2-15-3572/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit

Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3572

Tsiviilasi

AS hagi Beweship Eesti Aktsiaseltsi vastu juhatuse liikme

tasu,

puhkusetasu,

lisatasu,

töövõimetushüvitise

ja

juhatusest tagasikutsumise hüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2015 otsus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

Beweship Eesti AS apellatsioonkaebus 27 253,27 eurot

AS apellatsioonkaebus 21 288,60 eurot

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

Beweship Eesti AS-i ja AS apellatsioonkaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja advokaat Daniil Savitski

Kostja: Beweship Eesti AS (registrikood 10236666, asukoht

Pärnu mnt 154, 11317 Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Pirkko-Liis Harkmaa ja Lembit Tedder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta

Harju

Maakohtu

30.10.2015

otsus

muutmata

ja

apellatsioonkaebused

rahuldamata.

Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

2(12)

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS (hageja) esitas 06.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Beweship Eesti AS

(kostja) vastu juhatuse liikme tasu, puhkusetasu, lisatasu, töövõimetushüvitise ja

juhatusest tagasikutsumise hüvitise saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt nimetati hageja 18.08.1997 kostja juhatuse liikmeks.

02.10.2001 sõlmisid hageja ja kostja teenistuslepingu, mille alusel asus hageja kostja

juures täitma tegevjuhi ülesandeid, millised on käsitletavad sisuliselt juhatuse liikme

ülesannetena. Hageja juhatuse liikme tasuks oli 3195 eurot. 28.04.2014 kohustati

hagejat allkirjastama kinnitus, millega loeti peatatuks juhatuse liikme lepingust

tulenevate kohustuste täitmine ja keelati viibimine kostja kontoris. 06.05.2014 esitas

kostja Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse, mille alusel kutsuti hageja kostja

juhatusest tagasi. Harju Maakohtu registriosakond tegi kande 13.05.2014, millisest

ajast alates ei ole hageja enam kostja juhatuse liige.

3. Vaatamata juhatusest tagasikutsumisele kehtib hageja ja kostja vaheline leping

tänaseni, kuivõrd see ei ole kostja poolt üles öeldud. Lepingu jätkuvat kehtivust

kinnitab ka see, et hageja täidab alates 28.04.2014 jätkuvalt kostja ees ja kostja nõudel

kohustust olla pidevalt kättesaadav. Järelikult tunnistab kostja lepinguliste suhete

jätkuvat kestmist. Kostja andis hagejale eelviidatud kohustuste täitmiseks ka

ettevõttele

kuuluva

telefoni

koos

ettevõttele

kuuluva

telefoninumbriga

XXXXXXXXX ja selle kasutamise kohustusega. Telefoniaparaati ei ole kostja tagasi

nõudnud, telefoninumber on jätkuvalt aktiivne. Kostja on korduvalt saatnud nimetatud

numbrile hagejale adresseeritud SMS-sõnumeid. Sellise tegevusviisiga tunnistab

kostja lepingulise suhte jätkumist. Pärast hageja juhatusest tagasikutsumist

(13.05.2014) on kostja korduvalt kinnitanud hageja poolt esitatud töövõimetuslehti

Eesti Haigekassale, mis omakorda kinnitab, et kostja tunnistab hagejaga 02.10.2001

sõlmitud juhatuse liikme lepingu kehtivust. Kuni käesoleva hagi koostamiseni ei ole

kostja teinud mingeid muudatusi hageja suhtes riiklikus töötamise registris. See

kinnitab, et kostja ja hageja vahel on kehtiv õigussuhe.

4. Kostja ei ole alates 01.04.2014 täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees. Kuna

juhatuse liikme leping on poolte vahel jätkuvalt kehtiv, on kostja, vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619 kohustatud hagejale maksma selle eest tasu. Seetõttu

palub hageja kostjalt välja mõista:

-juhatuse liikme tasu perioodi 01.04.2014 – 28.02.2015 (11 kuud) eest 19 170 eurot,

mis lähtub igakuisest tasust 3195 eurot ja asjaolust, et viiel kuul üheteistkümnest oli

hageja töövõimetu, st hageja nõuab kuue kuu tasu;

-puhkusehüvitis 532,50 eurot, mis vastab viiele päevale kasutamata puhkusele;

-ajutise töövõimetuse hüvitis 2212,83 eurot, mis jäi hagejal saamata, sest kostja jättis

kinnitamata hageja haiguslehe perioodil 15.10.2014 – 17.11.2014;

3(12)

-tagasikutsumise hüvitis 19 170 eurot, sest pooled on sellises hüvitises kokku leppinud

puhuks, kui hageja kostja juhatusest tagasi kutsutakse ja tagasikutsumine ei olnud

tingitud hagejast;

-lisatasu 3840 eurot, mille alus on nõukogu otsused 2012. ja 2013. aasta kohta;

-põhinõudelt viivis VÕS §-des 94 ja 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Ebaõige on kostja seisukoht,

et leping lõppes hageja juhatusest tagasikutsumisega. Lepingu p-s 10 on öeldud, et

leping kehtib, kui tegevjuht kuulub samal ajal tööandja juhatusse ning käesolev

teenistusleping jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest

tagasi. Käesoleva teenistuslepingu eesmärk ei ole siiski reguleerida juhatuse liikme

vastutust. Seega ei lõppenud pooltevaheline leping kostja poolt hageja juhatuse liikme

tagasikutsumise hetkest, vaid lepingu kehtivus jätkus.

6. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja ja kostja vaheline leping lõppes

28.04.2014 kostja poolt hagejale teavituse edastamisega. Tegemist ei saa olla lepingu

ülesütlemise avaldusega. Nimetatud dokumendist nähtub, et muudeti hageja käsundi

sisu, peatades tema kohustused juhatuse liikmena, kuid kohustas teda samal ajal olema

igal ajal kättesaadav ja osutama kaasabi kostja poolt läbiviidava auditi raames. Ühe

käsundi asendamine teisega ei saa olla võrdsustatav lepingu ülesütlemisega. Ebaõige

on kostja seisukoht, et hageja poolt 28.04.2014 allkirjastatud kinnitus on justkui

tingimuslik ülesütlemise avaldus. Kinnituskirjast ei tulene, et kostjal oli absoluutne ja

konkreetne tahe öelda üles hagejaga sõlmitud leping. 28.04.2014 kinnituskiri on

hagejapoolne tahteavaldus kostjale, mitte vastupidi. Kõik kinnituskirjas sisalduvad

kinnitused ja nõustumused on suunatud hagejalt kostjale. Selliselt ei ole võimalik

asuda kuidagi seisukohale, et hageja poolne tahteavaldus kostjale on kostja poolne

tingimuslik lepingu ülesütlemise avaldus hagejale. Hageja ei saanud iseendaga

lepingut üles öelda. Dokument, mis algab sõnadega käesolevaga mina, AS, kinnitan,

et: ning mille on allkirjastanud hageja isiklikult, ei saa olla muu kui hageja avaldus

kostjale.

7. Kostja väidab, et ta on kasutanud lepingu ülesütlemiseks oma kujundusõigust.

Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa sarnaselt taganemisega anda

kujundusõiguse jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge. 28.04.2014

kinnitusest ei ole võimalik välja lugeda kostja soovi lõpetada hagejaga lepinguline

suhe. Järelikult ei ole kostja kasutanud oma kujundusõigust selgelt ja arusaadavalt,

mistõttu ei saa 28.04.2014 kinnituskirja lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks, isegi

mitte tingimuslikuks avalduseks.

8. 28.04.2014 kinnistuskirja on kostja kirjeldanud kui edasilükkava tingimusega tehingut.

Tingimusliku tehingu puhul ei saa tingimuseks olla asjaolu, mis on saabunud enne

tingimuste seadmist või mis on olemas tingimuse seadmisel ajal, kuid millest

tehingupooled ei teadnud. Kostja tugineb asjaoludele, mis on tuvastatud pärast

28.04.2014, kuid millised leidsid aset enne 28.04.2014. Seega ei ole kostja poolt

edasilükkav tingimus seaduse mõistes lubatud tingimus.

9. 28.04.2014 kinnituskiri ei täida ka käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise eeldusi.

Erakorralise ülesütlemise eeldused tulenevad VÕS §-st 631 ja §-st 196. 28.04.2014 ei

esinenud ühtegi mõjuvat asjaolu, miks kostja oleks võinud hagejaga käsunduslepingu

üles öelda. Kostja küll viitab väidetavatele hageja poolsetele rikkumistele, kuid

väidetavatest rikkumistest teadlikuks sai kostja oluliselt hiljem. Kostja poolt viidatud

väidetavad rikkumised tuvastati mitte varem kui 22.05.2014, s.o kuupäeval, millal

väidetavalt valmis Leinonen OÜ poolt koostatud arvamus. Kostja aga väidab, et leping

on üles öeldud 28.04.2014. Kostja vastav tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS § 196 lg 3

4(12)

mõttega ning oma sisult välistab tingimusliku lepingu ülesütlemist eeldusel „juhul kui

midagi avastatakse“. Alles pärast lepingu ülesütlemist õigustavate asjaolude ilmnemist

algab õigustatud poole mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks, mitte aga enne selliste

asjaolude tuvastamist.

10. Ka kostja alternatiivne lähenemine on ebaõige. Hagejale ei nõudekirja üle antud. Seda

tõendab ka asjaolu, et kostja poolt esitatud dokumendil puudub hageja allkiri. Isegi kui

nimetatud nõudekiri oleks hagejale üle antud, siis nõudekirjast endast ei tulene, et

kostja ütleb nimetatud nõudekirjaga hagejaga sõlmitud teenistuslepingu üles.

Nõudekirjas konstateeritakse fakti, et hageja on kutsutud tagasi juhatuse liikme kohalt,

kuid ei ole väljendatud tahet öelda leping üles. Samuti ei ole nimetatud nõudekirjas

tegelikkuses viidatud ka ühelegi konkreetsele rikkumisele, mida hageja väidetavalt

oleks toime pannud.

11. Hageja ei ole saanud juhatuse liikme tasu 2014. aasta aprilli eest.

12. Hagejal on õigus saada puhkusehüvitist. Lepingu p 8 lg 4 ütleb, et tegevjuhil on õigus

ühe kuu tasulisele puhkusele iga puhkusearvestuse aasta kohta. Nimetatud p-s ei ole

öeldud, et tasustatud puhkusele peab veel eraldi täiendava kirjaliku kokkuleppe

sõlmima. Nimetatud kokkulepe tähendas poolte praktikas, et hagejale võimaldati iga

aasta üks kuu puhkust ning puhkuse ajal säilitati hagejale tasu. Hagejal on kasutamata

5 puhkusepäeva. Teenistuslepingu p 10 lg 4 kohaselt, küsimuste kohta, mida

nimetatud leping ei reguleeri, kohaldatakse Eesti Vabariigi tööõigust reguleerivaid

seadusi ja sätteid. Seega saab asuda seisukohale, et lisaks lepingule endale, reguleerib

pooltevahelist suhet nimetatud küsimuses ka töölepinguseaduse (TLS) § 71, mille

kohaselt lepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata

jäänud, aegumata põhipuhkuse rahas.

13. Hagejal on õigus saada ajutise töövõime hüvitist (ravikindlustuse seadus (RaKS) § 14,

§ 53 lg 4, RaKS § 53 lg-st 5). Kostja on jätnud kinnitamata hageja haiguslehe

haigekassa süsteemis perioodil 15.10.2014 – 17.11.2014. Seetõttu ei saanud hageja

nimetatud perioodi eest hüvitist. Sellega tekitas kostja hagejale kahju saamata jäänud

ajutise töövõimetuse hüvitise näol. Antud juhul kohaldub kostja vastutusele VÕS §

1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 7. Juhul kui eeldada, et tegemist on lepingulise

kohustuse rikkumisega, siis on vastutuse aluseks VÕS § 115 lg 1. Selliselt tuleks

asuda seisukohale, et kuivõrd lepingu kohaselt kuulus tasu maksmisele vastavalt Eesti

seadustele, sealjuures ka sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu tasumine, siis RaKS-st

tulenevad tööandja kohustus muutus automaatselt ka lepingu lahutamatuks osaks.

14. Hagejal on õigus saada juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise hüvitist. Nimetatud

hüvitis ei sõltu lepingu kehtivusest. Nimelt sätestab leping, et hüvitise maksmise

aluseks on teenistussuhte – juhatuse liikmeks olemise - lõppemine, mitte

teenistuslepingu lõpetamine. Hageja nõue tuleneb lepingu p-st 9 lg 5, mille kohaselt

makstakse tegevjuhile sellisel juhul teenistussuhte lõppemisel 6 kuu põhipalgale

vastava summa. Esimeseks nõude eelduseks on teenistussuhte lõppemine. Hageja ei

täida enam kostja juures tegevjuhi ülesandeid. Teiseks eelduseks on see, et suhe

lõppes kostja algatusel hagejast sõltumatul põhjusel. Hageja kutsuti juhatuse liikme

kohalt tagasi kostja initsiatiivil, hageja tegevjuhi ülesanded kostja juures lõppesid

hagejast sõltumatutel põhjustel. Hageja ja kostja vaheline leping kehtib olenemata

asjaolust, kas hageja parasjagu on kostja juhatuse või liige või ei ole. Nimetatu tuleneb

lepingust ja äriseadustiku (ÄS) § 309 lg-st 2.

15. Hagejal on õigus saada lisatasu. Lepingu p 8 lg 2 sätestab, et tegevjuhile makstakse

töötulemustest tingitud lisatasu, mida makstakse vastavalt tööandja majanduslikule

olukorrale vähemalt üks kord aastas. Lepingu kohaselt otsustab makse suuruse

nõukogu. Kostja nõukogu 2012. aasta ja 2013. aasta otsuste p-i 4 kohaselt määrati

5(12)

mõlemal aastal juhatuse esimehele lisatasu 1920 eurot. Lepingu sõnastusest ei ole

võimalik asuda seisukohale, et hagejale makstav lisatasu sisaldus juba kuupalgas.

Ainuüksi sõna „lisatasu“ eeldab endas, et see makstakse lisaks põhipalgale. Samuti

toetab hageja seisukohta asjaolu, et lisatasu maksti siiski ainult üks kord aastas ja seda

vastavalt nõukogu otsusel.

Kostja vastuväited hagile

16. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

17. Kostja ei ole nõudnud hagejalt töö ega tööväliste ülesannete tegemist alates

28.04.2014. Ainus asi, mida kostja on kõnealusel ajaperioodil hagejalt palunud, on

see, et hageja annaks kostjale erakorralise siseauditi lõpuleviimiseks 07.10.2014

selgitusi.

18. Kostja hinnangul lõppes pooltevaheline lepinguline suhe 28.04.2014. Hageja kutsuti

juhatuse liikme kohalt tagasi kostja nõukogu 25.04.2014 otsusega seoses hageja poolt

võimaliku juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ning seetõttu, et hagejat teavitati

28.04.2014, et tema lepinguline suhe kostjaga on peatatud ajaks, mil kostja viib läbi

hageja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tuvastamise erakorralist siseauditit.

28.04.2014 teavituste p-dest 1 ja 4 on võimalik välja lugeda, et kostja ei soovi olla

lepingulises suhtes hagejaga juhul, kui erakorralise siseauditi käigus tuvastatakse, et

hageja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Seega tuleb järeldada, et 28.04.2014

teavitus on lepingu tingimuslik ülesütlemisavaldus. Täpsemalt, TsÜS § 102 lg 3

mõttes äramuutva tingimusega lepingu ülesütlemisavaldus. Kostja uus juhatus ning

erakorralise siseauditi läbiviimisesse kaasatud Leinonen OÜ tuvastasid hageja poolt

märkimisväärses ulatuses juhatuse liikme kohustuste rikkumisi.

19. Kui kohus ei nõustu, et leping öeldi üles 28.04.2014, esitab kostja ka alternatiivse

nägemuse lepingu ülesütlemise kohta. Kuna lepinguline suhe hagejaga peatati

28.04.2014, siis ei olnud hagejal õigust saada alates sellest kuupäevast mistahes tasu.

Pärast siseauditi läbiviimist esitati hagejale 07.10.2014 nõudekiri, milles konstateeriti

erakorralise siseauditi tulemusi ja seda, et hageja on kostja juhatusest tagasi kutsutud

ning et hagejaga sõlmitud leping on lõppenud. Kostja leidis, et 07.10.2014 kuupäevaga

tuleb lugeda 28.04.2014 teatise p-s 4 nimetatud erakorraline siseaudit lõppenuks.

Arvestades VÕS §-s 631 sätestatut, pidi olema hagejale hiljemalt sel kuupäeval selge,

et temaga sõlmitud leping on üles öeldud. 07.10.2014 nõudekirja tuleks seega

käesoleva alternatiivi kohaldamisel käsitleda VÕS § 195 lg 1 mõttes lepingu

ülesütlemisavaldusena. Hageja leidis ebaõigesti, et 07.10.2014 selgituse nõudes ei ole

väljendatud tahet lepingut lõpetada. Selgituste nõude lg-s 2 on sõnaselgelt märgitud, et

eelnevast ajendatult kutsuti Teid Beweshipʾi juhatusest tagasi ja lõpetati ka Teiega

sõlmitud juhatuse liikme leping.

20. Kostja leidis, et VÕS §-s 631, § 195 lg-s 1, § 13 lg-s 2 ja TsÜS § 68 lg-s 3 sätestatust

tulenevalt tuleks lugeda leping üles öelduks isegi juhul, kui kostja ei oleks pärast

28.04.2014 hagejaga üleüldse ühendust võtnud. Järeldusliku ülesütlemise teostamise

seaduspärasust on kinnitanud muu hulgas ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-29-06.

Viidatud lahendi p-s 20 selgitas RKTK, et „võlaõigusseaduse § 195 lg-s 1 ei ole

ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, s.t võimalik on seega ka nt järelduslik

ülesütlemine TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena.“

21. Hageja nõuded on põhjendamatud. Kuivõrd leping öeldi üles 28.04.2014, on selge, et

hagejal ei ole õigust nõuda mistahes juhatuse liikme tasu alates viidatud kuupäevast.

6(12)

22. Ajutise töövõimetuse hüvitis on põhjendamatu. Leping öeldi üles 28.04.2014. Sellest

ning RaKS § 53 lg-st 4 tulenevalt ei olnud kostjal kohustust hageja haiguslehte

kõnealuse perioodi eest kinnitada.

23. Tagasikutsumise hüvitis on põhjendamatu. Lepingu p 9 lg-s 5 märgitud

teenistussuhtena ei ole käsitletav pelgalt kostja juhatusse kuulumine. Seda toetab ka

lepingu p 10 lg-s 3 märgitu, eristades juhatusest tagasikutsumist ülejäänud

teenistussuhtest. Kuivõrd hageja kutsuti juhatusest tagasi ning temaga sõlmitud leping

öeldi üles juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu, ei oleks hagejal mistahes juhul

õigust nõuda ei tema juhatusest tagasikutsumise ega ka lepingu ülesütlemise eest

lepingu p 9 lg 5 alusel hüvitist.

24. Puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Lepingu p 8 lg-s 4 sätestatu kohasel oli

hagejal lepingu kehtivusajal õigus ühe kuu ulatuses tasulisele puhkusele eeldusel, et

selles lepitakse lepingu osapoolte vahel eelnevalt kokku. Eeltoodu kohaselt ei ole

hagejal õigus saada hüvitist kasutamata puhkuse eest lepingu lõppemise korral.

Tasustatud puhkuse kasutamise õigus oleks hagejal tekkinud vastavalt lepingu p 8 lg-s

4 sätestatule üksnes juhul, kui hageja ja kostja oleksid selles eelnevalt kokku leppinud.

25. Lisatasu nõue on põhjendamatu. Nõukogu 13.06.2012 ja 08.04.2013 otsustega ei

määratud hagejale lepingu p 8 lg 2 mõttes töötulemustest tingitud lisatasusid.

Pooltevahelise praktika kohaselt ei tasutud hagejale ega ka teistele kostja juhatuse

liikmetele viidatud otsuste alusel täiendavat tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise

eest. Kõnealune hüvitis sisaldus igakuiselt makstavas juhatuse liikme tasus.

26. Ka on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja põhjustas ise

olukorra, kus juhatuse liikme leping temaga tuli lõpetada.

27. Kostja esitas 14.09.2015 menetlusliku tasaarvestuse avalduse summas 2568 eurot.

Kostja tõi välja, et ta kandis kohtueelseid kulusid selles summas põhjusel, et oli

sunnitud tellima õigusabiteenuseid seoses hageja kui juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega. Kostja soovib nimetatud summa tasaarvestada juhatuse liikme tasuga

2014. aasta aprilli eest.

Esimese astme kohtu otsus

28. Harju Maakohtu 30.10.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja 26 552,35 eurot (sh juhatuse liikme tasu perioodi 01.04.2014 –

28.02.2015 eest 19 170 eurot, ajutise töövõimetuse kahjuhüvitis 2212,83 eurot,

lisatasu aastate 2012 ja 2013 eest 3840 eurot ning viivis 1329,52 eurot) ja viivis

põhivõlalt (25 222,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

31.10.2015 kuni tasumiseni.

29. Maakohus leidis, et juhatuse liikme leping ei ole lõppenud. Vastavalt ÄS § 309 lg 3

teisele lausele ei lõpeta aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasikutsumine temaga sõlmitud

juhatuse liikme lepingut. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise

materiaalsed (VÕS § 631, ÄS § 309 lg 3), kui ka formaalsed (VÕS § 195 lg 1, TsÜS

§ 69 lg-d 1 ja 2) eeldused. 28.04.2014 teade ei väljenda kostja tahet (TsÜS § 69 lg 1).

Kõnealune teade on vormistatud hageja nimel antud kinnitusena ja selle allkirjastas

ainult hageja. Mõistlik isik ei pea temale allkirjastamiseks antud kinnituse puhul

käsitlema kinnituses sisalduvaid väiteid teise lepingupoole tahteavaldusena. Seega ei

saa 28.04.2014 teade olla kostja avaldus lepingu ülesütlemiseks.

30. Kostja 07.10.2014 nõudekirja ei saa lugeda hagejale kättetoimetatuks (TsÜS § 69

lg 2). Kostja juhatuse liikme kirjalikku seletust ei saa kohus käsitleda tõendina, sest

TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi on poole seletus hagimenetluses tõendiks üksnes

juhul, kui see on antud vande all. Nõukogu liikme seletus seevastu saab olla

dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 tähenduses, aga sellel ei ole samasugust

7(12)

menetluslikku tähendust nagu tunnistaja ütlusel. Kuna kostja nõukogu liige on

eeldatavasti huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks ja järgib samu seisukohti

nagu on menetluses esile toonud kostja, aga tema kirjaliku seletuse usaldusväärsust ei

saa sel viisil kontrollida nagu tunnistajat küsitledes, siis ei ole kõnealune tõend kostja

väite tõendamiseks piisav. Järelikult ei ole kostja tõendanud suulise tahteavalduse

tegemist ega kirjaliku avalduse andmist hagejale sel viisil, et hagejal oleks olnud

mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda. Seega tuvastas kohus, et hageja ei ole kätte

saanud 07.10.2014 nõudekirjas sisalduvaid tahteavaldusi. Seetõttu ei saanud lepingu

ülesütlemine toimuda ka kõnealuse kirjaga.

31. Kuna kummagi väidetava ülesütlemise puhul ei ole formaalsed eeldused täidetud, siis

ei ole vaja kontrollida ülesütlemise materiaalseid eeldusi.

32. Seega leidis kohus, et nõue juhatuse liikme tasu saamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada summas 19 170 eurot.

33. Maakohus leidis, et puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Töösuhte puhul näeb

sellise kohustuse tööandjale ette TLS § 71, aga sama seaduse § 1 lg 5 tõttu ei saa

töölepingu kohta sätestatut kohaldada juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule.

Lepingus ega VÕS käsundit reguleerivates sätetes sama sisuga tingimust ega normi ei

sisaldu. Kohus ei nõustunud hagejaga, et lepingu p 10 lg-s 4 sisalduv viide Eesti

Vabariigi tööõigusele hõlmab ka kohustust hüvitada kasutamata põhipuhkus. Seetõttu

saaks hageja nõue olla edukas, kui pooled oleksid kasutamata põhipuhkuse

hüvitamises kokku leppinud, aga sellist kokkulepet ei ole hageja esile toonud.

34. Nõue ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks on põhjendatud. Ajutise töövõimetuse

hüvitise nõude kvalifitseeris kohus kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel.

Kuigi töövõimetuslehele kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale RaKS § 53 lg-st 4

või lisaks ka lg-st 5¹, siis on sellise kohustuse tekkimise eelduseks pooltevaheline

lepinguline suhe. Sellises olukorras on hageja kahju hüvitamise nõue olemuselt

lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt RaKS

§ 53 lg-st 5 maksab haigekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandaja teeb

nõutud kanded 90 päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Seetõttu puudub

hagejal võimalus saada töövõimetushüvitist muul viisil kui kahju hüvitisena kostjalt.

Täidetud on kahju hüvitamise eeldused, st hagejal tekkis kahju summas 2212,83 eurot

töövõimetushüvitise saamata jäämise tõttu, kahju põhjustas kostja tegevusetus

töövõimetuslehele kannete tegemata jätmisel, sellise kahju hüvitamine on hõlmatud

lepingu eesmärgiga ja kahju pidi olema kostjale ettenähtav.

35. Tagasikutsumise hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Nõude rahuldamise eeldused on

teenistussuhte lõppemine ja selle toimumine kostja algatusel hagejast sõltumatul

põhjusel. Kohus tõlgendab lepingu p 9 alap 5 esimese lõigu sõnastust sel viisil, et

pooled soovisid reguleerida õigusi ja kohustusi lepingu lõppemisel, sest sisu poolest

annab tingimus juhatuse liikmele tavapärase tagatise teatavaks ajaks pärast

aktsiaseltsist saadava sissetuleku lõppemist. Kõnealuse lepingutingimuse sõnastus on

küll mõneti ebaselge (lause esimeses pooles kasutatakse sõna „päättyessä” ja teises

pooles „katkaistaan”), aga pooled ei ole toonud esile ega tõendanud muud tahet

lepingu sõlmimisel peale kohtu antud tõlgenduse. Kohus ei tuvastanud juhatuse liikme

tasu nõude lahendamisel, et pooltevaheline leping oleks lõppenud, seega on siinkohal

uuritava nõudeosa esmane eeldus täitmata ja kuue kuu põhitasule vastav hüvitis jääb

kostjalt välja mõistmata. Neil kaalutlustel ei ole kohtul ka vaja hinnata poolte väiteid

selle kohta, kellest tingituna leping oleks lõppenud.

36. Lisatasu nõue on põhjendatud. Lisatasu nõue lähtub lepingu p 8 alap-st 2 ja kostja

nõukogu kahest otsusest, millega määrati hagejale lisatasu. Kostja väitel ei tulnud tal

lisatasu maksta, sest see sisaldus juba nn põhitasus. Kohus nõustus hagejaga, et

8(12)

lepingus sisalduva kõnealuse kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei

sisaldunud lisatasu juhatuse liikme igakuises tasus.

37. Kostja tasaarvestus ei ole edukas. Kostja poolt välja toodud tasaarvestuseks kasutatava

nõude puhul peavad olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused, sh peab

hüvitist nõudval poolel olema tekkinud kahju. Kostja esitas tasaarvestuseks kasutatava

nõudesumma kohta arve ja kulude arvestuse, millel õigusabiteenuse eest maksjaks on

märgitud Oy Beweship Ab asukohaga Nuolikuja 8, Vantaa, Soome. Ühtegi tõendit

kostjal kõnealuses summas rahalise kohustuse tekkimise kohta kohtule ei esitatud.

Seetõttu ei tuvastanud kohus, et kostja oleks tekkinud kahju summas 2568 eurot ja

kostja ei saa nõuda selle summa hüvitamist hagejalt.

38. Kohus ei nõustunud kostjaga nagu oleks hageja edukad nõuded vastuolus hea usu

põhimõttega. Ükski kostja esile toodud asjaolu ega väide pole selline, mis välistaks

hageja õiguse nõuda kostjalt lepingu täitmist ning selle kohustuse rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamist. Kui kostja leidis, et hageja ei juhi kostjat õigesti, siis oli

tal võimalus juhatuse liikme leping lõpetada, aga sellist lõpetamist kohus ei

tuvastanud. Võttes hagejalt allkirja 28.04.2014 kinnituskirjale ja jätkates hageja

töövõimetuslehtede aktsepteerimist ka pärast nimetatud kuupäeva avaldas kostja

selgelt, et ta soovib pooltevahelise lepingulise suhte jätkumist. Kui sellise soovi

põhjus ka oli võimaldada tõhusamat sisekontrolli, siis ei muuda see hageja nõudeid

pahauskseteks. Kostja äriühinguna pidi ilmutama mõistlikku hoolt lepingu lõpetamise

tahte väljendamisel ja vastava tahteavalduse teisele lepingupoolele kättetoimetamisel.

39. Maakohus jättis kohtuvälised kulud poolt endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus

leidis, et siiski on põhjendatud jaotada kohtukulud sama sätte alusel vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele. Hageja nõudis põhivõlana summat 44 925,33 eurot, millest

kuulub rahuldamisele 25 222,83 eurot ehk 56%. Seetõttu jääb kohtukuludest 56%

kostja kanda ja 44% kannab hageja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg 1

p-st 1 ning § 138 lg-st 2 määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 56%

hagi esitamisel tasutud riigilõivust, st summas 560 eurot. Poolte menetluskulude

nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide kohaselt ei ole muid kohtukulusid tekkinud.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist. Ülejäänud menetluskulusid

maakohtus ei tule pooltel vastastikku hüvitada.

Hageja apellatsioonkaebus

40. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata ning teha ringkonnakohtul asjas uus otsus, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 532,50 eurot, tagasikutsumise hüvitis

19 170 eurot ning täiendav viivis seisuga 30.10.2015 summas 1038,54 eurot ja jätta

kõik menetluskulud kostja kanda.

41. Poolte vahel oli kokkulepe puhkusehüvitise maksmiseks. Hageja hinnangul on lepingu

p 10 lg 4 ja TLS § 71 koosmõjus ilmne, et poolte vahel oli kasutamata põhipuhkuse

hüvitamises kokkulepe olemas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis

puhkusehüvitise nõude rahuldamata.

42. Hagejal on õigus tagasikutsumise hüvitise saamiseks. Nimetatud nõude rahuldamine ei

ole seotud lepingu kui terviku kehtivusega. Tagasikutsumise hüvitist ei ole seotud

juhatuse liikme lepingu lõppemisega, vaid juhatuse liikmeks olemise faktilise

asjaoluga. Tagasikutsumise hüvitise aluseks on juhatusest tagasikutsumise fakt ning

asjaolu, et tagasikutsumine leiab aset hagejast sõltumatutel põhjustel. Mõlemad

eeldused on täidetud.

9(12)

43. Kuna kohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõuded kogusummas 19

702,50 eurot (19 170 + 532,50), on kohus jätnud põhjendamatult rahuldamata ka

täiendava viivise nõude. Seisuga 30.10.2015 oleks sisse nõutavaks muutunud viivis

2368,06 eurot (44 925,33 × 8,05% × 239 / 365) ehk 1038,54 eurot rohkem kui

maakohus välja mõistis.

Kostja apellatsioonkaebus

44. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi

rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hageja nõue juhatuse liikme tasu

(perioodi eest 29.04.2014 - 28.02.2015), ajutise töövõimetuse kahjuhüvitise ja

lisatasude väljamõistmiseks rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei vaidlusta juhatuse liikme tasu perioodi eest 01.04.2014 - 28.04.2014.

45. Maakohus leidis ebaõigesti, et juhatuse liikme lepingut ei öeldud üles 28.04.2014.

Teatist tuleb käsitleda äramuutva tingimusega ülesütlemisavaldusena TsÜS § 102 lg 3

mõttes, kuivõrd leping oli vastavalt teatise p-des 1 ja 4 märgitule alates 28.04.2014

peatatud, st tingimuslikult üles öeldud. Maakohus andis teatisele väära õigusliku

hinnangu, kui leidis, et teatis ei väljendanud kostja tahet. Teatis koostati ja

presenteeriti hagejale kostja poolt 28.04.2014. Seda tõendab kostja 14.09.2015

seisukoha lisaks 2 olev Advokaadibüroo COBALT arve nr 1504242, mille

spetsifikatsiooni esimeselt realt nähtub, et kostja esindaja on kulutanud 0,8 h teatise

koostamisele ning teisel realt see, et kostja lepinguline esindaja viibis 3,5 h

koosolekul, mille raames muu hulgas presenteeriti teatis hagejale. Olukorras, kus

teatise on koostanud kostja, on ilmselge, et viimane sisaldas kostja tahet. See, et teatise

on allkirjastanud üksnes hageja, ei muuda teatist üksnes hageja tahteavalduseks.

Kostja esindaja allkirja puudumine teatiselt ei välista selle käsitlemist lepingu

ülesütlemisavaldusena VÕS § 195 lg 1 mõttes, kuivõrd viimase suhtes ei ole

kehtestatud seadusjärgseid vorminõudeid. Teatise näol on tegemist tahteavalduste

vahetamise teel sõlmitud kokkuleppega, milles kostja heitis hagejale ette selles

loetletud rikkumiste toime panemist ning ütles TsÜS § 102 lg-s 3 nimetatud viisil

28.04.2014 seisuga üles hagejaga sõlmitud lepingu ja hageja vastukaaluks kinnitas

teatise allkirjastamisega selle kättesaamist ning nõustus andma erakorralise siseauditi

läbiviimiseks kirjalikke selgitusi. Olukorras, kus pärast 28.04.2014 ei osutanud hageja

kostjale enam mistahes lepingu järgseid teenuseid ega näidanud kordagi üles isegi

soovi mistahes teenuseid osutada ning kostja ei palunud hagejalt nimetatud teenuste

osutamist, on üheselt selge, et poolte vaheline lepinguline suhe lõppes 28.04.2014.

Lepinguid võib üles öelda isegi kaudse ülesütlemisavaldusega (vt RKTKo 3-2-1-143-

09 p 14).

46. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et hageja sõlmitud juhatuse liikme leping

ei ole alternatiivselt üles öeldud 07.10.2014. Selgituste nõudes on sõnaselgelt

konstateeritud, et leping on üles öeldud. Kostja esitas selgituste nõude 07.10.2014

toimunud nõupidamisel hagejale ja tema esindaja MK-le, mille nimetatud isikud said

terve nõupidamise ajaks enda valdusesse, mis loeti nende poolt läbi ning mille sisu

arutati nõupidamise käigus. Kostja on täitnud kõik TsMS § 230 lg-st 1 tulenevad

nõuded tõendamaks selgituste nõude kättetoimetamist hagejale. Kostja esitas kohtule

oma 14.09.2015 seisukoha lisana 10.09.2015 kinnituskirja, mille on allkirjastanud

kaks isikut, kes viibisid 07.10.2014 nõupidamisel hageja ja tema esindaja Madis

Kiisaga. Kinnituskiri on allkirjastatud kostja juhatuse liikme Hr. JM ning nõukogu

esimehe Hr. BW poolt. Hr. BW poolt antud kinnitust tuleb vastavalt RKTKo 3-2-1-74-

11 p-s 26 märgitule käsitleda TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendina, kuivõrd

Hr. BW ei ole kostja seaduslik esindaja. Arusamatuks jääb maakohtu seisukoht, et

10(12)

kinnituskiri ei ole piisav selleks, et tõendada selgituste nõude kättetoimetamist

hagejale. Kostjal ei olnud ühtegi teist mõistlikku võimalust selgituste nõude

kättetoimetamist hagejale tõendada. Maakohus ei viidanud kordagi pärast kostja poolt

kinnituskirja kohtule esitamist sellele, et kinnituskirjas märgitu ei tõenda selgituste

nõude kättetoimetamist kohtu hinnangul piisavalt. Selles aspektis oli kohtuotsus

üllatuslik. Juhul, kui maakohus oleks sellele viidanud, oleks kostja taotlenud Hr. BW

tunnistajana üle kuulamist. Ka on hageja soovinud menetluse kestel viia kohut

eksitusse seoses selgituste nõude kättesaamisega.

47. Selgituste nõuet ei jäetud hageja kätte, sest hageja keeldus kinnitamast viimase

kättesaamist. Isegi kui hageja ja/või MK oleksid kategooriliselt keeldunud selgituste

nõuet lugemast (mida nad ei teinud), kuigi selle lugemise võimalus oli neile tagatud,

tuleks lugeda selgituste nõue hageja poolt TsÜS § 69 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

07.10.2014 kätte saaduks ning leping kehtivalt üles öelduks. Olukorras, kus hageja ei

ole vastupidist tõendanud ning hageja on selgituste nõude esitamise temale 08.10.2015

kohtuistungil isegi omaks võtnud, jääb kostjale arusaamatuks, miks ei lugenud kohus

selgituste nõuet hagejale kättetoimetatuks.

48. Kostja vaidlustab juhatuse liikme tasu väljamõistmise alates 29.04.2014 - 28.02.2015.

Hagejal on õigus saada juhatuse liikme tasu perioodi eest 01.04.2014 - 28.04.2014,

selle perioodi osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta. Leping on üles öeldud kas

28.04.2014 või 07.10.2014. Maakohus on jätnud analüüsimata selle, mis tähtsust omab

28.04.2014 teatis juhatuse liikme tasu nõudele ning selle, et hageja ei ole kordagi

pärast 28.04.2014 ostutanud kostjale mistahes lepingujärgseid teenuseid ega ole

avaldanud ka soovi selliseid teenuseid osutada. Juhatuse liikme tasu väljamõistmisega

on hageja alusetult rikastunud. VÕS §-des 2, 6, 7 ja 111 märgitut arvestades on

seaduse mõttega kooskõlas, et pooltel on võimalik peatada kokkuleppel lepingu

täitmine. Analoogia korras saab eelnevat käsitleda ka VÕS § 207 mõttes nõuetest

kokkuleppel loobumisega. Täies ulatuses juhatuse liikme tasu välja mõistmine hageja

kasuks pärast temale teatise esitamist oleks eeltoodud põhjustel kõnealuste VÕSi

põhimõtetega ilmselgelt vastuolus.

49. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud ajutise töövõimetuse kahjuhüvitise nõude.

Leping on üles öeldud kas 28.04.2014 või 07.10.2014. Kostjal ei olnud kohustust

hageja poolt esitatud haiguslehte kinnitada perioodi 15.10.2014 - 17.11.2014 eest.

Sõltumata sellest kumba lepingu ülesütlemise alternatiivi kohaldada, oli leping selleks

ajaks juba üles öeldud ning kostjal ei olnud RaKS §-st 53 tulenevat mistahes kohustust

haiguslehte kinnitada.

50. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud lisatasude nõude. Hageja igakuine juhatuse

liikme tasu sisaldas kõiki tasusid seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega. See, et

pooled ei vormistanud eelneva kohta eraldiseisvat kirjalikku kokkulepet, ei ole midagi

eriskummalist olukorras, kus pooled ei leppinud isegi hageja juhatuse liikme tasu

suuruses kirjalikult kokku. Pooled olid lisatasude väljamaksmata jätmise osas

sõlminud suulise kokkuleppe ning kõik nõustusid sellega. Lisatasude väljamaksmata

jätmist saab õiguslikult kvalifitseerida kui hageja poolt vastavast nõudest loobumisena

VÕS § 207 mõttes.

Vastustajate seisukohad

51. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

11(12)

Ringkonnakohtu seisukoht

52. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

53. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist:

54. Maakohus on põhjendanud, miks ta jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata. Nimelt

leidis maakohus, et pooled ei ole lepingus kasutamata põhipuhkuse hüvitamises kokku

leppinud ja selline kohustus ei saa kostjale tulla ka TLS §-st 71, kuna TLS § 1 lg 5

alusel ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme

lepingule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TLS § 71 kohaselt hüvitatakse

kasutamata puhkus üksnes töölepingu lõppemisel. Seega ei saa hageja samaaegselt

tugineda lepingu kestvusele ja nõuda kasutamata puhkuse hüvitist.

55. Ringkonnakohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et tagasikutsumise hüvitise aluseks on

juhatusest tagasikutsumise fakt, mitte juhatuse liikme lepingu lõppemine.

Teenistuslepingu p 9.5 kohaselt makstakse tegevjuhile pärast teenistussuhte lõppemist

6 kuu põhipalgale vastav summa. Tegevjuhi teenistussuhe algas lepingu p 2 kohaselt

lepingu sõlmimisega ning ei ole seotud juhatuse liikmeks nimetamise või

tagasikutsumisega. Lepingu p-s 10 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et

teenistusleping kehtib ka juhul, kui tegevjuht kuulub samal ajal tööandja juhatusse

ning jääb kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi. Seega

teenistussuhte lõppemisel ettenähtud hüvitis ei ole seotud juhatuse liikmest

tagasikutsumisega.

56. Kuna maakohus ei ole jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõudeid, ei kuulu

rahuldamisele ka hageja täiendav viivise nõue.

57. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist:

58. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja poolt 24.04.2014 allkirjastatud kinnitust ühelgi

juhul pidada tööandjapoolseks lepingu ülesütlemise avalduseks. Esiteks ei ole kirjalik

kinnitus vormistatud kostja tahteavaldusena, nagu maakohus õigesti leidis ja teiseks ei

tulene ka kinnituse tekstist lepingu ülesütlemine, ka mitte tulevikus konkreetse

tingimuse saabumisel. Hageja kinnitab nimetatud dokumendis, et talle on teatatud

tema kohustuste täitmise peatamisest siseauditi läbiviimise ajaks. Hageja mõistab, et

audit või tema keeldumine selle raames koostööd teha võib viia tema suhete

lõppemiseni või tsiviil- või kriminaalmenetluse algatamiseni kostja poolt. Mingit

konkreetset kostja tahteavaldust, ka kaudset või etteulatuvat, sellest ei nähtu. Asjaolu,

et kinnituse teksti koostas ja esitas hagejale kostja esindaja, ei muuda kinnituse sisu

ega võimalda välja lugeda sellist kostja tahet, mida kirjas ei ole. See, et pärast

28.04.2014 ei osutanud hageja lepingu järgseid teenuseid ega näidanud üles soovi

teenuseid osutada, ei tõenda, et pooltevaheline lepinguline suhe lõppes 28.04.2014.

Kostja keelas hagejal kontorisse tuleku ja klientide ning äripartneritega

kontakteerumise seni, kuni talle pole teisiti teada antud. Lepingujärgsete kohustuste

täitmise ajutine peatamine ei tähenda lepingu ülesütlemist.

59. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu

seisukohaga,

et

07.10.2014 nõudekirja

kättetoimetamine hagejale ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kostja leiab, et on

toimetanud nõudekirja hagejale kätte samal päeval toimunud koosolekul. Hageja on

vastu vaielnud ning kinnitanud, et nõudekirja ei ole talle kunagi esitatud sellisel viisil,

et ta oleks saanud sellega põhjalikult tutvuda ning vajadusel sellele ka vastata.

12(12)

Maakohus pidas nõukogu liikme kirjalikku selgitust dokumentaalseks tõendiks TsMS

§ 272 lg 1 tähenduses, kuid ei pidanud seda tõendit antud olukorras usaldusväärseks.

Põhjendamatu on kostja seisukoht, et tõendile antud hinnang on üllatuslik. Hageja

esitas tõendile koheselt vastuväite oma 28.09.2015 kirjalikus seisukohas kostja

taotlusele võtta tsiviilasja juurde täiendavad tõendid. Seega oli tekkinud vaidlus tõendi

usaldusväärsuse üle ja kostjal oli võimalik taotleda nõukogu liikme ülekuulamist

tunnistajana.

60. Ringkonnakohus leiab samuti, et 07.10.2014 nõudekiri ei ole oma sisult ega olemuselt

lepingu ülesütlemise avaldus. Kostja viitab selles nagu oleks hagejaga juhatuse liikme

leping juba lõpetatud, kuid millal ja millise tahteavaldusega kostja seda tegi, nimetatud

nõudekirjast ei nähtu. Kostja seostab lepingu lõpetamist hageja juhatuse liikmest

tagasikutsumisega, kuigi lepingu p-st 10 tuleneb üheselt, et teenistusleping jääb

kehtima ka siis, kui tegevjuht kutsutakse tööandja juhatusest tagasi.

61. Eeltoodu tõttu ei saa lepingut lugeda üles öelduks ka alates 07.10.2014.

62. Asjassepuutumatu on kostja käsitlus selle kohta, et pooltel on võimalik peatada

kokkuleppel lepingu täitmine ja analoogia korras saab eelnevat käsitleda ka VÕS §

207 mõttes nõuetest kokkuleppel loobumisega. Kostja peatas hageja tegevuse

ühepoolselt ja pooled ei ole kokku leppinud, et kostja ei pea lepingut täitma.

63. Kuna leping poolte vahel kestis, oli kostjal kohustus hageja poolt esitatud haigusleht

kinnitada perioodi 15.10.2014 - 17.11.2014 eest ja maakohus on sellest tuleneva kahju

välja mõistnud õigesti.

64. Maakohus rahuldas põhjendatult lisatasude nõude. Lepingus sisalduva lisatasu

kokkuleppe ja nõukogu otsuste sõnastuse järgi ei sisaldunud lisatasu juhatuse liikme

igakuises tasus. Oma vastupidist seisukohta ei ole kostja millegagi tõendanud.

Menetluskulude jaotus

65. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

66. Maakohus jättis menetluskuludest 44% hageja kanda ja 56% kostja kanda ning

kohtuvälised kulud poolte endi kanda. Maakohus määras hüvitatavad menetluskulud

rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot hagi esitamisel

tasutud riigilõivust ja sellelt summalt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust maakohtu otsust

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas muuta..

67. Seoses

mõlema

poole

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jätab

ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Tiit Kollom