2-15-15086/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-15-15086

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Abstrakt OÜ pankrotihaldur Einar

Vallandi

vastu

nõude

tunnustamiseks

Abstrakt

OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS SEB Pank, registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn; hageja esindaja volikirja alusel

Elen Jalak, e-post elen.jalak@seb.ee ;

kostja Abstrakt OÜ pankrotihaldur Einar Vallandi, isikukood

XXXX;

postiaadress

Õpetaja

9a,

51003

Tartu;

e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee .

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AS SEB Pank hagi Abstrakt OÜ pankrotihaldur Einar Vallandi vastu

nõude tunnustamiseks Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

MENETLUSKULUD

Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS SEB Pank (hageja) esitas 08.10.2015 Tartu Maakohtule Abstrakt OÜ pankrotihaldur

Einar Vallandi (kostja) vastu hagi, paludes tunnustada AS SEB Pank nõuet Abstrakt OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses summas 8000 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt 21.08.2008 (tegelikult 21.02.2008) sõlmisid Abstrakt OÜ ja AS

SEB Pank hüpoteekide võõrandamise lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu ja

asjaõiguslepingud, millega Abstrakt OÜ-le kuuluvale kinnistule XXXX, reg nr XXXX

seati AS SEB Pank kasuks hüpoteek summas 124 627.71 eurot. Lepingu p 4.2 kohaselt on

seatud hüpoteegiga tagatud kõik AS SEB Pank nõuded AS Jumax (registrikood 10107615)

vastu.

Jumax AS ja AS SEB Pank sõlmisid 23.09.2011 laenulepingu, millega pank andis Jumax

AS-ile laenu summas 407 945 eurot tagastamise tähtpäevaga 25.08.2016. Nõudeavalduse

esitamise aja seisuga oli laenusaldo 269 821.67 eurot. Laenuleping kehtib ja võlgnevused

puuduvad.

Tartu Maakohtu 27.05.2015 määrusega kuulutati välja OÜ Abstrakt pankrot.

Pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi.

AS SEB Pank esitas 24.07.2015 Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude

summas 100 000 eurot, paludes tunnustada ja rahuldada AS-i SEB Pank kogunõude

summas 124 627.71 eurot esimeses järgus.

11.09.2015 toimunud Abstrakt OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul jäeti hageja

nõue tunnustamata, kuna sellele esitas vastuväite pankrotihaldur. Kinnistu XXXX on

müüdud pankrotimenetluse raames hinnaga 8000 eurot, mistõttu ei saa hageja nõue ületada

kinnistu väärtust. 8000 euro ulatuses oli pankrotihalduri vastuväite aluseks seisukoht, et

nõude aluseks oleva tagatiskokkuleppe kehtimise korral kahjustaks see võlgnikku ja tema

võlausaldajaid ebamõistlikult ning tagatiskokkulepet võib pidada heade kommetega

vastuolus olevaks ja tühiseks.

Hageja ei nõustu kostja väitega. Tagatiskokkulepe ei ole heade kommetega vastuolus ja

seega ei ole tühine.

Pooled sõlmisid lepingu lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest. Hüpoteegi seadmine oli

Abstrakt OÜ poolt kaalutud ja läbimõeldud risk. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 2 järgi

võib pandiga tagada tingimuslikku nõuet ja AÕS § 279 lg 3 järgi ka tulevikus tekkivat

nõuet. Tehinguga on varasemalt AS-i Sampo Panga kasuks olnud hüpoteek loovutatud AS-

ile SEB Pank ja määratud, et seatud hüpoteek tagab ainult AS-i Jumax nõudeid.

Tagatiskokkuleppes on nõuded määratletud nii summa kui lepingu tüübi näol, tegemist on

nn krediidiliinide tagamisega.

Hageja leiab, et tõendamata on kostja väide, et tagatiskokkuleppe tõttu on Abstrakt OÜ

(pankrotis) sattunud majanduslikesse raskustesse endale võetud kohustuste täitmisel.

Kostja on toonud vastuväites näiteid Abstrakt OÜ (pankrotis) käitumisest 2009. ja 2010. a,

kuid need ei oma tähtsust analüüsimisel, kas 2008. a sõlmitud tagatiskokkulepe vastas

headele kommetele.

Hageja on seisukohal, et kostja väide, et Abstrakt OÜ (pankrotis) ei saanud

tagatiskokkuleppest ühtki varalist hüve, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest seadus

võimaldab sõlmida tagatiskokkulepet kolmanda isiku kasuks ilma konkreetset varalist hüve

selle eest vastu saamata.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kinnistule seatud hüpoteek on alates 2009. a takistanud

Abstrakt OÜ-l (pankrotis) leida lahendusi maksevõlgnevustele. Abstrakt OÜ (pankrotis) ei

ole kordagi enne pankrotimenetluse väljakuulutamist pöördunud AS-i SEB Pank poole

taotlusega hüpoteegi kustutamiseks ega uurinud, mis tingimustel on hüpoteegi kustutamine

võimalik. Hageja õigused seoses pandiõigusega ei peaks saama rikutud seetõttu, et Abstrakt

OÜ (pankrotis) ei ole alates 2009.a astunud vajalikke samme maksejõuetuse vältimiseks

või ennetamiseks. Maksejõuetuse tekkimine ei ole seotud hüpoteegiga. Pankrotimenetluses

hageja pandiõiguse mittetunnustamine põhjusel, et see venitab pankrotimenetlust ja on liiga

kulukas, rikub pandipidaja õiguskindlust.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise korral palus

kostja märkida otsuses, et hageja nõue on seotud edasilükkava tingimusega ning selle

rahuldamine toimub pankrotiseaduse (PankrS) § 152 lg-s 1 sätestatud korras ning PankrS

§ 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Vastuse kohaselt on hageja ja Abstrakt OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud tagatiskokkulepe

heade kommetega vastuolus ja tühine. Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-104-08 p-

le 19 ja nr 3-2-1-64-12 p-le 27. Kostja hinnangul on määratlemata nõudeid tagav

tagatiskokkulepe ebamõistlikult piiranud Abstrakt OÜ (pankrotis) majandusvabadust ja

toimetulekut enne pankroti väljakuulutamist ning kui kohus selle kokkuleppe kehtivust

tunnustab, piiraks ka pärast pankroti väljakuulutamist.

Abstrakt OÜ (pankrotis) kinnistut koormanud hüpoteek ei olnud seotud kindla

võlaõigusliku lepinguga, mille tingimused võisid olla Abstrakt OÜ-le (pankrotis) teada

hüpoteegi seadmise ajal. Hageja nõue AS-i Jumax vastu ei põhine mitte Abstrakt OÜ

(pankrotis) kinnistule hüpoteegi seadmise ajal (06.02.2007) sõlmitud lepingul ega isegi

mitte Abstrakt OÜ (pankrotis) kinnistut koormava hüpoteegi hagejale loovutamise ajal

(21.02.2008) sõlmitud lepingul, vaid hoopis 23.09.2011 sõlmitud laenulepingul, mille

alusel hageja kandis 23.09.2011 Jumax AS-i kontole 407 945 eurot.

Abstrakt OÜ (pankrotis) oli muutunud püsivalt maksejõuetuks juba enne 23.09.2011

laenulepingu sõlmimist. Abstrakt OÜ-l (pankrotis) oli enne pankroti väljakuulutamist

aastaid ühingu juhtimise ning varalise vastutamise võimeta juhatus. Abstrakt OÜ juhatus

ei ole suutnud mõistlikult selgitada kinnistu soetamist ja hageja kasuks hüpoteegiga

koormamist. Kinnisasja müük oli hüpoteegikande tõttu aastaid takistatud.

Abstrakt OÜ (pankrotis) ei ole alates 2009. a suutnud täita oma maksukohustusi. Selline

olukord tingis muuhulgas hüpoteegiga koormatud olnud kinnistuga seotud maamaksuvõla

kuhjumise aastatel 2010–2015 ning sellelt võlalt intressi arvestamise. Maksu- ja Tolliamet

algatas juba 2010. a Abstrakt OÜ (pankrotis) suhtes täitemenetlusi, mille käigus arestiti

Abstrakt OÜ (pankrotis) kontod, kuid sellele vaatamata ei suudetud võlga enne Abstrakt

OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist sisse nõuda. Sellest hoolimata sõlmis Abstrakt

OÜ (pankrotis) juhataja 10.05.2011 Danske Bank A/S-iga kasutusrendilepingu 4 316.28

eurot maksva sõiduauto Kia Carnival kasutamiseks. Danske Bank A/S ütles 06.06.2012

lepingu üles ja nõudis vara tagastamist.

Hageja nõude tunnustamise korral ei piisaks PankrS § 153 lg-s 2 sätestatu tõttu vähemalt

lähemas tulevikus Abstrakt OÜ (pankrotis) varast tema pankrotimenetluse kulude

katmiseks ning teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine on võimatu. Abstrakt OÜ

(pankrotis) vara haldaja peaks selle eest tasu saamata ootama hageja nõudega seotud

edasilükkava tingimuse saabumist kuni 10 aasta jooksul, arvates Abstrakt OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluse lõppemisest (PankrS § 152 lg 1), sest hageja ja AS Jumax võivad võla

tasumise tähtaega kokkuleppel pikendada. Tagatiskokkuleppe kehtivuse tunnustamise

korral on tulevikus olemas teoreetiline võimalus Abstrakt OÜ (pankrotis) suhtes varalisi

õigusi omavate muude isikute õiguste ja huvide kaitsmiseks seeläbi, et AÕS § 349 lg 3

kohaselt läheks Abstrakt OÜ-le (pankrotis) üle osa hageja nõudest ning VÕS § 167 lg 1 ja

lg 6 alusel saab Abstrakt OÜ (pankrotis) hagejalt nõuda hageja nõuet tagava muu hüpoteegi

jagamist (AÕS § 355 lg 1) ja tekkiva osahüpoteegi Abstrakt OÜ-le (pankrotis) ülekandmist.

Kuid selle teoreetilise võimaluse realiseerimiseks kulub aega ja raha ning see võimalus

saaks realiseeruda määramatus tulevikus. Kuni see võimalus ei ole teostunud, on võimatu

rääkida Abstrakt OÜ-l (pankrotis) mingigi majandusvabaduse või toimetulekuvõime

olemasolust. Hageja taotletava õiguse tunnustamise korral on muude Abstrakt OÜ

(pankrotis) suhtes varalisi õigusi omavate isikute õigused ja huvid rängalt kahjustatud.

Laenu tagastamise tähtpäev ei ole saabunud ja kostjal puudub võimalus mõjutada seda,

mida hageja ja Jumax AS tagastamise tähtaja osas kokku lepivad.

Kostja hinnangul ei ole Abstrakt OÜ (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud

tagatiskokkuleppega loodud olukord käsitatav õigussuhte poolte õiguste ja huvide

mõistliku tasakaaluna. Abstrakt OÜ (pankrotis) ei saanud tagatiskokkuleppe sõlmimisest

mitte ühtegi varalist hüve, mis võiks olla vastukaaluks nendele kitsendustele ja

kohustustele, mida tagatiskokkuleppe sõlmimine on Abstrakt OÜ (pankrotis) jaoks kaasa

toonud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, et hagi ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

• 21.02.2008 sõlmisid Abstrakt OÜ ja AS SEB Pank hüpoteekide võõrandamise

lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega Abstrakt

OÜ-le kuuluvale kinnistule XXXX, reg nr XXXX seati AS SEB Pank kasuks

hüpoteek summas 124 627.71 eurot. Lepingu p 4.2 kohaselt on seatud hüpoteegiga

tagatud kõik AS SEB Pank nõuded AS Jumax (registrikood 10107615) vastu,

sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis

tulenevad AS Jumax ja AS SEB Pank vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (tl 11).

• Jumax AS ja AS SEB Pank sõlmisid 23.09.2011 laenulepingu, millega pank andis

Jumax AS-ile laenu summas 407 945 eurot tagastamise tähtpäevaga 25.08.2016 (tl

16-21). Laenuleping kehtib ja võlgnevused puuduvad.

• Tartu Maakohus kuulutas 27.05.2015 määrusega välja OÜ Abstrakt pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi.

• Kinnistu XXXX (reg nr XXXX) on müüdud pankrotimenetluses hinnaga 8000

eurot.

• Hageja esitas 24.07.2015 Abstrakt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude

summas 100 000 eurot, paludes nõudeavalduses tunnustada ja rahuldada AS-i SEB

Pank kogunõude summas 124 627.71 euro rahuldamisega esimeses järgus.

• 11.09.2015 toimus Abstrakt OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise

koosolek. Pankrotihalduri vastuväite tõttu jäi hageja nõue jäi Abstrakt OÜ

pankrotimenetluses tunnustamata (tl 30-31).

PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku

või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 107 kohaselt on võlausaldajal õigus taotleda

nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses, kui nõude

puhul, mille ta on esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuna kinnisasi on

pankrotimenetluses müüdud 8 000 euroga, siis on hageja vähendanud oma nõuet kinnisasja

väärtuseni ehk 8000 euroni.

Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku

kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on

AÕS § 346 lg 2 teise lause kohaselt toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes. AÕS § 279

lg 1 järgi võib pandiga tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 järgi võib

pandiga tagada ka tingimuslikku nõuet ja sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ka

tulevikus tekkivat nõuet. Seega ei tulene seadusest otsest keeldu, et tagatud tulevased

nõuded ei võiks olla määratletud kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis

tulenevad tema või kolmanda isikuga sõlmitud lepingutest. Siiski ei ole taoline laiaulatuslik

(globaalne) tagatiskokkulepe piiramatult lubatav.

Riigikohus on 05.11.2008 otsuse nr 3-2-1-104-08 p-s 19 märkinud, et heade kommetega

võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus

tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid

kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja

omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Riigikohtu 29. mai 2012 otsuse nr 3-

2-1-64-12 p-s 27 toodu kohaselt on eriti küsitav sellise globaalse tagatiskokkuleppe

kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu.

Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse

ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma

nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.

Kohtul tuleb hinnata tagatiskokkuleppe kehtivust selle sõlmimise ajal (21.02.2008)

kehtinud TsÜS (2007) § 86 alusel, mille kohaselt on heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing tühine. Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha

koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu

sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (Riigikohtu 24. mai 2001

otsus nr 3-2-1-76-01). Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui

see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning

õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (Riigikohtu 13. veebruari 2008 otsus nr

3-2-1-140-07, p 30).

Seega saab tehingu heade kommete vastasus tuleneda koguhinnangust tehingule, pidades

silmas tehingu sisu ja asjaolusid ning samuti asjaosaliste ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke.

Hinnangu andmisel on oluline tehingu tegemise aeg.

Kohtupraktikas on loetud tulevaste nõuete tagamist lubatavaks, kui tulevased nõuded on

piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga,

millest tulenevaid nõudeid algselt tagati ehk sellist kokkulepet saab pidada majanduslikult

mõistlikuks. Ettevõtjate puhul võivad olla lubatud globaalsed tagatiskokkulepped n-ö

krediidiliinide tagamiseks ja tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped nt

täiendavalt võetud laenude tagamiseks (vt Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-64-12, p 29). Samuti ei ole tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkuleppeid

peetud tühiseks tervikuna, vaid vähemalt eelduslikult üksnes tulevasi määratlemata

nõudeid puudutavas osas (p 30).

Globaalne tagatiskokkulepe võib olla tühine, kui see antakse määratlemata nõuete

tagamiseks, tagatise andjal puudus võimalus kontrollida kolmanda isiku poolt võetavate

kohustuste suurust või tehingu tegemine ei olnud majanduslikult mõistlik.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lugeda tagatiskokkulepet kehtivaks, sest

tagatiskokkulepe ei ole piisavalt määratletud. 21.02.2008 hüpoteegi võõrandamise lepingu,

hüpoteegikande muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute (edaspidi leping) p 4.2. kohaselt

Omanik ja Hüpoteegipidaja 2 lepivad kokku, et lepingu punktis 1 nimetatud hüpoteegiga

on tagatud Hüpoteegipidaja 2 kõik nõuded AKSIASELTSI JUMAX (registrikood

10107615) vastu, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis

tulenevad AKTSIASELTSI JUMAX ja aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank (registrikood

10004252) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende

võimalikest lisadest ja muudatustest. Hüpoteegiga on tagatud ka nimetatud nõuete

sissenõudmisest tulenevad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest,

hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud

notarile ja kinnistusosakonnale ning käesolevast lepingust tulenevad Hüpoteegipidaja 2

nõuded (tl 11).

Summa osas – 124 627.71 eurot – on tagatiskokkulepe selge ja määratletud. Seevastu ei

saa nõude sõnastust – kõik nõuded, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus

tekkivad, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest –

lugeda piisavalt määratletuks. Faktiliselt tagati hüpoteegiga ainult tingimuslikke tulevikus

tekkivaid nõudeid kolmanda isiku, mitte pantija vastu. Lepingu sõlmimise ajal AS-i Jumax

ja hüpoteegipidaja vahel igasugune laenusuhe puudus. Laenuleping AS-i Jumax ja AS-i

SEB Pank vahel sõlmiti 3,5 aastat pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist. Seetõttu ei olnud

kohtu hinnangul kostjale tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal mõistlikult arusaadav, milliste

kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegid seatakse. Seega oli tagatav nõue kostja jaoks

ebapiisavalt määratletud.

Lisaks on kohtu hinnangul paljasõnaline hageja väide selle kohta, et tegemist on nn

krediidiliinide tagamisega. Kostja on tõendanudasjaolud, et tegelikult oli Abstrakt OÜ

(pankrotis) muutunud maksejõuetuks juba pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist ning tema

majanduslik toimetulek järgnevatel aastatel ei paranenud, mille tagajärjeks oli

pankrotistumine 2015. aastal. Kostja on Maksu- ja Tolliameti nõudeavaldustega (tl 50-61)

tõendanud, et Abstrakt OÜ on jätnud 2009.-2015.a tekkinud maksukohustused täitmata.

Samuti tõendab maksejõuetust Danske Bank A/S-i 06.06.2012 teade kasutusrendilepingu

ülesütlemise kohta (tl 72), sest AS Abstrakt rikkus maksekohustust. Abstrakt OÜ

(pankrotis) majanduslikud raskused pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist süvenesid.

Kohus nõustub hagejaga, et vastuhüve puudumine iseenesest ei muuda tagatiskokkulepet

kolmanda isiku kasuks heade kommetega vastuolus olevaks. Samas tuleb hinnata, kas

tagatiskokkulepet saaks pidada tagatise andja seisukohast majanduslikult mõistlikuks.

Kuna globaalne tagatiskokkulepe on sõlmitud ilma ajalise piiranguta ehk kohustuste

tekkimine ja suurus võib ajas muutuda, siis selline olukord piirab tugevalt tagatise andja

majandusvabadust. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul lugeda globaalse

(laiaulatusliku)

tagatiskokkuleppe

sõlmimist

kolmanda

isiku

kasuks

kostjale

majanduslikult mõistlikuks. Kostja on tõendanud, et kolmanda isiku kasuks sõlmitud

tagatiskokkulepe on piiranud ebamõistlikult kostja majandusvabadust enne pankroti

väljakuulutamist ning kokkuleppe kehtivuse tunnustamise korral jätkab majandusvabaduse

piiramist ka pärast pankroti väljakuulutamist.

Tagatiskokkuleppe sõlmimise majanduslikku ebamõistlikkust iseloomustab ka asjaolu, et

kokkuleppest pooltele tulenev vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas.

Tagatise saaja on olnud täiesti vaba looma ja kujundama tema ja kolmanda isiku vahelisi

võlaõiguslikke suhteid, samas kui tagatise andja võimalused oma majanduslikke suhteid

teiste isikutega korraldada on piiratud.

Kohus märgib, et tagatiskokkuleppe tunnustamine seaks hageja eelisolukorda ja kahjustaks

ebamõistlikult kostja teisi võlausaldajaid. Hageja nõude tunnustamise korral ei piisaks

PankrS § 153 lg 2 alusel Abstrakt OÜ varast tema pankrotimenetluse kulude katmiseks

ning teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine muutub võimatuks. Abstrakt OÜ (pankrotis)

vara haldaja peab (tasu saamata) ootama hageja nõudega seotud edasilükkava tingimuse

saabumist kuni 10 aastat alates Abstrakt OÜ pankrotimenetluse lõppemisest (PankrS § 152

lg 1), sest hageja ja AS Jumax võivad võla tasumise tähtaega, mis laenulepingu kohaselt

on 25.08.2016, kokkuleppel pikendada. Selleks, et muuta Jumax AS-iga sõlmitud

laenulepinguid, on vajalik Jumax AS-i tahteavaldus, mis ei sõltu hagejast.

Tuginedes eeltoodule, tuleb lugeda tagatiskokkulepe, arvestades tehingu sisu ja asjaosaliste

eesmärke, TsÜS (2007) § 86 alusel tühiseks. TsÜS § 85 ja § 90 lg 3 alusel puudutab tühisus

üksnes globaalset tagatiskokkulepet ehk 21.02.2008 sõlmitud Abstrakt OÜ ja AS SEB Pank

hüpoteekide

võõrandamise

lepingu,

hüpoteegikande

muutmise

lepingu

ja

asjaõiguslepingute punkti 4.2., ülejäänud osas on tehing kehtiv.

Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepe on TsÜS (2007) § 86 alusel tühine,

ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb 21.02.2008 Abstrakt OÜ (pankrotis)

ja AS SEB Pank vahel sõlmitud hüpoteekide võõrandamise lepingust, hüpoteegikande

muutmise lepingust ja asjaõiguslepingutest.

Eeltoodu alusel, kuna tagatiskokkulepe on tühine, tuleb hagi nõude tunnustamiseks

pankrotimenetluses jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hind ja riigilõiv

Kohus märgib, et TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse

mittevaraliseks ka pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hind

3 500 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 450

eurot ehk 150 euro võrra enam. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud

riigilõivu tagastamist.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja ei ole

esitanud taotlust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik