1-14-8520/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere
Legislator headnote
AI generated1-14-8520/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-8520
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. jaanuari 2016
määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuste esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu
Aleksandr
Staršov
(isikukood
38108300221) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi,
määruskaebused
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebused jätta rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere
Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Lembit
Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses Aleksandr Staršovile riigi õigusabi osutamise eest.
3.1
Mõista Aleksandr Staršovilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat
Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
3.2
Aleksandr Staršovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele
SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a
EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700031298 ja
selgitus „Aleksandr Staršov, 1-14-8520, kohtukulud“.
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised
nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aleksandr Staršov kannab Tartu Vanglas karistust KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 ja KarS § 184 lg
2 p 2 järgi. Ta mõisteti süüdi Harju Maakohtu 10. novembri 2014. a otsusega ning karistati KarS
§ 64 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka
eelvangistuses viibitud 3 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva
vangistust. Karistuse algusajaks loeti 4. juuni 2015.
2. Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2016 määrusega jäeti A. Staršov tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et A. Staršovi tingimisi
ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
A. Staršovi ennetähtaegset vabastamist välistavateks asjaoludeks pidas kohus süüdimõistetu
varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, osaliselt tema käitumist karistuse kandmise
ajal ning isikut.
MÄÄRUSKAEBUSED
4. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Staršov, kes taotleb määruse tühistamist ja enda
tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleks arvestada järgmisi asjaolusid: A. Staršovil on väikesed
lapsed, kes vajavad tema armastust ja hoolt. Tal elu- ja töökoht. Ta on tunnistanud sõltuvust ja
keeldunud eluaegsest metadoonravist. Vanglas olles on ta võtnud osa majandustöödest ja läbinud
programme. Tal on soov jätkata edaspidi vabatahtlikku tegevust narkosõltlaste abistamisel, töötada
ja tasuda riigile hagisid. A. Staršovi motivatsioon muutumiseks on piisav.
Kohus märkis, et A. Staršovi elukaaslane vabanes 2013. a kinnipidamiskohast. A. Staršov märgib, et
elukaaslasel oli vaid lühiajaline kokkupuude narkootiliste ainetega. Ta on 3 aasta vältel elanud
tervet eluviisi, kasvatanud paari ühiseid lapsi ning töötab kahel töökohal ning ei kujuta endast
mingit sotsiaalset ohtu. Kohus jättis arvestamata, et A. Staršovi perekond on raskes olukorras ja
vajab teda.
Kohus on märkinud sedagi, et A. Staršovi on varem karistatud tingimisi vangistusega, ent ta ei
õigustanud seda. Määruskaebuse esitaja märgib, et see oli 9 aastat tagasi. Antud karistust talle
tingimuslikult ei määratud, samuti on kohtupraktikas näha, et see ei takista tingimisi ennetähtaegset
vabastamist.
A. Staršov on oma sõltuvust tunnistanud nagu ka seda, et tema vead lähevad perele kalliks maksma.
Kohus võiks arvestada, et vabastades A. Staršovi elektroonilise valvega, saavad tema liikumised
olema läbipaistvad. Tal on töö, mida saab teha elukohas. Seega ei oleks tema liikumistrajektoor
suur.
Kriminaalhooldaja ja vangla toetavad vabastamist (uue kuriteo risk on 38%). 2015. a kaotas
A. Staršov ema ja venna, mistõttu ta ei saa endale enam vigu lubada.
5. Määruse peale esitas kaebuse ka kaitsja, kes taotleb samuti määruse tühistamist ja A.
Staršovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
Kaitsja märgib, et süüdimõistetu suutis lõpetada asendusravi, seega loobuda narkosõltuvusest, ehkki
oli noorusest peale kaua aega kangete narkootikumide tarvitaja, mis oli ka kuritegude
toimepanemise põhjuseks. Ta on otsustanud vabatahtliku tegevuse kasuks. Lähedaste kaotus on
sügavalt mõjutanud teda ja sundinud end parandama. Samuti on tal soov aidata abikaasat ja ühiseid
lapsi. A. Staršov on soovinud loobuda suitsetamisest, osalenud ka vastavas tugigrupis, ent tema
karistamine sigareti omamise ja süütevahendi leidmise tõttu tõid kaasa saatusliku tagajärje, mille
tulemusel hindas maakohus tema käitumise vanglas mittepositiivseks. Samas on kohus jätnud
arvestamata, et A. Staršov on vangistuses töötanud ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks
on A. Staršov avaldanud kartust, et kaotab pere, kui ta vanglast ennetähtaegselt ei vabane.
Maakohus jättis arvestamata, et iseloomustus tervikuna sisaldab vähe negatiivset. Kaitsja märgib, et
A. Staršovil on mitu eriala, tagatud töökoht ja keskmine uute kuritegude toimepanemise
riskiprotsent. Kaitsja hinnangul on karistus oma eesmärgi täitnud. Oma käitumisega vangistuses on
A. Staršov näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Staršovi vangistusest
tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
Maakohus leidis, et A. Staršovi on korduvalt karistatud, sh eriliigiliste karistustega. Ta on ka
katseajal toime pannud kuritegusid ning negatiivselt iseloomustab isiku minevikku tema sõltuvus
narkootilistest ainetest. Kohus pidas rasketeks ka A. Staršovi kuritegude asjaolusid, mh tugevate
narkootilise aine fentanüüli käitlemist suures koguses. A. Staršov on pikaajalise tarvitajana toime
pannud ka varavastaseid kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on teda ühel korral
karistatud distsiplinaarkorras. Apellatsioonikohus ei saa maakohtule etteheiteid teha seoses
motiveerimiskohustuse rikkumisega ja asjaolude arvestamata jätmisega, nagu seda on taotlenud
määruskaebuse esitaja. Asjaolu, et A. Staršov maakohtu motiividega ei nõustu, ei tingi määruse
tühistamist.
Tuleb märkida (ja seda on juba positiivse asjaoluna arvestanud ka maakohus), et A. Staršovi
suhtumises vangistuses on toimunud positiivseid arenguid. Ta on läbinud erinevaid
sotsiaalprogramme ning olnud metadoonasendusravil. Maakohus on aga märkinud, et A. Staršovi
näol on tegemist pikaajalise tugevate narkootikumide tarvitajaga, kellel on soov ja motivatsioon
narkootiliste ainete tarvitamisest vabaneda tekkinud alles hiljuti. Ka asendusravi lõpetas ta mõned
kuud tagasi. Seda ja maakohtu seisukohti arvestades leiab ka ringkonnakohus, et järeldusi A.
Staršovi narkosõltuvusest vabanemise kohta on ilmselgelt liiga vara teha ning endiselt esineb oht, et
vabanemisel võib A. Staršov toime panna uusi kuritegusid. Olukorras, kus ka vangla
iseloomustusest nähtuvalt on A. Staršovil varasemalt esinenud tagasilangus narkootikumide
tarvitamise osas ning ka käesolevat olukorda on iseloomustatud järgmiselt: „on mõnevõrra
motiveeritud loobuma“, ei saa teha tõsikindlat järeldust, et A. Staršov suudab realiseerida oma
positiivsed kavatsused. Seda veendumust süvendab asjaolu, et ka kinnipidamisasutuste rangetes
tingimustes on A. Staršovi distsiplinaarkorras karistatud tubakatoodete ja süütamisvahendi omamise
eest. Seetõttu ringkonnakohus küll tunnustab A. Staršovi vangistuses tehtud enesearengutöö eest,
ent leiab sarnaselt maakohtuga, et karistuse kandmiselt süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne
vabastamine põhjendatud ei ole. Seejuures nõustub apellatsioonikohus maakohtuga selleski, et
arvestama peab ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Olukorras, kus isikut on 9 korral kriminaalkorras
karistatud (neist kolm arhiveeritud karistust) ning ta kannab oma 4. reaalset vangistust mh raske
rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, ei tingi üksnes asjaolu, et A. Staršov on väidetavalt
nüüd muutunud, tema vabastamist. Elukaaslane ja lapsed olid A. Staršovil ka enne kuriteo
toimepanemist ja varem kriminaalkorras karistatud isikuna teadis ta väga hästi, millised järelmid
süüdimõistmisega kaasnevad, ent pani sellele vaatamata toime uusi kuritegusid.
7. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes
KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused
rahuldamata.
8. A. Staršovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas koos määruskaebusega taotluse riigi
õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse
kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1 tunni, mille eest ta soovib tasu summas
48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.
Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot
KrMS § 187 lg 2 alusel A. Staršovi kanda.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Mati Kartau