (ca 4 korda suuremast) jäätmekogusest.

15. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et jäätmete kõrvaldamisele tehtud

kulutusi, mis ehitusettevõtja aktide kohaselt on kokku summas 313 740 eurot, saab pidada

3-14-421

14(15)

põhjendatuks ja mõistlikuks kuluks projekti elluviimist silmas pidades. Ringkonnakohus kae-

baja seisukohta ei jaga ning nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et jäätmete kõrvaldamiseks

tehtud kulusid ei saa pidada haldusaktis märgitud ulatuses abikõlblikeks. Vastustaja on oma

seisukohta ja kaebaja väidetega mittenõustumist vaidlustatud haldusakti p-des 7-11 põhjalikult

selgitanud. Halduskohus on oma otsuses (p 36) märkinud, et nõustub vaidlustatud otsuse põh-

jendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jät-

mist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja heidab halduskohtule ette

ehitusvaldkonna spetsialist O. B-i (AS Tallinna Linnaehitus) arvamuse (I kd, tl 194) ja L. Ees-

ti AS kinnituse (I kd, tl 196) käsitlemata jätmist. O. B-i arvamust, sh seisukohta, et jäätmeid

oleks tulnud nende välja vedamata jätmise korral platsil mitmeid kordi ringi paigutada, on

vastustaja vaidlustatud haldusaktis juba käsitlenud (p 11). L. Eesti AS kinnituses väidetakse

sisuliselt sama, st et jäätmeid oleks tulnud olemasoleva platsi piires mitmeid kordi teisaldada.

Haldusaktis on sellekohastele väidetele juba vastatud. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

esitatud AS Telora-E arvamuse osa “Jäätmete ajutise ladustamise analüüs“ haldusakti seisu-

kohti ei kummuta.

16. Halduskohus ei ole eksinud, nõustudes vastustajaga, et kaebaja rikkus kohustust teavita-

da vastustajat taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutmisest ning ei ole taotle-

nud nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks (STS § 22 p-d 6 ja 7). Selliseks

teavitamiseks ja nõusoleku taotlemiseks ei saa pidada KIK-le hankedokumentide tutvumiseks

esitamist ning sellega ei tekkinud kaebajal õiguspärast ootust, et kõik projektiga seotud tööd

on abikõlblikud. Asjast ei nähtu, et vastustaja oleks kiitnud projekti muutmise heaks.

17. Halduskohus ei ole Pärnamäe jäätmejaama ehitusplatsil olnud jäätmete kogust puuduta-

vate haldusakti järelduste (haldusakti p 8) ning kaebaja sellekohaste väidete ja tõendite hin-

damisel eksinud. Haldusaktis on vastustaja tuginenud OÜ Ehitusekspertiisibüroo (T. S.) tööle,

mille järeldusi pidas kohus usaldusväärsemaks kaebaja tunnistaja H. K. ütlustest, kusjuures

halduskohus ei ole oma seisukoha kujundamisel jätnud tähelepanuta ka kaebaja esitatud AS

Metrosert hinnangut ega Ecocleaner Sillamäe OÜ hinnapakkumist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohtule on esitatud ka OÜ Eksper-

tiisibüroo töö 31.12.2013 täiendus, millest nähtub, et sama büroo on 29.05.2013 tööd täienda-

nud, muu hulgas seoses kaebaja 06.12.2013 haldusmenetluses esitatud seisukohtadega. Apel-

latsioonimenetluses kaebaja poolt esitatud AS Telora-E töö „Ekspertarvamus „Ümberlaadi-

mis- ja jäätmejaamade ehitamine ja tehniline varustamine Tallinna linnas kalmistutel ja Loksa

linnas“ Pärnamäe kalmistu jäätmejaamade ehitustööd“ ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ

Ehitusekspertiisibüroo tööle tuginevad haldusakti järeldused jäätmete mahu osas on ebaõiged.

AS Telora-E arvamus ei tõenda kaebaja väidet, et platsil oli 12 600 m3 jäätmeid. Arvamuses

puudub iseseisev analüüs ja arvutused jäätmete koguse kohta. Arvamus ei võta arvesse kõiki

asjas kogutud tõendeid. Selles analüüsitakse üksnes OÜ Ehitusekspertiisibüroo 2013. a mais

koostatud arvamust ega võeta arvesse selle täiendust ning vaidlustatud haldusaktis jäätmete

mahu kohta toodut.

18. Halduskohtu otsus ei kannata põhjendamispuuduste all ka osas, mis puudutab projekti

muid osi peale jäätmete teisaldamise. Ringkonnakohus osutab taas, et halduskohus ei pea oma

otsuses haldusakti kõiki põhjendusi kordama (HKMS § 156 lg 2). Vaidlustatud haldusaktis on

põhjalikult käsitletud jäätmete kõrvaldamisega võrreldes väiksema mahuga kulukohti (p-d 12-

19), sh välisvalgustuse, veetrassi, asfaltbetoonkihi ja kaeviku, samuti joonistega seonduvat.

Asjaolust, et vastustaja ja halduskohtu põhjendused kaebajat ei veena, ei järeldu, et need on

valed. Haldusaktis (p 14) on muu hulgas esitatud seisukohad ka seonduvalt kaebaja väitega

3-14-421

15(15)

elektri tööjooniste koostamise vajaduse kohta, mistõttu ei mõjuta AS Telora-E arvamuses sa-

ma seisukoha kordamine haldusakti järelduste õigsust.

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse

kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

Ruth Plaks

Virgo Saarmets