3-16-41/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-41

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus N OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Meelis Rohtlaan

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – N

OÜ, volitatud esindaja v.adv Merle Järvala

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.01.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta N OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-41 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 07.01.2016 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg

1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse N OÜ (registrikood XXXXXXXX) ettemaksukontole

viitenumbriga 15596363 aresti seadmiseks summas 100 667,16 eurot. Taotluse kohaselt

kontrollib maksuhaldur N OÜ käibemaksu tagastusnõuete ja käibemaksu arvestuse õigsust

perioodil juuli kuni august 2015 seoses ümarmetalli soetamise ja edasimüügi ning

roomikekskavaatorite ostu ning hilisema kasutusega.

1) Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et N OÜ on E OÜ arvete alusel deklareerinud

alusetult sisendkäibemaksu 19 096 eurot ning deklareerinud alusetult 0% määraga käivet

ümarmetalli müügist V OY-le, sest soetatud ümarmetalli ei olnud tegelikkuses olemas. Kuivõrd

väljamaksete seotust ettevõtte majandustegevuse ja maksustatava käibega ei ole piisavalt

tõendatud, on võimalik, et metalli ostuks tehtud väljamaksete osas määratakse tasumisele

tulumaks 21 613,20 eurot (108 066 x 0,2).

3-16-41

2(7)

N OÜ kajastab juuli 2015 sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu summas 19 096 eurot

seoses E OÜ-lt väidetavalt soetatud 248 tonni ümarmetalliga. Kauba eest tasuti kokku 108 066

eurot. N OÜ müüs soetatud ümarmetalli edasi samal kuul Soome äriühingule V OY ning

kajastab tehinguid enda juuli 2015 käibemaksudeklaratsioonil 0% käibemaksu määraga

summas 98 456 eurot. Maksuhaldur on pärinud Soome Vabariigilt 01.12.2015 ja 18.12.2015

infot V OY ja E OÜ kohta, et välja selgitada ümarmetalli ostu-müügitehingu ja transpordiga

seotud asjaolud. Taotluse esitamise aja seisuga ei ole maksuhaldur päringule vastuseid saanud,

ent vastuseta ei saa teha lõplikke järeldusi kauba olemasolu, koguse, hinna ning kauba liikumise

kohta.

N OÜ pole tõendanud ümarmetalli transporti: N OÜ juhatuse liikme AT sõnul korraldas kauba

transpordi E OÜ ning tema ise tõstis tõstukiga autodelt 248 tonni ümarmetalli maha, kuid AT

ei osanud öelda, mitme autoga metalli veeti ja millised need autod täpsemalt olid. Samamoodi

pole tõendatud ümarmetalli transport Soome edasimüügil. Tegemist on suure kaubakogusega,

mille kohta peaks olema tõendeid (laevapiletid, rahvusvahelise veose dokumendid,

transporditeenuse osutaja andmed jms). N OÜ ega V OY pole transpordi eest tasunud. V OY

juhatuse liige on AT tuttav ja endine töötaja BP, kelle sõnul väljastab ta V OY-ga seotud infot

üksnes Soome maksuhaldurile. AT sõnul osteti ümarmetall edasimüügi ja kasumi teenimise

eesmärgil. Samamoodi ostis metalli edasimüügi eesmärgil V OY, ent BP ei avaldanud, mida

kaubaga edasi tehti.

Tehingu tegemise ajal E OÜ juhatuse liikmeks olnud RA selgitused on üldsõnalised ning need

ei ühti AT ütlustega. RA ei mäleta pool aastat tagasi toimunud tehingu detaile, samuti ei

esitanud ta maksuhalduri nõutud dokumente. E OÜ-l puudub majandustegevus: äriühing on

kustutatud käibemaksu-kohustuslaste registrist, kuna ei tõendanud majandustegevusega

tegelemist Eestis. Kõnealust ettevõtet on kasutatud üksnes arvete väljastamiseks N OÜ-le.

N OÜ poolt ümarmetalli eest tasutud summa (108 066 eurot) jõudis tema arvele tagasi: ostu

eest tasuti E OÜ-le, kes tasus sama summa samadel kuupäevadel E ja R OÜ-le (juhatuse liige

samuti RA), kes tasus selle omakorda V OY-le. V OY tasus N OÜ-le 115 943,40 eurot.

Ümarmetalli ei toodeta Eestis ning E OÜ ei ole tõendanud kauba soetust, mistõttu ei ole kauba

päritolu tõendatud. Kauba kohta esitatud sertifikaat on puudulik, seal pole kauba kogust ega

muud infot. Sertifikaadil märgitud äriühingu sõnul ei ole tal infot sertifikaadi ja kauba kohta.

2) N OÜ on roomikekskavaatorite ostu arvete alusel deklareerinud alusetult juulis ja augustis

2015 sisendkäibemaksu kokku summas 100 194,73 eurot. Kuivõrd ei ole tõendatud, et N OÜ

kasutab neid seadmeid maksustatava käibe tarbeks, on võimalik, et seadmete ostuks tehtud

väljamaksete (98 056,47 eurot) osas määratakse tasumisele ka tulumaks 19 611,29 eurot

(98 056,47 x 0,2).

N OÜ soetas juulis ja augustis 2015 K OY-lt N AS-i finantseerimisel kapitalirendi lepingu

alusel neli roomikekskavaatorit kokku hinnaga 602 666,47 eurot ning on kajastanud

sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu 100 194,73 eurot. N OÜ on N AS-ile tasunud august

2015 seisuga 98 056,47 eurot.

AT selgitused ekskavaatorite kasutamise kohta on napid; ta väidab, et ta teeb kõiki töid

seadmetega ise. Samas ei ole AT sõnul N OÜ-l tekkinud 06.10.2015 seisuga ekskavaatorite

kasutamisest maksustatavat käivet. Liisingumaksete suurust arvestades ei ole ekskavaatorite

seisma jätmine usutav. Ekskavaatorite olemasolu tuvastati 09.11.2015 vaatlusel ja neid

ilmselgelt kasutatakse, kuna seadmed olid porised. Ekskavaatorite soetamine ei ühti N OÜ

senise tegevusala ja majandustegevusega. Ekskavaatoreid kasutab maksuhalduri arvates

tundmatu kolmas isik.

3-16-41

3(7)

3) Pärast maksukohustuse määramist võib selle sundtäitmine N OÜ tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks, mistõttu on vajalik täitmist tagavate toimingute sooritamine

enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et N OÜ

on pannud toime maksupettuse. 2015. aastal on äriühingule kahel korral väljastatud maksuotsus

maksupettuse toimepanemise kahtlusega. 2014. aasta majandusaasta aruandest nähtub küll

kasum, ent kuna 2015. aasta käibemaksudeklaratsioonidel ei kajastata reaalseid

majandustehinguid, ei saa olla kindel N OÜ majanduslikus seisus. N OÜ finantseerib tegevust

suures osas laenudega. Ettevõttele kuulub küll kinnisvara, ent selle turuväärtus (38 000 eurot)

on väiksem kui N OÜ juuli ja augusti 2015 tagastusnõude summa, mistõttu ei ole see piisavaks

tagatiseks. Äriühingu neljast sõidukist kolmele on seatud keelumärge. Maanteeameti andmetel

võõrandas äriühing 2015. aasta mais ühe oma sõidukitest, millest võib järeldada, et ta on asunud

oma registervara võõrandama. Registritest nähtuv seis ei pruugi ka tegelikkusele vastata.

Äriühingu vahendid pangakontol ei ole piisavad: 31.07.2015 seisuga oli lõppjääk ühel kontol

557,67 eurot ja teisel kontol 21,22 eurot ning 31.08.2015 seisuga olid lõppjäägid ühel kontol

2979,70 eurot ja teisel kontol 1551,93 eurot. Kuna raha on likviidne vara, ei pruugi

maksukohustuse määramise järel pangakontodel enam vahendeid olla, eriti kui arvestada

tõenäolise maksusumma suurust (kokku 160 515,22 eurot).

4) Maksuhaldur on pikendanud tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra, ent selle aja

jooksul ei ole õnnestunud kontrolliperioodi kohta saada kõiki maksuotsuse tegemiseks

vajalikke tõendeid, kuna osadelt ostu-müügi ahelas näidatud isikutelt ja Soome maksuhaldurilt

ei ole MTA dokumente ja vajalikke selgitusi saanud. Seega jätkab maksuhaldur menetlust ning

juuli–august 2015 alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine võib

toimuda hiljem. MTA on sunnitud vabastama N OÜ ettemaksukontole enne maksuotsuse

väljastamist 100 667,16 eurot, kuivõrd äriühing on esitanud tagastusnõude taotluse. Juhul, kui

maksuotsusega kuulub juurde määramisele maksusumma 160 515,22 eurot, siis ei ole

võimaliku määratava summa tasumine pärast enammakse vabastamist ettemaksukontole enam

tagatud. N OÜ registervarale ei ole võimalik taotleda tagatist.

5) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära

langenud või kui N OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt on tagatise suuruseks koos täitekuludega 120 800,59 eurot

(100 667,16 eurot + 20 133,43 eurot (täitemenetluse võimalik kulu – 20% nõude summast)),

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-i 122 loetelule. Kui N OÜ soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 100 667,16 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2016 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le

loa aresti seadmiseks N OÜ ettemaksukontole summas 100 667,16 eurot.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Maksuhalduri arvates on isik pannud toime maksupettuse, samuti on

isikule varasemalt tehtud maksuotsused maksupettuse kahtlusega. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Isiku varasemat käitumist arvestades on võimalik, et

maksusumma määramisel võib isik asuda võõrandama oma vara ja maksuotsuse täitmisest

kõrvale hoiduma. N OÜ ettemaksukontole aresti seadmine summas 100 667,16 eurot on

põhjendatud, kuna tema pangakontodel ei ole eeldatava maksukohustuse täitmiseks piisavalt

vahendeid ning talle kuuluva registervara väärtus ei ole piisavalt suur, et selle võõrandamisest

maksukohustust täita.

3-16-41

4(7)

3. N OÜ esitas halduskohtu määruse peale 20.01.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 28.01.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. N OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.01.2016 määrus.

1)

Kuna maksuhaldur võttis N OÜ määruskaebuse haldusasjas nr 3-15-3108 õigeks,

vabastas halduskohus 06.01.2016 määrusega N OÜ ettemaksukonto aresti alt. Enammakse

kandmisega N OÜ ettemaksukontole lõppes tagastusnõude kontrollimenetlus. Seega oleks

MTA pidanud täitma juuli 2015 tagastusnõude summas 51 926,30 eurot hiljemalt 07.01.2016.

MTA tegi 11.01.2016 otsuse tagastusnõude täitmise kohta, kuid N OÜ-d vaid eksitati ning

summat tema pangakontole tegelikult üle ei kantud. N OÜ-l tekib tagastusnõude täitmisega

viivitamise tõttu oluline kahju liisinguintresside ja viiviste näol. N OÜ majandustegevus on

tagastusnõude täitmata jätmise tõttu halvatud.

2)

Võimaliku maksusumma kujunemine ei ole taotluses jälgitav. Halduskohtu määruses ei

ole viidatud ühelegi tõendile, millest lähtuvalt võiks N OÜ-le määrata juuli ja august 2015

kontrolli tulemusena maksukohustuse summas 160 515,22 eurot. Kogu ettemaksukontol oleva

raha arestimine on ilmselgelt ebaproportsionaalne meede hüpoteetilise ja ülepaisutatud

maksunõude tagamiseks.

3)

N OÜ on selgitanud maksuhaldurile, et ekskavaatoreid hakatakse kasutama äriühingu

maksustatava käibe tarbeks. Ajahetk, mil vastav käive tekib, ei ole tagastusnõude lahendamisel

oluline. Kuna tegemist on kapitalirendi lepingust tekkinud käibemaksu enammaksega, maksab

käibemaksu riigile müüja. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine toob kaasa N OÜ

topeltmaksustamise. Kohtumäärusest ei nähtu, millises summas ja milliselt tehingult võiks N

OÜ-le määrata tasumiseks juurde käibemaksu. Nelja roomikekskavaatori hind kokku oli

602 666,47 eurot ning tehingult on kajastatud sisendkäibemaksu kokku summas 100 194,73

eurot. MTA on segi ajanud ekskavaatorite soetuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja nende eest

augustis tasutud esimese liisingumakse summas 98 056,47 eurot. Tulumaksu määramine

ekskavaatorite eest tasutud summalt ei ole põhjendatud. Ükski seadus ei nõua, et kaup või

teenus tuleks ettevõtluses kasutusele võtta tagastusnõude menetluse tähtaja jooksul. Taotluse

esitamise ajaks ei olnud MTA alustanud ega läbi viinud OÜ N tulumaksu tasumise kontrolli,

mistõttu ei saagi üldse rääkida tulumaksu nõude tagamisest.

4)

N OÜ on vaidlustanud tema suhtes varasemalt tehtud maksuotsused. Kõigis nendes

asjades puudub vaidlus selles, et N OÜ poolt soetatud kaup oli olemas ja seda kasutati

ettevõtluses. N OÜ majandusnäitajatest (2014. aastal oli kasum 111 555 eurot) ja käibest ei saa

järeldada, et ta võiks äritegevuse lõpetada ja muutuda maksejõuetuks.

5. MTA vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1)

MTA alustas 18.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/034592-2 juuli 2015 ja 13.11.2015

korraldusega nr 12.2-3/034592-13 august 2015 N OÜ käibemaksuarvestuse kontrolli. Seega

kontrollib maksuhaldur maksude tasumise õigsust.

2)

Taotluses on maksuliikide kaupa toodud välja summad (käibemaks 119 290,73 eurot ja

tulumaks 41 224,49 eurot), mille määramist maksuhaldur peab tõenäoliseks. Maksuhaldur on

põhjendanud, miks ei saa taotluses nimetatud tehinguid deklareerida selliselt, nagu N OÜ seda

on teinud. Asjaolu, et ekskavaatorid on reaalselt olemas, ei tähenda, et need on soetatud

ettevõtluse tarbeks. Kuigi ekskavaatorid soetati juba juulis 2015, ei ole siiani esitatud tõendeid,

mis kinnitaksid nende kasutamist N OÜ ettevõtluses. Kui kulutus ei ole seotud ettevõtlusega,

3-16-41

5(7)

ei saa seda sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ning selliselt väljamakselt tuleb tasuda

tulumaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 12.01.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks või muutmiseks.

7. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

8. MKS § 1361 lg 1 sõnastusest järeldub, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult

luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on

tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas

olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Taotlust ei saa esitada enne menetluse

alustamist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-7-13, p 12).

9. Maksuhaldur alustas 28.08.2015 teatega (tl 9) juuli 2015 ning 28.09.2015 teatega (tl 10)

august 2015 N OÜ käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli.

Lisaks alustas maksuhaldur 18.09.2015 korraldusega (tl 11-15) juuli 2015 ning 13.11.2015

korraldusega (tl 16-18) augusti 2015 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse

kontrolli. Seega viis maksuhaldur paralleelselt läbi nii tagastusnõude tuvastamise kui ka

üksikjuhtumi kontrollimenetlusi. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõppeb MKS §-de 106

ja 107 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 34 tähenduses tagastusnõude aktsepteerimisega.

Tagastusnõude aktsepteerimisega aga ei lõppenud praegusel juhul varasemalt alustatud

üksikjuhtumi kontrollimenetlused (millele ei laiene MKS § 106 lg-s 2 ja KMS § 34 lg-s 2

sätestatud tähtajad). Määruskaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-4-13 oli

tegemist olukorraga, kus oli alustatud tagastusnõude tuvastamise menetlus ning maksuhaldur

ei olnud näidanud, et ta oli lisaks sellele alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega.

Praegusel juhul see nii ei ole. Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et maksuhaldur on teda

eksitanud ja tagastusnõude täitmisega viivitanud, ei mõjuta täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmist ning on seega asjakohatud. Arvestades, et maksuhaldur taotles luba

ettemaksukonto arestimiseks summas 100 667,16 eurot ning tulevane võimalik maksunõue on

160 515,22 eurot, sh tulumaksunõue 41 224,49 eurot, ei oma tähtsust see, kas maksuhaldur oli

taotluse esitamise ajaks alustanud eraldi tulumaksu tasumise kontrolli.

10. Taotlusest nähtub, et maksuhalduri hinnangul ümarmetalli, mille N OÜ väidetavalt soetas

E OÜ-lt 95 480 euro eest (millele lisandus käibemaks summas 19 096 eurot), tegelikkuses ei

eksisteerinud. Seetõttu ei ole maksuhalduri hinnangul lubatav sisendkäibemaksu mahaarvamine

nimetatud tehingult ning N OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu summas 19 096

eurot. Lisaks arvestas maksuhaldur, et vastavalt väljamakselt tuleb tasuda tulumaksu summas

21 613,20 eurot. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt saab käibemaksu ja tulumaksu määramist

selle tehingu osas kokku summas 40 709,20 eurot pidada tõenäoliseks, kui maksuhalduri

esialgsed hinnangud leiavad maksumenetluse käigus kinnitust.

11. Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et juulis ja augustis 2015 K AS-ilt N AS-i

finantseerimisel

kapitalirendi

lepingu

alusel

soetatud

nelja

roomikekskavaatori

kogumaksumusega 602 666,47 eurot kasutamine N OÜ majandustegevuses ei ole tõendatud.

3-16-41

6(7)

KMS § 29 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks soetatud kauba

seotus maksumaksja ettevõtlusega ehk tegemist peab olema maksustatava käibe tarbeks

soetatud kauba või teenusega. Seega kajastas N OÜ oma käibemaksuarvestuses N AS-i arvete

alusel alusetult sisendkäibemaksu kokku summas 100 194,73 eurot. Samuti peab maksuhaldur

võimalikuks ekskavaatorite ostuks tehtud väljamaksete (98 056,47 eurot) osas tulumaksu

määramist summas 19 611,29 eurot.

12. Täitmist tagavate toimingute kontekstis ei ole nõutav maksuotsuse aluseks olevate

asjaolude lõplik tuvastamine, vaid kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse tegemist

ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus

haldusasjas nr 3-12-2687, p 10).

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud ekskavaatorite ostutehingu maksuarvestuses

kajastamisega seoses käibemaksu määramine summas 100 194,73 eurot ja tulumaksu

määramine summas 19 611,29 eurot, s.o kokku 119 806,02 eurot. Määruskaebuse esitaja ei ole

toonud välja asjaolusid, mis veenvalt kummutaksid maksuhalduri seisukoha. Määruskaebuse

esitaja märgib iseenesest õigesti, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib kohe kaupade

või teenuste soetamisel, sõltumata sellest, millal kaup või teenus ettevõtluses kasutusele

võetakse. Praegusel juhul aga puuduvad ümberlükkamatud tõendid ekskavaatorite kasutamise

kohta N OÜ majandustegevuses ning ringkonnakohus ei pea N OÜ juhatuse liikme AT ütlusi

ja äriühingu tegevusalasid arvestades usutavaks, et N OÜ soetas ekskavaatorid eesmärgiga

hakata neid oma maksustavata käibe tarbeks kasutama. 2014. aasta majandusaasta aruande

kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks mootorsõidukite ja nende osade müük ning

lisategevusaladena

nimetati

reklaami

müüki,

spetsialiseerimata

hulgikaubandust,

transporditeenuse pakkumist ja kardispordiga seotud tegevusi. 2015. aastal plaaniti jätkata

samade tegevustega. Ekskavaatoriteenuse osutamine või ekskavaatorite rent oleks N OÜ jaoks

varasemaga võrreldes täiesti uus tegevusvaldkond. Ehkki kaks hinnalist seadet soetati juba

juulis 2015, ei osanud AT veel sama aasta oktoobris (tl 23-27p) täpselt öelda, kes

ekskavaatoritega tööle hakkab ning kas N OÜ hakkab nendega ise teenust osutama või rendib

seadmed välja. Ka detsembriks ei olnud ekskavaatoritele juhte leitud ega ekskavaatoriteenuse

osutamisest käivet tekkinud (tl 83). Siit saab järeldada, et N OÜ-l puudus enne seadmete

soetamist ja liisingumaksete tasumise kohustuse võtmist kindel plaan seadmete kasutamise

kohta oma majandustegevuses, kuigi seadmete maksumust arvestades võiks kasumi teenimisele

orienteeritud mõistlikult ettevõtjalt sellise plaani olemasolu eeldada. Majanduslikult

ebaloogiline käitumine võib viidata maksupettusele. Kas maksupettus ka tegelikult toime pandi,

tuvastatakse edasises menetluses, praeguse asja lahendamiseks on piisav, et esineb põhjendatud

esialgne kahtlus maksupettuse toimepanemise kohta.

14. Eeltoodu põhjal on N OÜ suhtes toimuva kontrolli võimalikuks tulemuseks rahalise

kohustuse määramine summas 160 515,22 eurot. Eeldatava maksusumma kujunemine on

taotluses jälgitav.

15. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust

või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused

asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad

põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne

käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr

3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei

ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna

3-16-41

7(7)

Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537

p 12). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud

mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku

maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2015 määruse haldusasjas nr 3-14-52172 p 8 ning 27.01.2015 määruse

haldusasjas nr 3-14-51698 p 9).

16. Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase

tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri kahtlus, et N OÜ

on korduvalt osalenud maksupettuses, annab põhjust arvata, et see äriühing võib ka edaspidi

pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on maksukohustuse vähendamise eesmärgil

teadlikult kajastanud maksudeklaratsioonis valeandmeid, on põhjendatud eeldada, et

soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse.

17. Maksuhaldur on näidanud, et N OÜ-l ei ole piisavalt väärtuslikku register- või muud vara,

mille võõrandamise kaudu oleks võimalik katta kavandatava maksuotsusega määratavat

maksukohustust. Määruskaebuse esitajale kuulub kinnistu väärtusega 38 000 eurot ning neli

sõiduautot, millest kolmele on seatud kasutamise keelumärked. Samuti ei ole äriühingu

pangakontol maksukohustuse täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Määruskaebuse esitaja ei

ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega

saaks tulevikus määratavat maksusummat tõhusalt tagada. 2014. aasta majandusaasta aruande

kohaselt oli N OÜ kasum 111 555 eurot, kuid sellest ei saa veel järeldada, et ettevõte ka praegu

kasumit teeniks ja jätkaks seda kuni maksuotsuse tegemiseni. Maksuhaldur on välja toonud, et

perioodi mai kuni oktoober 2015 käibedeklaratsiooni ja TSD andmetel ületavad N OÜ kulud

tema tulusid. Äriühingu pearaamatust ja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et ta finantseerib

oma tegevust suures osas laenudega. Varade vähesuse ja arvatava varasema pahatahtliku

käitumise tõttu on alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb

maksukohustus ilmselt täitmata. Olukorras, kus puuduvad muud, maksukohustuslast vähem

koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine

proportsionaalne meede. Tagastusnõude täitmiseks saab N OÜ pakkuda MTA-le tagatise

taotluses näidatud summas.

18. Eeltoodu põhjal jääb N OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

12.01.2016 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks