3-15-2545/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-2545

Otsuse kuupäev

29. jaanuar 2016

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Arve Kangori kaebus Haanja Vallavalitsuse 5. oktoobri 2015

korralduse nr 167 tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Arve Kangor

Vastustaja – Haanja vald

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Tagastada A. Kangorile 10. detsembril 2015 kohtule esitatud dokumendid 3 lehel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

29. veebruar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Arvo Kangor esitas 9. oktoobril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Haanja valla tegevusele. A.

Kangor soovib, et kohus päästaks ta Haanja valla ülekohtuse käitumise eest. Kaebusele on lisatud

erinevad dokumendid.

2. Tartu Halduskohus jättis 22. oktoobri 2015 määrusega kaebuse käiguta. A. Kangoril tuli kaebust

täpsustada, märkides kaebuse nõue ning esitades täiendavad kaebuse põhjendused.

3. 30. oktoobril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse A. Kangori täiendatud kaebus. A. Kangor taotleb

Haanja Vallavalitsuse 5. oktoobri 2015 korralduse nr 167 "Korraldatud jäätmeveoga erandkorras

liitumisest vabastamise taotluse tagasilükkamine" tühistamist.

4. Tartu Halduskohus võttis 4. novembri 2015 määrusega A. Kangori kaebuse menetlusse ja 3.

detsembri 2015 määrusega määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

5. 11. detsembril 2015 esitas A. Kangor kohtule kaebuse täienduse koos lisadokumentidega.

Kaebaja seisukohad

6. Kaebaja leiab, et Haanja Vallavalitsus jättis 5. oktoobri 2015 korraldusega õigusvastaselt

rahuldamata tema taotluse korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamiseks. Kuna

kaebaja elab praktiliselt üksi, ei teki tal selliseid jäätmeid, mida prügikonteinerisse panna. Kaebaja

tegeleb looma- ja linnukasvatusega. Lisaks valmistab kaebaja hooldaja ise leiba ja saia. Kaebaja

kasvatab kartulit, sibulat, porgandit, punapeeti, kaalikat ja kapsast ning nende tarbimisest tekkinud

koored antakse lindudele ja loomadele. Enda marjadest teeb kaebaja mahla ja keediseid. Kaebajal

ei ole konteinerisse panna isegi mitte kuivanud puulehti ega konte, kuna lehed on loomadele

allapanekuks ning kondid koertele toiduks.

7. Kaebaja leiab, et vallavanem luiskab, nagu elaks kaebaja kuskil mujal. Üla-Maure talu on kaebaja

sünnikodu ning kaebaja elab seal. Kaebaja ei nõustu vastustajaga ka selles, et vallavanem on käinud

kaebaja toas, kuna kaebajal on ümber hoonete võrkaed, värav ja aias on koer, mistõttu ei pääse

igaüks maja juurde. Vallavanem ei ole kaebaja majas käinud ega tea seetõttu tema

majapidamiskorraldust.

8. Kaebaja on seisukohal, et tema taotlus korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest

vabastamiseks jäi rahuldamata, kuna Haanja valla töötajatel on isiklik vastumeelsus kaebaja suhtes.

Vastustaja seisukohad

9. Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud väitega nagu käituks Haanja vald kaebaja suhtes

ülekohtuselt ning leiab, et vaidlusalune korraldus nr 167 on õiguspärane ja A. Kangori kaebus

põhjendamatu.

10. Jäätmeveo teenuse osutajaga Ragn-Sells AS-ga sõlmiti kontsessiooni leping, milles märgitud

kontsessiooni kehtima hakkamise esimeseks päevaks 1. november 2015. Lähtuvalt jäätmeseaduse

(JäätS) § 69 lg 1 on kõik jäätmevaldajad liitunud korraldatud jäätmeveoga alates Haanja

Vallavolikogu 11.12.2014 määruse nr 21 "Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja

Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine" (edaspidi kord) jõustumisest, s.o 5. jaanuarist 2015.

Kaebaja ja Ragn Sells AS vahel on sõlmitud enne korraldatud jäätmeveo kontsessioni algust

jäätmekäitlusleping kaebaja jäätmetekkekoha Üla-Maure, Tsilgutaja küla, Haanja vald osas.

11. A. Kangor taotles vastustajalt jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamist põhjendusel, et

ta elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda. Taotlusele oli lisamata nimetatud

valiku puhul nõutav koopia kehtivast jäätmeveo lepingust teises elukohas, mistõttu lähtus Haanja

Vallavalitsus korralduse tegemisel teadaolevatest andmetest. Kaebaja elukoha aadressi andmed on

samad nii rahvastikuregistris, kohtule esitatud kaebuses (märgitud sideandmed), kui ka jäätmeveo

erandkorras vabastamise taotlusel (märgitud sideandmed).

12. Kaebaja on Üla-Maure kinnistu omanik ning kinnistul asuvad temale kuuluvad hooned.

Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul elamu, kelder, ait, rehi-sepikoda, küün-laut, küün-tall, saun,

kasvuhoone. Haanja Vallavalitsuse töötajad, eelkõige ametnikud, on teadlikud, et Üla-Maure

kinnistut kasutatakse aastaringselt. Hoonete vahetus läheduses karjatatakse kariloomi, ümbrus on

korrastatud ning tegeletakse ka põllumajandussaaduste kasvatamisega. Pimedal ajal on õueala

valgustatud ning tihti on seal pargitud sõiduauto. Täheldatud on ka elamu korstnast tulevat suitsu,

mis viitab, et elamu küttekoldeid kasutatakse. Vallavalitsuse ametnikud on Arve Kangori kutsel,

erinevate tööülesannete tõttu, sisenenud ka elamusse. Elamu sisustus viitab selgesti, et hoonet

kasutatakse alalise elukohana. Kuna vastustaja on veendunud, et kaebaja elab Haanja vallas ja

kasutab Üla-Maure kinnisasja Tsilgutaja külas, lükkas kaebaja jäätmeveoga erandkorras liitumisest

vabastamise taotluse tagasi.

13. Kaebaja täiendavas kaebuses loetletud tegevused kinnitavad, et ta tegeleb majapidamises

loomapidamise,

linnukasvatuse

ning

aiapidamissaaduste

ümbertöötlemisega

ja

kasutab

majapidamist ka elukohana. Kaebaja ei vaidle ka ise selle vastu, et elab ja kasutab Üla-Maure

kinnisasja.

14. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud tuvastama, kui palju ja millistes kogustes tekib

jäätmetekitajal korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide hulka kuuluvaid jäätmeid. Kuna

vastustaja on veendunud, et nimetatud kinnistut kasutatakse ning kasutus ei ole ajutine, siis ei ole

tõenäoline, et majapidamises ei teki selliseid jäätmeid, mis ei ole jäätmeveoga hõlmatud.

15. Jäätmevaldajal on võimalik tellida jäätmekott suurusega kuni 150 l või jäätmekonteiner 140-

160 l. Samuti on võimaldatud valida jäätmekonteinerite tühjendussagedus vastavalt vajadusele,

kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Selline jäätmemahutite valik ja tühjendussageduste arv on

minimaalselt piisav, et oleks tagatud korraldatud jäätmeveo eesmärk. Veel harvem

tühjendussagedus oleks põhjendatud vaid juhtudel, kui majapidamist ei kasutata alalise elukohana

ja kinnistut kasutatakse vaid hooajaliselt, kuid käesoleval juhul see nii ei ole.

Kohtu seisukoht

16. Käesolevas asjas on Arve Kangor esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Haanja Vallavalitsuse 5. oktoobri 2015

korralduse nr 167 tühistamist.

17. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab,

et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. A. Kangori 30. septembri 2015 Haanja Vallavalitsusele esitatud taotlusest (tl 3) nähtub, et

kaebaja on taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist põhjusel, et

jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda. Kaebaja põhiargument

kohtule esitatud kaebuses on, et tal ei teki selliseid jäätmeid, mida prügikonteinerisse panna.

19. Haanja Vallavalitsuse 5. oktoobri 2015 korraldusega nr 167 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus

korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks. Vabastamata jätmise põhjenduseks

märkis vastustaja, et kaebaja elab Haanja vallas ja kasutab Üla-Maure kinnisasja. Vastustaja leidis,

et puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse taotluse rahuldamiseks.

20. Asjas ei ole vaidlust, et Arve Kangorile kuulub Üla-Maure kinnistu (kinnistu nr 3114941), millel

asub elumaja koos kõrvalhoonetega. Asjas ei vaielda ka selle üle, et A. Kangor nimetatud kinnistul

elab ja seda kasutab. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et Haanja vallas toimub korraldatud

jäätmevedu alates 1. novembrist 2015.

Menetlusosalised vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas Haanja Vallavalitsus jättis 5. oktoobri

2015 korraldusega nr 167 õiguspäraselt rahuldamata kaebaja 30. septembril 2015 esitatud taotluse

korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks.

21. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 2 kohaselt on kaebaja kinnistu omanikuna jäätmevaldaja.

Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldaja

elu- või tegevuskoha kaudu. Tallinna Ringkonnakohus on 28. märtsi 2011 otsuses haldusasjas nr 3-

09-2645 leidnud, et sellises olukorras tuleb JäätS § 69 lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et

korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad

olmejäätmed.

Haanja Vallavolikogu 11. detsembri 2014 määruse nr 21 "Haanja valla korraldatud jäätmeveo

rakendamise kord ja Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine" (edaspidi kord) § 3 lg 1

kohaselt moodustab Haanja valla haldusterritoorium ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. Korra §

11 lg 1 kohaselt kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Haanja vallas, loetakse

jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt Korra § 3

lg-le 2 on erandina korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või

kompleksluba. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks väljastatud jäätmeluba või kompleksluba või,

et ta oleks taotlenud selliste lubade väljastamist.

Seega on Haanja valla territooriumil asuva kinnisasja, millel asub eluruum, omanik jäätmevaldajana

seaduse alusel liitunud korraldatud jäätmeveoga ning tal on sellest tulenevad jäätmevaldaja õigused

ja kohustused. Kaebaja ei ole sellele kaebuses vastu vaielnud, et ta on liitunud korraldatud

jäätmeveoga.

22. JäätS § 69 lg 4 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või

kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud

tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Samasugune regulatsioon korraldatud jäätmeveoga

liitumisest vabastamiseks sisaldub ka Korra § 14 lg-s 3. Seega peab kohalik omavalitsus korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsustamisel esmalt selgitama, kas kinnistul elatakse või

kinnistut kasutatakse ning pärast tegeliku olukorra väljaselgitamist tegema otsuse.

Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti leidnud, et kinnistut kasutatakse. A. Kangori elukoht

ja sideaadress on Rahvastikuregistri andmetel Haanja vallas. Vastustajale esitatud taotluses on A.

Kangor enda posti aadressiks märkinud Tsilgutaja küla, Haanja vald. Samuti on ta taotluses

märkinud, et jäätmeid ei teki, kuna kõik läheb loomade tarbeks. Seega on kaebaja möönnud, et ta

elab ja kasutab Üla-Maure kinnisasja. Järelikult ei ole taotluse aluseks mitte asjaolu, et taotleja elab

ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda, vaid see, et taotlejal ei teki selliseid jäätmeid,

mida konteinerisse panna.

Kinnistu kasutamist ja seal elamist kinnitab kaebaja ka kohtule esitatud kaebuse täienduses (tl 15),

milles ta märgib, et tegeleb loomapidamise ja linnukasvatusega. Samuti selgitab kaebaja, et kasvatab

kinnistul kartulit, porgandeid ja kaalikaid, mille koori tarbivad linnud ja loomad. Sellest tulenevalt

on kaebaja seisukohal, et tal ei teki selliseid jäätmeid, mida konteinerisse panna.

Kuna kaebaja kasutab kinnistut ja elab seal, ei esine kohtu arvates selliseid erakorralisi asjaolusid,

mis tingiksid jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost eemale jätmise. Vastustaja on talle esitatud

dokumentide alusel teinud õige järelduse, et seaduses nimetatud erakorralist asjaolu kaebaja taotluse

rahuldamiseks ei esine. Kuna vastustaja veendus, et Üla-Maure kinnistut kasutatakse, oli see piisav

põhjus taotluse rahuldamata jätmiseks ja seega on korraldus õiguspärane.

23. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajal ei teki selliseid jäätmeid, mida konteinerisse

panna. Kohus leiab, et kui kaebaja kasutab kinnistut ja elab seal, siis tekivad tal eeldatavasti

olmejäätmed.

Kuigi asjaolu, kas üldse, millised ja kui palju jäätmeid kaebajal tekib, ei ole käesolevas vaidluses

oluline, peab kohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud

tuvastama, kui palju ja millistes kogustes tekib jäätmetekitajal korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmeliikide hulka kuuluvaid jäätmeid. Ka Tartu Ringkonnakohus on 6. veebruari 2015 otsuses

asjas nr 3-12-2614 märkinud, et kaebajapoolne tegelik prügi tekitamine ei ole JäätS § 69 lg-te 1 ja

2 kohaselt oluline, vaid määrav on, kes on kinnistu omanik ja mis kinnistul asub. Käesolevas asjas

ei ole kumbki asjaolu vaieldav. Kaebaja on kinnistu omanik ja kinnistul asuvad eluhoone

kõrvalhoonetega.

JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kui

suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei ole vastustaja kohustatud

kaebaja taotluse lahendamisel omal algatusel välja selgitama, kas kaebajal tekib kinnistu

kasutamisel jäätmeid või millised need jäätmed on. Kohtu arvates ei tule selline kohustus ka

haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest.

Majapidamises tekkivate jäätmete teke ei ole tegelikkuses kontrollitav ning tegemist ei ole vaidluses

õiguslikku tähendust omava asjaoluga. Kohus osundab, et taotluse rahuldamiseks peavad

vabastamise aluseks olevad asjaolud olema tõesed ja vastustaja peab olema veendunud vabastamise

võimalikkuses.

Kohtu hinnangul on kaebaja kasutanud ka võimalust korraldatud jäätmeveost tulenevate kohustuste

vähendamiseks. Kaebaja ja Ragn Sells AS vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingust tuleneb, et

kogumisvahendi tühjendussageduseks on 84 päeva (tl 7).

24. A. Kangor heidab vastustajale ette veel seda, et tema taotlus on jäetud rahuldamata, kuna Haanja

valla töötajatel on isiklik vastumeelsus kaebaja suhtes. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kaebaja ja

vallavalitsuse ametnike vahel on pingelised suhted, ei saa see eraldiseisvalt olla aluseks, et pidada

Haanja Vallavalitsuse 5. oktoobri 2015 korraldust nr 167 õigusvastaseks.

25. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Haanja Vallavalitsuse 5. oktoobri 2015 korraldus nr 167

on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. A. Kangori kaebus jääb rahuldamata.

26. A. Kangor esitas 10. detsembril 2015 kohtule täiendavad tõendusmaterjalid. Kohus leiab, et

esitatud väljavõte läbivaatuse aktist, millelt nähtub kaebaja invaliidsusgrupp ja kahel lehel esitatud

ajaleheartiklite koopiad, ei ole asjasse puutuvad ning need tagastatakse kaebajale.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast

lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik