2-15-5432/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5432

Tsiviilasi

E.E. hagi E.E. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

950 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.E.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): E.E. (isikukood XXXXXXX), lepinguline

esindaja Armand Mark

Vastustaja (hageja): E.E. (isikukood XXXXXXXX), seaduslik

esindaja T.A., lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsus

osaliselt tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks

väljamõistetud

summa

suuruse

osas

(resolutsiooni

punkt 2) ja osas, millega mõisteti välja E.E.ilt elatis E.E.i

kasuks keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni (resolutsiooni punkt 3).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista E.E.ilt

E.E.i kasuks ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates

06.04.2015 kuni 01.02.2016 elatis ühekordse summana

491,67 eurot ja alates 01.02.2016 igakuiselt elatis 50 eurot

kuni E.E.i täisealiseks saamiseni 30.06.2027; jätta

rahuldamata E.E.i nõue E.E.i vastu tagasiulatuva

ülalpidamise väljamõistmiseks ning jätta läbi vaatamata

E.E.i hagi E.E.i vastu elatise väljamõistmiseks, kui E.E.

täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse

omandamist

põhikoolis,

gümnaasiumis

või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsus

muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Välja

mõista

E.E.ilt

E.E.i

kasuks

ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates 06.04.2015 kuni

01.02.2016 elatis ühekordse summana 491,67 eurot.

3.3. Välja mõista E.E.ilt E.E.i kasuks alates 01.02.2016

igakuine elatis 50 eurot kuni E.E.i täisealiseks saamiseni

30.06.2027.

3.4. Jätta rahuldamata E.E.i nõue E.E.i vastu tagasiulatuva

ülalpidamise väljamõistmiseks.

3.5. Jätta läbi vaatamata E.E.i nõue E.E.i vastu elatise

väljamõistmiseks, kui E.E. täisealiseks saanuna jätkab

põhi-

või

keskhariduse

omandamist

põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem

kui 21-aastaseks saamiseni.

3.6. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade

kandmisega T.A. kontole nr XXXXXXXXX, selgitusega

„elatis lapsele“. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu

eest ette kuu viimaseks kuupäevaks.

3.7. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.E. (hageja) esitas 6. aprillil 2014 Tartu Maakohtule hagi E.E.i (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2014

kuni 31. detsembrini 2014 summas 177,50 eurot kuus (kokku 1597,50 eurot), alates 1.

jaanuarist 2015 kuni 30. aprillini 2015 summas 195 eurot kuus (kokku 780 eurot) ning alates 1.

maist 2015 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o 30. juunini 2027) või kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse

omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

Hagiavalduses märgitu kohaselt elab hageja koos emaga. Kostja ei ole hagejale elatist maksnud.

Hageja soovib, et kostja maksaks talle elatist tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2014. Hageja kulud

moodustavad 395 eurot kuus. Hageja tugineb PKS § 99 p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2, § 100 lg-le 4,

§ 101 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 108.

2. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Kostjal on töövõime kaotus 80% ulatuses (alates

7. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015) ning tema sissetulekuks on rahvapension

148,88 eurot. Kostja vajab oma haiguse tõttu pidevalt ravimeid. Kostja ülalpidamisel on tema

alaealine poeg K.K. Hageja seaduslik esindaja on 16. novembril 2014 kinnitanud, et ta ei hakka

elatist nõudma. Käesoleval juhul on põhjendatud elatise väljamõistmine alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra, s.o 50 eurot kuus. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt seab kostja äärmiselt

raskesse olukorda ning antud nõue tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis E.E.ilt E.E.i kasuks

välja tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates 1. aprillist 2014 kuni 31. oktoobrini

2015 ühekordse elatise 950 eurot ning igakuise elatise summas 50 eurot alates 1. novembrist 2015

kuni E.E.i täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus määras, et elatise

maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega E.E.i seadusliku esindaja kontole. Elatis

tuleb tasuda järgneva kuu eest ette kuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus tunnistas kohtulahendi

viivitamatult täidetavaks elatise maksmise osas alates 1. novembrist 2015.

Maakohtu põhjenduste kohaselt juhindus maakohus PKS §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108.

Maakohus leidis, et tõendatud on kostja sissetuleku suurus pensioni ja sotsiaaltoetuste näol –

käesoleval ajal kokku 160,20 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal ka teine alaealine laps,

keda ta on kohustatud ülal pidama. Eeldades, et sotsiaaltoetus on määratud sihtotstarbelisena isiku

puudest tingitud lisakulutuste katmiseks, peab kostja kasutama ühetaoliselt enda ja laste

ülalpidamiseks oma pensioni (126,70 eurot). Seega peaks kostja andma alaealisele lapsele

ülalpidamist vähemalt 42 euro ulatuses kuus (126,70/3). Kostja poolt esitatud vastuväidete ning

tõendite alusel on lähtudes PKS § 102 lg 2 neljandast lausest võimalik hageja kasuks

väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra kostja poolt taotletud

ulatuseni ehk 50 euroni kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. E.E. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsuse

tühistamist resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas. Apellant palus sõnastada maakohtu otsuse resolutsiooni

p 3 järgmiselt: „Välja mõista E.E.ilt E.E.i kasuks igakuine elatis summas 50 eurot alates 1. maist

2015 kuni E.E.i täisealiseks saamiseni 30.06.2027 või E.E.i poolt täisealiseks saanuna jätkamisel

keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õpingute lõpuni, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni“.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei nõustu apellant maakohtu otsuse resolutsiooniga osas, millega kostjalt mõisteti välja kokku

elatis 950 eurot tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2014. Apellant viitab Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-136-13 p-le 12. Hageja ei ole aasta tagasiulatuvalt kostja vastu nõuet esitanud. Hageja

seaduslik esindaja on 16. novembril 2014 isegi kinnitanud, et ta ei hakka elatist nõudma. Elatise

väljamõistmine tagasiulatuvalt seab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning on kostjale

ebamõistlikult koormav olukorras, kus kostja sissetulekuks on ainult töövõimetuse (80%) tõttu

saadav rahvapension 148,98 eurot kuus. Pensioni arvelt tuleb ülal pidada kostjaga koos elavat

alaealist last K.K., tasuda igakuiselt elatist hagejale 50 eurot kuus ja ka ennast ülal pidada.

Maakohtu otsust ei ole selles osas võimalik täita;

2) ei tulene otsuse resolutsiooni p-st 3 üheselt ja selgesõnaliselt PKS § 97 lg-s 2 sätestatud mõte,

et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse

omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Juhul, kui hageja täisealiseks

saades jätkab õpinguid eelnimetatud õppeasutuses ja kostja vabatahtlikult elatist ei maksa, on

hageja ise õigustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole.

5. E.E. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kostjale teada, et tal on laps ning sellega seoses lasub tal kohustus last ülal pidada. Kuivõrd

kostja ei ole oma kohustust täitnud, on loomulik, et temalt mõistetakse elatis välja ka

tagasiulatuvalt. Käesoleval ajal peab last ülal hageja ema elukaaslane, sest hageja ema ei saa tööl

käia:

2) viitab vastustaja TMS § 132 lg-le 1¹. Elatis tuleb välja mõista kohtu poolt määratud suuruses

alates hagi esitamisest. Kui antud ajahetkel ei saa kostjalt võlgnevust sisse nõuda, ei ole välistatud

selle sissenõudmine tulevikus. Kostja ei ole eluaegne invaliid. Hageja andmetel on kostjal ka muid

sissetulekuid, mille legaliseerides oleks võimalik võlgnevust sisse nõuda. Elatise tagasiulatuv

sissenõudmine ei sea kostjat raskemasse olukorda, kui seadus seda võimaldab. Vastavalt PKS

§-le 102 peab kostja oma pensioni hagejaga jagama;

3) on maakohus õigesti kohaldanud PKS § 97 p 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2015 otsuse osaliselt tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse

täitmiseks väljamõistetud summa osas (resolutsiooni punkt 2) ja osas, millega mõisteti välja E.E.ilt

elatis E.E.i kasuks keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte

kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni (resolutsiooni punkt 3) ning teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega mõistab välja E.E.ilt E.E.i kasuks ülalpidamiskohustuse täitmiseks alates

06.04.2015 kuni 01.02.2016 elatise summas 491,67 eurot ja alates 01.02.2016 igakuiselt elatise 50

eurot kuni E.E.i täisealiseks saamiseni 30.06.2027; jätab rahuldamata E.E.i nõude E.E.i vastu

tagasiulatuva ülalpidamise väljamõistmiseks ning jätab läbi vaatamata E.E.i nõude E.E.i vastu

elatise väljamõistmiseks, kui E.E. täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis tagasiulatuvalt

kostjalt välja hageja kasuks ülalpidamiskohustuse täitmiseks ühekordse summana elatise 950 eurot

(resolutsiooni punkt 2) ja mõistis välja elatise keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (resolutsiooni punkt 3).

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud elatise suuruses 50 eurot kuus väljamõistmist 01.05.2015

kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.06.2027.

7. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on ennatlikult rahuldanud hageja

nõude ja mõistnud välja elatise lapsele keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (resolutsiooni punkt 3).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 13 asunud seisukohale, et „Alaealise lapse ülalpidamise

kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte

järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda

teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanud

lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on

täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud

vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude

vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97

p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude

esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole

teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud

asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid,

sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Seetõttu

ei ole sellise hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi menetlusse võtmisest

võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.“

Käesoleval juhul on hageja sündinud 30.06.2009 ning tegemist on alaealise lapsega, kes on

õigustatud saama ülalpidamist PKS § 97 p 1 alusel. Tegemist ei ole lapsega, kes täisealisena

omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (PKS § 97 p 2 redaktsioon

alates 01.10.2015). Maakohus, märkides vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3, et mõistab

välja elatise kostjalt hageja kasuks kuni keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on ebaõigesti kohaldanud PKS

§ 97 p-i 2, sest käesoleval ajal ei ole täidetud PKS § 97 p-i 2 kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohast,

tuleb vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 3 osaliselt tühistada osas, milles mõisteti kostjalt

välja hageja kasuks igakuuline elatis keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ning hagi tuleb selles osas

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

8. Apellandi väite kohaselt mõistis maakohus ebaõigesti kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates

1. aprillist 2014.

Nähtuvalt hagiavaldusest (esitatud maakohtule 06.04.2015) on hageja taotlenud kostjalt elatise

väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.04.2014. Maakohus on nõude rahuldanud ning välja

mõistnud elatise tagasiulatuvalt alates 01.04.2014. Maakohtu põhjenduse tagasiulatuva

ülalpidamise väljamõistmiseks otsuses puuduvad.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Tulenevalt PKS §-st 108 oli hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat ülalpidamist alates 06.04.2014

(mitte 01.04.2014), sest elatishagi maakohtule esitati 06.04.2015.

9. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „PKS § 108 järgi võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi

hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu

arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.“

Sama lahendi p-s 14 on Riigikohus märkinud, et „Kolleegiumi arvates tuleb aga elatist

tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida

vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda

põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud

seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik

saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku

muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest

välja mõista väiksema elatise.“

10. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on hageja seaduslik esindaja 16. novembril 2014

Facebookis kinnitanud, et ta ei hakka elatist nõudma, ning samuti seab elatise väljamõistmine

tagasiulatuvalt kostja äärmiselt raskesse olukorda ja on talle ebamõistlikult koormav, sest kostja

sissetulekuks on ainult töövõimetuse (80%) tõttu saadav rahvapension 148,98 eurot kuus ning

pensioni arvelt tuleb ülal pidada veel kostjaga kooselavat alaealist last KK.. Apellant ei ole

esitanud vastuväiteid seoses sellega, et ta oleks vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitnud.

Arvestades elatishagi maakohtule esitamise aega on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat

ülalpidamist alates 06.04.2014. Kostja on esitanud maakohtule kirjavahetuse hageja seadusliku

esindajaga (tl 25), millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja novembris 2014 (täpne kuupäev on

loetamatu) on märkinud: „Mina kedagi tagaajama ei hakka veelvähem raha nõudma, teen valikud

mis antud olukorras tundub parem.“

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja seadusliku esindaja postitusest Facebookis ei

nähtu nõuet elatise maksmiseks. Vastav nõue on esitatud maakohtule hagi esitamisega 06.04.2014

ja asja materjalid ei anna alust asuda seisukohale, et hageja oleks esitanud kostjale elatise nõude

enne hagi esitamist.

11. Maakohus on tuvastanud, et arvestades kostja varalist seisundit, on kostja võimeline maksma

hagejale elatist 50 eurot kuus (ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest). Lähtudes maakohtu poolt

tuvastatud kostja varalisest seisundist, väljamõistetud elatise suurusest 50 eurot kuus ning hageja

seadusliku esindaja seisukohast novembris 2014 (et ta ei hakka kostjalt raha nõudma), leiab

ringkonnakohus, et tagasiulatuv ülalpidamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda,

mille tagajärjel kannataks kostjaga koos elava lapse ülalpidamine. Ringkonnakohus märgib, et

õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud

isik ei suuda tagasiulatuvat ülalpidamisnõuet täita oma varalise seisundi tõttu.

12. Lähtudes kõigist eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuuline

elatis 50 eurot hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest. Alates 06.04.2015 kuni 01.02.2016

on ühekordne elatusraha summas 491,67 eurot (41,67 eurot (aprill 2015) + (9x50=450) = 491,67).

13. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1

alusel menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson