3-15-1372/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1372

Haldusasi

E.L.i kaebus Harku ja Murru Vangla 30.04.2015 käskkirja

nr

101-d

resolutsiooni

punkti

tühistamiseks

ja

resolutsiooni punkti 2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning

05.05.2015

vastuse

nr

5-11/15/2-2

õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.L.

Vastustaja – Harku ja Murru Vangla, esindaja Kermo Päll

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.L.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. märtsil 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla 30.04.2015 käskkirjaga nr 101-d (tl 5 ja pöördel) karistati

kinnipeetav E.L.i vangla kodukorra p 12.5 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega

kolmeks

ööpäevaks

(resolutsiooni

punkt

1).

Käskkirja

kohaselt

seisnes

E.L.i

3-15-1372

2(8)

distsipliinirikkumine selles, et suitsetamast tulles jättis ta kasutamata jäänud sigareti

vanglateenistujale hoiustamiseks andmata, misläbi ta ei täitnud kodukorra punktis 12.5

sätestatud kohustust.

Sama käskkirjaga pööras vangla vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 3 alusel täitmisele Harku ja

Murru Vangla 21.11.2014 käskkirja nr 335-d, millega määrati E.L.ile kümne ööpäeva pikkune

kartserikaristus kuuekuulise katseajaga (resolutsiooni punkt 2).

Harku ja Murru Vanglas registreeriti 04.05.2015 E.L.i vaie 30.04.2015 käskkirja nr 101-d

tühistamiseks (tl 11-13), mis sisaldas ka taotlust 21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise

edasilükkamiseks.

Harku ja Murru Vangla jättis 05.05.2015 vastusega nr 5-11/15/2-2 taotluse 21.11.2014 käskkirja

nr 335-d täitmise edasilükkamiseks rahuldamata (tl 6 ja pöördel) ning 29.05.2015 vaideotsusega

nr 5-11/15/2-3 E.L.i vaide rahuldamata (tl 23 ja pöördel).

2. E.L. esitas Tallinna Halduskohtule 27.05.2015 kaebuse kahju hüvitamiseks seoses Harku

ja Murru Vangla 30.04.2015 käskkirjaga nr 101-d. Kaebusele oli lisatud Harku ja Murru Vangla

05.05.2015 otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja täitmise peatamiseks.

2.1. Kohus selgitas kaebajale 08.06.2015 määruses, et kahju hüvitamise nõude osas on kohtueelne

menetlus läbimata, mistõttu tuleb tal enne kohtu poole pöördumist esitada vastav taotlus vanglale.

Samuti palus kohus kaebajal täpsustada, kas ta soovib vaidlustada 30.04.2015 käskkirjaga nr 101-

d uue karistuse määramist (resolutsiooni p 1) või 21.11.2014 käskkirjaga määratud karistuse

täitmisele pööramist (käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2) või 21.11.2014 käskkirja nr 335-d

täitmise peatamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmist (05.05.2015 dokument nr 5-11/15/2-

2) või kõiki eelnimetatud otsustusi.

2.2. E.L. esitas 30.06.2015 kohtule kaebuse täpsustuse, milles teatas, et ei soovi esitada kahju

hüvitamise nõuet käesolevas menetluses, kuid soovib vaidlustada 30.04.2015 käskkirja nr 101-d

resolutsiooni punkti 1 (kodukorra p 12.5 nõuete rikkumises süüdi tunnistamine ja karistuse

määramine) ja punkti 2 (21.11.2014 käskkirjaga 335-d määratud karistuse täitmisele pööramine)

ning 05.05.2015 kirja nr 5-11/15/2-2 (21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise peatamise taotluse

rahuldamata jätmine). Samuti soovib E.L. liita ühte menetlusse käesolevas asjas esitatud kaebuse

ning Harku ja Murru Vangla 21.11.2014 käskkirja 335-d vaidlustamiseks esitatud kaebuse

(haldusasi nr 3-15-238).

2.3. Kohus, tõlgendades kaebaja nõudeid, võttis kaebuse 10.08.2015 määrusega menetlusse

käskkirja nr 101-d resolutsiooni punkti 1 tühistamise ja resolutsiooni punkti 2 õigusvastasuse

tuvastamise nõudes ning 05.05.2015 vastuse nr 5-11/15/2-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude

osas. Kohus märkis, et peab tuvastusnõudeid lubatavaks, kuna kaebaja on väljendanud soovi tema

väidetavalt õigusvastase kartserisse paigutamise (karistuse täitmisele pööramine ja selle

edasilükkamisest keeldumine) tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks. Sama määrusega jättis kohus

rahuldamata taotluse menetluse liitmiseks haldusasjaga nr 3-15-238.

3. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 10.09.2015 (tl 42–46).

4. Vastustaja teatas vastuseks kohtu järelepärimisele 25.01.2016, et E.L. vabastati

karistuse kandmiselt Harku ja Murru vanglast tingimisi enne tähtaega 07.10.2015 vastavalt

Harju Maakohtu 21.09.2015 kohtumäärusele.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja on kaebuses ja selle täpsustuses esitanud järgmised seisukohad.

3-15-1372

3(8)

5.1.

Kaebajat on käskkirjaga nr 101-d alusetult karistatud, kuna tegemist ei olnud

rikkumisega vaid unustamisega. Kaebaja arvates ei ole loogiline, et ta paneks sigareti taskusse

ja läheb siis valvurite juurde. Kaebaja ei olnud sigaretti riiete vahele peitnud, vaid see oli lihtsalt

taskus.

5.2. Vangla on liiga kiiresti kaebaja kartserisse paigutanud ega võimaldanud tal oma õigusi

kaitsta karistust eelnevalt vaidlustades.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastustaja väidab järgmist.

6.1. Kinnipeetaval on kohustus, suitsetamata sigaretid ära anda ning vaid tema ise peab selle

eest hoolitsema, et talle pandud kohustus täidetud saaks. Puuduvad tõendid, et kaebuse esitaja

poleks saanud seda kohustust täita. Kaebuse esitaja väited unustamisest pole tõendamist

leidnud. Kohtumenetluses ei ole kaebaja tervisest tulenevatele mäluprobleemidele tuginenud

kuid distsiplinaarmenetluse raames on neid väiteid kontrollitud ning need osutusid alusetuteks

– kaebajal ei ole diagnoositud tervishäireid, millega kaasneksid mäluprobleemid.

6.2. Kaebaja väide sigareti taskusse unustamise kohta ei ole eluliselt usutav. Kinnipeetavatele

antakse suitsetama minnes kaasa maksimaalselt kolm sigaretti ning suitsetamise periood on

üsna lühike (15 minutit), samuti on eluosakonda naasmine pärast suitsetamist seotud

läbiotsimiste ja sigarettide kappidesse panemise jms. Seega on olukorras kus isiku ümber nii

temalt kui ka kaaskinnipeetavatelt sigarettide kohta küsitakse ja neid kappidesse pannakse,

täiesti ebausutav väide, et taskus oleva sigaret võidakse sinna unustada.

6.3. Vangla oli kaebajale seoses taskust leitud sigaretiga korra juba võimaluse andnud ning

rikkumise karistamata jätnud, piirdudes vaid vestlusega ning juhtinud kaebaja tähelepanu, et ta

peab olema hoolikam. Kaebaja oli seega teadlik, et samalaadne uus intsident päädib

distsiplinaarkaristusega.

6.4. Arvestades juhtumi asjaolusid ja kaebaja isikut pole võimatu, et kaebaja kergemeelselt

lootis sigareti osakonda toimetada. Kuigi vanglateenistus teeb kõik endast oleneva, et sigaretid

eluosakonda ei satuks, võib see mõnikord siiski kinnipeetavatel õnnestuda.

6.5. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebuse esitajal oli

kohustus suitsetamata sigaretid osakonda sisenedes ära anda, mida kaebaja aga ei teinud. VangS

§ 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, sh ka

hooletusega toimepandud süüteo eest.

6.6. Harku ja Murru Vangla 05.05.2015 otsuse nr 5-11/15/2-2 õigusvastasuse tuvastamine ei

aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kartserikaristuse täitmisele pööramise aluseks ei ole see

otsus, vaid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 ja VangS §

65 lg 3. Vastustaja 05.05.2015 otsus nr 5-11/15/2-2 oleks kartserikaristuse täitmist mõjutanud

vaid juhul kui taotlus oleks rahuldatud, st täitmist oleks edasi lükatud. Taotluse rahuldamata

jätmine ei toonud kaasa kaebaja varasemat kartserisse paigutamist kuna kaebaja viibis juba

kartseris alates 04.05.2015.

6.7. Kaebaja ei ole kaebuses näidanud põhjendatud huvi tuvastamisnõuete esitamisel. Kui

distsipliinirikkumine pandi toime katseajal, siis tuleb ka edasilükatud karistus täitmisele

pöörata. Uue rikkumise pani kaebaja toime 04.04.2015, so 4 kuud ja 15 päeva hiljem ehk

katseajal ning seega pidi kaebajale määratud kartserikaristuse täitmisele pöörama. VangS § 65

lg 3 on imperatiivne norm ega näe selles osas ette kaalutlusõigust. Vangla pidi määratud

distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla

õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi. 21.11.2014 käskkirja nr 335-d on kaebaja

halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-15-238) ning selles asjas kaebuse rahuldamise korral

on kaebajal kahjunõude esitamise õigus.

3-15-1372

4(8)

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus on kaebusest ja selle täpsustusest järeldanud, et kaebaja taotleb talle

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 1 tühistamist, varem

katseajaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise (käskkirja nr 101-d resolutsiooni p

2) õigusvastasuse tuvastamist ning 05.05.2015 kirja nr 5-11/15/2-2 (21.11.2014 käskkirja nr

335-d täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamine.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 81 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kinnipeetav

vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal tal

on õigus seal viibida. Kinnipeetaval ei ole õigust tubakatooteid enda juures hoida. Need

võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks,

millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.

Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kehtestatud Harku ja Murru

Vangla Harku vangistusosakonna kodukorra punkt 12.5 sätestab, et kinnipeetav on pärast

jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglateenistuja määratud kohas ja ajal

hoiule andma.

9. Kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustanud tühistamiskaebusega,

mis on haldusakti õigusvastasuse kõrvaldamiseks kohane õiguskaitsevahend. Vaidlust ei ole, et

selle käskkirjaga määratud karistuse on kaebaja ära kandnud. Vastustajalt saadud teabe kohaselt

(tl 71) on kaebaja vanglast tingimisi enne tähtaega 07.10.2015 vastavalt Harju Maakohtu

21.09.2015 kohtumäärusele.

10. Riigikohtu praktikas (05.12.2011 otsus asjas nr 3-3-1-41-11 p-d 10–12; 13.11.2014. otsus

haldusasjas nr 3-3-1-44-14, p –d 10 ja 11) on selgitatud, et haldusaktil võib säilida mõju ja

praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti

tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt nõnda, et selle

varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja

lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist.

Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on

välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (vrdl halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1).

Eeltoodud kohtupraktika kohaselt võib kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline

tähendus väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud

võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele.

Vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla täielikult ammendunud ka

praegusel juhul. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul selle

määramisest arvates ning alles seejärel ei saa seda arvestada kui kehtivat distsiplinaarkaristust.

Kuigi kaebaja on praeguseks vanglast karistuse kandmiselt vabanenud ja kuna ta vabastati

ennetähtaegselt, tuleb eeldada tema asumist õiguskuuleka eluviisi juurde. Siiski ei ole täielikult

välistatud, et kui kaebaja peaks sattuma taas vangistusseaduse mõjusfääri, võib tähtsust omada

asjaolu, et isikul on kustumata distsiplinaarkaristus. Seega peab kohus võimalikuks esitatud

tühistamiskaebuse läbi vaadata.

11. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada samas sätestatud

distsiplinaarkaristusi. Vangla kodukorras ette nähtud kohustuse (anda sigaretid hoiustamiseks)

rikkumise korral on vanglateenistus seega õigustatud distsiplinaarvastutust kohaldama.

3-15-1372

5(8)

12. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vanglateenistuse ametnik I. Sasjuk leidis 04.04.2015

sigaretikappide juures suitsetamise järgselt läbiotsimist teostades kaebaja jope taskust lahtise

sigareti. Selle kohta koostas vanglaametnik ettekande nr 152 (tl 48), mille põhjal algatati

distsiplinaarmenetlus.

Kaebaja ise ei eita, et läbiotsimise ajal oli tema taskus sigaret. Samuti pole ta väitnud, et ei

teadnud tubakatoodete kasutamise korda vanglas ega kohustust sigaretid pärast suitsetamiseks

ette nähtud aega hoiustamiseks tagastada. Kaebaja väidab, et sigaret oli taskusse ununenud.

Kohe läbiotsimisel sigareti avastamise järgselt on kaebaja saanud kirjutada seletuse, milles

märgib, et vanuse ja närvilise elu tõttu on tal mäluga probleeme. Veel märkis ta, et valvur ei

küsinud, kas on midagi tagasi panna (tl 48p).

Valvur I. Sasjuk on ettekandes (tl 48) märkinud, et läbiotsimine toimus M1 esimese korruse

koridoris sigaretikappide juures. Distsiplinaarmenetluses on ta täiendavalt selgitanud, et

tavaliselt räägib/küsib esimesena see ametnik, kelle käes on suitsukappide võti ja kes seisab

kappide juures ning siis on kinnipeetavatel võimalus sigaretid kappi panna. I. Sasjuki selgituse

kohaselt ei olnud kappide võti tema käes ja ta otsis kinnipeetavaid trepikojas läbi, st kinnipeetav

jõudis tema juurde, olles juba kappidest möödunud. Seetõttu ning arvates, et kaebaja on teadlik

suitsetamise reeglitest vanglas, ei küsinud ta kaebajalt, kas viimane soovib sigarette tagastada

(tl 49).

13. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-24-10 leidnud, et VangS § 63 kohaselt kohaldatakse

distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud

nõutava süü vorm. Seetõttu on distsiplinaarkorras karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega

toime pandud süütegu. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda vanglas kehtestatud

suitsetamise korraldust ja kinnipeetav kohustusi arvestades süüliseks teoks ka sigareti taskusse

jätmine, hoolimata sellest, et kinnipeetaval puudus soov seda peita.

13.1. Kohus ei pea usutavaks, et kinnipeetav, kes oli juhtumi toimumise ajaks vanglas viibinud

juba 7 ja pool kuud (alates 16.08.2014, tl 47 ja 47p), poleks ilma tema käest küsimata tulnud

mõttele kasutamata jäänud sigaret nõuetekohaselt tagastada. Ettekandest ja I. Sasjuki

täiendavast seletusest ilmneb, et sigareti avastas ta sigaretikappide läheduses, kui kaebaja oli

juba kappidest möödunud. Ka kaebaja ise on vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile

märkinud, et läbiotsimine toimus pärast kappe, kuigi väidab seejuures, et see oli tingitud

ruuminappusest. Arvestades, et suitsetamine on Harku ja Murru Vanglas vangistusõiguse

normide järgi korraldatud kinnipeetavatele teadaoleval viisil, ei ole usutav, et nähes

sigaretikappe ja suitsetamast tulevaid kinnipeetavaid läbi otsivat vanglaametnikku, ei tuleks

isikul meelde kohustus sigaretid hoiule anda. Tegemist on kinnipeetava kohustusega, mida tal

tuleks täita endal vabatahtlikult ilma sundi kasutamata.

13.2. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebaja puhul juba 21.02.2015 sarnane rikkumine

tuvastatud, kuid sel korral piirdus vastustaja vestlusega. Juhtumit on kirjeldatud ka Harku ja

Murru Vangla valveplaani Harku vangistusosakonna 21.02.2015 kell 08.00–20.00 ülevaates (tl

46; vangiregistri infosüsteemi väljavõte, tl 47). Sealt nähtub, et ka veel päev varem (20.02)

üritas kaebaja sigaretti eluosakonda toimetada. Sel korral võimaldati tal sigaret kappi tagasi

panna, kuna vanglaametnikud möönsid, et selgesõnalist pakkumist sigaret hoiustada ei tehtud.

Seegi asjaolu näitab, et kaebaja oli kohustusest ja selle rikkumise võimalikest tagajärgedest

teadlik. Samuti seda, et suitsetamise korraldus on kogu aeg ühesugune ja sigarettide kappi

paigutamine pärast jalutuskäiku igapäevane rutiinne tegevus. Seega on kinnipeetavatel ka

kohustus kanda hoolt selle eest, et reegleid järgida ja mitte unustada sigarette tagastada.

3-15-1372

6(8)

13.3. Vaidlust ei ole, et kaebaja polnudki püüdnud sigaretti peita (nt riiete vahele), vaid see oli

lahtiselt taskus. Kohus peab usutavaks vastustaja seisukohta, et kaebaja käitus teadlikult nii,

et unustamise versioon usutavam tunduks.

13.4.

Vastustaja

on

distsiplinaarmenetluse

käigus

hinnanud

ka

kaebaja

väidet

mäluprobleemidest. Vastuseks menetleja järelepärimisele on meditsiiniosakond 20.04.2015 e-

kirjaga teatanud (tl 49p), et E.L.il ei ole diagnoositud terviseprobleeme, millega kaasneks

mäluprobleeme. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 20) ei nähtu küll, kes on ametikoha-järgselt

järelpärimisele vastanud Kristel Kivimets. Vastustaja veebilehelt käesoleva otsuse kirjutamise

seisuga nähtub, et järelepärimise adressaatidest märgitutest vähemalt Annely Aasamets on

vastustaja meditsiiniosakonna töötaja; seega saab järeldada, et vastuse järelepärimisele on

koostanud meditsiiniosakond.

13.5 Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on toime pannud

distsiplinaarkorras karistatava teo.

14. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud karistuse valikut (3 ööpäevaks

kartserisse paigutamine). Vastustaja on märkinud, et tegemist on vangla tingimustes raske

rikkumisega, mille eest väljakujunenud karistamispraktika kohaselt määratakse reaalne

kartserikaristus. Karistuse pikkuse puhul arvestas vastustaja, et tegemist on esmakordse

sellelaadse teoga. Katseaja kohaldamist ei pidanud vastustaja põhjendatuks seetõttu, et

eelmisest katseajaga karistamisest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud ja pani toime uue teo.

Vanglal on distsiplinaarkaristuse määramisel, karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle

otsustamisel oluline kaalumisruum. Kohtu hinnangul on karistus määramisel ja valikul

toimunud piisav kaalumine ja vastustaja on kaalutlused otsuse põhjendustes ka

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 3 vastavalt esitanud.

Käskkirja andmisele on eelnenud vangistusõiguse normidele vastav distsiplinaarmenetlus,

mille käigus on kinnipeetavale tagatud õigus olla ära kuulatud – ta on saanud esitada seletuse

kohe juhtumi järgselt (tl 48p) ning talle on antud kolm päeva distsiplinaarmenetluse protokollile

vastuväidete esitamiseks (tl 4), mida kaebaja on ka oma seisukohti neljal leheküljel esitades

teinud (tl 7–10).

15. Eelneva põhjal leiab kohus, et distsiplinaarkaristus oli määratud õiguspäraselt ja puudub

alus tühistamisnõude rahuldamiseks.

16. Kaebaja on taotlenud käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 ja 05.05.2015 vastuse nr 5-

11/15/2-2 õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja leiab, et kaebaja pole tuvastusnõuete

esitamiseks vajalikku põhjendatud huvi välja toonud.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohus pidas esitatud tuvastusnõudeid lubatavaks põhjusel, et kaebaja pöördus esmalt kohtusse

ka hüvitamisnõudega, kuid kohtu selgituse peale, et läbimata on kohustuslik kohtueelne

menetlus, teatas, et ei soovi hüvitamisnõudeid praeguses asjas esitada. Küll on kaebaja aga

selgelt väljendanud oma mittenõustumist karistuste kohese täitmisele pööramisega ja täitmise

peatamisest keeldumisega. Kuna karistus oli kohtusse pöördumise hetkeks juba kantud, polnuks

eesmärgipärane käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 vaidlustamine tühistamisnõudega. Samuti

ei ole haldusaktiks, mille kehtetuks tunnistamist vaidementluses ja tühistamist kohtumenetluses

3-15-1372

7(8)

nõuda saaks vastustaja 05.05.2015 vastus nr 5-11/15/2-2 kartserikaristuse täitmise

edasilükkamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul ei ole vähemalt nõuete lubatavuse hindamise

staadiumis põhjust välistada, et tulevikus esitatavatel hüvitamisnõuetel puudunuks ilmselgelt

perspektiiv.

17. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Lõige 3

sätestab, et kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse

mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta

distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates

distsiplinaarkaristuse määramisest.

Distsiplinaarsüüteo eest karistuse, sh kartserikaristuse kohesel täitmisele pööramisel teenib see

paremini oma eesmärki – karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise

toimepanemisele võimalikult kiiresti. Karistuse täitmise põhjendamatut edasilükkamist on

õiguskirjanduses peetud isegi õigusvastaseks (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak.

Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, § 65 komm. 2, lk 156).

Praegusel juhul oli kaebajal käskkirjaga nr 101-d karistuse määramise ajal kehtiv karistus

21.11.2014 käskkirja nr 335-d alusel, mille täitmine oli katseaja tõttu edasi lükatud. Seega täitus

uue karistuse määramisel VangS § 65 lg 3 kohaldamise eeldus ning tekkis alus mõlema

karistuse koheseks täitmiseks. Distsiplinaarkaristuse (sh kartserikaristuse) kohest täitmist ei

välista ka selle vaidlustamine vaide- või kohtumenetluses.

18. VangS § 65 lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle

osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut

distsipliinirikkumist, määrates katseaja ühest kuni kuue kuuni. VangS § 65 ega ka muud

vangistusõiguse normid ei näe ette karistuse täitmise edasilükkamise muid aluseid. Riigikohtu

21.03.2013 otsuses haldusasja nr 3-3-1-79-12 (p 9) on asutud seisukohale, et distsiplinaar-

karistuse täitmisele pööramise saab üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud

katseaeg. Eelnevalt viidatud sättes ja kohtupraktikas on kasutatud sõna „üldjuhul“. Pole

ilmnenud selliseid asjaolusid (nt kaebaja terviseseisund), mis tinginuks üldjuhust erandi

tegemise ja võinuks välistada karistuste täitmisele pööramise. Seega oli käskkirja nr 101-d

resolutsiooni p 2 selle andmise aja hetkega õiguspärane.

Lisaks märgib kohus, et karistuste täitmisele pööramise õigusvastasuse aluseid ei ole ilmnenud

ka hiljem. Nüüdseks on ka selgunud, et 21.11.2014 käskkirjaga nr 335-d määrati karistus

õiguspäraselt. Haldusasjas nr 3-15-238 jättis kohus kaebuse 29.09.2015 otsusega rahuldamata

ja otsus jõustus edasi kaebamata 230.10.2015. Praeguse kohtuotsusega asub kohus aga

seisukohale, et käskkirja nr 101-d resolutsiooni p-ga 1 on karistus määratud õiguspäraselt.

19. Kuigi distsiplinaarkaristuse täitmist ei välista ka selle vaidlustamiseks toimuv vaide- ega

kohtumenetlus, on karistatul võimalus enda õiguste kaitsmiseks ja kahjulike tagajärgede

vältimiseks esialgse õiguskaitse korras taotleda käskkirja täitmise peatamist HMS § 81 või

HKMS § 249 lg 2 järgi esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja ongi 02.05.2015 vaides käskkirja

nr 101-d peale esitanud ka taotluse käskkirjaga nr 335-d määratud karistuse täitmise

peatamiseks. Kaebaja märkis taotluses, et ei pea põhjendatuks täitmisele pöörata käskkirja,

mille ta on halduskohtus vaidlustanud ja palub ära oodata selles asjas tehtud kohtuotsuse. Ka

kaebuses kohtule on kaebaja seisukohal, et karistus pöörati täitmisele kiirustades, andmata talle

võimalust oma õigusi kaitsta.

20. Vastustaja on taotluse lahendanud 05.05.2015 vastusega nr 5-11/15/2-2. Vastustaja märkis

vastuses, et taotluse kohaselt soovitakse haldusakti täitmise peatamist kuni kohtuotsuseni

käskkirja nr 335-d tühistamise nõudes. Taotluse lahendamise ajaks oli karistuse määramisest

3-15-1372

8(8)

möödunud 5 kuud ja 15 päeva. Selleks, et karistust saaks VangS § 65 lg-s 3 sätestatud tähtaja

jooksul täita, on jäänud vaid kaks ja pool kuud. Arvestades kohtumenetluste pikkust ja

menetluse hetkeseisu ei pidanud vastustaja täitmise peatamise korral karistuse tähtaegset

täitmist võimalikuks. Vastustaja märkis ka, et käskkiri on läbinud kohtueelse menetluse ning

pole selgunud selle õigusvastsus ning pole ilmnenud uusi asjaolusid selle seisukoha

muutmiseks. Vastustaja möönis, et kaebust käskkirja nr 335-d peale ei saa küll pidada täiesti

perspektiivituks, kuid taotluse lahendamise hetkel ei pidanud ta haldusakti täitmise peatamist

põhjendatuks.

21. HMS § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on

vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Seega oli

taotluse lahendamine vastustaja kaalutlusotsus.

Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-12 (p 25) leidnud, et haldusakti täitmise

peatamise taotluse puhul saab vaideorgan hinnata konkreetsetele faktilistele asjaoludele

tuginedes, kas esineb vajadus haldusakti täitmise peatamiseks või mitte, sh hinnata kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust ning arvestada haldusakti adressaadi olukorda, näiteks tema

tervislikku seisundit. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kartserikaristust määrava haldusakti

täitmise peatamine ei ole võimalik, kui karistust on juba kandma hakatud ja kaebaja viibis

kartseris. Kohtu arvates on sellise haldusakti täitmise peatamine võimalik ka karistuse veel

kandmata osa täitmise edasilükkamiseks, nt terviseseisundit tingituna. Seega on põhimõtteliselt

võimalik kaebaja õigusi rikkuda ka karistuse täitmise peatamisest keeldumisega.

Praegusel juhul kohtu hinnangul kaebaja õigusi aga vastustaja 05.05.2015 vastusega nr 5-

11/15/2-2 rikutud ei ole. Vastustaja on vastuses esitanud oma põhjendatud seisukoha taotluse

rahuldamata jätmiseks (selgitanud karistuse kohese täitmise vajalikkust). Vanglas korra ja

julgeoleku tagamine, sh õigusrikkumistele üldjuhul kohene reageerimine on avalikku ning

vanglas viibivate kolmandate isikute huvi arvestades põhjendatud kaalutlus. Vastust ei muuda

õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja pole oma otsustuses välja toonud muid kaalutavaid huve.

Taotleja ei ole taotluses väitnud muude peatamist tingivate asjaolude (nt terviseseisund)

olemasolu ning on tuginenud ainult soovile ära oodata käimasoleva kohtumenetluse tulemus.

Selliseid asjaolusid pole ilmnenud ka hiljem.

22. Seega on kohus seisukohal, et ka kaebaja tuvastusnõuete rahuldamiseks puudub alus ja

kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu

jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe