1-15-8217/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-8217

Kohtukoosseis

Kriminaalasi

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Martin Nurme süüdistuses KarS § 424 järgi

lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. detsembri

2015 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

Süüdistatav Martin Nurme ja tema kaitsja adv

Nikolai Rõžov, apellatsioonid

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Martin Nurme ja tema kaitsja adv Nikolai Rõžovi

apellatsioonid Viru Maakohtu 14. detsembri 2015 otsuse peale kriminaalasjas

nr 1-15-8217 läbi vaatamata.

2. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo

kasuks 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Nikolai Rõžovi

poolt süüdistatavale Martin Nurmele apellatsioonimenetluses määratud korras

kaitse teostamise eest.

3. Martin Nurmelt välja mõista riigituludesse 48 eurot riigi õigusabi eest.

4. Martin Nurmelt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS

Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal.

Tasumisel märkida viitenumber 99915700084846 ja selgitus: „Martin Nurme,

1-15-8217, menetluskulud“.

5. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 14.12.2015 otsusega tunnistati Martin Nurme süüdi KarS § 424

järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

1.1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

karistati teda vangistusega 1 aasta 8 kuud.

1.2. Karistusaega arvestati alates 07.09.2015.

Apellatsioonid

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. Nurme ja tema kaitsja adv

N. Rõžov, kes paluvad tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha

uus otsus, millega mõista kergem karistus. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud

küllaldaselt seda, et M. Nurme kahetses kuriteo toimepanemist, samuti seda, et ta

elab koos hooldust vajava invaliidist emaga. Samuti kohus ei arvestanud, et prokurör

taotles kergemat karistust kui seda kohus mõistis.

M. Nurme lisaks eeltoodule märgib veel, et ta kavatses läbi teha alkoholismi vastast

ravi. Samuti põeb ta mitmeid haigusi, mille kinnituseks esitas apellatsioonis

täiendavalt arstlikke tõendeid. Ta soovib osaleda ringkonnakohtu istungil.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus, hinnates apellatsioonide põhjendatust, nende kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab,

et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tulevad KrMS § 326 lg 3 alusel jätta

läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus

on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo

õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb

lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille

rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks.

Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

M. Nurme soov osaleda ringkonnakohtu istungil ei ole kohtule siduv, sest

kohtupraktika kohaselt eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel

apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS §-s 24 lg 2 sätestatud põhiõigust olla

oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09 p 7).

5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on M. Nurmele karistust mõistes igakülgselt

motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 7-8).

KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse.

Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust, ei pidanud maakohus

võimalikuks kohaldada süüdistatavale mittevabadusekaotuslikku karistust ja mõistis

M. Nurmele vangistuse üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 2 aastat 6 kuud

vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti

karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

Seejuures loeti tema karistust kergendavaks asjaoluks kuriteo puhtsüdamlikku

kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati, et M.

Nurmel on haige ema ja pere majanduslik olukord on raske, kuid need asjaolud

esinesid ka M. Nurme poolt kuritegude toimepanemisel ning need ei kaalu üles

toimepandud kuritegude raskust.

5.1. M. Nurme süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel kohus arvestas

toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi ning teo toimepanemise asjaolusid. Ta pani

lühikese aja jooksul (14.08.2015 ja 07.09.2015) toime mootorsõiduki joobes

juhtimise, kusjuures mõlemal korral oli tal tuvastatud alkoholijoove määr tunduvalt üle

miinimummäära (1,28 ja 1,50 mg/l). Tal ei ole seejuures ka juhtimisõigust, mis

omakorda suurendab ohtu teiste liiklejate suhtes ja seega ka M. Nurme süüd. Samuti

arvestati, et ta vabanes viimase karistuse kandmiselt 26.06.2015 ja juba 14.08.2015

pani toime uue kuriteo. Teda on varem 4 korda karistatud KarS § 424 järgi. Kuna ta ei

ole eelmistest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist

jätkanud, siis seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks

mõista reaalne vangistus sanktsiooni ülemmäära lähedaselt.

Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus märkis, et olukorras, kus iga aasta Eesti teedel joobes juhtide süül hukkub

ja saab viga märkimisväärne arv inimesi, on väga oluline näidata avalikkusele, et

joobes juhtimine ei ole mingil juhul tolereeritav ja on rangelt karistatav kuritegu.

5.2. Eeltoodud põhjendustel maakohus ei nõustunud prokuröri ettepanekuga

karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, mis on sanktsiooni keskmine määr.

5.3. Sellega maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud

seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega

kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese

siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte

karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui

kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui

seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada.

Antud asjas on vastavad põhjendused prokuröri ettepaneku kohta toodud otsuse lk 8.

Samas on ka põhjendused, miks kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada M. Nurme

ja tema kaitsja taotlusi kergema karistuse mõistmiseks, selle tingimuslikuks täitmisele

pööramata jätmiseks ja üldkasuliku tööga asendamiseks. Maakohus rõhutas, et

sellised meetmed on reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on alla keskmist

ning tegemist on esmakordse rikkumisega kui isikut saab veel mõjutada reaalset

vangistust kohaldamata. Antud juhul on M. Nurmele varasemalt korduvalt antud

võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses, kuid vaatamata sellele jätkas ta

samalaadsete kuritegude toimepanemist.

5.4. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ei saa uute

tõenditena arvestada M. Nurme poolt apellatsioonis esitatud arstlikke tõendeid (KrMS

§ 237 lg 4; RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-98-13; 3-1-1-1-14), kuid sellele

vaatamata maakohus on otsuses (selle lk 8) juba arvestanud, et M. Nurme ema on

haige.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus

arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning

seetõttu on apellatsioonides toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu.

Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva

apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3)

tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi

karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).

7. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi

tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades,

s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-

1-1-58-13, p 7).

Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti

samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega

võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-

11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis

üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tulevad jätta läbi

vaatamata.

9. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse M. Nurme kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov,

kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 48 eurot, sh

käibemaks 8 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks

ning apellatsiooni koostamiseks kokku üks tund. Kolleegium peab taotletud

kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg

6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1

p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 järgi selle isiku

kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad

M. Nurmel tekkinud menetluskulud summas 48 eurot isiku enda kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus