3-15-2427/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-2427

Määruse kuupäev

3. veebruar 2016

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Oleg Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu 27. augusti

2015 otsuse nr 84 tühistamiseks

Resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata Oleg Kultajevi kaebus haldusasjas

nr 3-15-2427.

2. Jätta läbi vaatamata Oleg Kultajevi esialgse õiguskaitse

taotlus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni

p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Oleg Kultajevi kaebus

Sillamäe Linnavolikogu 27. augusti 2015 otsuse nr 84 tühistamiseks. Vaidlustatud

haldusaktiga kehtestati Sillamäel I. Pavlovi tn 1 maa-ala detailplaneering.

2. Tartu Halduskohus võttis 8. oktoobri 2015 määrusega kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks Sillamäe linna, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning

ühtlasi palus kaebajal ja vastustajal esitada seisukoht asja arutamise võimalikkuse

kohta kirjalikus menetluses.

3. Sillamäe linn esitas 29. oktoobril 2015 Tartu Halduskohtule vastuse, milles

leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Vastustaja

on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.

4. Kaebaja esitas 19. novembril 2015 seisukoha, milles märkis, et kaebaja väited

on vastustaja poolt ümber lükkamata.

5. Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja Sillamäe Linnavolikogu 27. augusti 2015 otsuse nr 84 kehtivuse

peatamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 29. jaanuari 2016 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse käiguta andes puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks

tähtaja.

7. Kaebaja kõrvaldas puudused 1. veebruaril 2016.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus võtab esmalt seisukoha O. Kultajevi kaebuse osas (I) ning seejärel annab hinnangu

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele (II).

I

9. Kaebuse esitamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse § 141 järgi on igal isikul õigus

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul

arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta

leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või

piiratud tema vabadusi. Seega viitab detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine

populaarkaebuse esitamise võimalusele.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 22. detsembri 2008 määruses asjas nr 3-3-1-74-08 (p 12)

jõudnud seisukohale, et ei saa pidada õigeks olukorda, kui volikogu liige pöördub volikogu

otsuse vaidlustamiseks, millega ta nõus ei ole, kohtusse – seda ka juhul, kui seadus näeb ette

võimaluse populaarkaebuse esitamiseks. Riigikohus rõhutas antud haldusasjas, et volikogu

liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi.

11. Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige, kes osales muuhulgas Sillamäel I. Pavlovi tn 1

maa-ala detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel. Kaebaja vaidlustab detailplaneeringu

kehtestamise otsuse põhjusel, et rikutud on menetlusnorme. Kaebaja viitab kaebuses asjaolule,

et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole järgitud Sillamäe linna üldplaneeringut, vastuvõetud

ja kinnitatud lähteülesanne on jäetud täitmata ning detailplaneeringu osas puudub

linnavalitsuse peaspetsialistide kooskõlastus. Seejuures on kaebaja märkinud, et

detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud tema subjektiivseid õigusi, sest kaebaja kasutab

sageli kõnni- ja sõiduteed, mis asub detailplaneeringuga hõlmatud maaüksusel.

12. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, sest kaebaja pole

detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanik. Kaebaja viitab kaebuses asjaolule, et tema kui

linnaelanik kasutab sõidu- ja kõnniteed detailplaneeringuga hõlmatud alal. See tähendab, et

kaebus on esitatud linnaelanike ehk avalikes huvides.

13. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi liikmel puudub õigus

vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu kehtestamise otsust, mis teda isiklikult ei puuduta

ja mille hääletamiselt ta end kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 5

alusel ei taandanud. Volikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega

pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-s sätestatud alustel. KOKS §

17 lg 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla-

või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Neid huve saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel

volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Tuginedes eeltoodule puudub kohtu

hinnangul kaebajal kui Sillamäe Linnavolikogu liikmel õigus vaidlustada Sillamäe

Linnavolikogu 27. augusti 2015 otsust nr 84.

14. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolev vaidlus

tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebajal on võimalik näiteks pöörduda taotlusega

maavanema poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku

omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada umbusaldusmenetlus

volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Seega on käesolevaks vaidluseks seadusega ette

nähtud teistsugune menetluskord.

15. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Vastavalt

HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

16. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes HKMS § 151 lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1 jätab

kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta

õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

17. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 alusel või § 151 lg

2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, siis on

kaebajal õigus saada tagasi riigilõiv summas 15 eurot. Kohus palub kaebajal teatada, millisele

arveldusarvele soovib ta riigilõivu tagastamist.

II

18. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks.

19. Selleks, et kohus saaks rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotluse, peab esialgse õiguskaitse taotlus olema lubatav. Kohus on seisukohal, et

antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest O. Kultajevi kaebus

Sillamäe Linnavolikogu 27. augusti 2015 otsuse nr 84 tühistamiseks ei kuulu

halduskohtu pädevusse.

20. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas

avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega

läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kõrvaldatava puudusega,

vaid lubatavuse eeldusega. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus

jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik