2-13-61892/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2016.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-61892

Tsiviilasi

OÜ XXX hagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXXOÜ ja Tallinna linna vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2405,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi

Ardi Rebane (e-post: ardi@heringson.ee)

Kostja 1: XXX (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 2: XXX (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 3: XXX (endise nimega xxx, isikukood: xxx,

elukoht xxx)

Kostja 4: XXXi (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 5: XXX (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 6: XXX (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 7: XXX (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 8: XXX (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja 9: XXXOÜ (registrikood: xxx, asukoht xxx)

Kostjate 2-9 lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Alar Neiland (e-post: alar.neiland@mail.ee)

Kostja 10: Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 8,

TALLINN, e-post: lvpost@tallinnlv.ee)

Kostja

esindaja:

Ahti

xxx

(e-post:

pohja@tallinnlv.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalik menetlus

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud OÜ XXXkanda.

2. Rahuldada kostjate 1-9 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks ja mõista hagejalt kostjate 1-9 kasuks välja menetluskulu summas 495 eurot

(õigusabikulud).

3. Jätta rahuldamata kostjate 1-9 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 55 euro

ulatuses (õigusabikulud).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt olid kostjad Tallinnas XXXasuvate korteriomandite omanikud seisuga

detsember 2010 ja 01. jaanuar 2011. Tallinna linn andis oma elamute haldamise kohustuste

täitmise lepinguga OÜ BREM Kinnisvarahooldusele muuhulgas hooldada ja majandada XXX

Tallinnas asuvat elamut. Korteriomanikest kostjatega oli hagejal sõlmitud valdavalt suulised

lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust.

Muuhulgas teostas hageja viidatud elamus ka remonditöid. Hageja poolt perioodil 01. jaanuar

2007 kuni 31. detsember 2010 teostatud remonttööd on kajastatud remondirahade arvestuses

ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2010. Korteriühistu XXX kanti mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse 04. oktoober 2010. Hoolimata korteriühistu asutamisest, jätkas hageja

kostjate ja korteriühistu nõusolekul XXX asuvatele korteriomanikele haldusteenuse (sh

vajadusel remonttööde teostamist) osutamist, esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule,

vaid kostjatele. 01. jaanuar 2011 lahkus XXX korteriühistu OÜ XXX haldamiselt. Kostjate

poolt on hagejale hüvitamata teostatud ja/või vahendatud remonttööde eest kokku summas 37

632,91 krooni s.o 2405,18 eurot. Elamu haldamise üleandmisel korteriühistule või eluruumide

omanikele pidid pooled m.h kokku leppima rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus,

kokkulepe on käesoleva hetkeni saavutamata. Hagejal on kostjate vastu tulenevalt haldus- ja

hoolduslepingutest rahaline lepingu(te) täitmise nõue. Poolte vahelise praktika kohaselt tasusid

kostjad hagejale teostatud remonttööde eest hageja poolt esitatud arvete alusel, kusjuures

remonttööde eest tasumisele kuuluvad summad olid määratud haldus- ja hooldusteenuse tasu

sees.

Hageja on seisukohal, et hagis esitatud nõuded ei ole aegunud. Hageja kohustus hallata XXX

elamut tulenes eluruumide erastamise seadusest (EES), olles eluruumide erastamise kohustatud

subjektiks. Poolte kokkuleppel teostas hageja XXX maja hageja haldamist sh remonditöid ka

peale korteriühistu moodustamist, so kuni 31.12.2010. Hageja ei nõua käesolevas tsiviilasjas

kostjatelt arvete alusel tekkinud võimalike võlgnevuste tasumist või konkreetsete kulutuste

hüvitamist, vaid Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 p-i 92 tulenevalt hageja poolt

enamtasutud remondirahade tasumist VÕS § 108 lg-e 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1027 jj

ja VÕS § 1042 alusel. Need nõuded muutusid aga tervikuna sissenõutavaks alates vastava

aktiga eluruumide haldamise ja majandamise üleandmisest KÜ-le XXX31.12.2010. Kuna

hageja ja KÜ XXX remonditööde eest makstava summa ja vastava maksegraafiku osas

31.12.2010 maja üleandmisel kokkuleppele ei jõudnud, muutus hageja nõue kostjatelt

enamtasutud remondiraha sissenõudmiseks tervikuna sissenõutavaks alates XXX elamu

haldamise- ja majandamise üleandmisest, so 31.12.2010.

Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks välja kokku põhivõlgnevuse 2405,18 eurot

selliselt, et igalt kostjalt mõistetakse välja põhivõlgnevus vastavalt tema osale: kostjalt I 8,72%

põhivõlgnevusena 209,73 eurot; kostjalt II 4,63% põhivõlgnevusena 111,36 eurot; kostjalt III

8,61% põhivõlgnevusena 207,09 eurot; kostjalt IV 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot;

kostjalt V 8,68% põhivõlgnevusena 208,77 eurot; kostjalt VI 8,79% põhivõlgnevusena 211,42

eurot;

kostjalt

VII

8,50%

põhivõlgnevusena

204,44

eurot;

kostjalt

VIII

8,64%

põhivõlgnevusena 207,80 eurot; kostjalt IX 16,12% põhivõlgnevusena 387,72 eurot; kostjalt X

18,81% põhivõlgnevusena 452,41 eurot.

26.02.2015 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kohtul: 1) mõista hagiavalduses toodud alustel

kostjatelt I – X solidaarselt hageja kasuks välja terves ulatuses võlgnevus 2405,18 eurot. 2)

Juhul, kui siiski kohus leiab, et kostjad vastutavad hageja ees osavõlgnikena, palub hageja

alternatiivselt kohtul mõista kostjatelt I-X hageja kasuks välja võlgnevus nendel alustel ja

osades, millele hageja on tuginenud juba hagiavalduses.

Kostjate 1-9 vastuväited

Kostjad 1-9 ei võta hagi õigeks, XXX elamu haldamise ja majandamise üleandmise akt on

koostatud 31.12.2010. Samas on kõnesolev akt KÜ XXX poolt allkirjastamata, seega on hageja

väide, et kostjatega on sõlmitud suulised lepingud haldus- ja hooldustööde tegemiseks

paljasõnaline, kostjad nimetatud fakti omaks ei võta. Kostjatel puudub teave, kas ja missugust

teenust on hageja väidetavalt kostjatele osutanud. 12.12.2013 trükitud aruanne ei ole sisuliselt

korteriomanikele jälgitav ja arusaadav, kostjad ei kinnita, et aruandes loetletud hooldustööd

/remonttööd/ oleksid teostatud ja et tehtud tööde kohta oleksid saadetud arved. Hageja väidetel

jätkas ta kostjate ja korteriühistu nõusolekul peale KÜ XXX asutamist korteriomanikele

haldusteenuse (sh vajadusel remonttööde tegemine) osutamist, esitades selle kohta kostjatele

arved. Hageja väitest ei nähtu mille eest, millal ja kellele arved esitati ning kas need arved on

tasutud. Juba 31.12.2010 oli hagejale teada, et KÜ XXX kui "ülevõtja" ei tunnistanud elamu

remondikulutuste nõuet 37 632,91 krooni alusdokumentide puudumise tõttu, hageja aga ei

võtnud kolme aasta vältel midagi ette, et oma nõuet dokumentaalselt põhistada või selleks

läbirääkimisi pidada. Hageja nõuded aegusid vastavalt esitatud arvetele, millede kõikide

maksetähtaeg jõudis kätte enne 31.12.2010, s.o. enne hagi esitamist 31.12.2013.

Kostja 10 vastuväited

Tallinna linn ei pea OÜ BREM Kinnisvarahoolduse hagi võla nõudes õigeks ega põhjendatuks,

vaid vaidleb sellele vastu ning on seisukohal, et see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata.

Hagiavalduses esitatud nõue on aegunud. Tallinna linn ei nõustu seisukohaga, et väidetav nõue

muutus sissenõutavaks just 01. jaanuaril 2011. Küsimus sellest, kas OÜ XXX oli eluruumide

erastamise kohustatud subjekt või mitte, ei ole antud juhul asjakohane. Eluruumide erastamise

seaduse § 152 lõikele 1 võimaldas üle anda üksnes elamu haldamist koos sellest tulenevate

lepinguliste õiguste ja kohustustega, see ei tee OÜ-d XXX erastamise kohustatud subjektiks.

Erastamise kohustatud subjektiks XXX asuva elamu osas jäi endiselt Tallinna linn. Hageja ei

ole välja toonud mitte ühtegi lepingu punkti, mille rikkumist ta saaks Tallinna linnale ette heita.

Samuti ei ole hageja viidanud ühelegi arvele, mille linn on jätnud tasumata. Tallinna linn on

tasunud kõik OÜ BREM Kinnisvarahoolduse poolt esitatud arved, mis muu hulgas puudutasid

remonttööde teostamist, esitatud nõue on täies ulatuses alusetu ja põhjendamata. Hageja on

esitanud kohtule täiendavalt remonttööde teostamise kinnituseks arveid, hooldus ja

remonttööde tellimiskirje-akte, kuid tõendamata on hageja kohustus nimetatud remonttöid teha

ja kostja X kohustus selle eest tasuda. Hagejal tuleb tõendada nimetatud tööde teostamiseks

osapoolte kokkuleppe olemasolu, käesoleval juhul sellist kokkulepet esitatud ei ole. Tallinna

linn kuuleb märgitud kulutustest esimest korda seoses käesoleva hagiavaldusega. Vabariigi

Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ (edaspidi EEK) p

9² sätestab muuhulgas asjaolud, mis aktis täpsemalt fikseeritakse. Nimetatud säte reguleerib

üksnes elamu haldamise ja majandamise üleandmist, mitte ei ole aluseks kohustuse

sissenõutavuse või kohustusest teadsaamise kindlaks tegemisel. Poolte vahel ei ole sõlmitud

lepingut XXX elamu haldus-ja hooldusteenuse osutamiseks, hageja pole esitanud tõendeid

vaidlusaluse lepingu sõlmimise kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostjad olid perioodil detsember 2010

Tallinnas asuva XXX korteriomandite omanikud (I kd tl 20-30); 2) Tallinna linn andis oma

elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga OÜ BREM Kinnisvarahooldusele (OÜ

Pelgulinna Kinnisvarahooldus õigusjärglane) muuhulgas hooldada ja majandada XXX asuva

elamu (I kd tl 41-44); 3) XXX elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt

31.12.2010 ja selle lisa 1 (maksegraafik) on jäänud poolte vahel allkirjastamata (I kd tl 34-36);

4) 04. oktoober 2010 kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse korteriühistu Õle

16; 5) OÜ XXX haldas Tallinnas XXX asuvat elumaja kuni 31.12.2010.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kas hageja nõue on aegunud; 2) kas poolte

vahel oli sõlmitud suuline Tallinnas XXX hooldus- ja remonditööde leping.

Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks välja kokku põhivõlgnevus summas 2405,18

eurot solidaarselt või alternatiivselt selliselt, et igalt kostjalt mõistetakse välja põhivõlgnevus

vastavalt tema osale: kostjalt I 8,72% põhivõlgnevusena 209,73 eurot; kostjalt II 4,63%

põhivõlgnevusena 111,36 eurot; kostjalt III 8,61% põhivõlgnevusena 207,09 eurot; kostjalt IV

8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; kostjalt V 8,68% põhivõlgnevusena 208,77 eurot;

kostjalt VI 8,79% põhivõlgnevusena 211,42 eurot; kostjalt VII 8,50% põhivõlgnevusena

204,44 eurot; kostjalt VIII 8,64% põhivõlgnevusena 207,80 eurot; kostjalt IX 16,12%

põhivõlgnevusena 387,72 eurot; kostjalt X 18,81% põhivõlgnevusena 452,41 eurot.

Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 6 lg 1 p 2 kohaselt on eluruumide erastamise

kohustatud subjektiks munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle

valduses (bilansis) on erastatav eluruum. EES § 15² lg-s 1 kohaselt võis eluruumide erastamise

kohustatud subjekt anda eluruumide haldamise lepingu alusel üle avalikul konkursil valitud

füüsilisele või juriidilisele isikule. Samuti sätestas EES § 15² lg 1 teine lause, et elamu

haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest

tulenevate kohustuste täitmisest.

Tsiviilasjas on hageja esitanud tõendina „Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu“ (I kd

tl 41-44). Kohus on eelnimetatud tõendi alusel tuvastanud, et Tallinna linn andis EES § 15² lg 1

kohaselt lepinguga hagejale üle Õle 16, Tallinn elamu haldamise, tegemist oli hageja

õiguseellasega (I kd tl 45-46). EES § 6 lg 1 p 2 kohaselt on seega ekslik hageja väide, mille

kohaselt oli OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus eluruumide erastamise kohustatud subjektiks,

kuivõrd selleks oli siiski Tallinna linn. EES § 15² lg 1 kohaselt oli Tallinna linnal võimalik

delegeerida hagejale vaid eluruumide haldamisega seonduvaid kohustusi.

Vabariigi Valitsuse „Eluruumide erastamise korraldamise“ määruse (EEK) p 11 kohaselt jääb

kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni.

Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu

moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud

avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt sõlmitud eluruumi

hoolduslepingule. EES § 15¹ lg 5 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab

elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast

vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra

kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui elamu haldamine on õigusaktides sätestatud korras üle antud

kolmandale isikule, antakse elamu haldamine korteriühistule üle korteriomandiseaduses

sätestatud korras. EEK p 9² kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt

(üleandja) kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel

tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumist elamu haldamise ja

majandamise üle käesoleva korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistu või

lepingu alusel tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule.

Kohustatud subjekt ja korteriühistu või korteriomanike volitatud esindaja võivad kokku leppida

elamu haldamise ja majandamise üleandmise teistsuguses tähtajas. Akti punktis 4 fikseeritakse

üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 1.

juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku

vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste

vahendite üleandmise maksegraafikus. EEK p 9 (3) kohaselt loetakse eluruumide haldamine ja

majandamine korteriühistule üleantuks akti allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei

ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

kanti

korteriühistu

XXX(registrikood

xxx)

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 04.10.2010. Kohus on seisukohal, et kuni

04.10.2010 osutas hageja XXX elamus haldusteenust (s.h remonditöid) EES § 15² lg 1, EEK p

11 ja Tallinna Linnaga sõlmitud „Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu“ alusel.

Juhindudes EES § 15¹ lg 5 ja EEK p 9² andis hageja korteriühistule XXXhoone haldamise üle

31.12.2010 Elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd tl

112). Sama kuupäeva seisuga on koostatud maksegraafik (I kd tl 114) ja lahkarvamuste

protokoll (I kd tl 111), mille kohaselt korteriühistu XXX ei ole nõustunud remondirahade jäägi

summa -37632,91 krooni arvestusega ega võlgnevusega summas 115 886,95 krooni,

korteriühistu on selgelt kinnitanud oma mittenõustumist võlgnevusega ja maksegraafikuga (I

kd tl 111, 114). Kohus märgib, et EEK p 9 (3) kohaselt lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti

vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks, seega on hageja poolt XXX hoone

haldamine üle antud 31.12.2010.

Hageja on 26.02.2015 menetlusdokumendis selgitanud, et ei nõua kostjatelt arvete alusel

tekkinud võlgnevuse tasumist või konkreetse kulutuse hüvitamist, vaid Vabariigi Valitsuse

01.07.1993 määruse nr 198 p-i 9² tulenevalt hageja poolt enamtasutud remondirahade tasumist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-e 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1028 jj ja VÕS § 1042

alusel. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel hageja

osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust (s.h remonditeenust). Kostjate

vastuväidete kohaselt ei ole pooled lepingut XXX elamu haldus- ja hooldusteenuse

osutamiseks sõlminud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt

võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja tõendanud hageja ja kostjate vahel EEK p 11

sätestatud XXX elamu hoolduslepingu sõlmimist. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel

sõlmitud XXX elamu haldus- ja hooldusteenuse lepingu tõendamiseks pangakontode

väljavõtted (I kd tl 166-190), millest nähtub erinevate arvete tasumine hagejale, kuid

selgusetuks jääb esitatud arvete sisu, samuti on hageja esitanud kohtule XXX elamu

remondirahade arvestuse ajavahemikul 01.01.2007-31.12.2010 (I kd tl 32-33), remondifondi

aruande 31.12.2006 – 31.08.2014 (I kd tl 150-151), remondirahade saldo seisuga 31.12.2006 (I

kd tl 191-192), teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid (I kd tl 152-165). Kuigi hageja

poolt esitatud tõenditest nähtub kohtule, et hageja on kostjatele haldus- ja hooldusteenust

osutanud ei ole see toimunud EEK p 11 kohaselt lepingulise kokkuleppe alusel, pooled ei ole

remondifondi jääksummade tasumise ja suuruse osas kokkuleppele jõudnud ka EEK p 9²

kohaselt XXX hoone haldamise üleandmisel/ vastuvõtmisel 31.12.2010.

Kohus on seisukohal, et sellises nõudes on hagejal võimalik kostjate vastu esitada hagi üksnes

alusetu rikastumise VÕS § 1028 või VÕS § 1042 õiguslikul alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt

juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku

esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist

ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas

arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused

eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle

esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist

kasutama hakata.

Arvestades, et kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite kontrollib kohus

järgnevalt hageja nõude võimalikku aegumist. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu

TsÜS § 154 lg 1, hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (I kd tl 166-188) kostjate poolt

tasutud arvete kohta ei tõenda vaidlusaluste remondiarvete perioodilist esitamist, sest nimetatud

pangakonto väljavõttest ei nähtu, millise teenuse eest on kostjatele arve esitatud. Seega ei ole

hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et tegemist oli korduvate kohustustega TsÜS §

154 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks

vaidlusalustes nõuetes (st hooldus-ja remonditeenuste eest) üldse arveid kostjatele esitanud.

Lisaks märgib kohus, et aegumise puhul on ekslik hageja seisukoht, mille kohaselt nõuded

muutusid EEK p-i 9² kohaselt tervikuna sissenõutavaks alates eluruumide haldamise ja

majandamise üleandmisest KÜ-le XXX 31.12.2010. Kohus juhib hageja tähelepanu, et EEK p-i

9² sätestab üksnes hallatava maja KÜ-le üleandmise tähtaja, samuti üleandmise tähtaja

kokkuleppe sõlmimise võimaluse. Seega EEK p-i 9² puhul ei ole tegemist hageja remondifondi

nõude aegumistähtajaga.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestatu kohaselt võtab kohus nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada

saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Kohus on seisukohal, et hageja poolt XXX elamule sooritatud hooldus-/remonditöödest

tulenevad võlanõuded, mis on teostatud kuni 31.10.2010 on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt hagi

esitamise ajaks 31.12.2013 aegunud, kuivõrd hageja pidi teadma, et tal on alates elamu

hooldus-/remonditöö tegemisest alusetust rikastumisest tulenev nõue kostjate vastu. Lisaks

märgib kohus, et 31.12.2010 elamu haldamise üleandmise akti (I kd tl 34-35) on märgitud

andmed XXX remondirahade saldo kohta ajavahemikul 29.01.2007 kuni 30.11.2010, seega

pidi hageja kõikidest XXX elamu remondirahade nõuetest saama teadlikuks hiljemalt

30.11.2010, mistõttu on hageja alusetu rikastumise nõue aegunud hiljemalt 30.11.2013. Samas

on hagi esitatud kohtule 31.12.2013.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb hageja nõue jätta eeltoodud põhjendustel

rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind antud

juhul 2405,18 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud

võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostjad 1-9 esitasid 10.11.2015 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostjad 1-9 paluvad hagejalt

välja mõista menetluskulu kokku summas 550 eurot käibemaksuta. Kostja 10 teatas 28.10.2015

kohtule, et Tallinna linn menetluskulude nimekirja ei esita. Hageja esitas vastuväited kostjate

1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 18.11.2015.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige

võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu

01.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjatel 1-9 olnud tsiviilprotsessis esindajaks

vandeadvokaat Alar Neiland, kelle tunnitasu oli 110 eurot käibemaksuta. Hageja on seisukohal,

et kostjate 1-9 lepingulise esindaja õigusabi tunnihind 110 eurot on kohane. Juhindudes

eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjate 1-9 lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud lugeda mõistlikuks kostjate 1-9 esindajatasu maksimumsuuruseks tunnihinda 110

eurot käibemaksuta.

Kostjate 1-9 õigusabikulud on menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised:

-

Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-61892 hagi, hagi 17-ne lisa ja kohtu 06.01.2014

määrusega tutvumine 2,5h ulatuses (275 eurot).

Hageja leiab, nimetatud tegevustele kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Arvestades

hagiavalduse ning selle lisade sisu ja mahtu, on hageja arvates mõistlikuks ajaks,

millega oleks võimalik nendega tutvuda ja seisukohad kujundada, maksimaalselt 1,5

tundi. 06.01.2014 kohtumäärus on aga tüüpiline hagi menetlusse võtmise määrus,

millega tutvumiseks professionaalsel esindajal võis kuluda maksimaalselt 10 minutit.

Seega on hageja arvates eelnevate toimingute tegemiseks kulunud mõistlikuks ajaks

maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit.

Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud hagiavaldusega ja 06.01.2014

kohtumäärusega tutvumisega seonduvalt ei ole põhjendatud ja vajalikud kokku rohkem,

kui 2 h ulatuses, arvestades hagiavalduse ja selle lisade sisu.

-

OÜ Brem Kinnisvarahoolduse hagis 26.01.2014 kohtule vastuse koostamine ühes

taotlusega vastamise tähtaja pikendamiseks 0,5h ulatuses (55 eurot).

Arvestades, et nimetatud dokument sisaldab peale menetlusosaliste andmete veel

üksnes kostjate lühikesi hagi vastuses ette nähtud menetluslikke teateid, tsitaati XXX

hoone haldamise- ja majandamise üleandmise –vastuvõtmise aktist ning neljarealist

taotlust täiendava vastuse esitamiseks tähtaja pikendamiseks, peab hageja mõistlikuks

ajakuluks umbes 20 minutit.

Kohus ei nõustu siinjuures hageja vastuväitega ja on seisukohal, et 26.01.2014 kohtule

vastuse koostamine ühes taotlusega vastamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja

vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

-

OÜ Brem Kinnisvarahoolduse hagis toimiku materjalidega E-toimiku kaudu tutvumine,

14.02.2014 kohtule täiendatud vastuse 4-l lehel koostamine ning digitaalselt

allkirjastatuna koos lahkarvamuste protokolliga kohtule esitamine 2 h ulatuses (220

eurot).

Hagejal puuduvad kõnealusele menetlusele kulunud aja kohta vastuväited.

Kohus on seisukohal, et toimiku materjalidega E-toimiku kaudu tutvumine, 14.02.2014

kohtule täiendatud vastuse 4-l lehel koostamine ning digitaalselt allkirjastatuna koos

lahkarvamuste protokolliga kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h

ulatuses, arvestades sooritatud menetlustoimingute sisu.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostjate 1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

osaliselt ja määrab kindlaks kostjate 1-9 menetluskulud kogusummas 495 eurot (4,5 h x 110

eurot= 495 eurot), mis tuleb hagejalt kostjate 1-9 kasuks välja mõista ja jätab rahuldamata

kostjate 1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 55 euro ulatuses (õigusabikulud).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik