2-14-9775/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-9775

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi Leidi Jürjens vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Leidi Jürjensi apellatsioonkaebuse hind 3855,65 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebus

Leidi Jürjensi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Paide Elamuhooldus (registrikood

10361685), esindaja Marko Jaani

Apellant (kostja): Leidi Jürjens (isikukood XXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 23. aprilli 2015 otsust Leidi

Jürjensilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja

välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus

kasuks menetluskulud maakohtus summas 888,52 eurot.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 23. aprilli 2015 otsus

muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Rahuldada OÜ Paide Elamuhooldus hagi Leidi

Jürjens vastu.

3.2. Välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus

kasuks võlgnevus 2132,28 eurot ja seisuga 30.05.2014 viivis

945,92 eurot.

3.3. Välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus

kasuks alates 31.05.2014 viivis 0,1% päevas kuni

võlgnevuse (2132,28 eurot) tasumiseni, kuid mitte rohkem

kui võlgnevuse (2132,28 eurot) suuruses.

3.4. Jätta menetluskulud maakohtus Leidi Jürjensi kanda.

3.5. Välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus

kasuks menetluskulud maakohtus summas 888,52 eurot.

3.6. Välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus

kasuks viivis menetluskuludelt 888,52 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.“

4. OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

5. Leidi Jürjensi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste

endi kanda.

7. Vabastada Leidi Jürjens apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu 325 eurot riigituludesse

tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Paide Elamuhooldus (hageja) esitas 4. märtsil 2014 hagi Leidi Jürjensi (kostja) vastu

võlgnevuse summas 4264,56 eurot (s.o põhinõue 2132,28 eurot + viivis 2132,28 eurot)

väljamõistmiseks. 30. mai 2014 menetlusdokumendis vähendas hageja viivise nõuet ning palus

mõista kostjalt hageja kasuks 30. mai 2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas

945,92 eurot ning alates 31. maist 2014 viivise 0,1% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 12. veebruaril 1998 erastatud eluruumi ja

eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu, millega hageja võttis haldamisele

eluruumi aadressil Aiavilja 9-X Paide. Kostja oli korteriomanik kuni 7. jaanuarini 2014. Hageja

on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud ning osutanud kostjale elamu ekspluatatsiooni-,

hooldus-, remondi ning kommunaalteenuseid. Alates 2012 märtsist ei ole kostja hageja poolt

esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud. Perioodil 31.03.2012 – 31.12.2013 esitatud arvete alusel

võlgneb kostja hagejale kokku 2132,28 eurot. Nimetatud perioodil on toimunud mitmeid

laekumisi, kuid hageja on arvestanud vastavad laekumised eelmiste kostjale esitatud tasumata

arvete katteks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagis esitatud põhinõue on ebaõige. Kostjalt on varasemate

kohtuotsustega kommunaalteenuste võlgnevused välja mõistetud. Tegelikult oli mõlema

kohtuotsuse tegemise ajal kostja võlgnevus hageja ees tasutud ning kostjal oli ettemaks. Kuivõrd

hageja muutis hagi aluseks oleva nõude sisu (viivisemäära), on tegemist hagi muutmisega, millega

kostja ei nõustu. Alternatiivselt on tegemist hagist osalise loobumise või tagasivõtmisega. Osas,

mille võrra on hageja hagihinda vähendanud, tuleb kostjale tema õigusabikulu hüvitada. Kostja

palus vähendada viivist mõistliku suuruseni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 23. aprilli 2015 otsusega hagi, mõistis L. Jürjensilt OÜ Paide

Elamuhooldus kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevuse 2132,28 eurot, viivise 30. mai 2014

seisuga summas 945,92 eurot ning alates 31. maist 2014 viivise 0,1% päevas kuni võlgnevuse

(2132,28 eurot) tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse suuruses.

Maakohus jättis menetluskulud L. Jürjensi kanda, mõistis talt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks

välja menetluskulud 791,48 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui menetluskulude

ulatuses.

Maakohtu põhjenduste kohaselt võlgneb kostja hagejale perioodil 31.03.2012 – 31.12.2013

esitatud arvete eest kokku 2132,28 eurot. Maakohus nõustus hagejaga, et kui võlgnik ei märgi,

millise arve tasumiseks ta makse teostab, arvestatakse laekumine kõige varem esitatud ja seega

kõige varem sissenõutavaks muutunud arve tasumiseks, seega eelmiste kohtulahenditega

väljamõistetud võlgnevuste tasumiseks (VÕS § 88 lg 6 p 1). Kostja poolt esitatud arvestused ei

ole arusaadavad. Enne perioodi 31.03.2012 – 31.12.2013 esitatud arved ja arvestused ei ole

käesoleva hagi esemeks.

Maakohus leidis, et hageja ei ole viivise nõudest loobunud ning põhinõudega arvestades ei ole

viivis ka ebamõistlikult suur. Rahaliste vahendite ebapiisavus ei ole käsitletav rikkumise

vabandatavusena ega ole aluseks kostjalt väljamõistetavate summade vähendamiseks.

Maakohtu hinnangul ei ole TsMS § 376 lg 4 p-st 2 tulenevalt kostja väited hagi muutmise, hagist

loobumise või osaliselt tagasivõtmise kohta põhjendatud. Hageja poolt viivise nõude vähendamine

on kostja huvides ja on arusaamatu, et kostja esindaja sellega ei nõustu.

Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 719,48 eurot (riigilõiv 275

eurot + õigusabikulu 516,48 eurot ilma käibemaksuta).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Paide Elamuhooldus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. aprilli

2015 otsuse tühistamist menetluskulude suuruse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1287,31 eurot (riigilõiv 275 eurot +

õigusabikulu 1012,31 eurot). Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on spetsifikatsioonis esitatud hagiavalduse koostamisega seonduv ja sellele eelnev ajakulu

kokku 4 h ja 6 min põhjendatud ning vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Maakohus on ebaõigesti

lugenud põhjendatud hagiavalduse koostamise ajaks 3 h;

2) on spetsifikatsioonis esitatud 30. mai 2014 menetlusdokumentide koostamise ja sellele

eelnevaga seonduv ajakulu kokku 3 h 52 min põhjendatud ning vajalik kulu. Maakohus on

ebaõigesti lugenud põhjendatud ajakuluks 1,5 h;

3) on spetsifikatsioonis esitatud 10. juuni 2014 ajakulu 2 h 28 min põhjendatud ja vajalik.

Maakohus on ebaõigesti lugenud põhjendatud ajakuluks 1 h;

4) on spetsifikatsioonis esitatud 30. septembri 2014 menetlusdokumendi koostamisega seonduv

ajakulu 2 h 46 min põhjendatud ja vajalik kulu. Maakohus on ebaõigesti lugenud põhjendatud

ajakuluks 1 h;

5) venitas kostja pahatahtlikult menetlust, suurendades seega hageja menetluskulusid.

5. L. Jürjens vaidleb OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellandi lepingulise esindaja kulud ebamõistlikult suured ega vasta tegelikult kulutatud

õigusteenuse osutamise ajale;

2) on apellandi poolt viidatud arved koostatud ning viivis arvutatud raamatupidaja poolt. Hagi

koostamisel puudus vajadus selgitada välja arvetega seonduvaid asjaolusid;

3) kui apellandi esindaja oleks väga põhjalikult hagiavalduse esitamiseks ette valmistunud,

puuduks vajadus 30. mail 2014 kulutada 3 h 52 min selleks, et täpsustada hagi ja täiendada

seisukohta;

4) nähtub 10. juuni 2014 vastuse analüüsist, et selle koostamiseks piisas 1 tunnist;

5) ei kulunud 30. septembri 2014 vastuse koostamiseks kindlasti 2 h 46 min;

6) ei ole vastustaja menetlust venitanud. Apellandile endale ei olnud nõude suurus päris selge.

Vastustaja on puudustkannatav inimene. Menetluskulude kindlaksmääramise otsustamisel pidi

kohus kohaldama TsMS § 162 lg-t 4 ja jätma kulud poolte endi kanda.

6. L. Jürjens esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. aprilli 2015 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei vasta vaidlustatud otsus TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Otsuses puuduvad põhjendused TsMS

§ 442 lg 8 mõttes. Otsusest ei nähtu, kas korteriomandi võõrandamisest saadud raha on katnud

kõik apellandi võimalikud võlgnevused vastustaja ees. Apellant viitas KÜS §-le 5¹. Otsusest ei

nähtu, miks kohus ei nõustunud kostja väidetega;

2) ei vabasta esindaja olemasolu kohut TsMS § 351 lg-tes 2 ja 3 märgitud kohustustest. Kohus pidi

kostjale riigi õiguse saamise õigust selgitama (TsMS § 217 lg 8). Kohtul esinesid kahtlused kostja

oskuses kaitsta oma õigusi. Kohus ei ole arvestanud kostja majanduslikku olukorda. Jääb

arusaamatuks, kuidas toimus võlgnevuste täitmine, kas täitemenetluse kaudu või täiendavalt otse

hagejale;

3) ei nähtu tsiviilasja materjalidest, kas vastustaja esindaja on lepinguline esindaja või vastustaja

palgaline töötaja. Vastustaja juriidiline aadress ja tegevuskoht on Paides, esindaja tegevuskoht

asub Tallinnas. Apellandile teadaolevalt on vastustajal töötajate nimekirjas ka jurist. Jääb

arusaamatuks, mis eesmärgil koormab vastustaja apellanti ebamõistlike menetluskuludega. Kui

esindaja ei suuda lakooniliselt oma mõtteid väljendada, on see tema esindavatava probleem.

7. OÜ Paide Elamuhooldus vaidleb L. Jürjensi apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei vasta apellatsioonkaebus TsMS § 633 lg 3 p-des 1-3 ja § 631 lg-s 1 sätestatud nõuetele;

2) on apellant apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetanud uusi tõendamata asjaolusid

(korteriomandi võõrandamine täitemenetluses, korteri väidetava uue omaniku kostja kohustuste

omandamine KÜS § 5¹ alusel, hageja hea usu vastane käitumine). Vastustaja palub jätta nimetatud

asjaolud tähelepanuta;

2) on meelevaldne apellandi väide, et ta ei osanud maakohtu menetluses korteriomandi

võõrandamisele täitemenetluses viidata ning et tal puudus ülevaade täitemenetluses;

3) ei ole apellant tõendanud korteriühistu olemasolu. Korterelamu Aiavilja 9 näol oli tegemist

korteriühisusega, mille suhtes KÜS § 5¹ ei kohaldu;

4) esindas kostjat maakohtus esindaja TsMS § 218 lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu ei pidanud kohus

kostjale riigi õigusabi saamise õigust selgitama;

5) jäävad arusaamatuks apellandi etteheited seoses hea usu põhimõtte rikkumisega ning apellandi

käsitlus vastustaja ning ta lepingulise esindaja tegevuskoha osas;

6) ei ole kostja esimese astme menetluses tõendanud neid asjaolusid, millele tema vastuväited

tuginesid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt

ning L. Jürjensi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu

Maakohtu 23. aprilli 2015 otsust L. Jürjensilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja

mõistab välja L. Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks menetluskulud maakohtus summas

888,52 eurot.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 23. aprilli 2015 otsus muutmata.

9. Seoses OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus

jättis hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Osas, milles maakohus mõistis hageja

menetluskulud kostjalt välja, otsust vaidlustatud ei ole (s.o riigilõiv 275 eurot + õigusabikulud

516,48 eurot ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaidlustatud

osas.

9.1. Apellant leiab, et kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1287,31 eurot (riigilõiv

275 eurot + õigusabikulu 1012,31 eurot).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus nr 3-2-1-43-10,

p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

ületanud diskretsioonipiire ning seetõttu tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

9.2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi maakohus leidis, et hageja õigusabikulud

moodustavad kokku 516,48 eurot (ilma käibemaksuta), luges maakohus siiski hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 6,5 tundi (3+1,5+1+1), mis hageja lepingulise esindaja

tunnitasu (76,69 eurot) arvestades teeb kokku 498,49 eurot (6,5 h x 76,69 eurot/h). Seega on

maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas vastuoluline (s.o vastuolu on

resolutsioonis märgitu ja põhjenduste vahel).

9.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel vajadust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu

suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute

hulgale.

Lähtudes eeltoodust ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude

põhjendatusele ja vajalikkusele iga apellandi poolt väljatoodud üksiku toimingu kohta.

9.4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva tsiviilasja olemust, keerukust ning mahtu

(sh menetlustoimingute hulka) arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks kokku 8 tundi. Antud juhul oli tegemist hoolduskulude ja kommunaalteenuste

võlgnevuse nõudega, mistõttu ei saa antud vaidlust pidada õiguslikus mõttes keerukaks. Vaidluse

keskseks küsimuseks kujunes eelkõige nõude suurus, mitte keerulised õiguslikud küsimused.

Antud asjas ei toimunud kohtuistungeid, vaid kohus lahendas asja kirjalikus menetluses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas

888,52 eurot (s.o riigilõiv 275 eurot + õigusabikulud 613,52 eurot, s.o 8 h x 76,69 eurot/h).

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid.

10. Vastuseks L. Jürjensi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuigi apellant on taotlenud maakohtu vaidlustatud otsuse täielikku tühistamist, ei ole kaebuses

esitatud põhjendusi seoses viivise suurusega ja määraga. Lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud

põhjendustest ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuses märgitud viivise suurust

ja määra.

10.1. Alusetu on apellandi väide, et maakohtu vaidlustatud otsus ei vasta TsMS § 436 lg-le 1

seetõttu, et otsusest ei nähtu, kas ja kui suures ulatuses on kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt

täitemenetluses korteriomandi võõrandamisest saadud raha katnud kõik apellandi võimalikud

võlgnevused vastustaja ees.

Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et apellant ei ole ise tuginenud maakohtus

asjaolule, et täitemenetluses saadus summadest on kaetud kõik apellandi võlgnevused hageja ees

(sh ka antud hagi esemeks olev summa). Apellandi poolt kaebuses viidatud I kd tl-del 76-86

olevast hageja seisukohast ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et apellant oleks tuginenud

maakohtus asjaolule, et täitemenetluses oleks täitmisel olnud ka võlgnevus perioodi 31.03.2012 –

31.12.2013. Asja materjalide hulgas on kostja vastus hagile koos tema poolt koostatud kohustuste

täitmise tabeliga (I kd tl 50-54), kuid viidatud tabelist ei nähtu arvete nr-d, nende maksetähtajad

ega kostja poolt teostatud maksete kuupäevad. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud tabeli alusel

jõuda selgusele, millal ja kui suures summas on kostja võlgnevust tasunud, ning kui suur on

võlgnetav summa vaidlusalusel perioodil.

Kostja on esitanud omapoolse võlgnevuse arvestuse maakohtule ka 08.08.2014 (I kd tl 96-99).

Võlgnevuse arvestusest nähtub, et 01.01.2014 seisuga võlgnevus eelmisest perioodist oli

4258,31 eurot (s.o kostja enda poolt märgitud võlgnevus oli suurem, kui on nõudnud hagis hageja)

ning lõplikuks võlgnevuse suuruseks on märgitud 1968,63 eurot (lõpliku võlgnevuse kuupäev on

täpsustamata). Ringkonnakohtu arvates eelnimetatud kostja arvestus ei anna alust asuda

seisukohale, et hagi rahuldamise ulatuseks saab olla 1968,63 eurot. Kõrvutades hageja poolt

esitatud võlgnevuse arvestust ja kostja poolt esitatud arvestust nähtub, et hageja on võlgnevuse

arvestamisel arvestanud kõiki kostja poolt tasutud summasid (s.o summasid, mille tasumisele on

kostja oma arvestuses viidanud) ning seetõttu peab ringkonnakohus hageja arvestust

usaldusväärseks.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks

muuhulgas jõustunud kohtulahend. Antud juhul ei ole jõustunud kohtulahendit kostja võlgnevuse

kohta perioodil 31.03.2012 – 31.12.2013, s.o nimetatud perioodi kohta ei olnud täitemenetluses

täitedokumenti. Samuti ei ole apellant väitnud, et võlgnevus perioodi 31.03.2012 – 31.12.2013

eest oleks olnud täitemenetluses täitmisel mingi muu täitedokumendi alusel. Seega ei ole

täitemenetluses olnud täitmisel apellandi võlgnevus perioodi 31.03.2012 – 31.12.2013 eest ning

alusetu on apellandi väide, et täitemenetluses saadud summade arvelt on likvideeritud kostja

võlgnevus.

10.2. Apellandi väitel on maakohus jätnud tähelepanuta KÜS §-i 51, mille kohaselt korteriühistu

olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või

pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale

korteriomandi ülemineku hetkest.

Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et antud juhul ei ole moodustatud

korteriühistut, vaid kostjale kuulunud korteri haldamist teostas hageja kostjaga sõlmitud lepingu

alusel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-192-12 p-s 11 asunud seisukohale, et „Kolleegium ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga, et enne korteriühistu asutamist tekkinud korteriomandi võõrandaja

majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustus läks hagejale üle seaduse alusel. KÜS § 51

kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel

korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused

üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on

korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule

tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja

muude maksete eest. Nimetatud sätetest ei tulene, et korteriomandi omandaja vastutaks endise

korteriomaniku majandamiskulude võla eest, mis tekkis endisel korteriomandi omanikul enne

korteriühistu asutamist. KÜS § 7 lg 3 sätestab küll korteriomandi võõrandaja ja omandaja

solidaarkohustuse ja tuleb nõustuda ringkonnakohtuga selles, et märgitud sätte eesmärgiks ei ole

vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumise

kohustusest,

kuid

solidaarkohustus

tekib

võõrandajal

ja

omandajal

üksnes

nende

majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu olemasolu ajal.“

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Kuna antud juhul ei ole moodustatud korteriühistut, siis ei läinud täitemenetluses korteriomandi

omandajale seaduse alusel üle kostja võlgnevus hagejale ja seega tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1,

KOS § 8 lg-st 1 ja § 13 lg-st 1 vastutab kostja tekkinud võla eest ise.

10.3. Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus oleks pidanud kostjale selgitama riigi õigusabi

saamise õigust. Kostjal on maakohtus olnud esindaja (asja materjalidest nähtuvalt Ingrid Vinnal).

Asjaolu, et maakohus vaidlustatud otsuse p-s 8 ei nõustu kostja esindaja seisukohtadega, ei

tähenda seda, et kohus oleks pidanud kostja esindaja menetlusest kõrvaldama ning andma kostjale

riigi õigusabi. Kuna kostjal oli menetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saanudki kohtul

tekkida kahtlusi selles, et kostja õigused jäävad kaitseta.

10.4. Asjasse puutumatud on apellandi väited seoses kostja majandusliku olukorraga.

Ebaõige on apellandi väide nõude ebaselguse kohta. Hageja on esitanud nõude arvestuse (I kd tl

64-71; 76-83) ning asjaolu, et hageja on viivist vähendanud, ei muuda nõuet ebaselgeks.

10.5. Alusetu on apellandi seisukoht, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, kas vastustaja esindaja

on lepinguline esindaja või vastustaja palgaline töötaja. Asjas olevate materjalide kohaselt on

hagejal menetluses lepinguline esindaja ning see, et hageja töötajate nimekirjas ka jurist, ei välista

lepingulise esindaja kasutamist.

11. Arvestades asjaolu, et OÜ Paide Elamuhooldus apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja

L. Jürjensi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus andis 7. oktoobri 2015 määrusega L. Jürjensile menetlusabi ja vabastas ta

riigilõivu 325 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna L. Jürjensi majanduslik

olukord ei ole otsuse tegemise seisuga muutnud, siis ringkonnakohus vabastab TsMS § 190 lg 7

alusel L. Jürjensi apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 325 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson