3-15-1455/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

29. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1455

Haldusasi

AS-i CF&S Estonia kaebus Maksu- ja Tolliameti 11. mai 2015

maksuotsuse nr 12.2-3/029390-7 tühistamise nõudes ning OÜ

Argore kaebused Maksu- ja Tolliameti 11. mai 2015 maksuotsuse

nr 12.2-3/029390-7 tühistamise ning Maksu- ja Tolliameti 4.

septembri 2015 otsuse nr 8-3/005449 osalise tühistamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: AS CF&S Estonia

Esindaja: v.adv Taimar Ehrlich

Kaebaja: OÜ Argore

Esindaja: v.adv Monika Nõlv

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindajad: Andreas Aas ja Kristel Uibo

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i CF&S Estonia taotlus asja arutamise uuendamiseks.

2. Jätta AS-i CF&S Estonia ning OÜ Argore kaebused rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 29. veebruaril 2016 (HkMS § 180, 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt

esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule

esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. AS CF&S Estonia esitas enda nimel ja OÜ Argore eest tollideklaratsioonid nr

13EE1210EE91146577 (14/05/2013) ja 13EE1210EE91604542 (03/07/2013), deklareerides

vabasse

ringlusesse

lubamise

tolliprotseduurile

Taiwani

päritolu

kinnitusvahendid

kaubakoodidega 7318 15 59 98, 7318 14 99 98 ja 7318 12 90 99. Kauba saatjaks oli

tollideklaratsioonidel märgitud Taiwani äriühing Jun Fasteners Industry Ltd.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 11. mail 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029390-7, millega kohustas OÜ-

d Argore ning AS-i CF&S Estonia solidaarselt tasuma 30 831,50 eurot lõplikku dumpinguvastast

tollimaksu ja 6 166,30 eurot käibemaksu. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et eelnimetatud

tollideklaratsioonide esemeks olevate kinnitusvahendite päritoluriigiks ei olnud Taiwan, vaid

Hiina Rahvavabariik, mistõttu kuuluvad need Nõukogu määruse (EÜ) nr 91/2009 artikli 1 lõike 1

kohaselt maksustamisele lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga, mille suuruse võrra suureneb

deklaratsioonides märgituga võrreldes ka kaupade käibemaksuga maksustatav väärtus ning

importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu summa.

3. Maksuotsuses leitakse, et OÜ Argore ega AS CF&S Estonia ei ole esitanud usaldusväärseid

tõendeid selle kohta, et imporditud kinnitusdetailid oleks valmistatud Taiwanis, ent samas on

Euroopa Pettusevastane Amet (edaspidi OLAF) koostöös Taiwani ametivõimudega läbi viidud

juurdluse, mille tulemused on kajastatud lõpparuandes nr OF/2011/0978/B1 ja selle lisades,

millest nähtub, et konteinerites FCIU3002326 ja IMTU3014684 Eestisse toimetatud

kinnitusdetailid imporditi esmalt Hiinast Taiwani selliselt, et Hiinast eksportijaks oli Xiamen M&Y

Trading Co LTD ja Taiwani importijaks TR Logistics Co LTD, kes need omakorda eksportis.

Maksuotsuses tuuakse ära järgmised põhilised asjaolud, millele OLAF-i järeldus tugineb:

kinnitusdetailide

kogused,

mis

saabusid

Hiinast

Taiwani

tollideklaratsiooniga

BE02KO583560 30.04.2013 alusel konteineris BMOU2749941 ja tollideklaratsiooniga

BE02KG473594 25.03.2013 konteineris TCKU2794554 (vastavalt 1631 ja 935 karpi)

ühtivad Eesti tollideklaratsioonidele nr 13EE1210EE91604542 03/07/2013 ja

13EE1210EE91146577 14/05/2013 lisatud dokumentidel nähtuvate kogustega;

Taiwani tolliameti teatel ei ole neil andmeid selle kohta, et Jun Fasteners Industry Ltd

oleks eksportinud konteinereid IMTU3014684 ja FCIU3002326, kuigi sel ettevõttel on

õigus kaupade importi ja eksporti teostada;

Taiwani ametivõimude kinnitusel on kaupadega Euroopa Liitu importimisel kaasas olnud

Taiwani Tekstiili Föderatsiooni poolt väljastatud päritolusertifikaadid küll ehtsad, ent

nende väljastamisel ei ole kauba tegelikku päritolu kontrollitud;

Taiwani äriühingult TR Logistics Co Ltd. saadud teabe kohaselt käitab ta tolliladu, kus ei

toimu saabunud kaupade töötlemist.

4. 4. septembril 2015 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse nr 8-3/005449, millega määras OÜ-le Argore

1047,47 euro suuruse intressi 11. mai 2015 maksuotsusega nr 12.2-3/029390-7 määratud

maksusumma tähtaegselt tasumata jätmise eest.

KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. AS CF&S Estonia ning OÜ Argore esitasid vastavalt 8. ja 10. juunil 2015 Tallinna Halduskohtule

kaebused, milles taotlevad Maksu- ja Tolliameti 11. mai 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029390-7

tühistamist. OÜ Argore esitas 5. oktoobril 2015 täiendavalt kaebuse, milles taotleb Maksu- ja

Tolliameti 4. septembri 2015 otsuse nr 8-3/005449 tühistamist intressi määramise osas. Kõik

eelnimetatud kaebused on liidetud ühte menetlusse.

6. Esiteks on kaebajad seisukohal, et maksuotsus on põhjendamata ning selles viidatud OLAF'i

aruanded ei saa olla tõendiks maksukohustuse aluseks olevate asjaolude kohta ilma, et

maksuhaldur nende aruannete koostamise aluseks olnud tõendeid vahetult hinnanud oleks.

Kaebajad leiavad, et kuivõrd maksuhaldur pole võimaldanud kaebajatel OLAF'i aruannete aluseks

olevate dokumentidega tutvuda, pole neile tagatud ka nõuetekohaselt ärakuulamisõigust.

Kaebajad on seisukohal, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt ei ole antud asjas

tõendamiskoormus maksukohustuslastele üle läinud, kuivõrd see eeldaks nõuetekohaselt

põhjendatud maksuotsuse olemasolu. Kaebajad toovad seejuures välja, et nad on menetluse

käigus kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning esitanud maksustamise aluseks

olevate asjaolude kohta kõik võimalikud tõendid.

7. Kaebajad leiavad, et OLAFi järeldused ei ole käsitatavad algsete tõenditena, millele

maksuhaldur saaks maksuotsust tehes tugineda. Siinkohal toovad kaebajad ka välja, et kui OLAFi

aruanne sisaldab vaid märkust, et on saadud mingi teave ning pole täpsustatud ega esitatud

tõendeid selle kohta, kust, kellelt ja kuidas see teave saadi, tuleb seda pidada igal juhul

paljasõnaliseks ja tõendamata väiteks. Kaebajad peavad asjakohatuks viidet kohtuasjas 3-13-100

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele ning leiavad, et käesolevas asjas ei ole kauba teekond

seostatud ning seega on paljasõnalised väited, et kaup on tulnud Hiina RV-st. Ka leiavad kaebajad,

et Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-153/94 ei saa järeldada, et kui OLAF on mingi asjaolu

tuvastanud, peab liikmesriigi toll sellest kui tuvastatud ja tõendatud asjaolust maksustamisel

lähtuma.

8. Teiseks leiavad kaebajad, et OLAF'i aruannetes võetud seisukohad ei puuduta vaidlusaluse

maksuotsuse esemeks olevaid kaupu. Kaebajad leiavad, et OLAF-i uurimise tulemusi ei saa

laiendada saadetistele ja asjaoludele, mida uurimine ei hõlmanud. Kaebajad märgivad ka, et pole

ühtki tõendit, mille pinnalt saaks järeldada, et vaidlusaluse imporditud kaubaga kaasas olnud

päritolusertifikaat oleks olnud võltsitud. Samuti leiavad kaebajad, et maksuotsuses viidatud

Taiwani tolliteenistuse andmed TR Logistics Co Ltd kohta ei ole kuidagi puutumuses vaidlusaluse

kaubaga, kusjuures tegelikult ei nähtu kusagilt, milliseid kaupu Taiwani ametivõimud tegelikult

kontrollisid. OÜ Argore selgitab selles osas, et tõendamata on väited Jun Fasteners Industry Ltd

ja TR Logistics Co Ltd seotuse kohta ning ainuüksi kaubakoodi ja koguse samasus ei saa kinnitada,

et tegemist on sama kaubaga ja ka konteineri numbrist ei saa teha järeldust, et tegemist oleks

sama kaubaga, sest sama konteineriga veetakse erinevatel aegadel erinevat kaupa. Selles osas

toob kaebaja ka välja, et OLAFi aruannetes viidatakse küll 143 Hiina Rahvavabariigist pärineva

konteineri osas äriühingule Jun Fasteners Industy Co Ltd, ent samas nähtub, et need konteinerid

imporditi teistesse EL liikmesriikidesse, mitte Eestisse, kusjuures OLAF uuris ettevõtet Jun

Fasteners Industry Co Ltd enne kaebaja poolt käesolevas asjas vaidluse all olnud kaupade

importimist. Kaebaja toob ka välja, et TR Logistics Co Ltd-lt kauba ostjaks oli Equity Logistics, ent

kuidagi ei nähtu, et kaup oleks liikunud Jun Fasteners Ltd-le ja seal OÜ-le Argore. OÜ CF&S Estonia

märgib selles osas veel, et see, et OLAF-i materjalide kohaselt puuduvad Taiwani ametkonna

andmebaasis andmed Jun Fasteners Industry Ltd impordi- ja eksporditehingute kohta tuleneb

Taiwani aruandluse ja andmete säilitamise eripärast, mitte ei kinnita Jun Fasteners Industry Ltd

osas impordi- ja eksporditehingute puudumist.

9. Mis puudutab maksuotsuses viidatud OLAF'i lõpparuande lisaks 6 olevale Taiwani

uurimisosakonna 6. novembri 2014 kirjale väidetavalt lisatud tabelit, siis märgivad kaebajad, et

sellest tabelist ei nähtu üldse, kes selle koostas ega et see tõesti kuulub Taiwani uurimisosakonna

kirja juurde, mistõttu pole väide, et tegemist on Taiwani Uurimisosakonnalt saadud teabega,

usaldusväärne. AS CF&S Estonia toob ka välja, et isegi kui eeldada, et OLAF on uurimise käigus

teatud kaubapartiide osas tuvastatud nende Hiina Rahvavabariigi päritolu ja eksportimise TR

Logistics Co Ltd poolt, ei saaks sellist järeldust automaatselt laiendada kõikideile TR Logistics Co

Ltd käideldud kaubapartiidele ja väita täiendavaid tõendeid kogumata, et ka need pärinesid Hiina

RV-st. Samuti leiab AS CF&S, et kaupade Taiwani väidetava importimise ja Taiwanist eksportimise

vahelist ajavahet arvestades ei saa ka kuidagi võimatuks pidada, et kaupu ei töödeldud ÜTS artikli

24 mõistes.

10. Kolmandaks on kaebajad seisukohal, et nad on tegutsenud heas usus ning mitte ükski asjaolu

ei pidanud neis tekitama kahtlust, et kaubad ei pruugi olla Taiwani päritolu. OÜ Argore leiab selles

osas, et ta soetas kaubad Taiwani äriühingult ning kaubaga oli kaasas selle Taiwani päritolu

kinnitav sertifikaat, Jun Fasteners Industry Ltd on toimiv äriühing, kelle kohta on kättesaadav

informatsioon internetis, kes ekspordib Taiwani päritolu kaupa ning kellel on OLAFi kogutud

teabe kohaselt õigus teostada importi ja eksporti. OÜ Argore heidab ka ette, et ei maksuhaldur

ega OLAF ei ole võtnud seletusi Jun Fasteners Industry Ltd-lt ega ka kaebaja kaupa vedanud E&E

Transport INT ́l Co Ltd-lt. AS CF&S Estonia selgitab täiendavalt, et teoreetiliselt oleks kaebajad

saanud nõuda kaupade kohta täiendavaid dokumente, ent nende ehtsust ei oleks kaebajad

sellegipoolest kontrollida saanud. Ka peab AS CF&S Estonia ebamõistlikuks maksuhalduri

seisukohta, justkui tuleks Hiina Rahvavabariigi naabrusest pärinevate riikide puhul alati eeldada,

et kaubad on Hiina RV päritolu.

11. Neljandaks leiavad kaebajad, et antud juhul oli tegemist tolli veaga, mida kaebajatel ei olnud

võimalik avastada ning seetõttu kuulub kohaldamisele ÜTS art 220 lg 2 punkt b, mis välistab antud

juhul järelarvestuskande tegemise. OÜ Argore selgitab selles osas, et kuna saatja Jun Fastners

Industry Ltd esimene saadetis deklaratsiooniga 13EE1210EE91146577 läbis tõrgeteta ja mistahes

MTA poolsete märkusteta ka tollikontrolli, ei olnud kaebajatel alust kauba päritolus kahelda. AS

CF&S märgib aga, et kuigi Taiwani Tekstiili Föderatsioon ei pea rakendama ÜTS-i

mittesooduspäritolu regulatsiooni, annab ta siiski oma pädevuse piires välja tähtsust tollimaksu

arvestamisel arvesse võetavaid sertifikaate ning mittetõeseks osutunud sertifikaadi väljastamine

ongi seetõttu tolliveaks.

12. Viimaks leiab AS CF&S, et maksuhaldur oleks pidanud tema osas kaaluma ka võimalust

maksuotsust maksukorralduse seaduse § 114 lg 3 alusel mitte teha, kuna selline maksuotsus on

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest tal ei olnud ega saanudki olla mistahes andmeid, mis

oleksid kauba päritolu kahtluse alla seadnud.

13. OÜ Argore vaidlustab Maksu- ja Tolliameti 4. septembri 2015 otsuse nr 8-3/005449

argumendil, et sellega määratud intressikohustus on sõltuvuses eelnimetatud maksuotsusega

kindlaks määratud maksukohustusest.

14. Pärast asjas toimunud kohtuistungit, täpsemalt 22. jaanuaril 2016 esitas AS CF&S Estonia

taotluse asja arutamise uuendamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 130 alusel

seoses talle teatavaks saanud asjaoluga, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste

lahendamise organ on 18. jaanuaril 2016 teinud lahendi, milles leidis, et Euroopa Liidu

regulatsioon,

millega

kehtestati

dumpinguvastane

tollimaks

Hiinast

pärit

terasest

kinnitusvahenditele, on Euroopa Liit rikkunud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid

kohustusi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

15. Maksu- ja Tolliamet peab kaebusi põhjendamatuteks ning taotleb nende rahuldamata

jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad ei ole MKS § 150 lg 1 kohaselt tõendanud, et

maksusumma määrati valesti ega esitanud tõendeid mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud

põhjendatud järeldused kauba Hiina Rahvavabariigi päritolu kohta.

16. Vastustaja leiab, et kõik kaebajate maksustamise seisukohast olulised dokumendid on

kaebajatele edastatud ning ärakuulamisõiguse rikkumise väited seega asjakohatud. Samas on

vastustaja seisukohal, et OLAFi aruannete täismahus kaebajatele edastamine ei olnud vajalik ega

lubatav osas, mis puudutas teiste isikute maksusaladust ega puudutanud kaebajaid.

17. Vastustaja selgitab, et järeldus, et konkreetsed kaubad pärinesid Hiina RV-st, ei põhine sellel,

et mingisugused muud kaubad pärinesid sealt, vaid see järeldus põhineb konkreetselt raportites

toodud infol ja raportite lisaks olevatel tõenditel. Vastustaja hinnangul pole alust kahelda Taiwani

ametiasutuste aruandluses.

18. Vastustaja on seisukohal, et OLAF on pädev organisatsioon kolmandates riikides andmete

kogumiseks, samas kui Maksu- ja Tolliametil sellist pädevust ei ole, mistõttu peab vastustaja

võimalikuks OLAFi poolt kogutud tõendeid käsitleda siseriiklikus maksu- ehk haldusmenetluses

samaväärselt MTA enda poolt kogutud tõenditega. Selle seisukoha kinnituseks viitab vastustaja

nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 artiklitele 12, 20 ja 21 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2013

artiklile 3 ja artikli 11 lõigetele 2 ja 3. Vastustaja hinnangul on OLAFi raportites tehtud järeldused

võimalik kahtluse alla seada üksnes siis, kui asjas oleksid olemas mingid muud tõendid, mis

viitaksid raportites toodud andmete ebaõigsusele, ent vaidlusalusel juhul kaebajad ühtegi sellist

tõendit esitanud ei ole. Vastustaja leiab, et kuivõrd üheselt on tõendatud kauba lähetamine Hiina

Rahvavabariigist ja selle seos Eestisse jõudnud kaubaga, liigub tõendamiskoormus isikule, kes

soovib OLAFi poolt tuvastatud kauba päritolu vaidluse alla seada. Siinkohal viitab vastustaja

nõukogu määruse (EÜ) nr 71/97 preambula punktile 15 ja art 2 lõikele 2 ning Euroopa Kohtu

otsusele kohtuasjas Faroe Seafood.

19. Vastustaja leiab, viidates Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Pascoal & Filhos, et kaebajate

heausksus ei vabasta neid maksude maksmise kohustusest. Samuti leiab vastustaja, et kaebajad

oleks impordivaldkonnas kogenutena pidanud teadma, et sarnastele toodetele on kehtestatud

dumpinguvastased meetmed ning seetõttu olema eriti ettevaatlik sellise kaubaga seonduvalt.

20. Vastustaja hinnangul on vaidlusalusel juhul välistatud ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2

punkti b kohaldamine, samuti ei saa AS CF&S suhtes kohaldada ja MKS § 114 lõiget 3.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

21. Hinnanud poolte väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leian, et OÜ Argore ning AS-i CF&S Estonia kaebused ei ole põhjendatud ning tulevad

rahuldamata jätta. On tõsi, et maksuotsuse tegemise aluseks olevate dokumentide pinnalt ei saa

tõsikindlalt väita, et vaidlusalused tooted on pärit Hiina Rahvavabariigist. Samas tuleb silmas

pidada seda, et Eesti maksuhalduril ning tegelikult ka OLAF'il ei olegi praktiliselt võimalik kauba

päritolu kinnitavaid otseseid tõendeid leida. Isegi OLAF saab kolmandates riikides teavet koguda

koostöös kolmandate riikide ametivõimudega, ilma et tal oleks mingit õiguslikku sunnijõudu

teabe nõudmiseks. Teiseks tuleb tähele panna, et Euroopa Liitu kolmandatest riikidest kaupade

importimisel lasub deklareeritud andmete õigsuse eest vastutus tollideklaratsiooni esitajal ja

isikul, kelle eest deklaratsioon esitatakse. Eelmärgitut silmas pidades leian, et kui maksuhaldur

on usaldusväärsetest allikatest saadud teabele tuginedes veenvalt põhjendanud seisukohta, et

kaup ei pärine tollideklaratsioonil märgitud riigist, vaid mõnest sellisest riigist, mille päritolu

tingib importimisel suurema maksukoormuse, tuleb kauba importijal või deklarandil esitada

täiendavad tõendid kauba päritolu kohta. Kauba importija võimalused nõuda kauba müüjalt

täiendavaid tõendeid kauba päritolu kohta või kaitsta end lepingulistes suhetes müüja poolt

kauba päritolu kohta valeandmete esitamisega kaasnevate täiendavate kulude vastu, on

suuremad kui Eesti maksuhalduri või OLAF-i võimalused tagantjärgi leida otseseid tõendeid

konkreetse kauba päritolu ja liikumise kohta.

22. Poolte vahel ei olnud kuni kohtuistungil asja sisulise arutamise lõppemiseni vaidlust selles, et

kombineeritud nomenklatuuris kaubakoodide 7318 15 59 98, 7318 14 99 98 ja 7318 12 90 99

järgi klassifitseeritavad kaubad, mis olid vastavalt tollideklaratsioonide 13EE1210EE91146577 ja

13EE1210EE91604542 esemeks, kuuluvad Nõukogu määruse (EÜ) nr 91/2009 kohaselt Euroopa

Liitu importimisel maksustamisele lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga, kui need on pärit Hiina

Rahvavabariigist. AS-i CF&S Estonia 22. jaanuari 2016 avaldusest asja arutamise uuendamiseks

võib mõista soovi sellise lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise õiguspärasus kahtluse

alla seada. Leian, et selleks pole põhjust ning samuti pole vajalik asja arutamise uuendamine.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi 3. detsembri 2010 raportis

(Panel Report 1) ning vastava apellatsiooniorgani 18. jaanuari 2016 raportis (Apellate Body

Report2) on tõepoolest leitud, et Euroopa Liidu tegevus Hiina Rahvavabariigi kinnitusvahendite

suhtes dumpinguvastaste meetmete kohaldamisel ei ole teatud osas kooskõlas rahvusvahelist

kaubandust reguleerivate kokkulepetega ning vastava regulatsiooni Hiina Rahvavabariiki

kahjustava iseloomu tõttu on eelnimetatud organid teinud Euroopa Liidule ettepaneku see

regulatsioon rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlla viia. Maailma Kaubandusorganisatsiooni

eelnimetatud organite arvamused ja ettepanekud ei muuda aga Euroopa Liidu õigusakte

kehtetuks ning kaebaja ei saa neile tuginedes nõuda asjassepuutuva nõukogu määruse

kohaldamata jätmist.

23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999 määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa

Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (edaspidi EL määrus nr 1073/1999) art 9 lõikes 2

sätestatakse, et OLAF’i juurdluse aruandeid tunnustatakse riigi inspektorite koostatud

haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena

selle liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta

kehtivad samad hindamisreeglid kui riigi inspektorite koostatud haldusaruannete kohta ja nad on

viimati nimetatutega võrdväärsed. Eesti õigus ei kasuta mõistet riigi inspektorite koostatud

haldusaruanded, ning sellistena saavad kõne alla tulla mingisugused haldusorgani poolt

koostatud dokumendid. Seetõttu saab OLAF’i aruannetesse ja selle tõendusjõudu suhtuda

samamoodi, nagu siseriiklikul tasandil tuleks suhtuda haldusorgani poolt koostatud aruannetesse

või haldusmenetluses kogutud tõendite analüüsi ning nende põhjal tehtud järeldusi

kajastavatesse dokumentidesse. Kindlasti ei tulene eelnimetatud määrusest, et OLAF'i poolt

https://docs.wto.org/dol2fe/Pages/FE_Search/FE_S_S006.aspx?Query=(@Symbol=%20wt/ds397/r*%20not%2

0rw*)&Language=ENGLISH&Context=FomerScriptedSearch&languageUIChanged=true#

https://docs.wto.org/dol2fe/Pages/FE_Search/FE_S_S006.aspx?Query=(@Symbol=%20wt/ds397/ab/rw*%20n

ot%20rw2*)&Language=ENGLISH&Context=FomerScriptedSearch&languageUIChanged=true#

antud hinnangud või OLAF'i kogutud tõendite põhjal tehtud järeldused oleksid käsitatavad

algsete tõenditena, mille õigsust ei saa, pea ega tohigi kontrollida. Vastupidi, maksuhaldur,

soovides tugineda OLAF'i raportis võetud seisukohale, peab hindama, kas vastav seisukoht on

loogiline ja veenev ning OLAF'i kogutud tõenditele tuginev. Kui see nii ei ole, ei saa maksuhaldur

OLAF'i aruandes tehtud järeldustele tugineda.

24. OLAF'i aruannetes esitatu tõendusväärtuse küsimus on olnud vaidluse all mitmetes

kohtuasjades. Haldusasjas nr 3-13-100 tehtud otsuses, mille peale esitatud kassatsioonkaebust

Riigikohus menetlusse ei võtnud, leidis Tallinna Ringkonnakohus, et nõukogu määruse

1073/1999 artikli 9 lõikest 2 tulenevalt on OLAF aruannetel tõenduslik jõud ning OLAF'i

seisukohtade kahtluse alla seadmiseks peaks esinema selged viited, et tõendeid on kajastatud

ebaõigesti või ebapiisavalt. Eelnimetatud asjas leidis ringkonnakohus ka, et OLAF'i seisukohad

tuginesid lõppraportis viidatud tõenditele. Euroopa Kohus on OLAF'i aruannete küsimust

käsitlenud kohtuasjas C-153/94: Faroe Seafood tehtud lahendis, kus leidis, et liikmesriigi toll võib

maksustamisel lähtuda OLAF'i poolt võetud seisukohast, et kolmanda riigi poolt väljastatud

sertifikaat ei ole kehtiv, isegi kui kolmanda riigi ametivõimud arvavad, et see on ühenduse

õigusnormi kohaselt kehtiv. Need seisukohad kinnitavad, et OLAF'i aruannetel ei ole vääramatut

tõendusväärtust ning liikmesriigi maksuhaldur saab neile aruannetele tugineda, kui seal võetud

seisukohad on loogilised ja usutavad.

25. Kuivõrd OLAF'i poolt uurimise objektiks olevate asjaolude kohta teabe kogumise

menetluskorda ei ole täpselt reguleeritud ning kuivõrd selline teabe kogumine saab reaalselt

toimuda vaid riikidevahelise koostöö korras ja mitte sunnijõule tuginedes, siis ei saa siiski nõuda,

ei kogu OLAF'i poolt kogutud ja aruannetes kajastatud teave oleks Eesti maksu- või

kohtumenetluse seadustikes nimetatud tõendi vormis. Teisisõnu ei saa näiteks OLAF'i aruandes

kajastatud mõne isiku seletusi tõendusteabena kõrvale jätta pelgalt seetõttu, et need pole

vormistatud selliselt nagu maksukorralduse seadus (MKS) näeb ette kolmandalt isikult võetud

seletuse vormistamise. Selles küsimuses pean korrigeerima mõnes varasemas sarnase vaidluse

kohta tehtud kohtulahendis võetud seisukohta (nt. haldusasjas 3-14-51779 p. 24, (mis ei ole

käesolevaks ajaks jõustunud)).

26. Pean põhjendamatuks kaebajate etteheiteid ärakuulamisõiguse rikkumise ning OLAF'i

kogutud materjalidele vaid osalise juurdepääsu tagamise kohta. Maksuhaldur edastas menetluse

käigus kaebajatele kõik sellised dokumendid ja tõendid, millel oli asja lahendamise seisukohast

tähtsust. Maksuotsuses ei ole tuginetud ühelegi sellisele tõendile, mis maksuhalduril oleks

olemas olnud, ent mille kohta poleks kaebajad saanud oma arvamust esitada. OLAF'i aruanded

esitas maksuhaldur kaebajatele õigustatult osaliselt varjatud kujul, kuivõrd varjatud andmed ei

puudutanud maksuotsuses käsitletud tehinguid ning olid seotud teiste isikutega. Kohtule on

vastustaja esitanud needsamad dokumendid täielikul kujul ning nende võrdlemisel kaebajatele

kätte saadavaks tehtutega, olen veendunud, et kaebajaid ei ole jäetud ilma võimalusest esitada

oma seisukohti ühegi asjas tähtsust omava asjaolu kohta.

27. Leian, et vaidlustatud maksuotsuses on piisavalt põhjendatud seisukohta, et vaidlusalused

kinnitusvahendid olid pärit Hiina Rahvavabariigist, mistõttu on vastupidise, see tähendab

toodete Taiwani päritolu, täiendava tõendamise koormus MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinud

kaebajatele. OLAF'i lõpparuande (MTA lisa 20)3 punktist 2.3.3.3 nähtuvalt saatis OLAF 6. augustil

2014 Taiwani Tolliuurimise osakonnale (edaspidi DOI) taotluse kontrollida Jun Fasteners Industry

Ltd poolt eksporditud 2 konteinerit IMTU3014684 ja FCIU3002326. Needsamad

konteinerinumbrid kajastuvad ka vastavalt CF&S Estonia AS nimel OÜ Argore eest esitatud

tollideklaratsioonidel 13EE1210EE91604542 (kd I, tl 9) ja 13EE1210EE91146577 (kd I, tl. 7).

Eelviidatud lõpparuande punktidest 2.3.3.4 ja 2.3.3.5 nähtub, et 2014. aasta septembris saatis

OLAF samasugused päringud veel 9+13=22 konteineri kohta.

28. OLAF'i lõpparuande lisaks 6 on DOI 6. novembri 2014 kiri (MTA lisa 24), milles teatatakse, et

edastatakse kolmes tabelandmikus impordi- ja ekspordiandmed 24 konteineri kohta. Samas

teatatakse, et DOI on kindlaks teinud, et "kõik need kinnitusdetailid on deklareeritud kui Hiina

päritolu kaubad ning need on Taiwani vabatsoonide kaudu ümberlaaditud". OLAF'i lõpparuande

lisas 6, mis on tervikuna (MTA lisa 49) esitatud üksnes kohtule ja mille uurimise osas on menetlus

28. oktoobri 2015 määrusega (kd I, tl. 78) kinniseks kuulutatud, koosneb juba eelnimetatud DOI

6. novembri 2014 kirjast ning kolmest tabelist, mis on markeeritud vastavalt tähistega

OLAF2014048, OLAF2014049 ja OLAF2014052. Igas vastava tähistusega tabeli esimeses tulbas

toodud numeratsiooni (tulba peakiri "No") algab numbrist 1. Eeltoodu põhjal ei ole alust kahelda

selles, et nimetatud tabelid ongi DOI 6. novembri 2014 kirjas nimetatud kolm tabelandmikku.

Eeltoodud tabelite tähistused on ära toodud ka DOI kirja alguses real "Ref.No.:". Seega on

põhjendamatu kaebajate seisukoht, et DOI kirjast ei nähtu lisade olemasolu või et tabelitest ei

nähtu nende kuulumine DOI kõnealuse kirja juurde. Tabeleid ja kirja sisu kõrvutades ei ole

kahtlust selles, et tabelite näol on tegemist kirjas viidatud tabelandmikega (originaaltekstis

spread-sheet).

29. DOI 6. novembri 2014 kirjale lisatud tähistusega OLAF2014052 tabeli esimeselt lehelt nähtub,

et 30. aprillil 2013 ja 25. märtsil 2013 on esitatud kaks impordideklaratsiooni, mille esemeks oli

vastavalt 1613 ja 935 pappkarpi4 kruvisid, mis kaalusid vastavalt 19 626,5 ja 12 694 kg ja mille

importijaks oli TR Logistics Co Ldt. Tabeli selle lehe neljandast tulbast nähtub, et kaubad

deklareeriti ladustamiseks vabatsoonis (tähis F1, selgitus tabeli teisel lehel). Samuti nähtub, et

kauba päritoluriigiks oli mõlemal juhul Hiina Rahvavabariik (tähis CN). Sama tähistusega tabeli

teiselt lehelt nähtub aga, et vastavalt 2. mail 2013 ja 26. märtsil 2013 on TR Logistics Co Ldt

deklareerinud Singapuri (tähis SG) ekspordiks vastavalt 1613 ja 935 pappkarpi kruvisid, massiga

vastavalt 19 626,5 ja 12 694 kg konteinerites numbritega IMTU3014684 ja FCIU3002326.

30. Vaidlust ei ole selles, et juba eelnevalt nimetatud konteineritega IMTU3014684 ja

FCIU3002326 saabus Eestisse OÜ-le Argore lähetatud kaup. Kaebajate poolt esitatud

tollideklaratsioonide lisadeks olevate veokirjade (Bill of lading) kohaselt lastiti Jun Fasteners

Industry Ltd poolt AS-ile Argore lähetatud kaup konteineris FCIU3002326 Taiwani Kaohsiungi

sadamast laevale NYK Virgo 31. märtsil 2013 (MTA lisa 43) ning konteineris IMTU3014684 samast

sadamast laevale Ever Unific 7. mail 2013 (MTA lisa 44).

3 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud Maksu- ja Tolliameti poolt AS-i CF&S Estonia kaebuse kohta 17. juulil 2015

esitatud kirjaliku seletuse lisadele (sisukord kd I tl. 66), mis on elektrooniliselt talletatud kohtute infosüsteemis

ja on sellisena toimiku osaks, ent mida paberiraiskamise vältimiseks toimikusse välja trükitud ei ole.

4 MTA lisana 25 esitatud tabeli tõlkes on kauba ühikuna ilmselt ekslikult märgitud "Konteiner", originaalis

kasutatakse lühendit CTN, mis tähistab logistikavaldkonnas tavaliselt kartongist või papist karpi (ingl. carton).

31. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt 5 kulub konteinerlaeval mereteele Kaoshiungi ja

Singapuri sadamate vahel enamasti 4-6 päeva. Seega kui konteiner IMTU3014684 deklareeriti 2.

mail 2013 Taiwanist Singapuri, ei ole eluliselt usutav, et sellesama konteineriga oleks olnud

võimalik juba mingi uus kaup 7. mail 2013 laadida Taiwanis Tallinna vedamiseks. Samamoodi on

konteineriga FCIU3002326, mis deklareeriti DOI andmetel 26. märtsil 2013 ekspordiks Singapuri

ja mis veokirja kohaselt oli Tallinna suundumiseks laeval NYK Virgo juba 31. märtsil 2015. On

ilmne, et vahepealsel ajal ei oleks need konteinerid jõudnud Taiwanist Singapuri ja tagasi. Seega

on usutav, et TR Logistics Co Ltd poolt ekspordiks deklareeritud kaup on tegelikult kaebaja poolt

Jun Fastenets Industry Ltd-lt soetatud kaup. Selle muudab veelgi usutavamaks tõsiasi, OLAF'il ei

õnnestunud saada teavet selle kohta, et Jun Fasteners oleks neis konteinerites eksporti

deklareerinud (kuigi tal selleks õigus oli). Kaebaja seisukoht, et selliste andmete puudumine võib

olla tingitud üksnes Taiwani ametivõimude poolt andmete säilitamise eripärast, võib olla

iseenesest õige, ent see ei lükka ümber eeltoodud järeldust selle kohta, et kõnealused kaks

konteinerit koos oma sisuga alustasid oma teekonda Taiwanist TR Logistics Co Ltd

ekspordideklaratsioonide alusel. Seda, miks on TR Logistics Co Ltd deklaratsioonil kajastanud

ostjana Equity Logistics PTE Ltd nime, pole teada, ent see pole ka oluline. Kõige tõenäolisemalt

on see tingitud soovist varjata kauba tegelikku sihtkohta.

32. On tõsi, et DOI 6. novembri 2014 kirjas kajastatud kauba ning kaebajate poolt Eesti

tollideklaratsioonis deklareeritud kauba mass on erinev. Samas, asjaolu, et pakkeüksuste arv

(vastavalt 1613 ja 935 karpi) ühtib, on märksa olulisem, kasvõi juba seetõttu, et loendada saab

esemeid ühtmoodi, kaaluda aga erinevalt (kaalu täpsus, kaalumine koos pakendiga või ilma jne).

Võrreldes DOI 6. novembri 2014 kirjale lisatud tabelis kajastatud Taiwani impordi- ja

ekspordideklaratsioonides toodud kauba massiandmeid Eesti tollideklaratsiooni omadega, on

erinevus konteineri IMTU3014684 puhul 19626,5-20186,5=-560 kg ning konteineri FCIU3002326

puhul 12694-13154=-460. Arvestades, et Eesti tollideklaratsioonide kohaselt saabus kaup

esimeses konteineris 28 alusel ning teises konteineris 23 alusel, on massivaheks vastavalt

560:28=460:23=20 kg, mis on üldteadaolevalt ka tavapärane ühe transpordialuse ligikaudne

mass. Seega on täiesti võimalik, et ühel juhul on kauba massi arvestatud koos transpordialustega,

teisel juhul ilma, mistõttu ei lükka see, et kauba mass on erinevates dokumentides erinev, ümber

eelpoolviidatud põhjustel õigustatud järeldust, et tegemist oli sama kaubaga, mis pärines Hiina

Rahvavabariigist.

33. Mis puudutab vaidlusaluse kauba Taiwanis ümbertöötlemise võimalust, siis Hiina

Rahvavabariigist Taiwani kauba importimise ja Taiwanist eksportimise ajavahet arvestades oleks

selline töötlemine põhimõtteliselt ehk mõeldav, ent samas pole mistahes tõendeid selle kohta,

et seda tehtud oleks, küll aga veenab OLAF'i kogutud teave vastupidises. Nimelt nähtub OLAF'i

lõpparuande 3. lisaks olevast lähetusaruandest THOR(2014)30448 (MTA lisa 36) punktist 2.4, et

OLAF'i lähetustiim külastas 20. mail 2014 TR Logistics Co Ltd-d ning sai selle tegevuse kohta

selgitusi selle ettevõtte peadirektorilt, kelle sõnul ei toimu TR Logistics Co Ltd-s kaupade

töötlemist. Nagu juba eelpool märkisin, ei saa nimetatud teavet kõrvale jätta pelgalt seetõttu, et

isiku seletused pole Eesti maksumenetluse nõuete kohaselt protokollitud. Kuigi lähetusaruandest

ei nähtu üksikasjalikult seletuste andmise kulg ega ole võimalik täit selgust saada ka selles, millise

aja kohta on küsimusi esitatud, tuleb võimalust, et 2013. aasta esimesel poolel, mil kaebajale

vaidlusalused kinnitusvahendid Taiwanist lähetati, toimus TR Logistics Co Ltd käitatavas

vabatsoonis ka mingisugune selline kaupade töötlemine, mis lubaks neile anda Taiwani päritolu,

5 nt. https://www.searates.com/reference/portdistance/

pidada ebausutavaks. Ühtki asjaolu, mis sellisele töötlemisele viitaks, ei ole esile toodud. Eluliselt

usutavaks ei saa pidada seda, et nõustudes OLAF'iga koostööd tegema (erinevalt mitmest teisest

ettevõttest, kes sellega lähetusaruande kohaselt ei nõustunud ning keda ilmselgelt selleks ka

kuidagi sundida ei saanud), ei oleks TR Logistics Co Ltd maininud vabatsoonis Hiinast imporditud

kinnitusvahendite töötlemist 2013. aastal, kui see tõepoolest toimunud oleks. Kaupade Taiwanis

töötlemise võimalikkusest saaks rääkida siis, kui kaebajad oleks esitanud mingisugusedki

andmed, mis viitaksid sellele, et kaupa seal töödeldi. Seda kaebajad aga teinud ei ole. AS Argore

juhataja Ülo Olm on maksuhaldurile 18. jaanuaril 2015 andnud selgitused (MTA lisa 17), kust

nähtuvalt ei olnud tal tegelikult mistahes teadmist selle kohta, kus soetatavad kinnitusvahendid

toodetud on või kus neid töödeldi, üksnes suusõnaliselt oli müüjale esitatud tingimus, et need ei

või olla toodetud Hiinas.

34. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tollideklaratsioonile nr 13EE1210EE91146577 lisatud

päritolusertifikaati ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks kauba Taiwani päritolu kohta. Vaidlust

ei ole selles, et sertifikaat on ehtne ses mõttes, et Taiwani Tekstiili Föderatsioon on selle

tõepoolest välja andnud, tegemist ei ole võltsitud dokumendiga. See vastab ka

mittesooduspäritolu tõendava sertifikaadi sisulistele nõuetele. Samas nähtub OLAF'i

lõpparuande punktist 1.2 ja lähetusaruandest THOR(2014)19006 (MTA lisa 29, lk 7), et Taiwani

Väliskaubandusbüroolt saadud teabe kohaselt annavad mittesooduspäritolu sertifikaate välja

kaubanduskojad, kes enne sertifikaadi väljastamist kontrolli ei teosta ning ettevõtted peavad

sertifikaadi saamiseks esitama avalduse ja lisama sellele arve. Selle selgituse põhjal on usutav, et

Taiwani Tekstiili Föderatsioon, kes kõnealuse päritolusertifikaadi välja andis, ei ole kaupa, mille

kohta see välja anti, kontrollinud. Seega näib, et selline päritolusertifikaat oli hõlpsalt võimalik

saada ka kaubale, mis tegelikult Taiwanist pärit ei olnud, mistõttu ei saa seda sertifikaati

usaldusväärseks pidada. Maksuotsuses on õigesti välja toodud, et erinevalt sooduspäritolu

kaupadest ei toimu mittesooduspäritolu kaupade puhul Euroopa Liidu ja eksportiva riigi

ametivõimude

koostööd

päritolu

kindlaksmääramiseks,

mis

tähendab

seda,

et

mittesooduspäritolu kajastava sertifikaadi tõesuse võib kahtluse alla seada, kui muudest

asjaoludest nähtub, et kaup ei pruukinud olla pärit vastavast riigist. Eeskätt eelpool juba välja

toodud asjaolud, mis puudutavad konteinerite liikumist, õigustavad kahtlust, et sellele

päritolusertifikaadile kantud andmeid kauba päritolu kohta ei vasta tegelikkusele.

35. Kaebaja väited, et nemad on vaidlusaluste kaupade soetamisel teinud omalt poolt kõik

võimaliku kaupade päritolu välja selgitamiseks, ei ole asjakohased, nagu ka küsimusepüstitus

sellest, kas või milliseid usaldusväärsemaid tõendeid oleks kaebajatel olnud võimalik kauba

päritolu kohta saada. Vastutus imporditud kaupade kohta õigete andmete esitamise eest lasub

importijal ning solidaarselt ka oma nimel, ent tema eest deklaratsiooni esitaval isikul. See

vastutus tähendab seda, et vaidluse tekkimise korral peab importija suutma tõendada, et kaubal

on

impordideklaratsioonis

kajastatud

tunnused,

sealhulgas

päritolu.

Ei

ühenduse

tolliseadustikust ega tolliseadusest ei tulene, et selline vastutus piirneks üksnes tahtluse või raske

hooletuse juhtudega. Märkides impordideklaratsioonis kauba päritoluks Taiwani, oligi kaebajatel

kohustus tõendada, et kaup pärines Taiwanist. Antud juhul on maksuhaldur piisavalt

põhjendanud oma kahtlust, et kaebajate poole antud juhul deklaratsioonidele lisatud

dokumendid (sh. päritolusertifikaat) on kauba päritolu tõendamiseks ebapiisavad ning samas on

OLAF'i järeldustele tuginedes tõenäoline, et need kinnitusvahendid pärinesid hoopis Hiina

Rahvavabariigist.

36. Kaebajad leiavad ekslikult, nagu oleks maksuhaldur teinud konkreetse kauba osas järeldused

OLAF'i poolt mingite muude kaupade ja muude isikute osas tuvastatu põhjal. Eelpool viidatud

DOI 6. novembri 2014 kirjast nähtuvate asjaolude pinnalt on selgelt seostatav kaupade

importimine Hiinast Taiwani ning nende edasi saatmine Singapuri, kust need pidid (samas

konteineris) jõudma Eestisse. Asjaolu, et DOI oli juba enne OLAF'i poolt käesolevas asjas

asjassepuutuvate konteinerite kohta teabe pärimist, tuvastanud, et muuhulgas TR Logistics Co

Ltd poolt eksporditi Euroopa Liitu märkimisväärne kogus (143 konteinerit) Hiina Rahvavabariigist

pärinevat kaupa, kusjuures Euroopa Liitu importimisel esitatud dokumentides kajastati

importijana ka Jun Fasteners Industry Co Ltd-d (OLAF'i lõpparuande p 2.4.1), tõepoolest üksnes

ilmestab üldiselt Hiina kinnitusvahendite Euroopa Liitu importimisel dumpinguvastase tollimaksu

vältimise skeemi. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur aga piirdunud sellega, et vaidlusalused

kaubasaadetised sellisesse skeemi sobituvad, vaid leidnud DOI 6. novembri 2014 kirja ja selle

lisade põhjal õigustatult, et seal toodud asjaolud viitavad konkreetse kauba Hiina Rahvavabariigi

päritolule. Selles olukorras tulnuks kaebajatel tõendada, et kaup on tõepoolest siiski Taiwani

päritolu. Siinkohal ei saa nõustuda sellega, et kaebajatel (iseäranis OÜ-l Argore) olnuksid

konkreetse kauba päritolu kohta lisatõendite hankimiseks oluliselt halvemad võimalused kui

maksuhalduril. Müügitehingu poolena oleks tal olnud võimalik nõuda kauba müüjalt kauba

päritolu kohta täiendavate andmete esitamist või, kui neid poleks olnud võimalik saada, kaitsta

end sõlmitud lepingus riski vastu, kui need on siiski, vaatamata müüja vastupidisele kinnitusele,

pärit Hiina Rahvavabariigist.

37. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et maksuotsuse tegemise välistab ÜTS art 220 lg 2

punktis b sätestatud tolli vea regulatsioon. Tolli veaga nimetatud normi tähenduses on tegemist

siis, kui tollil on enne kauba vabastamist olemas piisav teave selle kohta, et tollideklaratsiooni

kantud andmed on valed, ent toll on vähemalt hooletusest jätnud selle teabe tähelepanuta (vt.

Riigikohtu otsused kohtuasjades nr 3-3-1-6-09 ja 3-3-1-66-05, samuti seal viidatud Euroopa Kohtu

praktika). Nimetatud piisav teave tähendab seda, et tollile pidid kas talle esitatud dokumentidest

või tolli enda teostatud kontrollitoimingutest (nt. kauba füüsiline kontrollimine nn. punases

koridoris) tulenevalt olema teada asjaolud, mille põhjal oleks pidanud tegema järelduse, et

deklaratsioonis kajastatud andmed ei ole õiged. Tollideklaratsiooni aktsepteerimisega iseenesest

toll deklaratsioonis esitatud andmete õigsust lõplikult ega siduvalt ei kinnita ning asjaolu, et toll

deklaratsiooni aktsepteerib ja kauba vabastab, ei võta üldjuhul õigust hiljem järelarvestuskannet

teha. ÜTS art 220 lg 2 punkti b eesmärk on reguleerida neid juhtumeid, kus toll oleks pidanud

deklaratsioonis kajastatud andmete ebaõigsuse avastama, samas kui deklaratsiooni esitaja ei

oleks saanud seda avastada. Antud juhul ei olnud tollil tollideklaratsiooni esitamise ja kauba

vabastamise ajal teavet, millele tuginedes oleks hoolikalt ja nõuetekohaselt toimides pidanud

asuma seisukohale, et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole õiged. Asjaolu, et OLAF oli

alustanud uurimist ja teatanud liikmesriikidele sellest, ei ole selline teave, millele tuginedes oleks

maksuhaldur pidanud või saanud mingisuguseid samme astuda. See, et esitatud

päritolusertifikaat ei olnud tõene, ei saanud tollile selguda sellega tutvumisel. Sel hetkel polnud

maksuhalduril mistahes andmeid, mis oleksid andnud aluse sertifikaati mitte usaldada või

andnud võimaluse määrata tasumisele kuuluv maksusumma teisiti kui deklaratsioonis esitatud

andmete alusel. Niisiis ei saa maksuotsuse tühistamise nõudes tugineda ÜTS art 220 lg 2 punktile

b. Nimetatud norm ei vabasta hoolsalt käitunud importööri igal juhul vastutusest, vaid teeb seda

üksnes siis, kui toll on samas käitunud ilmselgelt hooletult, sealhulgas näiteks pika aja jooksul

suuremahulise impordi puhul jätnud deklaratsioonides kajastatud valeandmed põhjendamatult

tähelepanuta. Ühtki sellist asjaolu käesoleval juhul ei esinenud.

36. Nõustun maksuhalduriga selles, et MKS § 114 lg 3 kohaldamine AS-i CF&S Estonia suhtes ei

saa antud juhul kõne alla tulla. Maksuhaldur on selle kohta maksuotsuse punktis 4.8 andnud

piisava ja asjakohase selgituse. Nõustun sellega ega hakka siinkohal kordama. Oluline on, et

tollimaakler tegutseb deklaratsiooni esitamisel küll teise isiku eest, ent enda nimel. Selline

regulatsioon ongi ette nähtud tollivõla eest tekkiva vastutuse jagamiseks. Seetõttu ei saa juttu

olla maksuotsuse tühistamisest selle ebaõigluse tõttu. Liiati peetakse MKS § 114 lõikes 3

maksukohustuslasest mitte olenevate asjaolude ja vääramatu jõu all silmas selliseid sündmusi,

mis leiavad aset pärast maksukohustuse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid, näiteks

tulumaksukohustuse esemeks oleva kasu (raha, asja) hävimine või muu säärane väga erandlik

sündmus. AS-i CF&S Estonia kaebuses esitatud käsitlus MKS § 114 lõikest 3 muudaks tollimaakleri

vastutuse tollivõla eest sisutuks.

37. Kuivõrd kaebus maksuotsuse peale on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta, tuleb

rahuldamata jätta ka OÜ Argore nõue Maksu- ja Tolliameti 4. septembri 2015 otsuses nr 8-

3/005449 esitatud intressinõude tühistamiseks. Kaebaja ainsaks väiteks selles osas oli, et intress

on arvestatud õigusvastaselt määratud maksusummalt. See väide on väär ning kuivõrd muid

vastuväiteid OÜ-l Argore intressinõudele ei ole, tuleb lugeda, et intressiarvestus on korrektne.

38. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik