3-16-32/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-32 Haldusasi X.X.

i

(X)

kaebus

Tallinna

Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X. i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X.X. t Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määrus muutmata.

2. Tagastada kaebajale Tartu Ülikooli Kliinikumi nõusoleku vorm. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja esitas 05.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja vaidlustas Tallinna Vangla 15.12.2015. a otsust nr 5-37/15/307-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 08.01.2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude muutmiseks ja selle aluste täpsustamiseks.

3. Kaebaja esitas 17.01.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et soovib nõuda hüvitist, kuid jätab summa kohtu otsustada.

4. Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määrusega rahuldati osaliselt kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning anti kaebajale tähtaeg riigilõivu 20 euro tasumiseks. Halduskohus tõlgendas kaebaja kaebust ja puuduste kõrvaldamise avaldust selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamist samadel asjaoludel ja samade perioodide eest nagu ta nõudis Tallinna Vanglalt kohtueelses menetluses ja et kaebaja nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Halduskohus leidis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuarvutamiseks, tuleb lähtuda perioodist 05.09.2015- 04.01.2016, kuna kaebaja andis kaebuse menetlusabi taotlusega vanglaametnikule üle 05.01.2016.

Halduskohus tegi kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte põhjal kindlaks, et kaebaja sissetulek sellel perioodil oli 178,25 eurot ning et vangistusseaduse § 44 alusel sai teostada mahaarvamisi summas 124,77 eurot. Seega oli kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes 26,74 eurot, mis on vähem kui tasumisele kuuluv riigilõiv. Kuna HKMS §-des 110-112 sätestatud menetlusabi regulatsioon on väga sarnane tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 180-182 sätestatud regulatsiooniga, tugines halduskohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele asjas 3-2-1-106-06 ning leidis, et ka haldusmenetluses peab kohus olukorras, kus menetlusabi taotleja sissetulekud ületavad väljaminekuid, kuid ei ole piisavad kogu riigilõivu tasumiseks, kontrollima, kas menetlusabi taotleja majanduslik seisund võimaldab tasuda riigilõivu osaliselt.

Seetõttu pidas halduskohus põhjendatuks vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt summas 230 eurot ning jätta vabastamata summas 20 eurot, kuna nii kuulub kaebaja poolt tasumisele riigilõiv, millest vabastamist ta oma majandusliku seisundi tõttu nõuda ei saaks. Halduskohus andis kaebajale riigilõivu 20 euro tasumiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. 01.02.2016 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 19.01.2016. a määruse peale. Kaebaja selgitas, et kuigi tal on kontol raha olnud, ei saa sellele loota, et talle veel raha kantaks.

Samuti tõi kaebaja välja, et kuigi ta sai vanglas tööd, siis 15.02.2016 toimuva operatsiooni tõttu on ta töö tegemisest vabastatud umbes 1 kuu pikkuseks perioodiks ja seetõttu ei ole kaebajal piisavalt raha, et tasuda 20 euro suurune riigilõiv. Kaebaja palub riigilõivu tasumisest vabastust või alternatiivselt seda, et tal võimaldataks riigilõiv tasuda kuupäevaks 10.04.2016, sest selleks ajaks on ta saanud uuesti tööle asuda. Määruskaebusega koos esitas kaebaja tõendi 15.02.2016 toimuva operatsiooni kohta ning soovis, et kohus selle talle tagastaks.

6. Tartu Halduskohus võttis 03.02.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ühtlasi leidis halduskohus, et riigilõivu tasumise tähtaja pikendamine kuni kuupäevani 10.04.2016 on niivõrd ulatuslik, et ei ole HKMS § 120 lg-s 3 sätestatud puuduse kõrvaldamise maksimumtähtaja eesmärgiga kooskõlas. Halduskohus selgitas, et kui 19.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 jääb määruskaebemenetluses muutmata, annab halduskohus pärast määruskaebe menetluse lõppu kaebajale uue tähtaja riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. Samuti nõustus ringkonnakohus halduskohtu 19.01.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

9. Vastuseks kaebaja 01.02.2016. a määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et HKMS §

112 lg 1 p 1 kohaselt arvestatakse menetlusabi taotluse lahendamisel taotleja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kuusissetulekuid ehk kaebaja majanduslikku seisundit enne kaebuse esitamist, mitte pärast seda.

10. Kaebaja esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi nõusoleku vormi, mis tõendab, et tal on 15.02.2016 Tartu Ülikooli Kliinikumis operatsioon (tl 24). Kaebaja soovis, et ringkonnakohus tagastaks eelmainitud dokumendi kaebajale. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tuleb rahuldada. Kaebajale menetlusabi andmise otsustamisel ei oma tähtsust, kas kaebajal puudub tulevikus operatsiooni tõttu sissetulek või mitte. Seega tuleb Tartu Ülikooli Kliinikumi nõusoleku vorm kaebajale tagastada.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel