3-14-52545/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52545

Haldusasi

Sven Enzo Eizeni (end Uibo) kaebus Tartu Vangla

09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129, 07.10.2014. a

käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014. a käskkirja

nr 62/1248 ja 16.10.2014. a käskkirja nr 6-1/1074

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sven Enzo Eizeni apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sven Enzo Eizen

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsuse peale

Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014. a käskkirja nr 6-

2/1248 ja 16.10.2014. a käskkirja nr 6-1/1074 tühistamist puudutavas osas läbi

vaatamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus Tartu Vangla

09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamist puudutavas osas ning lõpetada

vastavas osas asjas menetlus. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a

otsus muutmata.

3. Tagastada S. E. Eizenile apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras 09.09.2014. a käskkirjaga nr 6-3/129 S. Uibo tähtajaliselt

vangla majandustööle abitöölise ametikohale kuni 31.12.2014. Vangla märkis, et

vangla majandustöö ei nõua erialast haridust või eriteadmisi ning see on vajalik

kinnipeetava taasühiskonnastamiseks, majandusliku toimetuleku õppimiseks ning

individuaalse täitmiskava täitmise tagamiseks.

2. Tartu Vanglas otsustas 09.09.2014. a käskkirjaga nr 6-1/932 paigutada S. Uibo

Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda.

3. Tartu Vangla tunnistas 07.10.2014. a käskkirjaga nr 6-2/1235 S. Uibo süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülises rikkumises ja karistas

teda noomitusega. Käskkirja kohaselt pani S. Uibo 10.09.2014 kella 20.35 ajal toime

distsipliinirikkumise, kui ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda

tööle, kuigi ta ei vastanud VangS § 37 lg-s 2 toodud kriteeriumitele ja tema

töövõimelisuse on kindlaks teinud arst.

4. Tartu Vangla tunnistas 09.10.2014. a käskkirjaga nr 6-2/1248 S. Uibo süüdi VangS

§ 67 p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülises rikkumises ja karistas teda noomitusega.

Käskkirja kohaselt pani S. Uibo 14.09.2014 kella 20.30 paiku toime

distsipliinirikkumise, kui süüdimõistetute eluhoones 8. osakonnas ei allunud

vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda koristama eluosakonda, millest ta

keeldus ilma mõjuva põhjuseta, kuna S. Uibole ei olnud 14.09.2014 vastunäidustatud

koristustöö.

5. Tartu Vangla tunnistas 16.10.2014. a käskkirjaga nr 6-1/1074 kehtetuks vangla

09.09.2014. a käskkirja nr 6-1/932, kuna S. Uibot on kahel korral karistatud

töökohustuse täitmisest keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele mitteallumise eest, millised distsiplinaarkaristused on kehtivad, seega ei

vasta S. Uibo enam avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele, mistõttu tema

karistuse kandmine jätkub Tartu Vanglas.

6. S. Uibo esitas käskkirjade nr 6-3/129, nr 6-2/1235, nr 6-2/1248 ja nr 6-1/1074 peale vaided,

mis jäeti rahuldamata vastavalt Tartu Vangla 23.09.2014. a vaideotsusega nr 1-11/436-2,

03.11.2014. a vaideotsusega nr 1-11/508-2, 30.10.2014. a vaideotsusega nr 1-11/507-2 ja

13.11.2014. a vaideotsusega nr 1-11/509-2.

7. S. Uibo esitas 21.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 23.10.2014 kaebuse

täienduse ja 11.11.2014 ka täiendava selgituse, taotledes Tartu Vangla käskkirjade nr 6-3/129,

nr 62/1235 ja nr 6-2/1248 tühistamist ning tema avavanglasse saatmise taastamist.

Põhjendused:

7.1 16.06.2014 avanes võimalus kaebaja ümberpaigutamiseks avavangla osakonda, kui on

lõpetatud puidupingi eriala ja läbitud on eluviisitreening ning 02.07.2014 alustati

ümberpaigutamise menetlust, kuid alusetu süüdistuse tõttu teise kinnipeetava ründamises

otsustati 16.07.2014 kaebajat mitte ümber paigutada. 09.09.2014 otsustati kaebaja saata

avavangla osakonda ja määrati ka tööle, kuid kaebaja selgitas enda tervislikku seisundit,

tal on meniski vigastus, murd ja parema käe turse. Kaebaja toetub Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-le 3;

7.2 kaebaja tervislikku seisundit arvestades ei saa kergemaks tööks pidada terve üksuse

põranda pesemist, kus tuleb liikuda väga libedal kivipõrandal, millel ka tervel inimesel on

oht kukkuda. Tööle asumise korral oleks kujunenud oluline oht tervisekahjustuse

tekkimiseks, seega andis õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4. Käskkirjadega rikutakse kaebaja mainet, lisaks

kahjustatakse kaebaja vaimset ja füüsilist tervist.

7.3 TTOS §-de 13 ja 14 kohaselt on tööandjal kohustus tutvustada töötajale tervishoiu ja

tööohutuse nõudeid ning töötajal on kohustus teavitada töötamist takistavatest

tervisehäiretest. S. Uibo väitel seisneb probleem töö sisus ja ta on korduvalt palunud

endale erialast tööd.

8. 04.05.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo taotlus, milles ta avaldas soovi minna üle

tuvastamisnõudele seoses käskkirjade kehtivuse lõpuga 31.12.2014.

9. Tartu Halduskohus jättis 22.05.2015. a otsusega rahuldamata kaebaja 04.05.2014 kohtusse

saabunud avalduse kaebuse muutmiseks; jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kaebaja ei täpsusta 04.05.2014 saabunud avalduses, milliseid käskkirju ta silmas peab,

kuid kuna S. Uibo on vaidlustanud käskkirja nr 6-3/129, millega ta määrati majandustööle

kuni 31.12.2014, siis järelduvalt peab ta silmas nimetatud käskkirja. Tähtaeg taotluste

esitamiseks möödus Tartu Halduskohtu 06.03.2015. a määruse kohaselt 22.04.2015. S. Uibo

ei ole välja toonud mõjuvat põhjust kaebuse muutmiseks pärast tähtaja möödumist. S. Uibol

oli pärast 31.12.2014 võimalik esitada vastav taotlus kuni 22.04.2015, mistõttu oli tal selleks

küllaldaselt aega.

2) Kaebajal ei esine teadaolevalt ühtegi VangS § 37 lg-s 2 toodud töökohustust välistavat

asjaolu. Töökohustus on välistatud tervisest tulenevatel põhjustel, kui selline töövõimetus on

tuvastatud arsti poolt. Kaebaja puhul tervislikest põhjustest tulenevalt töövõimetust ei ole

tuvastatud (tl 6, 94). Mitu meditsiinitöötajat on leidnud, et kaebaja võib majandustööd teha,

perearstid leidsid, et osalise koormusega kerge füüsilise töö tegemine ei ole kaebajale

vastunäidustatud ja seega käskkiri nr 6-3/129 on õiguspärane.

3) Kaebaja eiras 10.09.2014 ja 14.09.2014 vanglateenistuse ametniku korraldust ja keeldus

majandustöö tegemisest. Kaebajal ei esinenud ühtegi õiguspärast põhjust tööst keeldumiseks.

Kaebajat on karistatud kõige leebema karistusega – noomitusega. Distsipliinirikkumine on

toime pandud ja tõendatud. Käskkirjad nr 6-2/1235 ja 6-2/1248 on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed,

kaalutusvigadeta ning vastavad vorminõuetele.

4) Keeldudes töökohustuse täitmisest pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo ja tekitas

olukorra, kus tema avavanglasse paigutamine ei olnud kehtiva õiguse raames enam võimalik.

Niisuguses olukorras lubab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2 haldusakti isiku

kahjuks kehtetuks tunnistada. Käskkiri nr 6-1/1074 on õiguspärane, antud kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. S. Uibo esitas 10.06.2015 apellatsioonkaebuse ning 08.07.2015 ka apellatsioonkaebuse

täienduse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus ja teha uus otsus,

millega tuvastada 09.09.2014. a käskkirja õigusvastasus seoses selle kehtivuse lõppemisega

ning tühistada ülejäänud käskkirjad. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) 15.08.2014 kirjas nr 6-5/170-2 on märgitud, et vangla alustas 12.08.2014 S. Uibo

majandustöödele määramise menetlust, kuid tervislikel põhjustel ei kooskõlastanud

meditsiiniosakond tema määramist tööle; ta on eriarsti vastuvõtu ootejärjekorras ning vanglal

olemasolev info ei takista tema paigutamist avavanglaosakonda.

2) Käskkirja nr 6-3/129 puhul ei oodatud ära kaebaja visiiti eriarsti juurde. MRT-uuring tehti

alles 2015 jaanuaris, senikaua oleks pidanud kaebaja olema vabastatud töökohustustest. Ka

L. Õkva kahtleb 17.04.2014 e-kirjas kaebaja tööle määramises. Tegemist on inimõiguste

rikkumisega tuginevalt EIÕK art-le 3.

11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.07.2015. a määrusega S. Uibo taotluse Tartu Vangla

09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamise nõude muutmiseks tuvastamisnõudeks.

12. Tartu Vangla esitas 13.08.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

S. Uibo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus muutmata.

Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja nõude muutmiseks mõjuv põhjus puudus. Kuna haldusakti kehtivuse lõppemine

iseenesest ei ole tühistamiskaebuse läbivaatamise takistuseks ja vanglale kahjunõude

esitamise kohustuslikuks eelduseks ei ole eelnev tuvastamisnõude kohtusse esitamine, siis ei

ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et haldusakti kehtivuse lõppemise tõttu ei ole kaebajal

enam olemas tõhusamat õiguskaitsevahendit. Tuvastamisnõudele üleminek ei olnud

põhjendatud.

2) Kaebaja põhjendused on otsitud, ta ei soovi vanglas majandustööd teha, mida on ka

tunnistanud, märkides, et probleemiks on töö sisu. Kuna kaebaja on nõus tegema mõnda

muud tööd, siis peab ta ennast võimeliseks tööd tegema ja tervisest tulenev takistus puudub.

Kaebaja oli töövõimeline, mille on kindlaks teinud arst, kes oli kaebaja töövõimeliseks

hindamisel teadlik viimase tervisehädast. Kaebaja tervisehäda ei takistanud tal osakonnas

vabalt ringi liikumast ega tegemast muid toiminguid. Seega puudub objektiivne takistus tööle

asumiseks ja kaebaja pani toime distsipliinirikkumise, mille eest karistuse määramine oli

õiguspärane.

3) Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et avanglasse paigutamiseks peab kinnipeetav vastama

justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaani“ § 17 lg-s 2 sätestatud

tingimustele, mis näeb ühe tingimusena ette, et kinnipeetaval ei tohi olla kehtivat

distsiplinaarkaristust töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Kuna kaebaja ei vastanud peale

tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistada saamist avavanglasse paigutamise

tingimustele, siis oli tema avanglasse paigutamise otsuse kehtetuks tunnistamine õiguspärane.

13. Sven Enso-Eizen (end S. Uibo) vabastati vanglast 21.12.2015 seoses karistuse

ärakandmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja,

09.10.2014. a käskkirja ja 16.10.2014. a käskkirja puudutavas osas HKMS § 187 lg 3 p-s 6

sätestatut arvestades ning §-le 190 tuginedes läbi vaatamata jätta; Tartu Vangla 09.09.2014. a

käskkirja puudutavas osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ning menetlus asjas HKMS § 152

lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada.

15. HKMS § 187 lg 3 p 6 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei

saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada. Kui

HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 190 kohaselt

läbi vaatamata.

16. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist,

millega ringkonnakohus: 1) tuvastaks Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja, millega kaebaja

määrati alates 09.09.2014 kuni 31.12.2014 majandustööle abitöölise ametikohal,

õigusvastasuse; 2) tühistaks Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja, millega kaebajat karistati

distsipliinirikkumise (ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle) eest noomitusega;

3) tühistaks Tartu Vangla 09.10.2014. a käskkirja, millega kaebajat karistati

distsipliinirikkumise (ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle) eest noomitusega

ning 4) tühistaks Tartu Vangla 16.10.2014. a käskkirja, millega tunnistati kehtetuks Tartu

Vangla varasem käskkiri kaebaja ümberpaigutamise kohta Tallinna Vangla Maardu üksuse

avavangla osakonda.

17. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja vabanes Tartu Vanglast 21.12.2015 seoses karistuse

ärakandmisega. Ringkonnakohus leiab, et pärast kaebaja vanglast vabanemist on asjaolud

sedavõrd muutunud, et 07.10.2014. a, 09.10.2014. a ja 16.10.2014. a käskkirjade

tühistamisnõude puhul esineb HKMS § 187 lg 3 p-s 6 märgitud olukord. Vaidlusalused

käskkirjad mõjutasid küll andmise ajal kaebaja vangistuse täideviimist, kuid ei saa pärast

kaebaja vanglast vabanemist ilmselgelt enam kaebaja õigusi mõjutada. Veel vanglas viibides

on kaebaja ise märkinud 09.07.2015. a vastuses ringkonnakohtule seonduvalt 16.10.2014. a

käskkirjaga: „Seoses avavanglaga käskkiri pole tõesti enam aktuaalne, ma ei soovi minna

sinna, sest mu karistus lõppeb 2015. aastal“ (tl 125). Seda enam ei saaks kaebaja

vanglarežiimi mõjutava käskkirja tühistamine pärast kaebaja vangistuse lõppemist enam

kaebaja õigusi mõjutada. Ringkonnakohus on samasugusel seisukohal ka 07.10.2014. ja

09.10.2014. a käskkirjade osas, millega kaebajat karistati tööle asumise korraldustele

allumatuse eest noomitustega. Vangistusseaduse § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus

ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Ka ei ole vaidlust selle üle, et

kehtiv distsiplinaarkaristus võib mõjutada kinnipeetavat puudutavate küsimuste lahendamist

vanglas (nt VSKE § 83 p 31 ja § 965 lg 1 p 2), kaasa arvatud distsiplinaarkaristuse valikut

kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toimepanemisel. Samas olukorras, kus kaebaja on

vanglast vabanenud, ei saa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamine

ilmselgelt enam kaebaja õigusi mõjutada. Ringkonnakohtule ei nähtu ka see, et noomitusest

distsiplinaarkaristusena saanuks kaebajal tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline

kahju.

18. Seonduvalt 09.09.2014. a käskkirjaga kaebaja majandustööle määramise kohta taotleb

kaebaja, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta

ning teeks uue otsuse, millega tuvastaks käskkirja õigusvastasuse. Halduskohus jättis

vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude rahuldamata, tõdedes 22.05.2015. a otsuses, et

käskkiri pärast selle kehtivuse lõppemist 31.12.2014 enam kaebaja õigusi ei mõjuta (p 25).

Ringkonnakohus lubas kaebajal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel seoses käskkirja

kehtivuse lõppemisega algse tühistamisnõude muutmist õigusvastasuse tuvastamise nõudeks,

aktsepteerides kaebaja põhjendatud huvina hilisemat kahju hüvitamise nõuet (tl 129p). Samas

jättis kaebaja apellatsioonimenetluses hilisemalt vastamata ringkonnakohtu kohtunõudele,

milles paluti kaebajalt täiendavat selgitust põhjendatud huvi kohta käskkirja õigusvastasuse

tuvastamiseks ega selgitanud ka seda, kas ta soovib kaebusest loobuda põhjusel, et ta on

vanglast vabanenud (tl 139-139p).

19. Riigikohus on leidnud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast

kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine

kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei

ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti

tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu

haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud

haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et

haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes

tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Seoses kinnipeetava tööle määramise käskkirjaga

leidis Riigikohus, et nimetatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata

kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud, mistõttu ei nõustunud Riigikohus

ringkonnakohtu otsusega, lubada tühistamiskaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks

(RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 33144-14, p-d 10, 11).

20. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ka käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja tööle

määramise käskkiri, tuleb täiendava asjaoluna arvesse võtta, et kaebaja on alates 21.12.2015

vanglast vabanenud ning haldusaktil puudub väljaspoole vanglat suunatud mõju. Seega

puudub praktiline vajadus vangla käskkirja ületühistamiseks. Küll aga peab ringkonnakohus

vajalikuks täiendavalt hinnata kaebaja põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse

tuvastamiseks. Riigikohus on leidnud, et reeglina antakse kaebeõigusele hinnang kaebuse

esitamise hetke seisuga (RKHK 28.05.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 12; 16.11.2011. a

otsus asjas nr 331-65-11, p 15 ning 14.02.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10, p-d 16 ja 17).

Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks seoses hilisema kahju hüvitamise

sooviga saab ringkonnakohus hinnata kaebuse muutmise aja seisuga, 29.07.2015.

21. HKMS § 45 lg 2 ls 3 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Haldusasja materjalidest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka põhjendanud, millisel viisil saanuks

vaidlusalune käskkiri tekitada kaebajale rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Kuna

kaebaja võimalik hüvitamiskaebus on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu,

puudub kaebajal põhjendatud huvi nimetatud alusel käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kuigi kaebaja ei ole ühelgi teisel alusel põhjendatud huvi märkinud, peab ringkonnakohus

vajalikuks rõhutada ka seda, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa kaebajal esineda

ka preventiivset huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Seda, et karistuse ärakandmisel

ei saa vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa aidata eesmärgi saavutamisele,

vältida vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, on selgitanud ka Riigikohus, kes

asus muu hulgas seisukohale, et preventiivset huvi tuleb kontrollida ka kohtulahendi tegemise

aja seisuga (RKHK 28.05.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p-d 11, 12).

22. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, saab kohus

tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel

ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse

tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus analoogia korras

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada (RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14,

p 12). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust eelviidatud sätte

alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus on käesoleva määruse p-s

21 põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja võimalik kahju hüvitamise nõue on vaidlusaluse

käskkirja õigusvastasuse alusel perspektiivitu. Nimetatust tulenevalt korrigeerib

ringkonnakohus ka oma varasemat seisukohta kaebuse nõude muutmise lubatavuse osas ega

luba kaebuse muutmist ning lõpetab kaebaja nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel

menetluse. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel

õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja lõpetada asja menetlus.

Halduskohtu otsus tuleb Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamise nõude

rahuldamata jätmise osas tühistada ning menetlus vastava nõude osas lõpetada.

23. Kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tuleb kaebajale tagastada.

Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkiri S. Uibo majandustööle määramise kohta, Tartu Vangla

direktori 10.09.2014. a ettekanne nr 4289, P. Kooli 23.09.2014. a e-kiri ning Tartu

Halduskohtu 22.05.2015. a otsus on toimikus olemas (vastavalt tl 5 ja 13; tl 19; tl 6 ning tl

111-113). Arvestades käesoleva määruse motiive, ei oma Tartu Vangla üksuse juhi

15.08.2014. a taotlus kaebaja paigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla

osakonda, Tartu Vangla 04.06.2015. a vastus kaebaja selgitustaotlusele seonduvalt kirurgi

teenistuskäiguga ning Tartu Vangla 27.05.2015. a vastus kaebaja teabenõudele L. Õkva, T.

Ude ja P. Kooli ametinimetuste väljastamiseks, asjas tähtsust ning tuleb samuti kaebajale

tagastada.

24. A. Eizen on tasunud halduskohtule esitatud kaebuselt riigilõivu, 15 eurot (tl 54). Kaebaja

on tasunud ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuselt Tartu Vangla vahendusel

riigilõivu, 15 eurot (tl 121). Vastavalt HKMS § 104 lõike 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud

riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuna ringkonnakohus

lõpetab asjas menetluse vaid ühe nõude osas ning muude nõuete osas jääb halduskohtu otsus

jõusse, puudub ringkonnakohtul alus riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad

poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel