2-15-7897/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-7897

Tsiviilasi

A.G., G.G. ja I.G. hagi R.M.i ja A.G.i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5 265 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.G.i, G.G.i ja I.G.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

1. A.G. (isikukood: XXXXXXXX)

2. G.G. (isikukood: XXXXXXX)

3. I.G. (isikukood: XXXXXXXXXX)

Apellantide seaduslik esindaja A.I.

Vastustajad (kostjad):

1. R.M. (isikukood: XXXXXXXX)

2. A.G. (isikukood: XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus muutmata

ja A.G.i, G.G. ja I.G. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.G., G.G (sünni tõendi nr XXXXXX järgse isikunimega G.G.) ja I.G. (hagejad) esitasid 25. mail

2015. a hagiavalduse R.M.i (kostja I) ja A.G.i (kostja II) vastu elatise ½ Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammääras väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti 23. detsembri 2013. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-53657

hagejate isalt E.G.ilt hagejate kasuks välja igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärast iga hageja kohta. Laste isa ülalpidamiskohustust ei täida. Kohtuotsuse alusel

on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2014/156, mille kaudu laekub hagejatele igakuiselt pool

kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse esitamise seisuga on laste isa elatise võlgnevus

7 741 eurot 89 senti. Kostjad on hagejate isapoolsed vanavanemad. Vanavanemal tekib

perekonnaseaduse (PKS) § 106 järgi ülalpidamise asenduskohustus. Kostjatel on varjatud sissetulek.

Kostjate sissetulek tuleb jagada kostja ja kolme hageja vahel.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostjad ei ole

hagejate vanavanemad ning vaidlustasid hagejate põlvnemise E.G.ilt. Kostjad on invaliidid,

kummalgi on tuvastatud töövõime kaotus (tl 24, 33) ning kostjad mõlemad saavad

töövõimetuspensioni. Kostja I saab lisaks töötasu 150 eurot kuus. Kostja II arvelduskontod on

politseitrahvide maksmata jätmise tõttu arestitud. Hagi rahuldamine oleks kostjate suhtes ebaõiglane.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 16. oktoobri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte

endi kanda.

Hagejad paluvad asenduskohustusena mõista kostjatelt solidaarselt välja elatise seadusega sätestatud

miinimummääras. Kuigi kostjad leidsid, et nad ei ole hagejate vanavanemad ning taotlesid

põlvnemise kindlakstegemiseks DNA-ekspertiisi läbiviimist, puudub kostjatel vanavanematena õigus

isadust vaidlustada. E.G. hagejate põlvnemist temast vaidlustanud ei ole.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel PKS §-st 96

tulenevalt lapse ülalpidamise kohustus. PKS § 105 lg 2 järgi peavad alaealist last eelkõige ülal

pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus.

PKS § 106 lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske

saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sätte mõtteks on

tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses

järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu

vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades

ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Vanavanemal tekib

selle sätte järgi asenduskohustus ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja

temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud

tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11).

Maakohus leidis, et kuivõrd elatis hagejate ülalpidamiseks täitemenetluses laekub osaliselt (igakuiselt

½ kuupalga alammäärast), ei ole täitemenetlus viinud soovitud tulemuseni üksnes osaliselt. PKS

§ 106 lg 2 alusel tuleb elatise hagi lahendamisel arvestada sellega, et vähemalt poole kuupalga

alamäära osas on vanem ülalpidamiskohustust täitnud ning selles ulatuses kostjatel asenduskohustus

puudub.

Maakohus leidis, et kostjad vabanevad ülalpidamiskohustusest PKS § 102 lg 1 alusel majanduslikku

olukorra tõttu, kuna neil puuvad rahalised vahendid elatise maksmiseks. Kostjad on osaliselt

töövõimetud (tl 23–24, 32–33). Kostja I sissetulek ajavahemikus 1. september 2014. a kuni 31. august

2015. a on olnud 917 eurot 38 senti, s.o keskmiselt 76 eurot 45 senti kuus (tl 49) ning kostja II

sissetulek samas ajavahemikus on olnud 1 012 eurot 26 senti, s.o keskmiselt 84 eurot 35 senti kuus

(tl 51). Kostjale I kuulub korteriomand XXXXX (registriosa nr XXXX), mida kostjad kasutavad oma

elukohana. Kostjale II kuuluvad sõiduautod Ford Fiesta, ehitusaasta 1988 ning Audi 80, ehitusaasta

1991, mis on ilmselt väheväärtuslikud. Samuti on registris nimetatud sõidukitele kohtutäiturite poolt

seatud võõrandamise keelumärked. Kostjate poolt töövõimetuspensionina saadavad summad on

niivõrd väikesed, et puudub kahtlus, et hagejatele ülalpidamise andmisega saab kahjustatud kostjate

enda ülalpidamine. Kostja I arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksed on kantud kohtutäiturile

E.G.i kohustuse täitmiseks täiteasjas nr 072/2014/156, milles sissenõudjateks on hagejad (tl 28–29).

Maakohus märkis, et tulenevalt PKS § 105 lg-st 3 täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid, mistõttu ei saaks kostjate vastu solidaarnõuet esitada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjatel vara, mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita.

Kostjatel on varjatud sissetulekud, kostja I teeb oma arveldusarvele sissemakseid 20–200 eurot kuus.

Kostjad on võimelised tasuma sissetulekuga võrreldes suuri arveid. Vaatamata saadava pensioni

suurusele ei taotle kostjad toimetulekutoetust. Maakohus ei ole kostjate pangakonto väljavõtteid

põhjalikult analüüsinud.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud

poolte endi kanda.

Vastuse kohaselt on vanavanemate ülalpidamiskohustus asenduskohustus juhul, kui lapse vanemalt

ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hagejate isa töötab ja maksab elatist 300 eurot kuus. Kostjate

majanduslik olukord ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita. Kostjatel ei ole varjatud

sissetulekuid, vastupidised hagejate väited on tõendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu

16. oktoobri 2015. a otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostjate poolt

vastusele apellatsioonkaebusele lisatud kostjate pangakonto väljavõtted, Sotsiaalkindlustusameti

otsused kostjatel püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, koopiad kostjate pensionitunnistustest ning

Eesti Töötukassa teatise kostjale I makstava töötutoetuse kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et

tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

7. Hagejad on esitanud maakohtule nõude kostjate vastu elatise saamiseks PKS §-de 105 ja 106 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on PKS § 105 lg-s 2 ja § 106 lg-s 2 sätestatud eeldused kostjatelt

asenduskohustusena elatise saamiseks täidetud. PKS § 105 lg 2 järgi annab lähema astme sugulane

ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. PKS § 106 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui isikult, kes on

esimeses järjekorras kohustatud elatist andma, ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on

ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.

Vaidlust ei ole, et hagejate isa vastu esitatud nõue on kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja

mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna

vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Sellest tulenevalt on kostjatel tekkinud

asenduskohustus.

Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hagejate isa vähemalt osaliselt täidab ülalpidamiskohustust, s.o

poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga ulatuses, ei saa hagejad nõuda kostjatelt

elatist miinimumsummas. Kuigi kostjad vastuses apellatsioonkaebusele väitsid, et hagejate isa täidab

elatise kohustust igakuiselt 300 euro ulatuses, on nimetatud väide tõendamata.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata, kuna kostjate

varaline seisund ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita. Kui ühe vanema asemel täidavad lapse

ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased, s.o vanavanemad, siis peavad ka

nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad

ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102

lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-

11, p 20). Sellest tulenevalt on maakohus õigesti märkinud, et hagejad ei saa nõuda kostjatelt

solidaarselt ülalpidamiskohustuse täitmist.

Kostja I on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 50%. Kostja II on samuti osaliselt

töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 40% (tl 83 jj).

Hagejate väitel on kostjatel varjatud sissetulekud, millest nad saaksid ülalpidamiskohustust täita.

Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud väite tõendamata. Kostja I 5. oktoobril 2015. a kohtuistungil

antud kinnitus selle kohta, et hagejate isa kannab kostja I arvele raha, millest täidetakse elatise

kohustust täitemenetluses on kooskõlas kostja I pangakonto väljavõttega. Maakohus on õigesti

märkinud, et kostja I arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksed on kantud kohtutäiturile laste isa

kohustuse täitmiseks täteasjas nr 072/2014/156. Maakohtus kostja I sissetulekute kohta esitatud ja

kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt on kostja I sissetulekuks pension ning töötasu 150 eurot kuus.

Ringkonnakohtule esitatud tõendite (tl 83) kohaselt saab kostja I pensioni 79 eurot 19 senti kuus,

alates 15. septembrist 2015. a on ta võetud töötuna arvele ning saab töötutoetust, mis oli oktoobris

2015. a 64 eurot 16 senti ning novembris 2015. a 112 eurot 28 senti. Ringkonnakohtu hinnangul ei

tõenda kostja I pangakonto väljavõte hagejate väidet täiendava sissetuleku kohta. Vastavalt kostja I

28. aprilli 2015. a töölepingu p-le 4.2. (tl 30) sai kostja I töötasu sularahas kätte, kuid hagejad ei ole

esitanud tõendeid, et need maksed oleksid muutnud kostja võimet hagejaid ülal pidada. Kuivõrd alates

15. septembrist 2015. a on kostja I võetud töötuna arvele, ei saa kostja I enam töötasu. Kostjale I

makstav töötutoetus ei suurenda ringkonnakohtu hinnangul kostja I sissetulekut, s.o pensioni, sellises

ulatuses, et hagi rahuldamine kostja I vastu oleks isegi osaliselt põhjendatud.

Kostja II sissetulekuks on pension 63 eurot 35 senti. Kostja II kinnitas, et ta aeg-ajalt saab täiendavat

töötasu, kuid see ei ole püsiva iseloomuga. Kostja II esitatud pangakonto väljavõtte (tl 81–82)

kohaselt saab kostja II kolmandatelt isikutelt, sh käsunduslepingu alusel tasusid, kuid need jäävad

vahemikku 112–196 eurot 80 senti. Lisaks kostja II poolt saadavale pensionile ei ole kostja II täiendav

teenitud sissetulek piisav, et hagejate nõuet kostja II vastu kasvõi osaliselt rahuldada.

Kostjad on kinnitanud, et nende sissetulekud kuluvad nende vajaduste katteks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna esitatud tõendid alust arvata, nagu ei oleks kostjate kulud seotud nende enda

ülalpidamisega või ebamõistlikud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et kostjad tasuvad

ebamõistlikult suuri arveid. Kostjate pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostjatel ei ole rahaliste

vahendite püsivat märkimisväärset ülejääki. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et

kostjatele ei kuulu sellist vallas- või kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik

kasutada hagejate ülalpidamiseks ning hagejate vastupidised väited on tõendamata. Põhjendamatu on

hagejate väide, et kostjad peaksid taotlema toimetulekutoetust ning asjaolu, et nad seda ei taotle viitab

nende varjatud sissetulekutele. Toimetulekutoetuse taotlemise ja saamise korral on see praegusel

juhul eelkõige mõeldud inimese enda vajaduste katteks, aga mitte hagejate suhtes

ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude jaotamisel ning leiab, et ei ole

alust jaotada menetluskulud ringkonnakohtus maakohtu jaotusest erinevalt. Ringkonnakohus jätab

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke