3-16-125/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-125

Määruse kuupäev

16. veebruar 2016

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla põhjustatud kahju

hüvitamiseks.

Resolutsioon

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov esitas 14. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse koos

lisadega, milles soovis Tartu Vangla põhjustatud kahju hüvitamist. J. Kolesnikov on seisukohal,

et vangla tekitas talle mittevaralist kahju septembris, oktoobris ja novembris 2010 samasugustel

asjaoludel nagu see oli kohtu poolt tuvastatud haldusasjas nr 3-10-588 perioodi jaanuar ja

veebruar 2010 eest. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja vangla poole kahju hüvitamise

taotlusega, mis jäeti rahuldamata. Kohtueelses menetluses taotles kaebaja kahju hüvitamist

seoses sellega, et oli 2010. a septembris, oktoobris ja novembris villase tekiga. Kaebuses esitas

kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab esmalt kaebuse menetlemise võimalikkuse küsimuse (I) ning seejärel lahendab

riigi õigusabi taotluse (II).

I

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

Käesoleval juhul on J. Kolesnikov pöördunud korduvalt vangla poole samasisulise kahju

hüvitamise taotlusega (saada hüvitist septembris kuni novembris 2010 villase teki kasutamise

tõttu põhjustatud kahju eest). Tartu Vangla jättis 4. veebruari 2015 otsusega läbi vaatamata

J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse (tl 7p), kuna taotleja oli ületanud nõude esitamise

lubatud kolme aastast tähtaega üle aasta ning seega ei olnud vanglal õigust ka menetlustähtaega

haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt ennistada. Sellest tulenevalt leidis Tartu

Halduskohus haldusasjas nr 3-15-468, et J. Kolesnikovil oli nõuetekohaselt läbimata

kohtueelne menetlus ning tagastas kaebuse. Ka samasisulises haldusasjas nr 3-15-3005 tagastas

kohus J. Kolesnikovi kaebuse, kuna kaebajal oli läbimata kohtueelne menetlus. Lisaks tuvastas

halduskohus nimetatud asjas, et Tartu Vangla on jätnud J. Kolesnikovi hüvitamistaotluse

õiguspäraselt läbi vaatamata. Seejuures selgitas kohus, et kaebajal ei ole uue hüvitamistaotluse

esitamisega võimalik kõrvaldada puudust seoses kaebetähtaja möödumisega ning ainus

võimalus kaebuse menetlemiseks saab tekkida juhul, kui kaebaja taotleb vanglalt esmalt

läbivaatamata jäetud kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamist.

J. Kolesnikov esitas 10. detsembril 2015 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamise menetluse

uuendamiseks. Tartu Vangla jättis 18. detsembri 2015 otsusega nr 2-3/5071-2 (tl 7) kahju

hüvitamise taotluse menetluse uuendamata.

Kohtu hinnangul ei ole seega täidetud ükski VangS § 11 lg 8 alternatiiv, et kohustuslikku

kohtueelset menetlust saaks lugeda läbituks. Kaebuse esitamine on lubatav vaid juhul, kui

taotlus on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti. Kohus on varasemalt samasisulises haldusasjas

kontrollinud ning leidnud, et Tartu Vangla jättis 4. veebruari 2015 otsusega hüvitamisnõude

läbi vaatamata õiguspäraselt (haldusasi nr 3-15-468). Ka haldusasjas nr 3-15-3005 leidis kohus,

et Tartu Vangla 6. novembri 2015 lõppjäreldus hüvitamistaotluse läbi vaatamata jätmise kohta

on õiguspärane ning kaebus tuleb tagastada kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

4. Seega selleks, et J. Kolesnikovil oleks käesolevas asjas läbitud kohtueelne menetlus, tuleb

kohtul hinnata, kas kaebaja hüvitamistaotluse menetluse uuendamise taotlus on Tartu Vangla

poolt 18. detsembril 2015 uuendamata jäetud õiguspäraselt.

J. Kolesnikov viitab vanglale esitatud menetluse uuendamise taotluses haldusasjale nr 3-10-

588, kus oli kaebuse esemeks Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamine seoses perioodil

jaanuar kuni veebruar 2010 kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale põhjustatud

tervisehäiretega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuna haldusasjas nr 3-10-588 ei ole

perioodi september kuni november 2010 J. Kolesnikovile kahju tekkimise ja Tartu Vangla

tegevuse õiguspärasuse kohta hinnangut antud, ei saa samas asjas tehtud Riigikohtu otsustus nr

3-7-1-3-465-14 olla menetluse uuendamise aluseks HMS § 44 lg 1 p 3 mõttes. Lisaks on vangla

õigesti osundanud, et menetluse uuendamise taotluse esitamise ühekuine tähtaeg (HMS § 44 lg

3) on möödunud ja seda ei ole võimalik ennistada (HMS § 14 lg 6 p 1 ja HMS § 34 lg 3). Seega

on Tartu Vangla jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamise taotluse

õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbinud.

5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole kaebuses esitatud

hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus

kohtus menetletav.

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohus selgitab, et kuigi kaebajal on võimalus

uuesti kohtusse pöörduda, ei ole kaebajal vanglale uue hüvitamistaotluse esitamisega võimalik

kõrvaldada puudust seoses kaebetähtaja möödumisega.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab

kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

II

9. J. Kolesnikov esitas 14. jaanuaril 2016 ühes kaebusega kohtule taotluse, milles ta palub

võimaldada talle advokaat, kuna ta on maksejõuetu ja ei saa teda ise palgata. Kohus mõistab

J. Kolesnikovi taotlust selliselt, et J. Kolesnikov taotleb riigi kulul tasuta õigusabi.

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

Taotleja soovib riigi õigusabi, et saada hüvitist seoses septembris kuni novembris 2010 villase

teki kasutamisega põhjustatud kahju eest. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt korduvalt läbinud haldusmenetluses kohustusliku kohtueelse

menetluse kohtule hüvitamisnõude esitamiseks. Seejuures on kaebaja järginud kohtu antud

juhiseid samasisulistes haldusasjades (nt asjas 3-15-3005 antud juhised).

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

11. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka siis, kui seda taotletakse mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Antud

kaebuses on J. Kolesnikov esitanud kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes,

mistõttu puudub kohtul seaduslik alus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt. Asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav.

12. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja

maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit

vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenev kohane alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku

seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

13. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6

jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik