3-14-51399/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

16.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51399

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 04.06.2014.

a otsuse nr 6-16/107-4 ja Viru Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud

kahju eest hüvitise summas 1000 eurot

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus muutmata ja Aleksei Pokrase

apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 17. märtsil 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Aleksei Pokras esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses solvamise ning väärikuse alandamisega. Taotluse kohaselt viskas

08.04.2014 ajavahemikul kell 12.10-12.30 inspektor-kontaktisik M. Pihlak valvuri A. Jaani juuresolekul A.

Pokrase kambrisse läbi toidu jagamise luugi kinnipeetava pihta prügi paberite näol.

2. 04.06.2014. a otsusega nr 6-16/107-4 jättis Viru Vangla A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 04.06.2014. a vastuse nr 6-14/107-4

ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt viskab

vanglaametnik M. Pihlak kavatsetult kaebaja kambrisse prügi, millega alandab kaebaja inimväärikust ja püüab

teda provotseerida ebaadekvaatsele käitumisele. Vanglaametnik viskab pidevalt prügi kaebaja kambrisse ning ühel

korral kaebaja libises visatud prügi peal ja sai trauma.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsusega jäeti A. Pokrase kaebus rahuldamata ja kaebaja

menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Kohtuotsuse kohaselt palus kaebaja lisada asja materjalide juurde videosalvestise, mis esitati haldusasjas

nr 3-14-50481. Kohus tutvus nimetatud videosalvestisega, kuid nimetatud videosalvestist ei ole võimalik

digitaalse tõendina kasutada, kuna sellelt pole näha, et vanglaametnikud liikusid mööda pikka koridori just

kaebaja kambri ukse juurde. Nimetatud salvestisega ei saa tõendada, et 08.04.2014 viskas vanglaametnik

kambrisse prügi, samuti seda, et vanglaametnik oleks üldse kambrisse midagi visanud.

Kohus möönab, et prügi (samuti dokumentide) viskamine näkku või kambrisse võib alandada kinnipeetava

inimväärikust ning selline käitumine on ametniku jaoks lubamatu. Vanglaametniku A. Jaani sõnul (tl 44) pani

tema koos kontaktisikuga M. Pihlak kinnipeetava A. Pokrase toiduluugile paberid. Vanglaametnik M. Pihlak

selgitas (tl 45), et pani toiduluugile kaks taotlust dokumentide tõlkimiseks. Seega paberid tõepoolest kukkusid

kambri põrandale, kuid dokumentide viskamise fakti ei ole kohus tuvastanud.

Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri, kuidas tuleb kinnipeetavale teda puudutavad dokumendid kätte toimetada

või kuidas tuleb toimida siis, kui kinnipeetav keeldub dokumente vastu võtmast. Seega kuulub kohaldamisele

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 28 lg 1 ja § 30. Seaduse mõtte kohaselt on vanglal kohustus dokumente kätte

toimetada. Dokumentide kättetoimetamine, s.h nende dokumentide kättetoimetamine, mida kinnipeetav mingitel

põhjustel ei vaja, ei saa olla inimväärikust alandav. Tuvastamist ei leidnud ka asjaolu, et maha kukkunud paberite

puhul oleks tegemist prügiga, mis võiks kaebaja inimväärikust alandada.

Vastustaja ei pannud toime tegu, mille tagajärjel võiks kaebajal kahju tekkida. Kui paberid kukkusid põrandale,

oli kinnipeetaval võimalik need võtta ja tagastada vanglaametnikele. Paberite kukkumine juhtus nö kaebaja enda

osavõtul ja seega pole võimalik, et tema seda ei märganud ning tal tekkis libisemise oht ja selle kaudu ka oht

tervisele. Kui kinnipeetav ei vaja talle edastatud dokumente, on tal võimalus omakäeliselt kirjutada, et ta keeldub

dokumentide vastuvõtmisest või lasta vanglaametnikul seda kirja panna. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et

temal oli soov dokumentide vastuvõtmisest keelduda ning vaatamata sellele visati dokumendid ikka tema

kambrisse.

Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka

mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme,

millega kaasnes ebaõige otsuse tegemine.

Kontaktisik M. Pihlak viskas tahtlikult ja korduvalt dokumente prügi kujul kambri 1270

põrandale toidujagamise luugi kaudu, et alandada kaebaja väärikust. Tõend selle kohta, et

M. Pihlak on varemgi visanud kambrisse prügi ja 05.09.2013 viskas dokumendid otse

kaebajale näkku, on sektsiooni S-2 jälgimiskaamera videosalvestus, mis on esitatud tõendina

haldusasja nr 3-14-50481 juurde.

Halduskohtu selgitused, et nimetatud videosalvestust ei ole võimalik tõendina kasutada, on

õigusvastased, kuna kohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg-t 1 võttes

kaebajalt osalemise võimaluse tõendite vaatlemisel ja uurimisel. Samuti ei ole seda

videosalvestust uurinud ekspert. Tundub ebatõenäoline, et sektsiooni S-2 koridori kahe

jälgimiskaamera salvestusest on võimatu kindlaks teha, millisesse kambrisse vanglaametnik

M. Pihlak paberkujul prügi viskas. Lisaks on M. Pihlak ise vangla uurijale teatanud täpse aja,

millal ta oli ukse juures. Videosalvestiselt, mida halduskohus välja ei nõudnud, oleks ka näha,

et kambri 1270, milles kaebaja 08.04.2014 viibis, ukseluugil on suur kalle koridori põranda

suunas. Seda fakti saab kindlaks teha ka viies läbi ekspertiisi või uurimiseksperimendi, mis

tõestab, et prügi visati kambrisse, mitte ei kukkunud prügi ise maha.

Valged A-4 formaadis paberid, millel on arusaamatus keeles tekst ja mida keeldutakse

kaebajale tõlkimast, on prügi, mille pärast peab kaebaja haige seljaga kummardama ja need

minema viskama. Eeltoodu alandab kaebaja väärikust ja tekitab talle valu.

Kaebaja on korduvalt palunud kontaktisikuid, et talle tõlgitaks Viru Vangla esitatud ja vastust

vajavaid dokumente, kuid sellest keeldutakse. Vastustaja diskrimineerib kaebajat keeletunnuse

ja rahvusvähemuste hulka kuuluvuse alusel ning sihilikult asetab ta kohtus ebavõrdsesse

olukorda võrreldes Viru Vanglaga. A. Pokras nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas

2000 eurot, mille on talle tekitanud vastustaja käesoleva haldusasja raames kaebajat

diskrimineerides, rikkudes tema õigusi ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni

(EIÕK) §-i 14.

Halduskohtu poolt HKMS § 15 lg 1 ja EIÕK § 6 rikkumise eest käesoleva kohtumenetluse

raames nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Seega on

mittevaralise kahju hüvitise kogusumma 4000 eurot.

Kaebaja palub välja nõuda ja lisada asja materjalide juurde videomaterjalid, mis on tõendiks

haldusasjas nr 3-14-50481 ja vaadelda neid kohtuistungil kaebaja ja eksperdi juuresolekul.

Kaebaja palub välja nõuda Viru Vanglalt videomaterjalid jälgimiskaameratest, mis asuvad

osakonna P-2 koridoris mõlemal pool kartseri nr 1270 ust, 08.04.2014 kella 12.10-12.30 kohta

ja võtta tõendina asja materjalide juurde ning vaadelda kohtuistungil kaebaja ja vajadusel

eksperdi juuresolekul.

Kaebaja palub viia läbi uurimiseksperiment, mille abil teha kindlaks, kas on võimalik panna

paberid Viru Vangla osakonna P-2 kambri nr 1270 ukse avatud luugile, nii et nad kukuksid

kambrisse sisse.

Kaebaja palub välja nõuda kriminaalasja nr 13922700197 materjalid ja videosalvestised ning

lisada need antud asja tõendite hulka. Tõendid on selle kohta, et M. Pihlak on varemgi visanud

prügi kaebaja kambrisse.

6. Viru Vangla leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole Viru Vangla vanglaametnikud õigusvastaselt käitunud. Vanglaametnik

M. Pihlak pani taotlused dokumentide tõlkimiseks A. Pokrase kambri toiduluugi peale, kuna

kinnipeetav keeldus dokumente vastu võtmast. Kinnipeetav lõi nii tugevalt vastu kambriust, et

dokumendid kukkusid toiduluugilt maha. Seetõttu kukkusid dokumendid kambri põrandale

kinnipeetava tegevuse tõttu . Dokumendid ei ole prügi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus tuleb jätta muutmata ja

A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud

tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud

põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Seoses

apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas vastustaja ametnikud käitusid

08.04.2014 kaebaja suhtes õigusvastaselt ja alandasid tema inimväärikust, mille tõttu tekitasid

kaebajale mittevaralise kahju, mille eest on tal õigus nõuda hüvitist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et vastustaja ametnike õigusvastane tegevus ei ole tõendamist leidnud ja seega

puudub õigus kaebaja kasuks mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks. Esmalt peab

ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele vajalikuks märkida, et kaebaja väited, et sama

vanglaametnik on ka varem visanud kaebaja kambrisse prügi, on asjakohatud, kuna need ei

tõenda, et ka 08.04.2014 käituti kaebaja inimväärikust alandavalt. Samuti nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et haldusasja nr 3-14-50481 materjalide juures oleva

videomaterjaliga ei ole võimalik tuvastada asjaolu, kas 08.04.2014 visati kaebaja kambrisse

mingit prügi või mitte. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saaks sündmuse

toimumist tuvastada ekspert videosalvestist uurides.

9. Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajale sooviti kätte anda

tema taotlusi dokumentide tõlkimiseks. Kuna kaebaja keeldus neid vastu võtmast, siis asetati

need dokumendid avatud toiduluugi peale, kust need sattusid kaebaja kambri põrandale, kuna

kaebaja tagus vastu kambri ust. Seega on tõendatud, et tegemist ei olnud prügiga nagu seda on

väitnud kaebaja. Asjaolu, et kaebaja leiab, et temale arusaamatus keeles koostatud dokumentide

näol on tegemist tema jaoks prügiga, ei anna veel alust väita, et tõepoolest on keegi tema

kambrisse visanud prügi. Kaebaja väide, et ta on kohustatud oma haige seljaga kummardama,

need paberid üles tõstma ja seejärel minema viskama, on kaebaja enda tahe ja see ei saa

kuidagi alandada tema inimväärikust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna

kambri luugil on suur kalle koridori suunas, siis oleksid sellele asetatud paberid kukkunud

koridori põrandale ja mitte kambrisse ja seega pidi ametnik need tahtlikult kambrisse viskama.

Kuna kambri uksel asuv toidujagamise luuk on ette nähtud selleks, et selle kaudu anda kambris

viibivatele kinnipeetavatele toitu, siis ei ole eluliselt usutav sellel sellise kalde olemasolu, sest

vastasel juhul ei oleks ta kasutatav ettenähtud otstarbel. Seega on halduskohus kokkuvõtlikult

kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kuna vastustaja ametnikud ei

ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, siis puudub alus tema kaebuse rahuldamiseks.

10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuse väited, et

vanglaametnikud keelduvad temale eestikeelsete dokumentide tõlkimisest, kuna see ei ole

antud haldusasja lahendamisel asjassepuutuv. Samuti on eeltoodud põhjendustel asjakohatu

kaebaja taotlus võtta asja juurde haldusasja nr 3-14-50481 materjalide juures olev

videosalvestis ja uurida seda kohtuistungil kuna ringkonnakohus juba eelnevalt selgitas, miks

see ei saa tõendada 08.04.2014 toimunut. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse

nõuda täiendavalt välja videosalvestisi 08.04.2014 kohta, kuna ringkonnakohtule teadaolevalt

neid salvestisi ei säilitata ja seega ei ole neid enam olemas vaid need on üle lindistatud. Samuti

ei pea ringkonnakohus vajalikuks välja nõuda kriminaalasja nr 13922700197 materjale, kuna

ka need ei saa tõendada 08.04.2014 toimunut. Isegi kui nõustuda kaebaja väitega, et ametnik

M. Pihlak on ka varem visanud nn prügi kaebaja kambrisse, siis ei tõenda see, et ametnik

toimis nii ka 08.04.2014. Samuti puudub vajadus uurimiseksperimendi korraldamiseks. Seega

jätab ringkonnakohus kõik kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud täiendavad taotlused

rahuldamata. Mis puudutab kaebaja taotlust mõista talle välja mittevaralise kahju hüvitis

halduskohtu poolt väidetavalt toime pandud seaduse rikkumise eest, siis selline taotlus ei kuulu

samuti rahuldamisele, kuna RVastS § 15 lg 1 kohaselt on see võimalik vaid juhul, kui

kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seda pole kaebaja väitnud.

11. Kuna kaebaja oli ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud menetluskuludest, siis

antud asjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi