3-15-671/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohtuasja number

3-15-671

Kohtuotsuse kuupäev

5. veebruar 2016. a

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Ruslan Popovi kaebus Politsei-ja Piirivalveametilt

mittevaralise kahju 1 000 eurot hüvitamiseks seoses Valga

arestimaja ebainimlike kinnipidamistingimustega ja

kokkusaamise mittevõimaldamisega.

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja – Ruslan Popov

Vastustaja – Politsei-ja Piirivalveamet, esindaja Peeter

Alekšasin

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Jätta Ruslan Popovi nõue rahalise hüvitise saamiseks

rahuldamata.

3. Tuvastada Politsei-ja Piirivalveameti toimingu, mis

seisnes Ruslan Popovile värskes õhus viibimise

mittevõimaldamises 19. märtsist 2012 - 10. aprillini

2012, 24. aprillist - 29. aprillini 2012, 1. maist - 6. maini

2012, 8. maist - 15. maini 2012, 6. novembrist - 20.

novembrini 2012 ja 8. aprillist 2014 - 15. aprill 2014

õigusvastasus.

4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

5. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. märts 2016. a.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Ruslan Popov esitas Valga arestimajale kahjunõude, mis jäeti Politsei- ja Piirivalveameti

poolt 10.03.2015. a rahuldamata (tl 14)

2. R. Popov esitas 17.03.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 eurot.

Kaebaja nõue

3. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist Valga arestimaja väidetavate ebainimlike

tingimuste eest perioodidel 19. märts kuni 10. aprill 2012, 24. aprill kuni 15. mai 2012, 6.

november kuni 20. november 2012 ja 8. aprill 2014 kuni 15. aprill 2014. Kaebuse kohaselt on

inimväärikust alandavaks olmetingimused, millega tekitati kaebajale mittevaraline kahju 924

eurot. Kokkusaamise mittevõimaldamisega 2014. a aprillis tekitati kaebajale 76 eurone

mittevaraline kahju. Kambris puudus öökapp ja nagi isiklike asjade hoidmiseks. Samuti puudus

laud ja taburet. Kaebaja ei saanud jalutada, puudus jalutusboks. Kaebajal võimaldati värskes

õhus viibida kahel korral, teistel päevadel vastati, et pole aega jalutuskäigu korraldamiseks.

Kokkusaamist võimaldatakse arestimajas paki toomise päeval. Kaebajale toodi pakk kahel

korral. Kaebaja emale Irina Popovale vastati mõlemal korral paki toomisel ametniku poolt, et

pole tööjõudu kes jälgiks kokkusaamist. Kaebajale ei selgitatud tema õigusi arestimajas

viibimise ajal.

Vastustaja

4. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja ei ole kehtivat õigust eiranud

ega kaebaja väärikust alandanud.

Kohtu seisukoht

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis eelvangistuses kinnipeetavana Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Valga arestimaja arestikambris 19. märtsist kuni 10. aprillini

2012. a (23 päeva), 24. aprillist kuni 15. mai 2012. a (22 päeva), 6. novembrist kuni 20.

novembrini 2012. a (15 päeva) ja 8. aprillist 2014 kuni 15. aprillini 2014, a (8 päeva). Kokku

viibis kaebaja Valga arestikambris 68 päeva.

Samuti ei ole vaidlust selles, et Valga arestikambril puudub jalutushoov. Samas on

arestikambris värskes õhus viibimiseks kohandatud üks kambritest, millel on sellel otstarbel

aknaosa eemaldatud.

6. Pooled on eri meelt selles, kas Valga arestikambri tingimused sisustuse, hügieeni- ja

sanitaartingimuste osas vastasid nõuetele, samuti kas kaebaja õigusi võis rikkuda värskes õhus

viibimise võimaluse puudumine ning kas kinnipidamistingimused kogumis ületasid

kinnipidamisega vältimatult kaasneva kannatuste taseme.

7. Kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju eest, mis on talle tekitatud väärikuse

alandamisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise korral.

8. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega

pandud avalik-õiguslikku ülesannet vangistuse täideviimine. Kaebaja väidab mittevaralise

kahju tekkimist seetõttu, et viibis tingimustes, mis alandasid inimväärikust. Täpsemalt heidab

kaebaja ette, et kambri sisustus ei vastanud nõuetele, kambris puudusid laud, tool ja kapp,

mistõttu pidi kaebaja sööma, jooma ja kirjutama voodi peal ebainimlikus asendis ja hoidma

isiklikke asju voodis või põrandal.

9. Õiguskantsleri kontrollis viimati 03.04.2014. a Valga arestikambrit. Kontrollkäigu raporti

{http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_politsei-

_ja_piirivalveameti_louna_prefektuuri_korrakaitseburoo_arestimaja_valga_ja_voru_kamber.

pdf , 03.02.2016} kohaselt on Valga arestimaja võrdlemisi amortiseerunud ning puudulikud

olmetingimused piiravad osasid õigusaktides kinnipeetule ettenähtud õigusi. Valga

politseihoones kambrite kinnipidamistingimuste puudulikkus väljendub peamiselt õigusaktides

ette nähtud kambri sisustuselementide puudumises (nt laud ja tool).

10. Positiivse asjaoluna toob õiguskantsler esile, et Valga kambris on kinnipidamistingimusi

pidevalt parandatud. Varasemas kontrollkäigu kokkuvõttes, mis toimus aga enne seda, kui

kaebaja 2012. a märtsis arestikambrit korduvalt väisas, tõdes õiguskantsler, et Valga kambris

on paigaldatud uued aknad, uksed, ventilatsioon ja valgustus. Politseihoones on puuduvast

jalutushoovist tingitut leevendatud n-ö vabaõhukambrite loomisega. Tegemist on ühe

kambriga, mille aknad on eemaldatud ning isikud saavad seal viibides (1 tund ööpäevas) olla

värskes õhus.

11. Õiguskantsler tegi PPA-le ettepaneku hoiduda isikute pikemaajalisest kinnipidamisest

Valga arestikambris.

12. Kaebuse lahendamisel lähtub kohus õiguskantsleri 03.04.2014. a raporti andmetest. Kuigi

kaebaja viibis Valga arestikambris ka enne nimetatud kontrollkäigu toimumist on raport siiski

asjakohane, kuna sellest nähtuvalt ei ole kontrollkäigule eelnenud ajal kinnipidamistingimusi

oluliselt parendatud, sest olulised parendused (uued aknad, uksed ja ventilatsioonisüsteem)

leidsid aset enne kaebaja esmakordset Valgas viibimist.

13. Õiguskantsleri raporti alusel on kohus seisukohal, et õige on kaebaja väide mööbliesemete

puudumise kohta kambrite sisustusest. Samas ei tulene AskE § 13 lg-st 1 vastustajale kohustust

tagada kambris öökapi, laua, istumiskoha ja riidenagi olemasolu. Nimetatud esemed kuuluvad

kambri sisustusse võimaluse korral (AsKE § 13 lg 2 p 2, 3, 4, 5 ja 8). Seega ei ole alust pidada

õigusvastaseks kaebaja nimetatud sisustuselementide puudumist kambris. Kohus nõustub

siiski, et mööbliesemete puudumine riivab kaebaja õigusi ning riivete ajas kumuleeruv mõju

võib kaasa tuua kinnipidamistingimuste hindamise õigusvastaseks ka olukorras, kus

eraldivõetuna ükski riive õigusvastane ei ole. Samas on vastustaja järginud õiguskantsleri

põhjendatud seisukohta ja kaebaja viibimised Valga arestikambris on väldanud nädalast kuni

kolme nädalaste perioodideni, mis tähendab, et tegemist on vangistuse mõttes lühiajaliste

perioodidega.

14. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-le 5 ja AskE § 31 lg-le 2 on vahistatul õigus

viibida üks tund päevas vabas õhus, kui ta seda soovib.

15. Riigikohus on nimetatud õiguse kasutamisega seoses selgitanud: “Kolleegium on

varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus on üheselt selge arestimaja seisukoht õiguse

kasutamise võimalikkuse osas, on arestimaja toimingu õiguspärasuse hindamiseks liigne

nõuda, et kaebaja oleks esitanud veel taotlusi, milles väljendanuks veel kord soovi õigust

kasutada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-54-08, p

13). Seega võib asja lahendamisel omada olulist tähendust asjaolu, kas vastab tõele kaebaja

väide, et ta teavitas arestimajja saabudes arestimaja administratsiooni soovist kasutada

õigusaktidest tulenevat õigust viibida tund aega päevas värskes õhus.“ (vt RKHK 4. mai 2011

määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 11).

16. Kaebaja ei väida Valga arestikambris kinnipidamise ajal kirjalike taotluste esitamist

värskes õhus jalutamise võimaluse kasutamiseks või kambritingimuste parandamiseks. Kaebaja

väitel (tl 2p) vastati tema suulistele järelepärimistele, et värskes õhus jalutamise võimalus

puudub, kuna pole piisavalt töötajaid.

17. RKHK selgitas 18. aprilli 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-90-11 (p 17), et vahistatu suulised

taotlused värskes õhus jalutamiseks tuleb protokollida, et tagada menetlusosaliste õiguste kaitse

ning vältida vaidlusi teostatud menetlustoimingute üle. Kuna vangistusseaduses ega selle

seaduse volitusnormide alusel antud õigusaktides ei ole värskes õhus viibimiseks suulise

taotluse protokollimise korda kehtestatud, toimub suulise taotluse protokollimine vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 14 lg-le 2 ning § 18 lg-le 2.

18. Vastuses kaebusele (tl 29p) viitab vastustaja sellele, et kaebaja sai jalutada 30.04.2012. a ja

07.05.2012. a. Kohtule ei ole vastustaja poolt esitatud tõendeid, et kaebaja või teised

arestikambris viibinud oleks vabas õhus viibimise võimaluse puudumise kohta taotlusi

esitanud. Silmas pidades seda, et vastustaja väitel oli Valga arestikambris võimalik kasutada nn

värske õhu kambrit, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja vastavasisulisi taotlusi suuliselt Valgas

kokku viibitud 68 päeva jooksul rohkem kui kahel päeval üldse ei esitanud. Suulise taotluse

esitamise tõendamist ei saa kaebajalt eeldada. Kuna vastustaja õigusvastase tegevusetuse tõttu

puuduvad vaidlusaluse asjaolu kohta tõendid, siis hindab kohus vaidlusaluse asjaolu HKMS §

59 lg-le 4 tuginedes vastustaja kahjuks ning loeb, et kaebaja on esitanud suulise taotluse vabas

õhus viibimise võimaldamiseks.

19. Vastustaja oli õigusvastane kaebaja ilmajätmisel värskes õhus jalutamise võimalusest

rohkem kui 60 päeval, kuid seda maksimaalselt kaks-kolm nädalat väldanud perioodide jooksul.

20. RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

21. Riigikohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele tuginedes leidnud, et inimväärikust

alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate

kannatuste

vältimatu

taseme.

Kinnipidamistingimuste

hindamisel

tuleb

arvestada

kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes

tingimustes kinni peeti (RKHK 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).

22. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis

austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei

põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad

vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Valga arestikambri tingimusi kogumis, eelkõige

kaebajale vabas õhus viibimise mittevõimaldamist olukorras, kus kaebajal puudus seetõttu

üldse võimalus väljaspool kambrit liikumiseks arvestades ning pidades silmas kaebaja

kinnipidamise tähtaega, eelkõige asjaolu, et ühel korral ulatus katkematu kinnipidamise kestus

23 päevani, on kohus seisukohal, et kaebajale kinnipidamisega põhjustatud kannatused ületasid

kinnipidamisega paratamatult kaasneva kannatuste taseme, s.t kinnipidamisega Valga

arestikambris on kaebaja inimväärikust alandatud.

23. Kaebaja õiguste kaitseks on piisav vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine.

24. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja elukoht Valgas, mistõttu on eluliselt usutav, et

kaebaja ema käis kahel korral pojale arestimajja pakki viimas. Sama süsteemi andmetel on Irina

Popova sündinud 1963. aastal. Kuna kokkusaamine toimub ASkE § 56 lg 1 kohaselt kirjaliku

taotluse alusel, siis ei ole eluliselt usutav, et keskealine naine ei oleks ise suuteline pojaga

kokkusaamiseks kirjalikku avaldust koostama. Seega ei ole kaebaja tõendanud oma õiguste

rikkumist seoses kokkusaamiste mittevõimaldamisega, kuna taolist asjaolu saab tõendada ainult

kirjaliku tõendiga - taotluse ja/või taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsustusega.

25. Kaebaja on 21.03.2012 allkirjaga omakäeliselt kinnitanud (tl39) arestikambris kinnipeetava

õiguste selgitamist vastustaja poolt, seega on kaebaja vastupidine väide väär.

26. Riigikohus on lahendi 3-4-1-9-14 p 36-40 selgitanud, et täpset piiri, mil seadusliku

kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks

kohtlemiseks, pole võimalik määrata, see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest,

selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest

ning muudest kinnipidamise tingimustest. Kohtupraktika kohaselt tuleks mittevaraline kahju

hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda

õigustab (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2).

27. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad

eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise

seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel

teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

28. Kohus leiab, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustada

mittevaralise kahju hüvitamist rahas.

29. Kaebus kuulub neil asjaoludel rahuldamisele osaliselt. Kaebaja poolt kaebuses osundatud

kohtuasjades on asjaolude kogum olulises määras erinev ja isikute õigusi oluliselt

intensiivsemalt riivatud käesolevas asjas tuvastatust, mistõttu ei juhindu halduskohus vaidluse

lahendamisel nendest kohtuasjadest.

30. Poolte menetluskulud halduskohtus jäävad nende endi kanda. Kaebaja oli kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ja vastustaja ei ole vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik