2-15-15389/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-15389

Tsiviilasi

XXX hagi XXXOÜ vastu töötasu 1 622,14 eurot nõudes

Tsiviilasja hind

1 622,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

Oksana Smirnova

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja

juhatuse liige XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus (liht)menetluses, mille raames toimus kostja

ärakuulamine 26. jaanuaril 2016

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja 26. jaanuari 2016 taotlus tähtaja pikendamiseks ja lugeda

25. jaanuari 2015 taotlused tähtaegseks.

2. Rahuldada poolte 21. ja 25. jaanuari 2016 taotlused täiendavate dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks.

3. Jätta rahuldamata hageja XXX(isikukood XXX) hagi kostja XXXOÜ

(registrikood XXX) vastu töötasu 1 622,14 eurot nõudes.

4. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

5. Määrata kindlaks, et hagejal ei tule kostjale maakohtu menetluskulusid hüvitada.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi, rikutud menetlusõiguse normi ega ebaõigesti hinnatud tõendeid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

2-15-15389

2 (3)

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXX(hageja, töötaja) esitas 13. oktoobril 2015 kohtule hagiavalduse XXXOÜ (kostja,

tööandja) vastu ja täpsustas oma nõudeid 26. oktoobril 2015. Kohus võttis hageja nõuetest

28. oktoobri 2015. aasta määrusega menetlusse samata jäänud töötasu nõude summas

1 622,14 eurot. Ülejäänud nõuete menetlemisest keeldus kohus pärast kostja kirjalikku

ärakuulamist 13. novembri 2015. aasta määrusega, mis jõustus edasi kaebamata. Kohus

määras 11. jaanuari 2016. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis

pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid täiendavad seisukohad ja taotlused ja

vastavalt kostja soovile kuulas kohus kostja suuliselt ära 26. jaanuaril 2016. Ärakuulamisel

esitas kostja tähtaja pikendamise taotluse.

2. Hageja nõuab kostjalt töötasu maksmist 2015. aasta jaanuari ja veebruari eest (nõude-

periood). Hageja väitel töötas ta nõudeperioodil kostja juures, aga ei saanud selle eest tasu.

3. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi 7 tundi tasumääraga 80 €t tunnis, st kulud kokku on

560 €t, mis ei sisalda käibemaksu.

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Alates 19. jaanuari 2015 hageja enam tööle ei ilmunud, aga

selle ajani tehtud töö eest on kostja hagejale tasu maksnud. Kui hageja esitas

25. veebruaril 2015 avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 28. jaanuarist 2015, siis sai

kostja sellest nii ka aru, et hageja enam kostja juures töötada ei soovinud.

5. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda, aga menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.

7. Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi lihtsustatud korras

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 405. Juhindudes § 444 lg-st 1 esitas

kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.

8. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

kostja 26. jaanuari 2016 ärakuulamisel esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks ning poolte

21. ja 25. jaanuari 2015 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus.

Kohus rahuldab need taotlused.

9. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel

tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 26. novembril 2013 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures

tööle betoneerijana (tl 53–55);

2-15-15389

3 (3)

− hageja esitas 25. veebruaril 2015 kostjale töölepingu lõpetamise avalduse ja palus

töölepingu lõpetamist alates 28. jaanuarist 2015 (tl 9); kostja sai avalduse kätte ja tasus

5. märtsil 2015 hagejale lõpparve summas 225 eurot (tl 10–11);

− 2015. aasta jaanuari eest tasus kostja hagejale 700 eurot, aga töö eest alates

19. jaanuarist 2015 ei ole kostja hagejale tasu maksnud;

− hageja keskmine töötasu kostja juures alates 2014. aasta augustist kuni 2015. aasta

jaanuarini (mõlemad kaasa arvatud) oli 656,30 eurot neto- ehk 811,07 eurot

brutosummas.

10. Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt tööandja

on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui pooled vaidlevad

selle üle, kas töötaja tööd tegi, sh kas ta tegelikult tööle ilmus ja oli valmis tööd tegema, siis

tuleb töötajal vähemalt tööle ilmumine ja töö tegemiseks valmisolek tõendada. Käesoleval

juhul hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale tööd teinud või selleks valmis olnud ka pärast

19. jaanuari 2015. Hageja esitatud töökaaslaste kirjalikud ütlused (tl 47–48) sobivad küll

lihtmenetluses tõendiks TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel, aga need ei tõenda töö tegemist pärast

19. jaanuari 2015.

Kostja

ei

vaidlustanud

hageja

väidet

töötamise

kohta

kuni

19. jaanuarini 2015. Viidatud kirjalikest ütlustest nähtub muu hulgas, et märge ühise

töötamise kohta jaanuaris on lisatud hiljem, millest saab järeldada, et vastava ajavahemiku

rääkisid kirjalikku ütlust küsima läinud hageja ja ütluse andja täiendavalt läbi. Hageja enda

väitel on ta jaanuarikuu eest saanud töötasu 700 eurot (hagiavalduse p 1.5). Kostja väitel ja

töölepingu järgi leppisid pooled kokku töötasus 355 eurot kuus (tl 53–55), seda ei ole hageja

kahtluse alla seadnud. Lisaks järeldab kohus hageja 25. veebruari 2015 avaldusest, et tal oli

tahe lõpetada tööleping tagasiulatuvalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 sätestab, et

kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele,

kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja

tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Hageja ei tõendanud, et kostja teadis hageja tahet lõpetada leping avaldatust

kuu aega hiljem. Siiski ei saa töölepingut üles öelda tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 6. veebruari

2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-12, p 11 ja seal viidatud varasem kohtupraktika), st

hageja kõnealune avaldus töölepingut tagasiulatuvalt ei lõpetanud, mis aga ei takista

tuvastamast hageja tahet tööleping hiljemalt avalduses märgitud ajal lõpetada. Kuna

25. veebruari 2015 avalduses hageja ka ei märkinud, et tal oleks saamata osa töötasu jaanuari

eest, siis tervikuna ei ole kohtu jaoks usutav hageja väide töö tegemisest pärast

19. jaanuari 2015. Eelneva põhjal kohus ei tuvasta, et hageja oleks nõudeperioodil teinud

kostjale tööd, mille eest on tasu maksmata. Seetõttu jääb hageja nõue rahuldamata.

11. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel hageja töötasu nõude summa 1 622,14 eurot.

Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel vabastatud töötasu nõudelt riigilõivu tasumise

kohustusest.

12. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1

ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide

põhjal. Toimikust ei nähtu kostja kantud menetluskulusid, mistõttu kohus määrab, et hagejal

ei tule kostjale maakohtu menetluskulusid hüvitada.

13. Kohus menetles käesolevat asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja

TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, kohtunik