3-15-3156/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3156

Haldusasi

Juri Kolesnikovi taotlus Tartu Vangla trahvimiseks

seoses haldusasjas nr 3-09-748 jõustunud kohtulahendi

täitmata jätmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta kaebaja 04.02.2016 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

02.02.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule 02.12.2015 avalduse, milles palus uuesti üle

vaadata haldusasi nr 3-11-1899, kuna haldusasjas nr 3-10-588 on tehtud otsus, mille kohaselt

Tartu Vangla on tegelikult süüdi. Halduskohus selgitas J. Kolesnikovile, et kohus ei saa

jõustunud kohtulahendit muuta.

2. J. Kolesnikov esitas 08.12.2015 avalduse, milles palus uuesti läbi vaadata haldusasi

nr 3-11-1899. Avaldaja selgitas, et vangla peab maksma kaks trahvi kohtule kohustuste

mittetäitmise eest. Halduskohus selgitas avaldajale, et kohus ei saa jõustunud kohtulahendit

muuta. Kui ta soovib esitada kohtule nõude jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest

trahvi määramiseks, tuleb tal esitada kohtule sellekohane kaebus.

3. J. Kolesnikov esitas 14.12.2015 Tartu Halduskohtule taotluse, milles märkis, et on olemas

kohtuotsus ning vanglapoolne rikkumine ja vangla peab trahve maksma. Taotlus registreeriti

haldusasjana 3-15-3156.

4. Tartu Halduskohus jättis 11.01.2016. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus märkis, et mõistab J. Kolesnikovi 14.12.2015. a avaldust sellisena, et isik soovib

esitada taotluse Tartu Vangla trahvimiseks seoses jõustunud kohtulahendi täitmata jätmisega.

Haldusasjas nr 3-11-1899 oli J. Kolesnikov juba esitanud taotluse Tartu Vanglale rahatrahvi

määramiseks haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi mittetäitmise eest. Tartu

Halduskohus jättis 14.11.2011. a kohtumäärusega asjas nr 3-11-1899 J. Kolesnikovi taotluse

Tartu Vanglale rahatrahvi määramiseks rahuldamata. Kohtumäärus on jõustunud. Seega on

J. Kolesnikov soovinud käesolevas haldusasjas Tartu Vanglale rahatrahvi määramist samuti

haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi mittetäitmise eest, kuna on palunud uuesti üle

vaadata haldusasi nr 3-11-1899, milles oli varasemalt tema taotlus jäetud jõustunud lahendiga

rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on tegemist korduva taotlusega, mis tuleb

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

5. J. Kolesnikov esitas 14.01.2016 Tartu Halduskohtu 11.01.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja tema taotlus rahuldada.

Määruskaebuses on märgitud, et kaebaja palub võimaldada talle advokaat ning ta on

maksejõuetu.

6. Tartu Halduskohus jättis 20.01.2016. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu maksmiseks) tähtaja.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna hinnangul on kaebaja võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mistõttu on kohtul

kohustus isikut suunata ja abistada. Avalduse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Halduskohus märkis

lisaks, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on ka varasemalt halduskohtumenetluses

osalenud.

Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole esitanud määruskaebuse juurde andmeid riigilõivu

tasumise kohta, samuti ei ole ta esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.

7. Kaebaja esitas 28.01.2016 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palub

vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta on maksejõuetu.

8. Tartu Halduskohus jättis 02.02.2016. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks määruskaebuse esitamisel halduskohtu 11.01.2016. a kohtumääruse peale

rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks,

s. o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt

nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(28.09.2015 – 27.01.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud taotleja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25 eurot ja 53 senti. Seega ei ületa menetluskulud

(riigilõiv 15 eurot) kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebajale ei ole

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud.

9. Kaebaja esitas 04.02.2016 Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles märgib, et ta ei nõustu halduskohtuga ning palub vabastada end

riigilõivu tasumise kohustusest.

10. Tartu Halduskohus võttis 08.02.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 02.02.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis rahuldamata ja

edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse tühistamiseks.

12. Halduskohus jättis 02.02.2016. a määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata kaebaja

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu

11.01.2016. a määruse peale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja menetlusabi

taotluse lahendamisel õigesti märkinud, et määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse

§ 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot ning kohus võib HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1

ja § 112 lg 1 p 1 kohaselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse 28.01.2016. Seega on halduskohus

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt õigesti võtnud kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu

sissetuleku kindlaks tegemiseks aluseks laekumised kaebaja vanglasisesele isikuarvele

perioodil 28.09.2015 – 27.01.2016. Kaebaja sissetulekud on sel perioodil olnud

178,58 eurot. Sellest saab Riigikohtu 12.03.2012. a määruse asjas nr 3-7-1-3-61-12 punkti 10

kohaselt HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel maha arvata 2,52 eurot elektri eest ning kinnipidamised,

mis läksid 89,27 euro ulatuses nõuete fondi ning 35,74 euro ulatuses vabanemisfondi. Seega

on kaebaja sissetulekud, mida saab kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku

arvutamisel aluseks võtta 51,05 eurot. Kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu

sissetuleku leidmiseks tuleb see summa jagada 4-ga ja korrutada 2-ga (51,05/4x2). Kuna

vastava tehte tulemusena on summaks 25,53, siis on halduskohus õigesti leidnud, et

menetluskulud (15 eurot) ei ületa eeldatavasti kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut (25,53 eurot) ning seega ei ole kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1

p 1 kohaselt lubatud. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tal ei ole raha riigilõivu

tasumiseks, ei anna halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt alust kaebaja

menetlusabi taotluse rahuldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk