3-15-3104/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Tanel Saar

Määruse kuupäev

11. veebruar 2016

Haldusasja number

3-15-3104

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla

tegevusega (mustas ja halva valgustusega kambris

hoidmine) tekitatud kahju hüvitamiseks ning Viru Vangla

kohustamiseks paigutada kaebaja teise kambrisse

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.01.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas 9. detsembril 2015 Tartu

Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000

eurot seoses tema paigutamisega musta ja halva valgustusega kambrisse. Kaebuse kohaselt on

kambri seinad määrdunud ning aken kaetud kahekordse peenikese võrega, mis tekitab

määruskaebuse esitajale ebamugavust, kuna hämaras valguses lugemine ajab määruskaebuse

esitaja silmad valutama. Määruskaebuse esitaja oli esitanud Viru Vanglale 09.11.2015 ja

22.11.2015 avaldused, milles taotles enda üleviimist teise kambrisse. Esimese avalduse peale

vangla keeldus ning teisele ei vastanud. Määruskaebuse esitaja esitas 07.12.2015 vanglale

vaide, mille vangla tagastas, kuna see oli esitatud vene keeles.

2. Tartu Halduskohus tagastas 13. jaanuari 2016 määrusega (tl 12-13) kaebuse A.

Streltsovile HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kaebuse tagastamise tõttu ei võtnud kohus seisukohta menetlusabi taotluse osas.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 16. jaanuaril 2016 määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 13. jaanuari 2016 määruse peale. Ühes määruskaebusega esitas A.

Streltsov taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse

esitamisel. Tartu Halduskohus jättis 27. jaanuari 2016 määrusega (tl 28) taotluse

rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et A. Streltsovi

vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 16.09.2015 – 15.01.2016

oli A. Streltsovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 0,14 eurot, mida nõutav

riigilõiv 15 eurot ületab. Samas ilmneb, et A. Streltsovil oli piisavalt raha riigilõivu

tasumiseks määruskaebuse esitamisel, mistõttu ei ole menetlusabi andmine lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. A. Streltsov esitas määruskaebuse (tl 38) Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2016 määruse

tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane, ebaseaduslik ja

põhjendamata. Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus pressib temalt raha välja. Kuigi

tema arvel on vaba raha, on tal seda vaja elektri, telefonikõnede ja esmatarbekaupade eest

tasumiseks, mistõttu oleks riigilõivu maksmine tema jaoks koormav ning tekitaks talle

materiaalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27. jaanuari 2016 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et A. Streltsovi vabastamine riigilõivu tasumisest

ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda.

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine

iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(16.09.2015 – 15.01.2016) kohta arvutatud kahekordne keskmine sissetulek, millest on maha

arvatud kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi oli 0,14 eurot (tl 26).

Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest

vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on

põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna määruskaebuse esitaja vanglasiseselt

isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse

esitamise seisuga oli konto vaba jääk 94,20 eurot siis ei näinud halduskohus põhjust A.

Streltsovile menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et

halduskohus pressib määruskaebuse esitajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus

selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning riigilõivu

tasumata jätmisel ei ole määruskaebus menetletav. Halduskohus jättis õiguspäraselt A.

Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada maksejõuetuks

isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et

isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise

otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest

osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu

tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine

välistatud.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on

järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse ja telefonikõnede eest ning osta

esmatarbekaupu. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus

arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks

kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (RKHKm

12.03.2012, 3-7-1-3-61-12, p 10). Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi

16.09.2015 – 15.01.2016) kohta elektri ega telefonikõnede eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu

on kohtul alust arvata, et tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja

põhjendanud, miks tal on vaja teha kulutusi esmatarbekaupadele. Kinnipeetavate

toitlustamiseks kantavad kulutused makstakse riigieelarvest, kambri korrashoiuks vajalikud

tarbed annab vangla ning rahapuuduse korral oleks määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt

riideesemeid ja hügieenipakki taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 9.1, 11.3, 11.4, 11.5).

Eeltoodust tulenevalt ei ole esmatarbe kaupade jaoks raha hoidmine hädavajalik. Kuivõrd

määruskaebuse esitaja kontol oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga vaba jääk 94,20 eurot,

jääks ka pärast riigilõivu tasumist määruskaebuse esitaja kontole 79,20 eurot, mis on

ringkonnakohtu hinnangul mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks, eelkõige kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et

tema keskmine väljaminek eelmainitud perioodil oli 18,52 eurot kuus.

10. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 27. jaanuari 2016 määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar