1-16-787/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.veebruaril 2016 a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-787 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu

Prokurör Maarja-Liisa Sari,

Kriminaalasi T.D süüdistuses karistussseadustiku (KarS) § 4231

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav

T.D

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus:

XXXX

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Emakeel:

XXXX

Haridus:

XXXX

Töökoht või õppeasutus:

XXXX

Kontaktandmed:

tel: XXXX

Karistatus:

7 kehtivat väärteokaristust ‒

‒ 9 kehtivat kriminaalkaristust, sh Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-15-9206 KarS § 4231 järgi mõistetud karistus 2-kuuline vangistus, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäetud tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga kahtlustatavana kinnipeetud 31.01-01.02.2016, vabastatud

Isikusamasus tuvastatud:

isikusamasuse tuvastamise akt

Kaitsja kohtueelses menetluses Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248, 249 ja § 2565, kohus otsustas :

Süüdi tunnistada T.D KarS §-s 423

1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.D’e eelvangistuses viibimise aeg 2 (kaks) päeva, s.o 31.01.2016-01.02.2016, millal T.D oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõista lõplikuks karistuseks T.D-le 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 5 (viie) kuu ja 28

(kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.11.2015 otsusega T.D-le mõistetud karistuse ära kandmata osa - 1 (ühte)

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust - võrra ja mõista T.D-le liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada T.D-le mõistetud 7 (seitse) kuud ja

26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust 236 (kahesaja kolmekümne kuue) tunnise üldkasuliku tööga, mille T.D on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aasta pikkuse tähtaja jooksul kriminaalhooldaja järelvalve all.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab määratud alalises elukohas XXXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.D-lt menetluskuludena riigituludesse pool sundrahast, s.o. 322(kolmsada kakskümmend kaks ) eurot ja 50 senti ning kohtueelsel menetlusel kantud kaitsjatasu 24(kakskümmend neli) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700008135 Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkulepe, sõlmitud 01.02.2016 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris Kuriteo asjaolud: T.D (T.D) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on juhtinud 12.09.2015; 24.10.2015 ning 04.11.2015 (05.11.2015 Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 4231 järgi) mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 31.01.2016 kella 14.30 paiku Elva linnas Jaani tn 16 juures mootorsõidukit Volkswagen Caddy Rootsi reg. nr-ga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. T.D rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani T.D toime KarS § 423

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 4231 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus T.D-le karistuseks

6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.D’e eelvangistuses viibimise aeg 2

(kaks) päeva, s.o 31.01.2016-01.02.2016, millal T.D oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõista lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.11.2015 otsusega

G.Simansile mõistetud karistuse ära kandmata osa - 1 (ühte) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) mõista T.D-le liitkaristuseks 7 (seitse) päeva vangistust - võrra ja

kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust

.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel

asendada T.D-le mõistetud 7 (seitse) kuud ja

26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust 236 (kahesaja kolmekümne kuue) tunnise üldkasuliku tööga, mille T.D on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puuduvad Kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 24,00 eurot Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. T.D avaldas, et ei soovi kohtumenetluses kaitsja osavõttu.

Menetlus kohtus Kohtuistungil kohtunik selgitas T.D-le menetluslikke õigusi KrMS § 34, 35

1 ka KrmS § 239-250, § 2565 .

Kohtuistungil avaldas prokurör Maarja-Liisa Sari kokkulepe ning jäi sõlmitud kokkulepe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav T.D , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav T.D väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

T.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. T.D menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool (kiirmenetlus) , mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäärast, s.o 645 eurost pool –s.o. 322, 5 eurot ja kaitsjatasu 24 eurot.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, sest tal puudub kindel sissetulek ning tema ülalpidamisel on alaealised lapsed . Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg – kolm kuudvõimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtunik Peet Teidearu