3-14-51879/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

09.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51879

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi (Nikiforov) kaebus Viru Vangla

03.07.2014. a käskkirja nr 6-1/982-KP tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.12.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastustaja poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastuse lisa, s.o väljavõte kaebaja

distsiplinaarkaristustest asja materjalide juurde.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.12.2014. a otsus

muutmata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 10.03.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

03.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/859-KP kohaldas Viru Vangla kaebaja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kinnipeetav järjepidevalt lõhkus ja rikkus

vangla vara – kaebajal oli üle 90 distsiplinaarkaristuse, mis enamjaolt olid seotud

vangla vara mittesihtotstarbelise kasutamise ja selle lõhkumisega.

2.

09.10.2013. a käskkirjaga nr 6.1/1441-KP pikendas Viru Vangla täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist tagasiulatuvalt alates 04.10.2013, kuna isik oli

jätkanud õigusaktidest tulenevate normide rikkumist.

3.

07.01.2014. a käskkirjaga nr 6-1/53-KP pikendas Viru Vangla taaskord

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tagasiulatuvalt alates 05.01.2014, kuna

kaebaja oli jätkanud õigusaktidest tulenevate normide rikkumist ning tema

käitumisega seoses ei olnud ära langenud temast lähtuv julgeolekualane oht.

4.

04.04.2014. a käskkirjaga nr 6.-1/536-KP jätkas Viru Vangla kaebaja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna kaebaja jätkas vanglasisese

distsipliini rikkumist.

5.

03.07.2014. a käskkirjaga nr 6-1/982-KP (tl 13-14p) pikendas Viru Vangla

alates 05.07.2014 kuni asjaolude ära langemiseni kaebaja suhtes kohaldatud

täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist, s.o 1) eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist,

3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja

spordiväljakute kasutamise keelamises, 4) isiklike esemete kasutamise keelamise –

kasutamist. Käskkirja kohaselt tegi vangla otsuse täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise kohta vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete

õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Käskkirjast nähtuvalt on kaebaja

korduvalt toime pannud uusi distsipliinirikkumisi, olles eraldi lukustatud kambris, mis

näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Käskkirjas märgitu kohaselt nähtub

kaebaja käitumisest negatiivne suhtumine vangistust reguleerivatest õigusaktidest

tulenevatesse nõuetesse ja vangla varasse. Arvestades kaebaja õigusrikkumisi oli

vanglal põhjendatud kahtlus, et impulsiivne käitumine jätkub ühel või teisel moel ning

oma eesmärgi saavutamiseks toime pandud teod on ohtlikud vangla julgeolekule.

6.

03.07.2014 esitas kaebaja Viru Vangla 03.07.2014. a käskkirja nr 6-1/982-KP

peale vaide (tl 37), milles palus vaidlusalune käskkiri tühistada. Viru Vangla jättis

22.08.2014. a vaideotsusega nr 6-12/170-4 (tl 32-32p) kaebaja 03.07.2014. a vaide

täies ulatuses rahuldamata.

7.

24.08.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p, tõlge tl 4)

Viru Vangla 03.07.2014. a käskkirja nr 6-1/982-KP tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei

ole kaebaja nõus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise

pikendamisega.

8.

01.09.2014 kaebusele esitatud vastuses (tl 29-29p) leidis vastustaja, et kaebus

on põhjendamatu.

Vastustaja märkis, et jääb vaidlustatud käskkirjas väljendatud ohuprognoosi juurde. Vastustaja

leidis, et vangla julgeoleku tagamiseks oli asjakohane vaidlustatud käskkirjas märgitud

täiendavate julgeolekumeetmete rakendamine kaebaja suhtes. Vastustaja asus seisukohale, et

kaebaja on esitanud küll halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-s 5 sätestatud

kaebuse nõude, kuid kaebuses puudub selle põhjendus. Vastustaja märkis, et vanglal ei ole

võimalik hakata oletama, mis on need faktilised asjaolud, millele tuginedes kaebaja peab

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Vastustaja leidis, et käskkiri on antud pädeva

haldusorgani poolt vastavalt organi sisepädevusele, järgitud on menetlusnõudeid, teostatud on

kaalutlus ning otsustus vastab põhjendustele. Eeltoodust tulenevalt on haldusakt vastustaja

hinnangul õiguspärane. Vastustaja lisas, et vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega

käsitletud kaebaja ohtlikkust vangla julgeolekule.

9. Tartu Halduskohus jättis 11.12.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus märkis, et pärast 04.04.2014. a käskkirja nr 6-1/536-KP on kaebaja jätkanud

seadusandlusest tulenevate normide rikkumist ning kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud

kolmel korral. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja suhtes kohaldatud meetmete liigist ja

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist pidi vastustaja meetmete

kohaldamisel arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse kaebaja vabadust vanglas liikuda ja

suhelda, st kehtestatakse kaebaja suhtes rangem kinnipidamise režiim. Teiselt poolt pidi

vangla arvestama vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada

kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade

täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Halduskohtu hinnangul nähtus vaidlustatud käskkirjast,

et vastustaja on lähtunud kaalutlustest, mille kohaselt kaebaja on korduvalt toime pannud uusi

distsiplinaarrikkumisi olles eraldi kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda

õiguskuulekaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas 21.12.2014 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 6060p),

milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2014. a otsus, ning teha uus otsus,

millega rahuldada tema kaebus.

Kaebaja ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Lisaks

oli kaebaja hinnangul ebaõige halduskohtu poolt otsuses märgitu, et pärast 04.04.2014. a

käskkirja nr 6.-1/536-KP jätkas ta seadusandlusest tulenevate normide rikkumist. Samuti ei

ole kaebaja väitel teda kolm korda distsiplinaarkorras karistatud ja madratsi tükkideks

rebimisega seotud intsident toimus enne 04.04.2014, mitte pärast. Lisaks märkis kaebaja, et

02.05.2014. a käskkirjaga karistas vangla teda 3 ööpäeva kartseriga edasilükkamisega, mitte 3

ööpäeva kartseriga. Kaebaja hinnangul ei kujutanud ta vangla jaoks ohtu, et pikendada tema

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

11. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on kaebaja apellatsioonkaebus põhjendamatu. Vastustaja märkis, et

kaebaja on kinnipeetav, kes järjepidevalt rikub vanglas korda ning paneb sellega ohtu vangla

julgeoleku. Kaebaja on distsipliinirikkumiste toime panemist jätkanud ka peale vaidlustatud

täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja andmist. Vastustaja leidis, et kaebaja on isik, kelle

osas VangS §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

13. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et halduskohus on rakendanud puudulikult

uurimispõhimõtet ning ei ole vaatamata vastustaja tähelepanekutele vastuses kaebusele teinud

kindlaks kaebuse põhjendust. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses vaid märkinud, et

ta ei nõustu täiendavate julgeolekuabinõude pikendamisega. Halduskohus ei ole aga välja

selgitanud, miks kaebaja ei nõustu enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

pikendamisega ehk teisisõnu, miks vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. Ringkonnakohus on

siiski seisukohal, et halduskohus on vaidlusaluse käskkirja õiguspärasusele hinnangu andnud

ning leiab, et tulenevalt menetlusökonoomiast ja kaebaja õiguste kaitse vajadusest ei ole

põhjendatud asja uueks arutamiseks halduskohtule tagasi saatmine.

14. Vaidluse all on Viru Vangla 03.07.2014. a käskkirja, millega kaebaja suhtes

pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, õiguspärasus. Kaebaja leiab

apellatsioonkaebuses, et halduskohus on ebaõigesti märkinud, et ta jätkas pärast

04.04.2014. a käskkirja seadusandlusest tulenevate normide rikkumist ning et teda on

distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral. Lisaks leiab kaebaja, et ta ei kujutanud

vangla jaoks ohtu.

15. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude

äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. VangS § 69 lg 1 kohaselt

kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub

vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi-

või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla

julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise

ärahoidmiseks.

16. Vaidlustatud käskkirjaga pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist, kuna ta on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Käskkirja kohaselt

kohaldati kaebaja suhtes alates 03.07.2013 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta

järjepidevalt lõhkus ja rikkus vangla vara. Pärast seda on kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist korduvalt pikendatud.

17. Seega on vaidluse all küsimus, kas asjaolud, mille alusel kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldati, on ära langenud.

18. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et kaebaja on pärast täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist korduvalt toime pannud uusi distsipliinirikkumisi olles eraldi

lukustatud kambris. Vangla hinnangul näitas eelnev kaebaja soovimatust muutuda

õiguskuulekaks. Käskkirjast nähtuvalt leidis vangla, et võttes arvesse isiku õigusrikkumisi,

mille tõttu on isik paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse ning isiku käitumist, siis on

vanglal põhjendatud kahtlus, et impulsiivne käitumine jätkub ühel või teisel moel ning oma

eesmärgi saavutamiseks toime pandud teod on ohtlikud vangla julgeolekule. Vaidlustatud

käskkirjast nähtub, et vangla on arvestanud ka kaebaja poolt toime pandud õigusrikkumiste

iseloomuga.

19. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel

isiku suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, on tegemist ennetava

meetmega ning vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid peab kohaldama

ennetavaid meetmeid ka juhul, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Riigikohtu praktika

kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Tegemist on

meetmega, mille eesmärgiks on ennetada kinnipeetavast johtuva julgeolekuohu tekkimist

vanglas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p

12 ja 20.04.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 12).

20. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluses käskkirjas on piisava põhjalikkusega

põhjendatud, miks vangla leiab, et tulenevalt isiku varasemast käitumismustrist on isik

endiselt ohtlik vangla julgeolekule. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ta ei

kujutaks vanglale ohtu. Asja materjalidega on tõendatud, et kaebaja paneb järjepidevalt toime

distsipliinirikkumisi, olles samal ajal paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. Ekslikud on ka

kaebaja väited selles osas, et teda ei ole kolm korda pärast 04.04.2014. a käskkirja nr 6.-

1/536-KP distsiplinaarkorras karistatud. Vangla apellatsioonkaebusele esitatud vastusele

lisatud kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtub, et kaebajale on määratud kolm

distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus selgitab, et vangla on tõepoolest 02.05.2014. a

käskkirjaga nr 6-3/737-D otsustanud karistuse täitmisele pööramise edasi lükata, kuid see ei

tähenda, et kaebajat ei oleks distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetavale määratav katseaeg

kujutab endast karistuse määramise haldusakti kõrvaltingimust VangS § 65 lg-te 2–4 mõttes,

mille kohaselt ei pöörata karistust täitmisele, kui karistatav ei pane määratud tähtaja jooksul

toime uut rikkumist (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009,

§ 65 komm. 3).

Kuna kaebaja käitumine on olnud ettearvamatu ning tema paigutamine eraldi lukustatud

kambrisse ei ole rikkumiste arvu vähendanud, ei saa väita, et kaebaja ei kujuta ohtu teistele

kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise pikendamiseks oli õiguslik alus olemas, sest asjaolud, mille alusel täiendavaid

julgeolekuabinõusid on seni kohaldatud, ei ole ära langenud. Seetõttu on kaebaja õiguste

piiramine eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel, teiste kinnipeetavatega suhtlemisel,

spordiga tegelemisel ja isiklike esemete kasutamise keelamisel õiguspärane, sest kõik

nimetatud piirangud kuuluvad VangS § 69 lg-s 2 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude

loetellu. Arvestades kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärki, ei

saa ühtegi kaebaja suhtes kohaldatud täiendavat julgeolekuabinõu pidada

ebaproportsionaalseks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kuivõrd kaebaja on olnud

menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda

(HKMS § 118 lg 3).

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/