3-15-3028/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3028

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.12.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Nikiforov esitas 29.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märkis, et ta viidi

Viru Vangla punase maja kartserist üle kartserikambrisse, mis asub kollases majas. Kaebaja

taotles tema tagasiviimist punase maja kartserisse, kuna tingimused kollase maja kambris ei

vasta nõuetele. Kaebaja taotles tema üleviimisega tekitatud kahju 1000 euro hüvitamist. Veel

märkis kaebaja, et Viru Vangla 13.10.2015. a käskkirjaga nr 6-4/576 kohaldati tema suhtes

täiendavat julgeolekuabinõud – kui keegi siseneb kaebaja kambrisse, pannakse kaebajale

peale käerauad. Kaebaja taotles nimetatud käskkirja tühistamist ja käeraudade kohaldamisega

tekitatud kahju 10 000 euro hüvitamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 15.12.2015. a määrusega kaebuse 12.10.2015 toimunud

kaebaja ümberpaigutamisega ja Viru Vangla 13.10.2015. a käskkirjaga nr 6-4/576 (käeraudade

kohaldamisega) tekitatud kahju hüvitamise nõuetes (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel; jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. Määruse põhjendused:

1) Viru Vangla andmetel (tl 9) ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlust tema

ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja andmetel esitas ta vaide ja kahju

hüvitamise taotluse 14.10.2015. Viru Vangla edastas kohtule kolm kaebaja pöördumist seoses

ümberpaigutamisega (tl 12, 14, 16-17, tõlge tl 18-19), mis ei sisalda taotlust kahju

hüvitamiseks. Seega ei ole kaebajal õigust esitada ümberpaigutamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõuet kohtule.

2) Käeraudade kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes esitas kaebaja vanglale

venekeelse taotluse 19.10.2015 (tl 24p, tõlge tl 25) ja taotluse tõlge saabus vanglasse

17.11.2015 (tl 9). Seega ei ole taotluse läbivaatamise tähtaeg möödunud. Kaebajal ei ole

praegu õigust esitada käeraudade kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohtule.

Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Nikiforov esitas 30.12.2015 määruskaebuse, milles ta vaidleb vastu tema kaebuse

tagastamisele (kohtumääruse p 1). Kaebaja vaidleb vastu kaebuse tagastamisele kahju

hüvitamise nõude osas, kuna ta on läbinud Viru Vanglas kohtueelse menetluse, sest esitas

vanglale eelnevalt kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja ei ole nõus sellega, et tal puudub

kaebeõigus, et esitada kohtule nõue kahju hüvitamiseks, mis tekitati talle üleviimisega.

4. Viru Vangla esitas 25.01.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2015. a määrus muutmata. Vastustaja

on seisukohal, et halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole läbinud tagastatud kaebuse

osas määruse tegemise hetkeks vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslikku

kohtueelset menetlust. Kontrollides kaebaja pöördumisi, leidis vangla, et kaebaja poolt

19.10.2015 vanglale üle antud ja vanglas numbriga 6-14/41178-1 registreeritud pöördumine

sisaldas ühelauselist nõuet 1000 euro hüvitamiseks seoses tema ümber paigutamisega

punasest majast kollasesse, millisele pöördumisele vangla vastas 02.11.2015, nõudes

muuhulgas tõlke esitamist, kuid kaebaja ei ole tõlget esitanud. Vangla märgib, et on alustanud

vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 49¹ sätestatud tõlkimisprotsessiga ja vangla lahendab

kahjunõude esimesel võimalusel ning kui kaebaja ei nõustu vangla lahendusega, on tal peale

seda õigus pöörduda kahjunõudega kohtu poole. Vangla on seisukohal, et kaebaja kaebus

halduskohtule oli esitatud ennatlikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu

määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

6. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole kaebaja sõnaselgelt

esitanud taotlust Tartu Halduskohtu 15.12.2015. a määruse tühistamiseks, saab selles märgitud

põhjendusest järeldada kaebaja tahtena, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

15.12.2015. a määruse resolutsiooni p-i 1 seonduvalt kaebuse tagastamisega kaebaja

ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas.

7. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus

võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu

kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses,

milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe

imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul

näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS, mille § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale

vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise

kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on

alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

8. Määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes selle üle, kas Tartu Halduskohtu poolt kaebuse

tagastamine kaebaja ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas on

põhjendatud.

9. Halduskohus, tuginedes Viru Vangla poolt kohtule esitatud andmetele, leidis, et kaebaja

poolt vanglale esitatud pöördumised seoses ümberpaigutamisega ei sisalda taotlust kahju

hüvitamiseks, millest järeldas, et kaebajal ei ole õigust esitada ümberpaigutamisega seotud

kahju hüvitamise nõuet kohtule. 25.01.2016. a vastuses kaebaja määruskaebusele on

vastustaja märkinud, et kaebaja poolt 19.10.2015 vanglale üle antud venekeelses pöördumises

(tl 73-73p), mis on registreeritud numbriga 6-14/41178-1, sisaldub nõue 1000 euro

hüvitamiseks seoses tema ümberpaigutamisega punasest majast kollasesse. Vastustaja

varasemalt kohtule sellekohast pöördumist esitanud ei ole. Vastustaja andmetel ei esitanud

kaebaja vanglale eelnimetatud pöördumise tõlget, mistõttu on vangla alustanud VSkE §-s 49¹

sätestatud tõlkimisprotsessiga ja lahendab kahjunõude esimesel võimalusel. Seega on asjas

ilmnenud, et kaebaja on siiski 19.10.2015 esitanud vanglale ümberpaigutamisega seonduvalt

tekitatud kahju hüvitamise nõude. Asjas puudub vaidlus selle üle, et vangla ei ole kaebaja

19.10.2015. a taotlust veel lahendanud, silmas pidades, et võõrkeelse avalduse korral

arvestatakse menetlustähtaega tõlke saabumisest, juhinduvalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-st

1 ja haldusmenetluse seaduse § 33 lg-st 4. Seega ei ole nimetatud taotluse läbivaatamise

tähtaeg kohtusse pöördumise hetkel möödunud, mistõttu ei olnud kaebajal õigust esitada

ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohtule, vaid kaebaja on antud

olukorras pöördunud kohtu poole ennatlikult. Halduskohus on kaebajale asjakohaselt

selgitanud, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Selleks tuleb kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtusse saab

kaebaja pöörduda pärast seda, kui kaebaja kahju hüvitamise taotlus on õigusvastaselt

tagastatud, jäetud rahuldamata või jäetud tähtaegselt lahendamata.

10. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et A. Nikiforovi kaebus on

vaidlustatud osas talle õiguspäraselt tagastatud ning kohus ei saanud kohustuslikku

kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks. Kuna Tartu Halduskohus on

lõpptulemusena jõudnud õige järelduseni ja tagastas A. Nikiforovi kaebuse, siis jääb tema

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2015. a määruse resolutsiooni p 1

muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel