3-15-1931/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1931

Haldusasi

G.B.e kaebus Tallinna Vanglalt õigusvastase läbiotsimisega

tekitatud

mittevaralise

kahju

hüvitise

200 eurot

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.B.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.B.e kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda ja kaebuse esitamisega

seotud riigilõivu kulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

29.02.2016 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.B. (kaebaja) esitas 25.03.2015 Tallinna Vanglale (vastustaja) kahju hüvitamise

taotluse 22.03.2015 toimunud läbiotsimisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 200 eurot.

3-15-1931

2(7)

Taotluse kohaselt paigutati kaebaja 22.03.2015 kartserisse. Ta vahetas valvur A. Nõmmiku

juuresolekul riided, võttis end aluspükste väele ja pani selga kartseririietuse. Kõik tema

isiklikud asjad otsiti läbi. Kui kaebaja jalutuskäigule läks, hakkas A. Nõmmik teda

läbiotsimise sildi all ahistama – krabas intiimsetest kohtadest, alandades sellega kaebaja

inimväärikust. Pärast kambrisse naasmist hakkas A. Nõmmik kaebajat jälle ahistama.

Kamber, kuhu kaebaja paigutati, oli tühi ja see oli enne läbi otsitud. Ka jalutusbokse

kontrollitakse enne jalutuskäigu lõppu või algust üle. Kaebaja jalutas üksinda ja oli enne seda

läbi otsitud.

2. Vastustaja jättis 09.07.2015 vastusega nr 5-37/15/100-4 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Põhjendused:

2.1. Valvur A. Nõmmiku selgituste kohaselt teostas ta kaebaja kartserihoonesse jõudmisel

tema täieliku läbiotsimise, kinnipeetav riietus ümber kartserivormi ja talle anti kambrisse

kätte lõunasöök. Pärast lõunasööki viidi kinnipeetav kambrist välja ja kontrolliti üle tema

asjad. Seejärel lubati ta kambrisse tagasi. Kuna kaebaja ei olnud sel päeval jalutada saanud,

viidi ta tema enda soovil 30 minutiks jalutama. Kinnipeetav tuleb enne ja pärast jalutamist

läbi otsida (justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 “Järelevalve korraldus vanglas“ (Määrus

nr 44) § 32), kuna ei tea, mida ta võib jalutusboksi peita või mida sealt leida. Kaebaja

läbiotsimine toimus õpetuse kohaselt kompamise teel. Valvur ei ole läbiotsimise käigus

kinnipeetavat ahistanud ega tema suguelundeid või tagumikku puutunud. Valvur kompas

jalgu, mitte ei silitanud. Kaebajale läbiotsimine ei meeldinud ja ta ägestus ning õpetas, et

riiete saputamisega otsitakse läbi. Teiste kinnipeetavate läbiotsimisega ei ole kunagi

probleeme olnud.

2.2. Kaebaja läbiotsimist teostas temaga samast soost isik. Vanglateenistusel on kohustus

kinnipeetav vanglasisesel saatmisel läbi otsida, et vältida keelatud esemete jõudmist

kambrisse. Asjaolu, et kaebaja, jalutusboks ja kamber, kuhu ta paigutati, olid eelnevalt läbi

otsitud, ei oma tähtsust. Seetõttu tuleb läbiotsimine lugeda õiguspäraseks.

2.3. Kaebaja võis läbiotsimisel tunda ebamugavust, ent sellega ei tekitatud talle hüvitamisele

kuuluvat kahju. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma eesmärgipäraseid

läbiotsimisi. Kahjunõude esitamine ei veena, et ebameeldivused, mida kaebaja pidi

läbiotsimistel taluma, oleksid ületanud piiri, mis eristab kaasnevaid ebamugavusi väärikust

alandavast kohtlemisest. Kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Põhjendused:

3.1. Kartserisse paigutamisel otsiti kaebaja ja tema asjad läbi. Kaebaja võeti alasti ja pandi

selga kartseri riietus. Enne jalutuskäigule viimist jõudis kaebaja olla kambris 30 minutit, kui

teda hakati jälle läbi otsima. Valvur hakkas läbiotsimise ettekäändel kaebajat käperdama,

katsudes tema suguorganeid, millega alandas kaebaja inimväärikust. Kaebaja tegi valvurile

märkuse, aga sellele ei reageeritud. Pärast jalutuskäigult tagasitulekut otsiti kaebaja uuesti

läbi. Selline läbiotsimine oli asjatu, sest kaebaja oli eelnevalt valvuri juuresolekul alasti ümber

riietunud. Kaebaja ei vaidlusta läbiotsimise lubatavust, vaid selle läbiviimise viisi. Teised

kinnipeetavad ei ole esitanud kaebusi, sest nad ei tea, kuidas tuleb läbiotsimisi läbi viia,

mistõttu taluvad alandusi ja mõnitusi. Samuti ei oska nad kaebusi esitada.

3.2. Euroopa

Nõukogu

Ministrite

Komitee

soovituses

Rec

(2006)2

„Euroopa

Vanglareeglistik“ (Euroopa vanglareeglistik) on märgitud, et läbiotsitavat isikut ei tohi

alandada (p 54.5), karistuse täideviimise asutuse personal ei tohi teostada kinnipeetavate

suguorganite füüsilist läbivaatust (p 54.6), läbivaatusega seotud intiimset vaatlust saab teha

3-15-1931

3(7)

ainult arst (p 54.7). Läbiotsimine riivas ja alandas kaebajat ning provotseeris konfliktile.

Euroopa vanglareeglistiku p-s 54.3 selgitatakse, et kui kinnipeetav toimetatakse

kinnipidamiskohta, siis käsitatakse normaalse praktikana nende läbiotsimist kätega

patsutamise teel. Taoline läbiotsimine on instruktiivse iseloomuga ja selle teostamisel tuleb

erilist tähelepanu osutada kinnipeetava inimväärikuse austusele. Isiku läbivaatust ei tohi teha

alusetult ja mingil juhul ei tohi seda teha karistusmeetmena.

3.3. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tuvastas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise teatud kehaosade läbiotsimise protseduuris (EIK

04.05.2003 otsus asjas nr 50901/99: Van der Ven vs Holland). Kinnipeetavad ei pea kunagi

läbivaatuse teostamise eesmärgil täielikult lahti riietuma.

3.4. Vangla ei ole lahendanud kaebaja 30.04.2015 vaiet.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kehtiv õigus ei reguleeri täpselt, millal tuleb teostada läbiotsimine täieliku

lahtiriietamisega ja millal riiete eemaldamiseta kompimise teel. Seega tuleb vanglaametnikel

läbiotsimise viisi valides lähtuda julgeolekukaalutlustest. Kaebaja märgib kaebuses, et oli

ametniku juuresolekul kartseririietusse rõivastudes alasti, kahjunõudes aga, et riietus lahti kuni

aluspesuni. Kartseririietusse rõivastudes ei antud kinnipeetavale käsklust täielikult lahti

riietuda. Samuti ei teostatud intiimpiirkondade läbiotsimist. Seega ei olnud tegemist tema

täieliku läbiotsimisega.

4.2. Vangla on kohustatud läbiotsimisi teostama üldise julgeoleku tagamiseks. Riigikohus on

leidnud otsuses asjas nr 3-3-1-40-07 (p 12), et kinnipeetavad peavad taluma nii

eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Kaebuse faktiline ja

õiguslik põhjendus peab kohut veenma, et ebameeldivused, mida kinnipeetav pidi taluma

seoses läbiotsimisega, ületavad piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi

piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest. Kaebaja ei ole tõendanud, et

läbiotsimised oleksid põhjustanud ebameeldivusi, mida saaks käsitleda inimväärikuse

alandamisena.

4.3. Valvur A. Nõmmik ei teostanud läbiotsimist kaebaja kirjeldatud viisil ega krabanud tema

intiimsetest kehaosadest. Puudub mõistlik põhjus uskumaks, et ametnik oleks teostanud

läbiotsimist tavapärasest kõrvale kaldudes või kaebaja inimväärikust alandades. Teised

kinnipeetavad ei ole valvuri osas kaebusi esitanud, mis annab tunnistust, et ametnik ei kasuta

läbiotsimisi tehes ebakohaseid meetodeid ega alanda kinnipeetavaid.

4.4. Läbiotsimine

võis

tekitada

mõningat

ebamugavust,

kuid

kinnipeetavatel

on

talumiskohustus. Kaebaja korduv läbiotsimine lühikese aja jooksul oli õiguspärane.

Kinnipeetav tuli läbi otsida kartserisse paigutamisel ja ka jalutuskäigult naasmisel, kuna on

võimalik, et kaebaja sai jalutuskäigul viibides enda valdusesse keelatud esemeid.

Vanglaametnikel ei ole võimalik avastada kõiki keelatud esemeid, mis võivad olla ruumidesse

peidetud.

4.5. Läbiotsimine ei olnud vastuolus Euroopa vanglareeglistiku p-dega 54.4, 54.6 ja 54.7.

Isikut ei alandatud läbiotsimiste käigus, suguorganite füüsilist läbivaatust ega muud intiimset

vaatlust ei tehtud. Kaebaja viidatud EIK kaasuses Van der Ven teostati läbiotsimist oluliselt

intensiivsemalt, täielikke läbiotsimisi teostati igal nädalal ja nende eesmärgipärasus ei olnud

täielikult kindlaks tehtud. Seega ei ole viidatud lahend käesolevas asjas kohaldatav. Kaebaja

õigusi ei ole rikutud ega talle mittevaralist kahju tekitatud.

3-15-1931

4(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Õiguse kinnipeetava läbiotsimiseks annab vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1, mille

kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike

asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks. Läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud.

Sätet täpsustab Määruse nr 44 § 32, mille kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik

mh kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel.

6. Läbiotsimise eesmärgiks on seega avastada keelatud esemeid ja aineid. Nende avastamine

on oluline vangla julgeoleku tagamise huvides.

7. Samas tuleb läbiotsimisi läbi viies arvestada VangS § 41 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb

kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse

kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult

kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 kohaselt ei või kedagi

piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. EIÕK art 3 järgi ei või kedagi

piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

8. Läbiotsimist iseenesest ei saa pidada kinnipeetavat alandavaks tegevuseks. Kinnipeetavad

peavad vangla julgeoleku huvides taluma eesmärgipäraseid läbiotsimisi ja nende tagajärgi.

9. Kaebaja väidab, et ei sea kahtluse alla vangla õigust läbiotsimist teostada, vaid viisi,

kuidas seda tehti. Kaebaja arvates oli just läbiotsimise viis tema inimväärikust alandav.

Samuti heidab kaebaja ette läbiotsimise liigset sagedust.

10. Kohtule esitatud materjalidest selgub, et kaebajat otsiti 22.03.2015 läbi 3 korral: esimesel

korral kartserisse saabumisel, teisel korral enne jalutama minemist ja kolmandal korral pärast

jalutamast tagasitulekut. Kohtu hinnangul oli selline läbiotsimiste teostamine õiguspärane ja

vastas Määruse nr 44 §-le 32, sest ühel korral oli tegemist kartserisse paigutamisega ja teistel

kordadel vanglasisese saatmisega. Vaatamata sellele, et kaebaja, tema isiklikud asjad,

kartseriruum ja jalutusboks olid eelnevalt läbi otsitud, võis ja pidi kaebajat enne jalutuskäigule

viimist ja sealt tagasitoomist uuesti läbi otsima, et vältida keelatud esemete või ainete

kartserisse või jalutusboksi toimetamist ja selle kaudu kinnipeetavate vahelist asjade käivet.

Kinnipeetavate leidlikkust arvestades ei ole vanglaametnikel alati võimalik jalutusboksi või

kartserisse peidetud keelatud esemeid või aineid leida, seetõttu ei saa kinnipeetava läbiotsimist

enne ja pärast jalutuskäiku pidada asjatuks vaatamata sellele, et kamber ja jalutusboks olid

eelnevalt läbi otsitud. Kinnipeetavad on korduvalt üritanud keelust hoolimata vanglasse ja ka

kartserisse erinevaid keelatud esemeid ja aineid toimetada. Kohtupraktikast nähtuvalt on

vanglates olnud mitmeid probleeme keelatud esemetega (nt mobiiltelefonid (haldusasjad nr 3-

10-28 ja nr 3-05-1347); sigaretid (haldusasjad nr 3-11-117, nr 3-11-745, nr 3-11-971, nr 3-12-

1430); narkootilised ained (haldusasi nr 3-12-2368) jne). Läbiotsimine ei kaitse seejuures

ainult vangla huve, vaid ka kinnipeetavate endi huve. Nt Riigikohtu 11.12.2014 otsusest asjas

nr 3-3-1-64-14 nähtub, et üks kinnipeetav sai teise kinnipeetava rünnaku tagajärel

kehavigastusi ja seda seetõttu, et vangla jättis teise kinnipeetava läbi otsimata.

11. Kaebaja otsiti 22.03.2015 kartserisse paigutamisel täielikult läbi, st tal tuli kuni

aluspesuni riidest lahti võtta ja kartseri riided selga panna. Teistel kordadel otsiti kaebajat läbi

kompamise teel. Kaebaja ei pidanud selleks lahti riietuma. Kohus nõustub vastustajaga, et

kaebaja selgitused esimese läbiotsimise osas on vastuolulised. Vastustajale esitatud kahju

hüvitamise taotluses väitis kaebaja, et pidi end aluspesuni riidest lahti võtma. Kohtule esitatud

kaebuses väitis kaebajaga aga, et pidi end alasti võtma. Kohtule on enam usutav vastustaja

väide, et kaebaja ei pidanud end alasti võtma, sellist käsklust talle ei antud. Kui see oleks

3-15-1931

5(7)

toimunud, oleks kaebaja sellele ka kahju hüvitamise taotluses tuginenud, kuid kaebaja ei

teinud seda. Kuna kaebus esitati ajaliselt hiljem kahju hüvitamise taotlusest, on kahju

hüvitamise taotluses toodud asjaolud usutavamad. Kaebuse koostamise ajal kaebaja kas ei

mäletanud enam täpselt 22.03.2015 toimunut või püüdis oma õiguste väidetavat riivet

suuremana näidata. Kuid isegi kui esimene läbiotsimine toimus alasti, siis ei saanud see olla

tingimata õigusvastane, sest kui vanglaametnikul oli põhjust kahtlustada, et kaebaja võis olla

peitnud keelatud esemeid või aineid aluspesusse, siis tuli vanglaametnikul seda kontrollida.

Alasti läbiotsimise õiguspärasust on kinnitanud ka Riigikohus 17.10.2012 otsuses asjas nr 3-3-

1-32-12.

12. Esimesest läbiotsimisest enam heidab kaebaja ette tema läbiotsimise õigusvastasust

kompimise teel. Kohtule ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, kuidas täpselt tuleb

läbiotsimist teostada. Määruse nr 44 § 31 lg 5 järgi võib läbiotsimise tõhustamiseks kasutada

metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi

vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Muid instruktsioone ei nähtu. Igal

juhul ei nõustu kohus kaebajaga, et läbiotsimiseks piisanuks vaid tema riiete raputamisest.

Selliselt ei ole võimalik tuvastada keelatud esemeid ja aineid, mis on riiete alla vastu keha

peidetud. Selliste esemete leidmiseks tuleb läbiotsimise käigus paratamatult läbiotsitavat

kompida. Selline viis on läbiotsimise eesmärke silmas pidades vajalik ja efektiivne ning seda

ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Selline läbiotsimise viis ei ole omane ainult vanglale,

vaid on kasutusel ka mujal, nt lennujaamades. Ilmselgelt tuleb aga ka kompimisega

läbiotsimist teostada inimväärikust austavalt.

13. EIK selgitas 29.08.2012 otsuses liidetud asjades nr 16563/08, 40841/08, 8192/10,

18656/10: Julin vs Eesti, et olukorras, kus läbiotsimine tugineb seaduslikule alusele, tuleb

kontrollida, kas selle läbiviimise viis oli proportsionaalne õigusliku eesmärgiga.

14. Antud juhul toimus kaebaja läbiotsimine enne ja pärast jalutuskäiku kompimise teel, mis

on vähem riivavam kui alasti läbiotsimine. Samuti ei teostatud kehaõõnsuste läbiotsimist.

Seega pole põhjust väita, et kaebaja läbiotsimine oli ebaproportsionaalne.

15. Kaebaja ja valvuri selgitused on vastuolulised selles osas, kuidas vaidlusalune

kompimisega läbiotsimine täpselt toimus. Kuna sündmuse juures ei olnud tunnistajaid

(kumbki osapool ei ole neile viidanud), ja puuduvad muud tõendid, siis ei ole vaidlusalust

sündmust võimalik enam tagantjärele rekonstrueerida ning vaidlus tuleb lahendada kaudsete

tõendite ja väidete usutavuse pinnalt.

16. Kohtu hinnangul on valvuri ütlused praegusel juhul usutavamad, sest valvur riskib

õigusvastase käitumise korral distsiplinaar- või kriminaalkaristuse määramise või ametikoha

kaotusega. Valvuri selgituste usutavust kinnitab ka asjaolu, et teised kinnipeetavad ei ole selle

valvuri peale läbiotsimisega seoses kaebusi esitanud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kui valvur

tõesti läbiotsimise käigus kinnipeetavat ahistaks, ei sooviks keegi selle peale kaebust esitada.

Kohtule esitatud kinnipeetavate kaebuste suurest hulgast järeldub vastupidi, et kinnipeetavad

kasutavad kaebuse esitamise õigust väga tihti ja iga väiksemaigi probleemi korral, mis neid

vanglas häirib. Pole põhjust arvata, et vaid kaebaja teab, mismoodi tuleb läbiotsimist läbi viia,

ja et teised kinnipeetavad ei oska ebakohases läbiotsimise viisis inimväärikuse alandamist

tunda. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajat kombati läbi riiete. Samuti viis läbiotsimise läbi

kaebajaga samast soost isik. Kaebaja ei ole väitnud, et läbiotsimine oleks toimunud kõrvaliste

isikute ees või et valvur oleks teda läbiotsimisel solvanud. Ainuüksi see, et kaebajale ei

meeldi, kui teda läbiotsimisel kombatakse, ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks. Seejuures ei

ole õigusvastane läbiotsimise käigus kombata läbi ka intiimsemat kehapiirkonda.

3-15-1931

6(7)

Kohtupraktikas on teada juhtumeid, kus kinnipeetavad on just sellesse piirkonda keelatud

esemeid peitnud.

17. Kuna kaebaja ei ole tõendanud ega usutavalt põhistanud tema õiguste rikkumist, st seda,

et tema õigusi riivati enam kui läbiotsimisega paratamatult kaasnev ebamugavus, samuti ei ole

kaebaja tõendanud valvuri käitumise õigusvastasust, siis puudub kohtul alus hüvitamiskaebust

rahuldada (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, § 9 lg 1) ja kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

18. Kaebaja viide EIK 04.05.2003 otsusele asjas nr 50901/99: Van der Ven vs Holland ei ole

asjakohane, sest selle kaasuse asjaolud erinesid praegusest asjast. Viidatud asjas toimus

kinnipeetava rutiinne iganädalane täielik läbiotsimine ilma otsese julgeoleku tagamise

vajaduseta ja koostoimes täiendavate julgeoleku tagamise abinõudega. Praegusel juhul oli

kaebaja läbiotsimine vajalik, et vältida keelatud esemete viimist jalutusboksi või kartserisse.

Samuti ei tehtud kaebaja täielikku läbiotsimist, vaid ta kombati läbi. Seega ei ole kaebaja

õigusi sarnaselt viidatud asjale rikutud. EIK on vastupidi 29.08.2012 otsuses liidetud asjades

nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10: Julin vs Eesti ning 31.10.2014 otsuses asjas nr

1574/13: Jaeger vs Eesti pidanud kinnipeetavate läbiotsimist vangla julgeoleku tagamise ja

korrarikkumiste ennetamise eesmärgil vajalikuks ega pidanud läbiotsimist EIÕK art 3

rikkuvaks.

19. Kaebaja viited Euroopa vanglareeglistiku p-dele 54.6 ja 54.7 ei ole asjakohased, sest

kaebajat ei otsitud läbi neis punktides kirjeldatud viisil.

20. Kaebaja etteheide tema 30.04.2015 vaide lahendamata jätmise kohta on põhjendamatu.

Kaebaja oli 25.03.2015 esitanud vastustajale venekeelse kahju hüvitamise nõude, mis saadeti

tõlkimisse ja mis lahendati 2 kuu jooksul pärast tõlke saamist (RVastS § 18 lg 1). Kahju

hüvitamise menetluses ei saa esitada vaiet, seetõttu tagastas vastustaja õiguspäraselt kaebaja

vaide 08.06.2015 kirjaga läbivaatamatult. Kaebaja esitas ise selle kirja kohtule. Kui kaebaja

leidis, et vastustaja jättis tema kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt lahendamata, oli tal

VangS § 11 lg 8 järgi õigus pöörduda otse hüvitamisekaebusega kohtu poole, mitte esitada

vaiet.

21. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kaebajal tuleks vältida asjas korduvate

samasisuliste avalduste esitamist kohtule. Kui kaebajal ei ole uut infot anda, tuleks uute

avalduste esitamisest loobuda, sest see koormab asjatult kohtu, sh tõlkide tööd ning suurendab

asjatult toimiku mahtu. Vastasel korral võib kohus jätta kaebaja korduvad avaldused tõlkimata

ja nõuda nende tõlkimist kaebajalt endalt. Praeguses asjas on kaebaja esitanud kohtule

korduvalt avaldusi, mis ei sisalda uut teavet, vaid kordavad kaebaja eelnevaid seisukohti.

Selliste avalduste esitamine ei aita kuidagi asja menetlemisele kaasa, vaid tekitab kohtule

asjatut aja- ja ressursikulu.

22. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema kantud

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu tuleb

tema menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kohus andis 21.09.2015

määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Nimetatud menetluskulu tuleb HKMS § 118 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

3-15-1931

7(7)

Kohtunik