1-14-10633/54 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-10633

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10633 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Indre Krolli elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu INDRE KROLL, isikukood 39108315226, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 12.02.2015 22.07.2017 ja lõpp RESOLUTSIOON Jätta INDRE KROLL elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.12.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Indre Krolli id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Indre Kroll kannab karistust Viru Maakohtu 19.12.2014

ta

kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on

süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja

6 kuud vangistust. Indre

karistuseks mõisteti

Kroll tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti

8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks

8 kuud

mõisteti

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.10.2014 ja 17.- 18.10.2014, s.o neli päeva karistusaja hulka. Indre Krollil jäi kanda 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 11.09.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuud ja 6 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Indre Krollilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Indre Krolli karistuse kandmise aja alguseks loeti vanglasse saabumise aeg. Indre Kroll kannab nimetatud karistust alates 12.02.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse ning joobes juhtimise eest, vargus on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelnevalt on isikut kriminaalkorras karistatud varguse ning joobes juhtimise eest, alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele ning suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest lapseealisega. Kuritegude laad on sarnane varasema käitumisega – varavastased kuriteod ja mootorsõiduki joobes juhtimine.

Kuritegude

soodusteguriks

on

alkohol.

Vangistuses

osales

isik

sotsiaalprogrammis

Eluviisitreening, alates 01.09.2015 töötas majandustöödel koristajana ning alates 13.10.2015 osaleb majandustöödel kaupluse abitöölisena. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üüritud korteris aadressil xxxx koos oma onu G K (kriminaalse taustaga), onu abikaasa ja nende lastega. Vabanemise korral soovis isik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1- vanaema A K. Korteri toalise üürikorteriga, kus elab isiku omanik V A ei andnud om kohaldamise kohta antud apoolset nõusolekut elektroonilise valve aadressile, millest tingituna ei ole võimalik antud aadressile elektroonilise valvega vabaneda. 19.11.2015 on kinnipeetav esitanud taotluse elukoha muutmiseks ennetähtaegsel vabanemisel, mille kohaselt soovib ta elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku vastusest nähtub, et tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub Indre Krolli vanaemale A K. Korteris elab kinnipeetava ema M K. Korteris on elamistingimused kesised, puudub pesemisvõimalus. Elementaarsed tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas, samas korteri üldine olukord pigem ei soosi elektroonilise seadme paigaldamist. 25.11.2015 on vesteldud xxxx sotsiaalosakonna juhataja E K, kes samuti ei toeta Indre Krolli elama asumist oma ema juurde seoses ema tervisliku seisundiga. Kinnipeetava ema M K on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Isikul on keskeriharidus autotehniku erialal, mille ta omandas xxxx. Isiku sõnul töötas ta mitteametlikult ehitustöödel xxxx. Ametlikult pole ta töötanud. Töökogemus ei ole pikaajaline, kuna isik on noor. Sissetulekuks oli töötasu , samuti toetasid rahaliselt ema ja vend. Isikut on mitu korda karistatud varavastaste kuritegude eest, ka väärteokorras tööle asuda OÜ pisivarguste eest. Vabanemise korral soovib isik -s xxxx.

Kinnipeetava

K, vend R K ja vanaema A K. Suhted

lähivõrgustikku kuuluvad ema M

lähedastega

suhtlemine vähene. Vend elab ja töötab

on head ja toetavad. Isa T K on

xxxx. Isikul

on vabaduses tuttavaid,

Isikut on korduvalt karistatud

kes võivad talle negatiivset mõju avaldada.

mootorsõiduki juhti

õltlaseks

mise eest joobeseisundis. Alkoholis

isik end ei pea, kuid kinnitab, et

tarvita

diagnoositud ei ole. Isik on pannud katseajal toime uue kuriteo.

s alkoholi tihti. Sõltuvust

Kinnipeetav o

p

, kui see puudutab tema enda

rikkumisi

n ühiskonnareeglite osas

ime

õigus

(suguühe alaealisega, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Ta ei mõelnud, et selline käitumine ei ole üh iskonna poolt aktsepteeritav. Isik tunnistab muutuste vajalikkust ja on valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Isik on impulsiivse loomuga, tegutseb tagajärgedega arvestamata adust hetketuju ajel. Kinnipeetav otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, või rikub se mitte pikaajalisi lahendusi. Isiku tulevikuplaanid on seotud töötamisega, perekonna loomisega. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 66%, seksuaal- -62%. ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib,

kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutas

et

alkoholi kuritarvitamine. Isik käitus mõtlematu

lt ja impulsiivselt. Varasem tingimuslik karistus

oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude sooritamist. Juhul, kui kohus leiab, et Indre Kroll peaks vabanema ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata elektroonilis ähtajaks kolm kuud.

e valve t

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku, tulenevalt ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, määrata Indre Krollile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.07.2017 ku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,2 . Samuti teeb ta ettepane 1,4,8 sätestatud kohustused. Indre Kroll kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Emal on probleeme närvidega, ta võtab iga päev rohtusid nin

- xxxx hakkab ta tegema metsa-

g tal on raske üksi olla. OÜ s

ja võsalõikust, ta on ka varem

seda tööd teinud. Eelnevalt töötas ta samuti seal firmas, kuid mitteametlikult. Ametlikult ei ole ta kuskil töötanud. Ta tunnistab oma süüd ja on aru saanud vigadest, mis ta on teinud. Kinnipeetav soovib ennast muuta ja normaalselt elama hakata. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Indre Krolli tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise Prok Viru Vangla poolt 10.11.2015 küsimuse läbivaatamisest.

urör nõustub

koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla I.

Krolli

egset vangistusest vabastamist.

ennetähta

I. Krolli isikut ja varasemat elukäiku

iseloomustab see, et teda on kolmel korral karistatud. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud mh seoses Pärnu Maakohtu 11.09.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega. Seega uute kuritegude toimepanemine ei olnud juhuslik ja varasemalt kohaldatud tingimuslikud karistused ei ole tema suhtes mingit positiivset eripreventiivset toimet omanud. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel ja /või üldkasuliku töö tegemise tähtajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla hinnangul on süüdimõistetu poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 66%. Seksuaal ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise -

5 aasta jooksul on 41-62%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isik on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on I. Krolli puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. I. Kroll kannab liitkaristust mh KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuriteo eest. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub joobes juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Käesoleval ajal ei kaalu süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust tema ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. I.

Kroll

il

distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidam Prokurör peab vajalikuks märkida, et isasutuses. karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine.

Lähtudes eeltoodust

tingimisi ennetähtaegset

ei toeta prokuratuur Indre Krolli

vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud Indre Kroll ei kuulu elektroonilise valve materjalidega, leiab, et süüdimõistetu kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Karistust kannab isik varguse ning käesoleval ajal Viru Maakohtu 19.12.2014 kohtuotsuse kohaselt mootorsõiduki mis on toime pandud Pärnu Maakohtu 11.09.2014 otsusega joobes juhtimise eest, määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Viru Maakohtu menetluses on käe soleval ajal pooleli kriminaalasi nr 1-15-

22 lg 3, 199

1787 Indre Krolli süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 1,3; 213 lg 1 – lg 2 p 4,7 järgi. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, ka analoogsete kuritegude toimepanemise eest, ei ole isikule vajalikku eripreve on ntiivset mõju avaldanud, sest isik jätkanud ja teinud seda ka eelmise kohtuotsusega mõistetud uute kuritegude toimepanemist karistuse kandmise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all olles. Isiku käitumist on mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, mis on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks sel korral uute kuritegude toim anemise riske maandada. Viru Vangla korduva kuriteo ep on hinnanud uue üldise toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 66% ning seksuaal ja vägivallakuriteo - toimepanemise tõenäosuseks järgmise viie aasta jooksul 41 õrged -62%, mis on kohtu hinnangul k riskid. Seega on olemas arvestatav tõenäosus, et isik paneb vabaduses toime uued kuriteod. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas on küll olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid samas korteri üldine seisukord pigem ei soosi seda ning seoses ema tervisliku seisundiga ei toeta ka xxxx sotsiaalosakonna juhataja kinnipeetava elama asumist oma ema juurde. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Indre Krolli puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning töötab majandustöödel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS §

76 lg-

s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus

lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik