2-13-3996/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-3996

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi Korteriühistu Pepleri 21, Merli

Mendelmani ja Maire Anti vastu 4 536 euro 11 sendi ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5 082 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. augusti 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Korteriühistu Pepleri 21 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2016. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

MTÜ

Korteriühistu

Pepleri

(registrikood: 80037844); lepinguline esindaja Heigo Petsi;

Vastustaja (hageja): Salva Kindlustuse AS (registrikood:

10284984); lepinguline esindaja Katrin Leppik

Kostja:

- Merli Mendelman (isikukood: XXXXXXX)

- Maire Ant (isikukood: XXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Heigo Petsi

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. augusti 2015 otsus

osaliselt

osas,

millega

maakohus

mõistis

MTÜ-lt

Korteriühistu Pepleri 21 Salva Kindlustuse AS-i kasuks

välja 5 680 eurot ja 63 senti ning MTÜ Korteriühistu

Pepleri 21 ja Salva Kindlustuse AS-i menetluskulude

jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista MTÜ-lt

Korteriühistu Pepleri 21 Salva Kindlustuse AS-i kasuks

välja 1 360 eurot ja 80 senti (üks tuhat kolmsada

kuuskümmend

eurot

kaheksakümmend

senti)

ja

8. veebruari 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 389 eurot 79 senti.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi MTÜ

Korteriühistu Pepleri 21 vastu osaliselt ning mõista MTÜ-

lt Korteriühistu Pepleri 21 Salva Kindlustuse AS kasuks

välja 1 750 eurot 59 senti (üks tuhat seitsesada

viiskümmend eurot viiskümmend üheksa senti), millest

1 360 eurot 80 senti on põhivõlg ja 389 eurot 79 senti

8. veebruari 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis.

4.3. Välja mõista MTÜ-lt Korteriühistu Pepleri 21 Salva

Kindlustuse AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

määras

tasumata

põhivõlalt

alates

9. veebruarist 2016. a kuni põhinõude täitmiseni.

4.4. Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i hagi Merli

Mendelmani ja Maire Anti vastu.

4.5. Menetluskulud jaotada järgmiselt:

4.5.1. Merli Mendelmani ja Maire Anti menetluskulud

jätta Salva Kindlustuse AS-i kanda.

4.5.2. Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud jätta Salva

Kindlustuse AS-i enda kanda.

4.5.3. MTÜ Korteriühistu Pepleri 21 menetluskulud jätta

Salva Kindlustuse AS-i kanda.

5. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Salva Kindlustuse

AS –i kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 24. jaanuaril 2013. a hagi MTÜ Korteriühistu Pepleri 21

(kostja I) vastu 4 536 euro 11 sendi ja viivise väljamõistmiseks. 7. märtsil 2013. a taotles hageja

kaaskostjatena menetlusse Merli Mendelmani (kostja II) ja Maire Anti (kostja III) kaasamist ning

palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise ja viivise.

Hagiavalduse kohaselt on hageja juures registreeritud 8. jaanuaril 2011. a toimunud kahjujuhtum.

Pepleri 21 maja katuselt kukkus lumi R.L.le (kannatanu) kuuluva sõiduki Toyota Corolla peale, mille

tagajärjel

tekkisid

sõidukile

ulatuslikud

kahjustused.

R.L.l

oli

sõlmitud

hagejaga

sõidukikindlustusleping perioodiga 21. aprill 2010. a – 20. aprill 2011. a, mille alusel hüvitas hageja

kannatanule tekkinud varakahju sõiduki taastusremondi eest 4 536 eurot 11 senti vastavalt Amserv

Auto AS arvele (I kd, tl 23).

Kostja I on korteriomanike poolt loodud korteriühistu. Kostja I kohustus tagada elamu korrasolekut

tuleneb lisaks korteriühistu seaduse (KÜS) §-le 2 ka kostja 1 põhikirja §-st 32. Kostja I jättis lume

katuselt õigeaegselt koristamata. Elamu korrashoiu kohustuse täitmata jätmise ning kahju tekitamise

korral vastutab kostja I korteriomanike ees lepingulisel alusel. Ohust katusel ei ole kannatanut keegi

teavitanud, samuti ei olnud ohutussilte ega linte. Kostja I väljastatud õiendit juhtunu kohta tuleb

käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja kinnitas kahju tekkimise asjaolu.

Ilmastiku muutumine, arvestades seda, et katusel oli selleks hetkeks juba kogunenud ohtlik lume

kogus, ei ole kvalifitseeritav vääramatu jõuna. Kostja I kohustuseks oli pidevalt jälgida katusel

toimuvat, teha lumekoristustöid õigeaegselt ning hoiatada korterielanikke ohust katusel. Ekslik on

kostjate väide, et kannatanu, kes on eelneval talvel 2010. a osalenud lumekoristustööde talgutel, pidi

olema ka enne 8. jaanuari 2011. a õnnetust sõidukit parkides teadlik katuselt lähtuvast ohust.

Kostjad II ja III on elamu Pepleri 21 Tartu kaasomanikud ja ei taganud oma vara korrasolekut, ei

puhastanud õigeaegselt katuselt lund ega teinud järelevalvet korteriühistu tegevuse üle. Seetõttu on

kostjad II ja III õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud varalist kahju R.L. varale võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 ning § 104 mõttes.

2. Kostja I vaidles hagile vastu, kostjad II ja III ühinesid kostja I esitatud vastuväidetega. Kostja I

leidis, et tema vastutus on välistatud. Vastutuse tuvastamisel palus kostja I vähendada kahjusummat,

arvestades kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. 2010/2011 aastavahetus oli lumerohke. Kostja I

juhatus oli organiseerinud 2 nädalat enne õnnetust lumekoristuse, kuid pikkade järjekordade tõttu

lepiti lume koristamine kokku 11. jaanuariks 2011. a. Lumekoristustöid saavad teha vaid väljaõpet ja

vastavat varustust omavad isikud ning puhkepäevadel teenustöid ei tehtud. Seega ei saa väita, et

kostja I on olnud hooletu ja tema tegevusetuse tõttu on põhjustatud kahju. Kostja I tegi kõik

mõistlikult vajaliku ja võimaliku oma kohustuse täitmiseks.

VÕS §139 kohaselt peab kahju hüvitamisel hindama kannatanu osalust kahju tekkimisel. Kannatanu

oli teadlik katuselt lähtuvast ohust, kuna osales märtsis 2010. a korraldatud elamu lumekoristustööde

talgutel, kui elamu katuselt oli langenud lumi elamu juurde pargitud sõidukile Volkswagen (I kd, tl

132–134). Kannatanu on ise süüdi endale tekitatud kahju eest. Kannatanu oli korteriomanikuna

vastutav maja katuselt lume koristamise eest (seaduslik kohustus) või kohustatud selle kohustuse

täitmist nõudma kostjalt I. Hagiavalduse lisadest ei selgu, et lume varing katuselt oli kahju tekkimise

põhjuseks ja mitte ükski pilt ei kinnita kahju fakti, sõiduki ülevaatused ja seletuskirjad on esitatud 2–

3 päeva pärast väidetavat kahjujuhtumit. Sõiduki plekitöid oleks saanud teha odavamalt kui hageja

on seda tasunud. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 peab hüvitama asja parandamisega seotud mõistlikud

kulud. Kostja I nõustus plekitööde, värvimise ja kojamehe väljavahetuse kuludega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. augusti 2015. a otsusega hagi kahju väljamõistmiseks osaliselt.

Maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 5 680 eurot

63 senti, millest 4 536 eurot 11 senti on põhivõlg ja 1 136 eurot 50 senti on 14. augusti 2015. a seisuga

kogunenud viivis, ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt

aastas alates 15. augustist 2015. a kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja

hagi kostjate II ja III vastu. Kostjate II ja III menetluskulud jäeti hageja kanda, hageja

menetluskuludest jäeti 50% hageja ja 50% kostja I kanda, kostja I menetluskulud jäid tema enda

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 8. jaanuaril 2011. a kukkus

kortermaja Pepleri 21, Tartu katuselt lumi kannatanu sõiduautole. Katuselt õigeaegselt lume

koristamata jätmine ei ole käsitletav loodusõnnetusena selle sõna üldises tähenduses ega ka hageja

kindlustustingimuste kontekstis, kuna lume katuselt kukkumise põhjuseks tuleb lugeda selle

õigeaegset koristamata jätmist. Vääramatuks jõuks ei saa lugeda asjaolu, et lumekoristus oli küll

tellitud, kuid koristus ise toimus pärast rohket lumesadu ning et seda ei saanud kostjad ette näha.

Kaasomandi eseme valitsemise suhtes tuleb kohaldada korteriomandi seaduse (KOS) sätestatut (KÜS

§ 1 ja 2; KOS § 8). Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme

korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste

tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 51). Korteriühistu vastu esitatava nõude aluseks saab olla

VÕS § 115 lg 1 (Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30).

Elamu katuselt lume koristamine kuulub KOS § 15 lg-s 6 sätestatud korrapärase kaasomandi

korrashoidmise alla, seega kostja I kohustuste hulka. Kuivõrd lumi kukkus katuselt, on kostja I

rikkunud oma kohustust. Kui katus oleks lumest puhas, ei oleks kannatanule kahju tekkinud.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt ei saa kahju tekitajalt kahju hüvitamist nõuda, kui kahju tekitaja kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS

§ 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2

kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Maakohus leidis, et kostja I ei olnud tegevusetu lumekoristusteenuse tellimise osas, küll aga saab

tegevusetust heita ette hoiatussiltide ja -lintide väljapanemata jätmise osas. Kuna majaomanikke on

vähe, siis on usutav, et suheldakse omavahel suuliselt, ent kostjad ei ole kohtule tõendanud, et

kahjukannatanuga oli suheldud ja teda hoiatatud lume maha kukkumise eest. Kostja I poolt

väljastatud õiend ei ole võlatunnistus, vaid ühistu teavitus juhtunud asjaolust.

Maakohus leidis, et hageja võib nõuda kostjalt I tekkinud kahju hüvitamist, kuna: 1) kostja I on oma

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja I vastutab kohustuse rikkumise eest (kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 115 lg 1 järgi); 3) kannatanule ehk korteriomanikule tekkis kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg

2) ning 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Maakohus jättis hagi kostjate II ja III vastu rahuldamata. Kuigi VÕS § 1059 lg 1 kohaselt on

vastutavateks isikuteks korteriomanditeks jagatud kinnistu puhul korteriomanikud solidaarselt, mitte

aga nende poolt moodustatud korteriühistu, tuleks riskivastutust mitte kohaldada, kui ehitisega seotud

kahju põhjustatakse ehitise omanikule. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole suurema ohu allika

valitseja vastutust ettenägevate sätete eesmärgiks suurema ohu allika valitseja enda kaitsmine

suurema ohu allikaga seotud tüüpilise riski realiseerumise tagajärgede eest (Riigikohtu 18. aprilli

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07). Maakohus leidis, et hagejat kui kindlustusandjat ei saa

lugeda VÕS §-ga 1059 kaitstud isikuks, kuna selliseks isikuks ei ole ka kindlustusvõtjana kannatanu

kui Pepleri 21 korteriomanik. Maakohtu hinnangul ei vastuta kostjad II ja III kui korteriomanikud

hageja ees ka KOS § 11 lg 1 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanikud kohustatud hoidma

korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Käesolevas asjas ei ole

tõendatud kostjate II ja III poolt kannatanule kahju tekitamine korteriomandi juurde kuuluvat

mõttelist osa kasutades. Seepärast ei ole hagejal regressi korras õigust neilt solidaarselt ühistuga

kindlustussummat välja nõuda.

Maakohus leidis, et kostjal I tuleb hüvitada tekkinud kahju summas 4 536 eurot 11 senti

(kindlustushüvitis), millele lisandub jooksev viivis alates 18. juulist 2012. a kuni põhinõude

nõuetekohase täitmiseni. Kostjate väide plekitööde odavamalt tegemise kohta on tõendamata, samas

kui hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks remonditöödega tegeleva ettevõtte remondiarve,

sõiduki ülevaatuse akti, kahjujuhtumi järgsed fotod. Detailide vahetus on olnud 20% tavahinnast

soodsam. Kostjate väited, et kannatanu on ise ühistu liikmena rikkunud hoolsuskohustust ning seega

osaliselt vastutab tekkinud kahju eest (VÕS § 139 lg-d 1–2), võivad olla maakohtu seisukoha järgi

õiged ja arvestatavad, kuid sellele vaatamata ei välista see kostja I vastutust ning ei ole arvestatav

kahju suuruse vähendamisel. Kuna vastutajaks on ühistu, siis kahjusumma ühistult väljanõudmisel

tuleb see maksta ühistu vahendite arvelt, mille kujunemisest võtab tahes-tahtmata osa ka kannatanu

ise. Viivise arvestamine alates 18. juulist 2012. a on põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus

osas, millega rahuldati hageja hagi kostja I vastu ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostja I vastu

rahuldamata. Kostja I palub jätta enda menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik maakohtu järeldus, et pooled ei vaidle kahjujuhtumi

toimumise üle. Kostja I on kahjujuhtumi vaidlustanud, leides, et see ei ole piisavalt tõendatud.

Kahjunõude esitamisel kostja I vastu peab hageja esitama tõendid, kas ja kuidas on kahjujuhtum

fikseeritud hageja sõidukikindlustuse lepingu tingimuste kohaselt.

Tuleb tuvastada, kas konkreetsel juhul on tegemist loodusõnnetusega ehk kostja I vastustust välistava

asjaoluga. Suure lumesaju järel sõiduki parkimine otse hoone seina äärde ei ole mõistlik ja sellise

tegevusega suurendab kannatanu kindlustusriski (Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-64-06). Mõistlik inimene pidi ette nägema, et katusele kogunenud lumi võib raskeks muutuda ja

sulama hakata ning sellega põhjustada sõidukile ebasoovitavaid tagajärgi. Antud asjas on kinnitust

leidnud kahe loodusõnnetuse toimumine, s.o 2010. aasta detsembri alguses lumetorm Monika

ebatavaliselt suure lumesajuga ja ilmastikuolude järsk muutus 8. jaanuaril 2011. a. Tavapäraste

ilmastikuoludega ei oleks lumi erakorraliselt kiirelt sulanud, lumi ei olnud kogunenud pikaajaliselt,

mille puhul saaks järeldada lumevaringu ettenähtavust.

Kostjal I ei ole üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lund ega jääd (Riigikohtu 17. detsembri

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kostja I täidab üldkoosoleku otsuseid elamu

korrapärasel majandamisel ja ühistu liikmete huvide esindamisel, kuid ei ole ise lumekoristuse osas

antud töö elluviijaks ega vastutavaks isikuks. Kostja I ei vastuta ei deliktiõiguse ega lepingu alusel.

Maakohus ei ole vaatamata kostja I korduvatele taotlustele tuvastanud kostja I süü vabandatavust.

Kostja I on tõendanud, et on teinud kõik endast oleneva lumetormile järgnenud äkilise lumesulamise

tagajärgede ärahoidmiseks. Maakohus ei ole selgitanud, kas ja milliseid abinõusid pidi kostja I oma

põhikirja või üldkoosoleku otsustest tulenevalt oma liikmete vara kaitseks rakendama ning kas

lumekoristustöö tellimine 2010. a detsembri lõpus oli piisav kostja I poolseks hoolsuskohustuse

täitmiseks. Tunnistaja A.L. ütlustega on usaldusväärselt kirjeldatud elamu korteriomanike

hoiatamisviise ja tõendatud korteriomanik G.Ü.K. poolt kahjukannatanu hoiatamine.

Maakohus on jätnud hindamata kahjukannatanu osaluse kahju tekkimises. Kahjukannatanu on

rikkunud kahju vältimise kohustust (VÕS § 6 ja § 139 lg 2), mis on aluseks kahju täieliku hüvitamise

vähendamiseks või kostja I vastutuse välistamiseks.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja I kanda.

Vastuse kohaselt on kahju tekitamine kannatanule tõendatud. 8. septembril 2014. a toimunud

kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et hagejal vastuväiteid kahju tuvastamise osas ei ole.

Ilmastiku muutumine, arvestades asjaolu, et katusel oli selleks hetkeks kogunenud ohtlik lume kogus,

ei ole kvalifitseeritav vääramatu jõuna. Katuselt õigeaegselt lume koristamata jätmine ei ole

loodusõnnetus, kuna kahju ei teki sel juhul loodusjõu mõjul, vaid vastutava isiku poolt oma kohustuse

täitmata jätmise tõttu. Elamu katuse puhtana ja ohutuna hoidmine on kostja I majandustegevusest

tulenev ülesanne (KÜS § 2 lg 1, kostja I põhikirja § 49 p 4). Korteriühistu võtab alates asutamisest

korteriomanike ees kohustuse majandada ja hallata korteriomanike kaasomandis olev vara nende eest

vastavalt nende huvile. Seega tekkis kostja I ja korteriomanike vahel lepingusarnane võlasuhe. Kuna

kostja I ei ole oma kohustusi elamu korras hoida täitnud, vastutab ta korteriomanike ees VÕS § 115

lg 1 alusel.

Kostja I süü ei ole vabandatav. R.L. ei tajunud reaalset ohtu, ohutussilte ei olnud. R.L. on kinnitanud,

et keegi ei ole teda katusel ohtlikust lume kogusest hoiatanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt I välja hageja kasuks 5 680 eurot

63 senti materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas

uue otsuse, millega mõistab kostjalt I hageja kasuks VÕS § 115 lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 alusel välja

1 360 eurot ja 80 senti ja 8. veebruari 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 389 eurot 79

senti. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Hageja nõudis hagiavalduses kostjatelt temale võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud

nõude alusel kahju hüvitamist, mis tekkis R.L. autole elamu katuselt varisenud lume tõttu. Maakohus

rahuldas hageja nõude osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tartu Maakohtu 14.

augusti 2015 otsust ei ole edasi kaevatud osas, milles kohus jättis hagi kostja II ja kostja III vastu

rahuldamata.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kahju tekkimist tuvastades menetlusõigusnormi

rikkunud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud. Hageja on kahjujuhtumi

tõendamiseks esitanud kahjujuhtumi kirjelduse (I kd, tl 16), fotod (I kd, tl 7), sõiduki ülevaatuse akti

(I kd, tl 18), Amserv Auto AS arve ja kostja I teate maja katuselt lume kukkumise kohta hoovis

parkinud sõiduautole. Sellega on hageja täitnud oma kahju tekkimise tõendamiskoormise, kostja I

vastuväited kahju tekkimise suhtes on paljasõnalised ning ei ole tõendatud. Kui kostja I väljastab

kinnituse lume kukkumise suhtes R.L. autole, siis muudab see tõendamiskoormist ning kostjal I tuleb

tõendis nimetatud asjaolude mitteesinemist (vastupidist) tõendada. M.M. ütlused kostja I tõendi

väljastamise asjaolude kohta ei tõenda kahju mittetekkimist. Kostja I apellatsioonkaebuses esitatu,

mille kohaselt ei ole kahjuks lume varisemine katuselt või lumine sõiduk, on iseenesest õige, kuid

maakohus ei ole seda ka oma otsuses leidnud.

9. Kostja I on korteriühistu, mille liige on KÜS § 5 lg 1 järgi kahju kannatanud isik R.L. kui

korteriomanik. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjal I oli

kostja I liikmete ees kohustus korraldada elamu katuselt lume koristamine ja hoolitseda

parkimiskohtade ohutuse eest.

KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki

mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KOS § 15 lg

6 p 2 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme

korrashoidmist.

Kostja I põhikirja (I kd, tl 67–73) § 4 kohaselt on ühistu eesmärk elamu ühine haldamine ja tingimuste

loomine elamu ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks. Kostja I apellatsioonkaebuses

viidatud Riigikohtu seisukohad deliktiõigusliku käibekohustuse puudumisest ei ole asjakohased.

Korteriühistul ei ole lepinguvälist kohustust (üldist käibekohustust) tegutseda aktiivselt viisil, mis

hoiaks ära korteriühistu liikmeteks mitteolevate isikute kahjustamise (Riigikohtu 17. detsembri 2012

otsuse tsiviilasjas 3-2-1-161-12 p. 13). KÜS § 2 lg 1 reguleerib korteriühistu ja tema liikmete vahelist

võlasuhet. Põhjendatud ei ole kostja I väide, mille kohaselt oleks lumekoristuse vastutuse

üleandmiseks vajalik kostja I üldkoosoleku otsus või erialalised teadmised. Korteriühistu ei pea kõiki

elamu korrashoiuks vajalikke töid viima läbi ise või selleks kutsuma kokku liikmete üldkoosoleku.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal I oli kohustus tagada elamu korrashoid, mh koristada selle

katuselt lumi. Kostja II kohtuistungil antud ütluste kohaselt (II kd, tl 39), kes oli 20. oktoobril 2014. a

kohtuistungi toimumise ajal kostja I juhatuse liige (I kd, tl 56), arutas detsembrikuus kostja I juhatus

lumekoristust katuselt ja delegeeris selle ülesande A.L.. M.M. ütluste kohaselt on kostja I ka eelnevalt

lumekoristustöid teinud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja I oli täitnud korteriühistu liikmete

ees oma kohustuse korraldada lume eemaldamist katuselt. Tunnistaja A.L. väitel (I kd, tl 33) tellis ta

lumekoristustööd detsembris, kuid ootejärjekord oli pikk. Tegemist on töödega, mida ei saa läbi viia

iseseisvalt, ilma vajalike ettevalmistusteta.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja I rikkus kohustust tähistada ja piiritleda

ohtlik parkimisala. Tegemist on KOS § 15 lg 6 p 2 järgse kohustusega hoida korras kaasomandi eset,

mis hõlmab ka kohustust hoida ära võimalik kaasomandi esemest tulenev kahju kostja I liikmetele.

Kui kostjal I oli teada, et lumekoristustööd viibivad, oleks kostja I pidanud paigaldama hoiatussildid

või piirded nendesse kohtadesse, mis olid lume varisemise tõttu katuselt ohustatud. Kostja I ei ole

apellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha suhtes ohtliku ala piiritlemise kohustuse rikkumise suhtes

vastuväiteid esitanud.

11. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja I vastutab kohustuse rikkumise eest.

VÕS § 103 lg 1 järgi vabaneb võlgnik vastutusest juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav,

sama paragrahvi lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Eestis talvekuudel esinev lumetorm ning järsk temperatuuri langus või tõus ei

ole reeglina selliseks asjaoluks (Kostja on apellatsioonkaebuse p.-s 3.2 ekslikult viidatud Riigikohtu

16. oktoobri 2003. a. lahendile 3-2-1-111-03 kui kohtuasjale, milles tekkis kahju isiku varale seina

küljest vihmaveerenni lahti tulemise tagajärjel, eelduslikult on kostja I silmas pidanud Riigikohtu

20. juuni 2006. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06). Apellatsioonkaebuses on õigesti viidatud

sellele, et kostja I ei saanud mõjutada lumetormi tagajärgi ega 6 päeva jooksul muutunud

ilmastikuolusid. Maakohus leidis aga põhjendatult, et kostja I on rikkunud kohustust panna üles

hoiatussilte või linte. Detsembris 2010 olnud lumetorm Monika ja hilisem temperatuuri kõikumine ei

ole praegusel juhul vääramatuks jõuks, mis takistaks kostjal I tähistamaks parkimisalal ohtlikke

piirkondi (kahju ei tekkinud tormi ajal, kostjal I oli võimalus ala tähistada pärast tormi).

Kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes, lume katuselt

kukkumise võimalikus piirkonnas olevad parkimiskohad olid tähistamata. Kahju oli kostjale I ka

ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses, kostja I kui korteriühistu pidi arvestama hoiatussilte või

piirdeid paigaldamata jättes selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju

tekkimisega. Kostja I kui korteriühistu tegevuse eesmärgiks on korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine, huvide esindamine tähendab ka korteriomanike varale tekkida võiva kahju ärahoidmist

VÕS § 127 lg 2 järgi, seega oli kostja I ülesanne hoiatada korteriomanikke tekkida võiva kahju eest.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud kostja I väited R.L. osa suhtes kahju

tekkimisel arvestamata.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei tule kostja I poolt hüvitamisele kuuluvat summat vähendada

VÕS § 139 alusel põhjusel, et kuna kahju nõutakse välja kostjalt I, mille liige R.L. on, siis võtab

kostja I vahendite kujunemisest osa ka R.L., on õiguslikult põhjendamata. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et hagejaks on kindlustusandja. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikul kolmanda isiku vastu kuuluv

kahju hüvitamise nõue. Nõude loovutamist reguleerivad VÕS § 164 jj. Nõue läheb üle ulatuses, milles

see nõue kindlusvõtjal algselt tekkis. Võlgnikul on õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik

vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu. Seega saab hagejale üle minna ainult see nõue,

mis R.L.l oli kostja I vastu. Juhul, kui R.L. osa võrra tuleks VÕS § 139 alusel vähendada kostja I

hüvitatava kahju suurust, siis saab hagejale üle minna üksnes selle kahju hüvitamise nõue, mis kostjal

I oli R.L. ees.

12. Maakohus on leidnud, et võib-olla põhimõtteliselt õige ja arvestatav, et R.L. on ise ühistu liikmena

rikkunud hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

VÕS § 139 lg 2 järgi vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid

kahju tekkimist, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel,

mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud

isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis

kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud,

kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

R.L. oli kostja I liige. R.L. saatis ise hagejale dokumendi, mille kohaselt (I kd, tl 31) oli lumerohke

talv ohumärgiks. R.L. samas dokumendis olevate selgituste kohaselt ei oleks kostjal I reaalset

võimalust olnud ohust teatada. R.L. väitel oli majal varasematel aastatel vana eterniitkatus, kust lumi

niimoodi maha ei libisenud. R.L. on osalenud varasematel aastatel elamu lumekoristustöödel (I kd,

tl 182). Tunnistaja A.L. väitel ütles ta varasematel lumekoristustöödel R.L.le, et parkimisel tuleb olla

ettevaatlik. Maja hoovis on ruumi, laupäeval ja pühapäeval on ka kõrvaltänavas ruumi parkimiseks

(II kd, tl 34). Kostja I liikmed suhtlesid omavahel. R.L.le kui korteriühistu liikmele ja majaelanikule

pidi olema katusel olev lumi teada. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt teavad majaelanikud, et kui lumi

sulab, tuleb räästa peale vaadata ning G.-Ü. Kaaren oli hoiatanud R.L.t. Ringkonnakohus leiab, et

parkides sõiduki majast kaugemale, oleks R.L. saanud vähenda kahju tekkimise riski või selle hoopis

ära hoida.

Ringkonnakohus leiab, et R.L. kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu tuleb vähendada 70% võrra,

hagejale on seega üle läinud R. Linna nõue kostja I vastu 1360 euro 80 sendi hüvitamiseks.

13. Hageja palus mõista põhinõudelt ka viivise alates 18. juulist 2012. a kuni põhinõude kohase

täitmiseni. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud põhinõude summa osas

ning mõistab kostjalt I hageja kasuks põhinõudena 1 360 eurot 80 senti, tuleb arvestada ümber ka

sissenõutavaks muutunud viivise summa. Kostjalt I tuleb hageja kasuks mõista välja käesoleva

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 389 eurot 79 senti (ajavahemiku

18.07.2012–31.12.2012 eest 48,25 eurot; 01.01.2013–14.04.2013 eest 29,08 eurot; 15.04.2013–

30.06.2013 eest 24,40 eurot; 01.07.2013–31.12.2013 eest 56,59 eurot; 01.01.2014–30.06.2014 eest

55 eurot; 01.07.2014–08.02.2016 eest 176,47 eurot, kokku 389,79 eurot). Tulenevalt asjaolust, et

alates 1. jaanuarist 2016. a kehtivat intressimäära ei ole käesoleva otsuse tegemise seisuga veel teada,

lähtub ringkonnkohus viimasest teadaolevast määrast, s.o kuni 31. detsembrini 2015. a kehtinud

määrast 8,05% aastas.

14. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases

ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja I

on teinud kompromissettepaneku, mille kohaselt oli kostja I nõus hüvitama hagejale 25% nõudest.

Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi 30% ulatuses, mis on ligilähedane kostja I poolt kompromissi

korras pakutud ulatusele, tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu

menetluses jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda.

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, leides, et alates

1. jaanuarist 2015. a kehtima hakanud regulatsiooni ei ole võimalik mõistlikult kohaldada.

Kohtutoimikus puuduvad menetlusosaliste menetluskulude nimekirjad maakohtu menetluse kohta.

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist

suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks

maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS

§ 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja

materjalide alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke