3-15-1586/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-1586

Otsuse kuupäev

29. jaanuar 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

FLS Tehno OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. mai 2015

maksuotsuse nr 12.2-3/013913-41 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – FLS Tehno OÜ, volitatud esindaja Vello Luik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Resolutsioon

1. Jätta FLS Tehno OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane

päev on 29.02.2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 26.02.2013 teatega nr 12.2-3/13913-1 alustas Maksu- ja Tolliamet OÜ Turvamaailm

Tartu (alates 05.05.2015 ärinimega FLS Tehno OÜ) 2013 jaanuari käibemaksu deklaratsioonil

kajastatud käibemaksu enammakse õigsuse tuvastamise menetlust. 15.03.2013 koostas

maksuhaldur andmete täiendavaks kontrollimiseks korralduse, kohustades kaebajat esitama

käibemaksu tagastamisega seotud dokumendid ja andma vajalikku teavet. 13.06.2013 kandis

maksuhaldur taotletud enammakse summas 734,75 eurot kaebaja ettemaksukontole.

07.04.2014 koostas maksuhaldur läbiviidud kontrolli tulemusena kontrollakti nr 12.2-

3/13913-32 ja 23.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/13913-35.

30.09.2014 otsusega nr 12-2.3/13913-37 tunnistas Maksu- ja Tolliamet 23.05.2014

maksuotsuse kehtetuks, kuna maksukohustuslast ei olnud üheselt ja arusaadavalt teavitatud

maksustamisperioodi jaanuar 2013 käibemaksu ning maksustamisperioodide jaanuar ja

veebruar 2013 tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku

kogumispensioni makse kontrolli alustamisest.

2. Maksu- ja Tolliamet jätkas OÜ Turvamaailm Tartu üksikjuhtumi kontrolli. 16.10.2014

andis maksuhaldur korralduse, millega alustas kaebaja jaanuar 2013 käibedeklaratsioonis

deklareeritud andmete õigsuse kontrollimist ning kohustas kaebajat esitama tõendeid ja

andma selgitusi. Maksuhaldur koostas 21.04.2015 kontrollakti nr 12.2-3/013913-40 ja

19.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/013913-41. 19.05.2015 maksuotsusega vähendas

maksuhaldur FLS Tehno OÜ jaanuari 2013 sisendkäibemaksu summas 2800 eurot, nõudis

tagasi perioodi jaanuar 2013 eest alusetult tagastatud maksusumma 734,75 eurot, määras

täiendavalt tasumisele käibemaksu jaanuari 2013 eest 2065,25 eurot, suurendas jaanuari ja

veebruari 2013 tulumaksukohustust kokku 1557,08 eurot, sotsiaalmaksukohustust 3758,99

eurot, töötuskindlustusmakseid kokku 289,60 eurot ja kogumispensioni makseid kokku 65,94

eurot.

3. FLS Tehno OÜ esitas 18.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Maksu- ja Tolliameti 19.05.2015. a maksuotsus nr 12.2-3/013913-41

Kaebuse esitaja põhjendused

4. FLS Tehno OÜ taotleb Maksu- ja Tolliameti 19. 05. 2015 maksuotsuse nr 12.2-

3/013913-41 tühistamist, kuna leiab, et haldusakt on õigusvastane alljärgnevatel motiividel.

4.1 Maksuotsus on õigusvastane, kuna maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta on jõudnud

samadele tõenditele tuginedes erinevatele järeldustele kui varasemas maksumenetluses.

15.03.2013 korraldusega nr 12.2-3/13913-2 alustatud käibemaksu enammakse tuvastamise

menetlus lõppes 13.06.2013, s.o maksuhalduri poolt enammakse kandmisega kaebaja

maksukontole. Seega, kogutud tõenditele tuginedes asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja

2013. a jaanuarikuu käibemaksu tagastusnõue on õige ja põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

19.05.2015 maksuotsusega, milles maksuhaldur tugines samadele tõenditele, otsustas

maksuhaldur tagasi nõuda perioodi jaanuar 2013 eest alusetult tagastatud maksusumma

734,75 eurot. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks on ta oma varasemat

järeldust muutnud. Kuna haldusaktis puuduvad põhjendused, siis ei ole järgitud

vorminõudeid ning maksuotsus on õigusvastane.

4.2. Maksuhaldur on oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna maksumenetlusse ei kaasatud

kõiki isikuid, kelle õigusi maksuotsus puudutab, jättes sellega tagamata nende isikute

ärakuulamis- ja kaebeõiguse ja tekitades mitmekordse maksustamise olukorra. Kaasamata on

19 isikud, kelle tööjõudu kaebaja rentis RWT Investeeringute OÜ-lt, kes omakorda rentis

tööjõudu PHD Tööjõud OÜ-lt.

Kaebaja hinnangul võib vaidlusalune maksuotsus mõjutada viidatud äriühingute ja füüsiliste

isikute maksukohustust, mistõttu oleks tulnud nad menetlusosalistena maksumenetlusse

kaasata, vältimaks mitmekordset maksustamist ja tagamaks nende ärakuulamisõiguse.

4.3. Maksuhalduri poolt kasutatud metoodika töötasu maksude suuruse määramisel pole

õiguspärane, kuna toob kaasa topeltmaksustamise. Kaebaja on tööjõu renditeenuse tasu üle

kandnud teenust osutanud äriühingule. Selleks, et oma töötajatele väljamakseid teha, peavad

renditööjõu teenust osutavad äriühingud töötasult arvestama maksud. Kaebaja maksustamise

korral oleks tegemist eelnevalt juba maksustatud summade teistkordse samadel alustel

maksustamisega. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsusega tekitatud topeltmaksustamist oleks

puudutatud isikute maksumenetlusse kaasamise korral olnud võimalik kõrvaldada.

4.4. Sisendkäibemaksu tagasinõudmine on alusetu, kuna kaebaja on soetanud 31.01.2013 arve

nr 313006 alusel RWT Investeeringute OÜ-lt turvatöötaja soojakuid, täites seejuures

seaduses sätestatud hoolsuskohustust.

Vaidlust kauba olemasolu üle ei ole - maksuhaldur ei ole kordagi seadnud kahtluse alla

asjaolu, et kaebaja on omandanud turvatöötajate soojakud.

Kaebaja kinnitab jätkuvalt, et soetas soojakut RWT Investeeringute OÜ-lt, olles teadlik

asjaolust, et RWT Investeeringute OÜ ei olnud soojakute valmistaja, vaid vahendaja.

Maksuhalduri järeldus, et antud juhul ei olnud poolte eesmärgiks mitte soojakute ost-müük,

vaid formaalse arve esitamine, eesmärgiga saada tagasi sisendkäibemaksu, ilma et reaalset

käivet oleks toimunud, on paljasõnaline.

4.5. Sisendkäibemaksu vähendamine ja tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja

kohustusliku kogumispensioni makse määramine on alusetu, kuna kaebaja on 2013. a

jaanuaris RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõudu rentinud, täites seejuures seaduses sätestatud

hoolsuskohustust.

Väidet, et lepingud töötajatega olid sõlmitud suuliselt, ei ole Karl Tähe kunagi esitanud ja

tegemist on maksuhalduri poolt teadlikult eksitava väitega. Kuna kirjaliku lepingu

vormistamine võttis täiendavat aega, aga tööjõu renditeenust oli vaja koheselt, toimus esialgu

renditööjõu teenuse osutamine suulise lepingu alusel. Kirjalik leping vormistati alates

09.01.2013, RWT Investeeringute OÜ 31.12.2012 arve kajastab osaliselt ka suulise tööjõu

rendilepingu alusel osutatud teenust. See seletab ka vastuolu RWT Investeeringute OÜ arve

312117 ja tööjõu rendilepingu 2013-8 vahel.

4.6. PHD Tööjõud OÜ ja KP Büroo OÜ nimel sõlmitud töölepingute osas selgitab kaebaja, et

Karl Tähe osutas kaasabi PHD Tööjõud OÜ-le ja KP Büroo OÜ-le lepingute sõlmimisel.

Asjaolu, et töötajal ei ole kirjalikku töölepingut või nende käes oleval lepingu eksemplaril ei

ole töötaja allkirja, ei oma töölepingu seaduse kohaselt õiguslikku tähendust, seda enam, et

töötajad kinnitavad kirjaliku lepingu sõlmimist.

Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kui töölepingu sõlmimise kohaks on tööandja asukoht

(Tallinn), mitte aga töötaja poolt faktilise allakirjutamise koht.

4.7. Asjaolu, et PHD Tööjõud OÜ on deklareerinud 2013. a jaanuari TSD-l väljamakseid

töötajatele, samuti on deklareerinud detsembri 2012 käibedeklaratsioonil 20% määraga käivet,

tõendab ja kinnitab poolte vahel tööjõurendi teenuse osutamist.

Renditööjõudu kasutas kaebaja, kuna ta ei suutnud tagada abitöölistele pidevat tööd ja ei

soovinud võtta endale tööjõu haldamisega seotud ülesandeid (lepingute lõpetamine,

töövaidlused).

5. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et sisendkäibemaksu vähendamine ja tulumaksu,

sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määramine on

alusetu, kuna kaebaja on 2012.a detsembris ja 2013. a jaanuaris RWT Investeeringute OÜ-lt

tööjõudu rentinud, täites seejuures seaduses sätestatud hoolsuskohustust.

Juhul, kui kaebaja lepingupartnerid ei ole teinud maksuhalduriga koostööd, siis ei saa

nimetatud asjaolu olla etteheidetav kaebajale.

Vastustaja vastuväited

6. Maksu- ja Tolliamet peab FLS Tehno OÜ kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning

puudub alus selle tühistamiseks.

7. 26.02.2013 teatega alustas maksuhaldur tõepoolest tagastusnõude tuvastamise menetlust,

mille tähtaega ta pikendas 15.03.2013 otsusega nr 12.2-3/13913-3; 11.04.2013 otsusega nr

12.2-3/13913-5 ja 13.05.2013 otsusega nr 12.2-3/13913-15, s.t kasutas ära tagastusnõude

kontrollimiseks MKS § 34 lg-s 2 ettenähtud tähtaja. Pärast tagastusnõude kontrollimiseks

ettenähtud tähtaja möödumist tuleb maksuhalduril aga kas tagastusnõue aktsepteerida või jätta

aktsepteerimata ja teha selle kohta kirjalik motiveeritud otsus.

Vaidlusalusel juhul lõppes tagastusnõude kontrollimine tagastusnõude aktsepteerimisega ja

summa kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Tagastusnõude aktsepteerimine ja

isegi selle täitmine ei välista aga edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku

kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Erinevale järeldusele jõudmine

ei vaja spetsiaalset põhjendust ning niisuguse põhjenduse puudumine maksuotsuses ei muuda

maksuotsust põhjendamatuks või ebaseaduslikuks.

Põhjendamatu on kaebaja arusaam, et tööjõu kasutamise aluse ümberhindamine ning sellega

seoses tööandja maksukohustuse määramine nõuab möödapääsmatult ka töötajate kaasamist

maksumenetlusse kolmandate isikutena.

Töötajad oleks maksuhaldur pidanud kontrollimenetlusse kaasama juhul, kui tööandja

maksustamine oleks muutnud töötajate maksukohustust. Vaidlusalusel juhul ei toonud

maksuotsuse tegemine kaasa muudatust töötajate maksustamises. Ei muutunud töötajate

maksustamise alus, kinnipeetud summad, maksumäär, soodustused, mahaarvamised jne, ei

muutunud ka töötajatele tehtud väljamaksete suurus. Töötajatel ei tulnud seoses palkadega

teha mingeid arvestusi ega esitada dokumente. Töötajatele väljamakstud summa oli ja jääb

palgatuluks, seoses maksuotsuse tegemisega muutub ainult tööandja (väljamaksja) isik.

8. Seega ei puuduta FLS Tehno OÜ maksukohustuse määramine töötajate maksukohustust, ja

ei kahjusta töötajate maksumenetlusse kaasamata jätmine töötajate õigusi.

Tegemist ei ole ka kaebaja topeltmaksustamisega maksuhalduri poolt, vaid näiliku tehingu

maksustamisel arvesse võtmata jätmisega ja tegelike tehingute maksustamisega, mis tõi

vastavalt MKS § 83 lg-le 4 kaasa kaebaja maksukohustuse suurenemise, millele ei oleks

saanud mõju avaldada töötajate kaasamine maksumenetlusse.

Vastustaja selgitab, et ta ei ole kontrollimenetluse käigus määranud tööjõumaksude suurust,

seega ei saa rääkida tööjõumaksude määramise metoodikast. Kaebajale määratud summa

lähtub PHD Tööjõud OÜ deklaratsioonide kohaselt töötajatele arvestatud ja väljamakstud

summadest, langedes sellega täielikult kokku.

9. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsuses on õigesti näilikena hinnatud ka soojakute ostu-

müügi tehingut kaebaja ja RWT Investeeringute OÜ vahel, millest tulenevalt on õige järeldus,

et kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks 31.01.2013 arve nr 313006

alusel.

Vastustaja on tõendanud, et arves märgitud tehingut arves märgitud poolte vahel tegelikult ei

ole toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik, milles väljendubki tema pahausksus.

10. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et tööjõu rentimist mitme äriühingu kaudu, töömahu

arvestuse sisulist puudumist, töötajate teadmatust tööandja isikust ning tööandja kõigi

kohustuste tegelikku täitmist kaebaja poolt tuleb pidada eluliselt mitteusutavaks. Samuti ei

tõenda olemasolevad dokumendid ja seletused soojakute müüki kaebajale.

Kohtu seisukoht

11. Vaidlusaluses maksuotsuses jõudis maksuhaldur seisukohale, et FLS Tehno OÜ on

põhjendamatult sisendkäibemaksu hulgas kajastanud RWT Investeeringute OÜ 31.12.2012

arvel nr 312117 märgitud käibemaksu summas 1563 eurot ja 31.01.2013 arvel nr 313006

märgitud käibemaksu summas 1237 eurot. Arve nr 313006 puudutab soojakute ostmist RWT

Investeeringute OÜ-lt ning arve nr 312117 tööjõu rentimist samuti RWT Investeeringute OÜ-

lt. Maksuotsusega vähendas maksuhaldur FLS Tehno OÜ sisendkäibemaksu kokku 2800

euro võrra ning määras FLS Tehno OÜ-le maksukohustuse töötajatele töötasudena arvestatud

summadelt (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kohustusliku

kogumispensioni makse).

12. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja väidete osas, mis puudutab menetlusnõuete

rikkumist. Nimelt on kaebaja nii vaidemenetluses kui kohtule esitatud kaebuses seisukohal,

et vastustajal ei olnud võimalik eelnevalt läbiviidud maksumenetluse tulemusest jõuda

vaidlusaluses maksuotsuses erinevale tulemuseni.

Vastustaja on tunnistanud, et ta alustas 26.02.2013 teatega kaebaja 2013 jaanuarikuu

käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust, mille tähtaega mitmel korral

pikendati. Sõltuvalt tagastusnõude kontrollimise tähtaja lõppemisest aktsepteeris maksuhaldur

kaebaja tagastusnõude ning kandis 13.06.2013 taotletud summa maksukohustuslase

ettemaksukontole. 16.10.2014 korraldusega jätkas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli, mis

hõlmas 2013 jaanuari käibemaksu ning jaanuari ja veebruarikuu tulumaksu kontrolli.

Kohus nõustub selles küsimuses vastustaja seisukohaga, et tagastusnõude aktsepteerimine ja

ka selle täitmine ei välista ega keela edaspidi täielikuma kontrolli läbiviimist ning juhul, kui

selle tulemusena leiab tõendamist, et taotleja on rikkunud maksuseadusi ja tagastusnõue ei ole

põhjendatud, on õigus see maksukohustuslaselt tagasi nõuda. Vastustaja on otsuse teinud

MKS § 98 sätestatud tähtaja piires. Kuna antud juhul põhjalikuma maksumenetluse

tulemusena maksuhaldur tuvastas, et tagastusnõude kinnitamine ei olnud põhjendatud, oli

vastustajal õigus teha eelnevast erinev otsustus ja tagastusnõude summa kaebajalt tagasi

nõuda. Seejuures ei ole keelatud korduvkontrolli läbiviimisel kasutada eelnevas menetluses

kogutud tõendeid. Korduvkontrolli läbiviimise lubatavus viitab sellele, et põhjalikuma

kontrolli läbiviimise tulemusena võidakse jõuda eelneva maksumenetluse järeldustest

erinevale tulemusele. Ka on Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-20-05 märkinud, et

maksukohustuslase korduva kontrollimise piirangud ei tähenda, et juba kontrollitud

ajavahemikku ei või üldse uuesti kontrollida (p 16). Oluliseks on Riigikohus pidanud, et

korduvkontrollimine ei või osutuda maksukohustuslasele ülemäära koormavaks. Antud juhul

ei ole kaebaja väitnud, et kogu kontrollimise käik oleks talle olnud liialt koormav. Samas

puudutas Riigikohtu seisukoht sama objekti või sama perioodi osas korduva revisjoni

läbiviimist, mis teatavasti on mahukam kontrollivorm.

Vastustaja on maksuotsuses ja kontrollaktis, mis maksuotsuse p 1 kohaselt on maksuotsuse

lahutamatu osa, välja toonud ja analüüsinud põhjusi, mis tõid kaasa jaanuar 2013 eest

alusetult tagastatud maksusumma 734,75 euro tagasi nõudmise.

13. Teise menetlusnõude rikkumisena on kaebaja välja toonud, et maksuhaldur ei ole

kaasanud menetlusse kõiki isikuid, kelle õigusi maksuotsus puudutab, jättes seega tagamata

nende isikute ärakuulamis- ja kaebeõiguse ja tekitades mitmekordse maksustamise. Kaebaja

peab siin silmas äriühinguid RWT Investeeringute OÜ, PHD Tööjõud OÜ, Puhdas Tööjõud

OÜ ning 19 füüsilist isikut, keda renditööjõuna kasutati.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 43 p 3 kohaselt on maksumenetluses menetlusosaliseks ka

muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik). Vastustaja on

selgitanud, et antud juhul vaidlusaluse maksuotsusega ei muudetud ei füüsiliste isikute

maksukohustust ega ka kaebaja poolt märgitud äriühingute maksukohustust. Füüsiliste isikute

puhul ei muutunud varasemalt tehtud väljamaksete suurus ega lisandunud mingeid muid

kohustusi ega piiranguid. Nende puhul muutus ainult tööandja. Samas ei ole kaebaja ka ise

välja toonud, kuidas on vaidlusalune maksuotsus märgitud isikute õigusi rikkunud või toonud

neile kaasa mingeid maksumuudatusi või kuidas see peaks tulevikus toimuma, vaid on

tuginenud ainult oletustele. Vaidlusalune otsus puudutab ainult kaebajat ja tema õigusi.

Maksuhaldur on oma vastuses õiguspäraselt osundanud Riigikohtu 26.03.2014 otsusele

haldusasjas nr 3-3-1-55-13, kus on märgitud, et lähtuda tuleb maksuotsuse resolutsioonist.

Kui maksuotsuse resolutsioon ei mõjuta teisi isikuid, puudub põhjus nende kaasamiseks

menetlusse.

Vastustaja on andnud selgituse ka topeltmaksustamise puudumisele – tegemist on antud juhul

näiliku tehingu maksustamisel arvesse võtmata jätmise ning tegelike tehingute

maksustamisega. Seejuures on vastustaja tööjõumaksude osas lähtunud PHD Tööjõud OÜ

deklaratsioonide andmetest, mitte ise arvutanud tööjõumaksude suurust. Seega kaebaja väited

topeltmaksustamisest on alusetud.

14. Kaebaja on seisukohal, et sisendkäibemaksu tagasinõudmine on alusetu, kuna kaebaja on

soetanud 31.01.2013 arve nr 313006 arve alusel RWT Investeeringute OÜ-lt 11 turvatöötaja

soojakut, täites seejuures seaduses sätestatud nõudeid.

Vaidlust ei ole soojakute olemasolu osas, nende omandamist kaebaja poolt ei ole vastustaja

vaidlustanud. Maksumenetluses on aga maksuhaldur tuvastanud, et soojakuid ei omandanud

kaebaja RWT Investeeringute OÜ-lt, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksu maha

arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse

eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused sisalduvad

KMS §-s 31, mille esimene lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele

vastava arve alusel. Käibemaksu puhul on oluline tuvastada tehingu teine pool, sest kui kauba

või teenuse müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha

arvata.

15. Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja kaebaja ja vastustaja poolt esitatud seisukohti, leiab,

et maksuotsus on selles osas õiguspärane. Järeldusele, et kaebaja ei saanud soojakuid

omandada arvel näidatud isikult, ei ole jõutud mitte ühe asjaolu alusel, vaid tõendeid kogumis

välja tuues ja analüüsides. Seejuures ei ole maksuotsuses kaebajale etteheidetud

hoolsusnõuete rikkumist, vaid on märgitud, et kaebaja oli teadlik, et tehingu tegelik teine pool

ei ole arvel näidatud isik. Kui ostja teadis tehingu tegelikke asjaolusid ja müüja isikut, siis

pole asjasse puutuvad väited hoolsuskohustusnõuete täitmise osas. Kui isik teadis või pidi

teadma tehingu tegelikest asjaoludest, st tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust

fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja

pahausksusega.

Maksuhaldur on kontrollaktis välja toonud asjaolud, mis andsid aluse sellisele järeldusele

jõudmiseks: esitatud dokumentide ebausaldusväärsus, soojakute hinna ja transpordikulude

puudumine arvel; ei selgu, millal, millistele objektidele ning kelle transpordiga soojakud

kohale toimetati ja kas üldse anti soojakud RWT Investeeringute OÜ poolt kaebajale üle;

vastuolud kaebaja juhatuse liikme Karl Tähe ja RWT Investeeringute OÜ esindaja O.V.

seletustes ( kontrollakti p 1.3.2). Seega on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et antud juhul

ei olnud poolte eesmärgiks mitte soojakute ost-müük, vaid formaalse arve esitamine,

eesmärgiga saada tagasi sisendkäibemaksu, ilma et reaalset käivet oleks toimunud. Nagu

märgitud, on maksuhaldur toonud välja asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur jõudis

järeldusele, et arvel näidatud poolte vahel tegelikult tehingut ei toimunud ja et kaebaja oli

sellest teadlik. Kaebaja ei ole maksuhalduri poolt tuvastatut ümber lükanud ega millegagi

tõendanud, et tegelikult arvel näidatud tehing arvel toodud poolte vahel ka toimus. Kohus ei

saa asjas kogutud tõendite alusel asuda seisukohale, et vastustaja on eksinud tõendite

hindamisel.

16. Ka sisendkäibemaksu vähendamise ja tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse

ja kohustusliku kogumispensioni makse määramise osas, märgib kaebaja, et ta on 2013

jaanuaris RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõudu rentinud, täites seejuures seaduses sätestatud

hoolsuskohustust.

Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et FLC Tehno OÜ on põhjendamatult

kajastanud sisendkäibemaksu hulgas RWT Investeeringute OÜ 31.12.2012 arvel nr 312117

märgitud käibemaksu summa 1563 eurot, kuigi tegelikkuses ei ole FLS Tehno OÜ tööjõudu

RWT Investeeringute OÜ-lt rentinud. Tööjõu rentimine (19 isikut) on läbi RWT

Investeeringute OÜ vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja tekitada

käibemaksu enammakse.

Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ja maksuhalduri analüüs on toodud välja kontrollakt

p-s 1.3.1. Selles on toodud välja järgmised asjaolud:

- Kaebaja juhatuse liikme Karl Tähe selgituste ja esitatud dokumentide paljasõnalisus

ja ebausaldusväärsus. Maksuhaldur leidis, et kaebaja juhatuse liige ei andud tõeseid

ütlusi firma RWT Investeeringute OÜ teadmise ja tundmise kohta, kuna ta oli ise

varasemalt selles töötanud. Tõesed ei olnud ütlused kaebaja poolt lisatööjõu iseseisvalt

värbamise osas. Kuna kaebaja oli iseseivalt tööjõudu värvanud ja ise vastavaid

kuulutusi portaalis esitanud, puudus põhjendatus tööjõudu rentida RWT

Investeeringute OÜ kaudu, kellel endal tööjõud puudus.

- Vastuolud K. Tähe ja töötajate seletustes töölepingu sõlmimise osas. Kuigi K. Tähe

seletuse järgi ta ei teadnud, kellega on renditud töötajad töölepingud sõlminud, on

osade töötajate seletuste järgi töölepingud sõlmitud just K. Tähega ning töökuulutuste

alusel võeti ühendust just OÜ-ga Turvamaailm Tartu (kaebaja endine nimi). 15

töötajat on maksuhaldurile andnud selgituse, mille kohaselt nad RWT Investeeringute

OÜ ei tea ning 11 töötajat ei tea PHD Tööjõud OÜ-d, kuigi just viimasega pidi olema

töölepingud sõlmitud.

- Vastuolu 31.12.2012 arve nr 312117 ja 09.01.2013 sõlmitud tööjõurendilepingu

vahel. Lepingu järgi sõlmiti tööjõurendileping perioodi 01.01.2013 kuni 31.12.2013

osas, kuid 31.12.2012 arve järgi renditi tööjõudu juba detsembris 2012. Seega leping

arve esitamise ajal veel ei kehtinud ega saanud arve aluseks olla.

- Ebausaldusväärsus alles 24.04.2014 maksuhaldurile esitatud tööde tegemise akti nr

301212-1 osas, mille andmed on vastuolus arvega.

- Vastuolu K. Tähe ja O.V. seletustes arve aluseks olevates asjaoludes,

- RWT Investeeringute OÜ juhatuse liikme O.V. seletuste ja esitatud dokumentide

ebausaldusväärsus, mis ei kinnita tööjõu rentimist.

17. Kohus leiab, et kaebaja poolt ei ole esitatud selliseid tõendeid ega seisukohti, mis

annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks ja maksuotsuse tühistamiseks ka tulenevalt tööjõu

rentimisest. Maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel saab järeldada, et kaebaja ei

rentinud tööjõudu RWT Investeeringuite OÜ-lt, vaid töötajad olid tööle võetud kaebaja enda

poolt. Töölepingud PHD Tööjõud OÜ-ga olid sõlmitud ainult maksueelise saamiseks ehk

tööjõumaksude mittemaksmiseks. PHD Tööjõud OÜ puhul oli tegemist mittetegutseva

äriühinguga, kellel olid variäriühingu tunnused, äriühing on väljamakseid 176 töötajale

deklareerinud, kuid tööjõumakse tasunud ei ole. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et

kõikide tööjõu rentimisega seotud äriühingute (OÜ Turvamaailma Tartu, RWT

Investeeringute OÜ, PHD Tööjõud OÜ ja Puhdas Tööjõud OÜ) vahel esines ilmne seotus, mis

võimaldas sõlmida nendevahelisi kokkuleppeid, ning võimaldas teha üksteisele vajalikke

arveid, jättes seejuures tööjõumaksud tasumata (kontrollakti p 1.3.1.4). Kaebaja enda väide,

et kaebaja juhatuse liige K. Tähe osutas kaasabi PHD Tööjõud OÜ-le ja KP Büroo OÜ-le

töötajatega lepingute sõlmimisel (kuigi ise väidetavalt rentis tööjõudu RWT Investeeringute

OÜ-lt) kinnitab isikutevahelist seotust. Samas esimeses, 25.03.2013 maksuhaldurile antud

seletuses väitis K. Tähe, et ta ei tea millistes firmades on renditud töötajatega töölepingud

sõlmitud.

18. Kohus on seisukohal, et ükski kaebuses esitatud väide ei ole põhjendatud ja ei ole aluseks

kaebuse rahuldamiseks. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel kohustus

tõendada maksusumma vaidlustamise korral, et maksusumma on valesti määratud. Kaebaja ei

ole esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse seisukohale, et tasumisele määratud

maksusumma on valesti määratud. Kaebaja seisukohad on ennast õigustavad ja vastuolus

maksuhalduri poolt tuvastatuga. Maksuhaldur on õiguspäraselt teinud kindlaks, et tehinguid

kaebaja ja RWT Investeeringute OÜ vahel tegelikult ei toimunud, mistõttu ei kajasta arved ka

tegelikku majandustegevust. Kui isik on teadlikult tegelikest asjaoludest ning dokumendi

fiktiivsusest teadlik, kuid ikkagi kajastab seda, on tegemist ostja pahausksusega. Antud juhul

on maksuhaldur kaebaja pahausksuse tõendanud. Seega jätab kohus kaebuse täielikult

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kumbki

menetlusosaline ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks esitanud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik