Legislator Case Law & Legislation
2-15-18589/11 AI generated

2-15-18589/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-18589/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS EG Ehitus (hageja) esitas 10. detsembril 2015 Tartu Maakohtule hagi BM Trade OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 497 976 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 99 595,20 eurot ning viivise 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamiseks palus hageja seada hageja kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 600 000 eurot kostja omandisse kuuluvale Viljandi maakonna Viljandi vallas Mäeltkülas asuvale Iva tee 15 kinnisasjale. MAAKOHTU SEISUKOHT

Legislator headnote

AI generated

2-15-18589/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: AS EG Ehitus vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole hagi tagamise küsimuse lahendamisel ja vaidlustamisel võimalik vaielda nõude sisu ja olemasolu üle. Hagi tagamisel ei lahendata asja sisuliselt ega hinnata tõendeid. Hagi tagamise menetluses on võimalik vaid hinnata hagi lubatavust. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud hagi tagamise taotluses välja toodud asjaolusid.

Keywords

AI generated
trading volume trade negotiations stock exchange transaction pledge greenhouse gas emission allowance trading costs under foreigners act
AI generated
2-11-27012/5
aprill 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-27012 Tsiviilasi Välja mõista GA võlgnevus 1 629,07 eurot (üks tuhat kuussada kakskümmend üheksa eurot ja seitse senti) EE Aktsiaseltsi kasuks.
2-21-17785/3
E. esitas Viru Maakohtule hagi A. I. vastu võlgnevuse 20 310 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 17.07.2029 sõlmitud laenuleping, millega hageja andis kostjale laenu summas 15 000 eurot. Kostja kohustus kogu laenusumma tagastama hiljemalt 17.10.2019, kuid tänaseni ta seda teinud ei ole, ehkki hageja on seda mitmeid kordi nõudnud, sh 11.10.2021 nõudekiri. Käesolevaks hetkeks on kostja laenulepingu alusel tasunud kokku 3000 eurot, mis kõik on laenulepingu punktist 1.5. tulenevalt arvestatud intressi ja viivise katteks: 27.11.2019 1200 eurot; 20.02.2020 900 eurot 28.04.2020 300 eurot; 08.06.2020 600 eurot. Arvestades asjaolu, et laenulepingu punkti 1.3. kohaselt oli intressi määraks 2 % (300 eurot) ühes kalendrikuus ning et laen tuli tagastada 17.10.2019, oli kostja laenuintressi suuruseks 3 kuu eest kokku 900 eurot, millise kohustuse saab lugeda täidetuks kostja 27.11.2019 makse 1200 eurot arvelt. Kostja laekumiste arvelt on viivise katteks arvestatud 2100 eurot, millega loetakse tasutuks kuni 18.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivis. 9. Alates 18.06.2020 kuni 08.11.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis summas 5310 eurot. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 15 000 eurot ja 08.11.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 5310 eurot.
2-13-16657/14
Harju Maakohtule saabus 14.04.2013 Bauhof Group AS hagiavaldus Ehitusfirma OÜ ning I A vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes.
2-19-16016/7
Capital Investeeringud OÜ (hageja) esitas 14.10.2019 hagiavalduse A Ae (kostja) vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2-06-32635/8
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi M S’i vastu võlgnevuse 570,55 krooni ja viivise 569,55 krooni nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-18589 Tsiviilasi AS EG Ehitus hagi BM Trade OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik BM Trade OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): BM Trade OÜ (registrikood 11288607), esindaja advokaat Martin Traat Vastustaja (hageja): AS EG Ehitus (registrikood 11097051), esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

14. detsembri 2015 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. AS EG Ehitus (hageja) esitas 10. detsembril 2015 Tartu Maakohtule hagi BM Trade OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse

497 976 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 99 595,20 eurot ning viivise 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamiseks palus hageja seada hageja kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 600 000 eurot kostja omandisse kuuluvale Viljandi maakonna Viljandi vallas Mäeltkülas asuvale Iva tee 15 kinnisasjale. MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2015 määrusega hagi tagamise avalduse. Maakohus määras, et hagi tagamise korras tuleb seada hageja kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 600 000 eurot kostja omandisse kuuluvale Viljandi maakonna Viljandi vallas Mäeltkülas asuvale Iva tee 15 kinnisasjale. Maakohtu põhjenduste kohaselt võib hagi tagamata jätmisel kostja müüa oma vara kolmandale isikule või koormata vara kolmanda isiku kasuks, mille tulemusel võib tulevase kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks või oluliselt keerulisemaks, kuivõrd sellisel juhul puudub hagejal reaalne võimalus oma rahalise nõude täitmiseks. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 1 on hagi tagamise abinõuna põhjendatud seada kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. BM Trade OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt puudub hagejal nõudeõigus. Hageja poolt nõutava arve nr 20818 osas on alandatud hinda ning on tehtud tasaarvestuse avaldus, samuti on esitatud kahju hüvitamise nõue. Pärast 29. juuni 2015 puuduvad pooltel vastastikused lepingust tulenevad nõuded tasaarvestuse avalduses märgitud ulatuses. Hagi perspektiivikust ja hageja õigustatud huvisid arvestades ei ole hagi tagamine põhjendatud. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-72-14 p-le 13. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4. AS EG Ehitus vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole hagi tagamise küsimuse lahendamisel ja vaidlustamisel võimalik vaielda nõude sisu ja olemasolu üle. Hagi tagamisel ei lahendata asja sisuliselt ega hinnata tõendeid. Hagi tagamise menetluses on võimalik vaid hinnata hagi lubatavust. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud hagi tagamise taotluses välja toodud asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

14. detsembri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

6. Määruskaebusest nähtuvalt tugineb kostja asjaolule, et antud juhul puudub hagejal nõudeõigus, sest nõude aluseks oleva arve nr 20818 osas on alandatud hinda ning on tehtud tasaarvestuse avaldus, samuti on esitatud kahju hüvitamise nõue. Hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (Riigikohtu 20. märtsi 2013 määrus nr 3-2-1-135-12, p 12). Hagi õiguslikku perspektiivikust võib hagi tagamise määruse määruskaebe korras vaidlustamise korral hinnata ka ringkonnakohus ning tühistada maakohtu määruse juhul, kui ta leiab, et hagi tuleb selle õiguslikku perspektiivituse tõttu jätta rahuldamata (Riigikohtu

4. novembri 2015 määrus nr 3-2-1-121-15, p 11). Ringkonnakohus hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud hagi õiguslikult perspektiivitu. Hagi tagamise menetluses ei lahendata asja sisuliselt, mistõttu puudub kohtul võimalus analüüsida kostjapoolseid vastuväiteid (hinna alandamine, tasaarvestus).

7. Määruskaebuses esitatud väidetest nähtuvalt ei tugine kostja asjaolule, et käesolevas asjas ei ole täidetud TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et esineb alus hagi tagamiseks. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha Ringkonnakohtu arvates on hageja oma taotlust hagi tagamiseks piisavalt põhistanud, viidates, et hagi tagamata jätmisega kaasneks oht kohtulahendi täitmisele. Hageja nõue on suur (põhinõue

497 976 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 99 595,20 eurot + jooksev viivis) ning sellise suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Vastavalt TsMS § 383 lg-le 1¹ on hageja tasunud tagatist summas 29 878,56 eurot (tl 70).

8. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõuga. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4.

9. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

10. TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson