2-12-44497/64 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. jaanuaril 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-12-44497

Kohtuasi

XxxxOÜ (likvideerimisel) ja XxxxOÜ (likvideerimisel) hagi

Xxxxvastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

Hageja I – 62 000,00 eurot

Hageja II – 216 010,67 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I: XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx,

asukoht Xxxx)

Hageja II: XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx,

asukoht Xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kohtuistungi toimumise aeg

25. novembril 2015

Resolutsioon

1. Jätta XxxxOÜ (likvideerimisel) hagi Xxxxvastu kahju 62 000,00 euro hüvitamiseks

rahuldamata

2. Jätta XxxxOÜ (likvideerimisel) hagi Xxxxvastu kahju 196 360,67 euro hüvitamiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XxxxOÜ (likvideerimisel) ja XxxxOÜ (likvideerimisel) kanda

2. Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel) Xxxxkasuks menetluskulud summas 4500 eurot ja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel) Xxxxkasuks menetluskulud summas 9568,51 eurot

ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagejate nõuded

1. XxxxOÜ (likvideerimisel) (edaspidi hageja I) palus 05.12.2013 esitatud hagi terviktekstis

tema kasuks välja mõista Xxxx62 000 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. XxxxOÜ (likvideerimisel) (edaspidi hageja II) palus 05.12.2013 esitatud hagi terviktekstis

tema kasuks välja mõista Xxxx196 360,67 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

3. 05.12.2013 esitatud hagi tervikteksti kohaselt oli hageja I ainuosanik perioodil 15.02.2012

kuni 18.10.2012 Xxxx. Hageja I asutamisest kuni 05.10.2012 oli hageja I ainsaks juhatuse

liikmeks Xxxx(edaspidi kostja). Perioodil 05.10.2012 kuni 29.10.2013 oli hageja I juhatuse

liikmeks Xxxx. Hageja I põhitegevusalaks on olnud ärinõustamine ja muu juhtimisalane

nõustamine. Hageja II ainuomanik oli perioodil 15.02.2012 kuni 01.10.2012 Uus-Meremaal

registreeritud äriühing XxxxLtd, mille aktsiakapitalist 60% kuulub Xxxxja 40% kostjale.

Hageja II ainsaks juhatuse liikmeks oli alates hageja II asutamisest 02.01.2012 kuni

02.10.2012 kostja, misjärel on hageja II juhatuse liikmeks Xxxx. Hageja II peamiseks

tegevusalaks on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine, millest suurima osa

moodustab OÜ-le Xxxx kondijahu ostmine ja müümine. XxxxOÜ ainuosanikuks on Uus

Meremaal asutatud äriühing XxxxLimited, mille kõik aktsiad kuuluvad kostjale.

XxxxLimited ainsaks juhatuse liikmeks on alates selle asutamisest 29.07.2011 olnud kostja.

XxxxAS ainuaktsionäriks on alates selle asutamisest 05.04.2012 olnud XxxxOÜ. Kuni

04.12.2012 ja uuesti alates 7.02.2013 on XxxxAS-i juhatuse liikmeks olnud kostja. Kuni

31.01.2013 oli XxxxAS-i nõukogu liikmeteks Xxxx, Xxxxja Xxxx.

4. OÜ Xxxx ainuosanikuks on alates asutamisest 07.05.2010 kuni 09.08.2012 olnud Xxxx ja

alates 09.08.2012 Xxxx. Alates 14.02.2012 on OÜ Xxxx ainsaks juhatuse liikmeks olnud

Xxxx. OÜ Xxxx asutamisest kuni 01.11.2011 oli OÜ Xxxx põhitegevusalaks

spetsialiseerimata hulgikaubandus. Alates 01.11.2011 on OÜ Xxxx põhitegevusalaks olnud

toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. OÜ Xxxx majandustegevuse sisuks on

olnud kondijahu kaubandustegevus. Hageja II tavapärane majandustegevus on olnud OÜ-le

Xxxx kondijahu ostmine XxxxLtd-lt ja OÜ-le Xxxx kuuluva kondijahu müügi

organiseerimine (s.h ostjate leidmine ja transpordi korraldamine). Koostöö OÜ Xxxx ja

XxxxLtd vahel toimus juba 2011. aasta oktoobris ning kestab siiani. Veel 03.04.2013 on OÜ

Xxxx tasunud XxxxLtd-le kauba eest. Alates 08.03.2012 oli hageja II OÜ Xxxx maakleriks.

Selle suhte raames vahendas hageja II OÜ Xxxx makseid XxxxLtd-le, otsis OÜ-le Xxxx

kondijahu ostjaid, millele OÜ Xxxx sai kondijahu müüa ning transpordifirmasid, mis veaksid

OÜ Xxxx kondijahu klientideni. Hageja II on OÜ Xxxx kondijahu müügist saanud

269 338,25 USD (12.09.2012), 181 081,41 USD (27.09.2012) ja 147 927,59 USD

(27.09.2012). Samas on hageja II kandnud kondijahu müügist saadud raha oma Rieutumu

panga kontolt edasi OÜ-le Xxxx. Täpsemalt on OÜ-le Xxxx üle kantud 200 000 eurot

(8.10.2012) ja 2 000 eurot (8.10.2012) läbi OÜ Xxxx juhatuse liikme ning 12 000 EUR

(8.10.2012) ja 240 000 USD (9.10.2012) otse OÜ Xxxx kontole. Samuti on OÜ Xxxx

11.10.2012 saanud hagejalt II 158 000 USD. Lisaks on hageja II saanud 9.10.2012 OÜ-lt

Xxxx vahendustasu 1 000 USD. Eelpool toodud maksetest nähtub, et hageja II pole saanud

kondijahu müügist kasu (v.a 1 000 USD vahendustasu) ning tegelikuks kasusaajaks on olnud

OÜ Xxxx. Kuivõrd kondijahu müügist saadud raha on üksnes liikunud läbi hageja II konto,

siis tõendab see maaklerlepingu olemasolu. Hageja II on 11.09.2012 ja 19.09.2012 tasunud

OÜ Xxxx kondijahu transpordi eest vastavalt 26 945 ja 2 950 eurot, mis tõendab samuti

maaklerlepingu olemasolu. Maaklerilepingu sisuks ongi vahendada lepingute sõlmimist

kolmandate isikutega.

5. Pärast hagejate juhatuse liikme kohustuste üleandmist kostjalt Xxxxselgus, et kostja on

äriühingu juhatuse liikmena teinud arvukalt ülekandeid hageja I arvelduskontolt XxxxOÜ-le

ning hageja II arvelduskontolt XxxxAS-ile ja XxxxOÜ-le. Dokumendid, mille alusel kostja

hagejate eest ja nimel ülekandeid teostas, puuduvad. Hagejatele on esitatud laenuleping, mis

on sõlmitud hageja II ja XxxxAS-i vahel 20.05.2012, mille kohaselt annab hageja II laenu

XxxxAS-ile 60 000 USD-i, kuid seost hageja II poolt XxxxAS-ile teostatud ülekannetega ei

ole võimalik tuvastada. Hagejale II esitatud dokumentidest nähtub, et hageja II ja XxxxOÜ

on sõlminud laenulepingu 01.03.2012, mille kohaselt annab hageja II laenu XxxxOÜ-le

150 000 eurot. Viidatud laenulepingute osas ei ole osanike otsuseid vormistatud.

6. Ülekandeid hagejale I XxxxOÜ poolt ja hagejale II on teostatud nii XxxxOÜ kui ka

XxxxAS-i poolt, kuid väiksemas mahus kui on teostatud ülekandeid kostjale. Puuduvad

dokumendid, mis selgitaksid XxxxOÜ ja XxxxAS-i poolt hagejatele teostatud ülekandeid.

Hageja tõlgendab teostatud ülekandeid kostjalt kui õigusliku aluseta saadud raha osalist

tagastamist. Hagejad on tasaarvestanud VÕS § 197 järgi hagejate ja XxxxOÜ ning XxxxAS-i

vahelised nõuded, mis tulenevad viidatud isikute poolt teostatud ülekannetest. XxxxOÜ ega

ka XxxxAS ei ole alusetult tema käsutuses olevat raha tagastanud. Summeerides hageja I ja

XxxxOÜ vahel teostatud ülekanded selgub, et hageja I poolt on alusetult kantud kostjale

kokku 80 000 eurot, millest on tagastatud hagejale I XxxxOÜ poolt kokku 18 000 eurot,

mistõttu on hagejale I XxxxOÜ poolt võlgnetav summa 62 000 eurot. Summeerides hageja II

ja XxxxAS-i vahel teostatud ülekandeid selgub, et hageja II poolt on alusetult kantud

XxxxAS-ile kokku 216 736,05 eurot, millest on tagastatud hagejale II XxxxAS-i poolt kokku

171 961,11 eurot, mistõttu on XxxxAS-i poolt hagejale II seni võlgnetav tagastamata summa

44 774,94 eurot. Summeerides hageja II ja XxxxOÜ vahel teostatud ülekanded selgub, et

hageja II poolt on alusetult kantud XxxxOÜ-le kokku 288 654,75 eurot, millest on tagastatud

hagejale II XxxxOÜ poolt kokku 117 419,02 eurot, mistõttu on XxxxOÜ poolt hagejale II

võlgnetav tagastamata summa 171 235,73 eurot.

7. Hagiavalduse terviktekstis 05.12.2013 palus hageja I kostjalt välja mõista kahju hüvitise

62 000 eurot ja hageja II 196 360,67 eurot. 15.11.2014 menetluse uuendamise avalduses

palus hageja I kostjalt välja mõista 73 592,76 eurot ja hageja II 178 697,96 eurot. Hageja I

nõudele lisanduvad nõude põhjenduste kohaselt võla sissenõudmiskulud 11 592, 76 eurot

tsiviilasjas 2-12-44494. Hageja II vähendas nõuet 25.03.2013 esitatud avalduses 19 650 euro

võrra, seega taotles kostjalt 178 697,96 euro väljamõistmist. Kohtuistungil tuginesid hagejad

hagiavalduse terviktekstis 05.12.2013 esitatud nõuetele.

8. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, tehes

hagejate juhatuse liikmena hagejate eest ja nimel endaga seotud äriühingutele alusetuid

ülekandeid ning on sõlminud laenulepinguid ilma osanike otsusteta. Hagejate pangaarvetelt

tehtud alusetute ülekannete tõttu on hagejate vara vähenenud. Kuna hagejatel puudub

kindlus, kas see raha neile tagastatakse, siis on kostja enda käitumisega tekitanud hagejatele

kahju ning hagejatel on kostja vastu kahju hüvitamise nõue.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt võttis Xxxx

2011.a detsembris kostjaga ühendust küsides, kas viimane on huvitatud Euroopa ja Aasia

vahelisest orgaanilise väetise kaubandusest. Xxxx oli selles valdkonnas tegev ja hiljem

selgus, et Xxxx tegevusmotiiv oli läbivalt selline, et ta otsis endale partneri, kes oleks tema

poolt juhitavates ja kontrollitavates äriühingutes juhatuse liikmeks. Kostja sai Xxxx

nõusolekul hageja I, mille omanik oli Xxxx abikaasa Xxxx, juhatuse liikmeks ning hageja II

juhatuse liikmeks. Alates asutamisest 2012.a jaanuaris kasvas hageja II tegevus kiires tempos

ning augustiks 2012.a oli hageja II orienteeruvalt 800 000 euro suuruses kasumis, mis asus

hageja II pangakontodel SEB-s ja Läti Xxxx pangas. Xxxx oli vastutav kõigi ostu ja müügi

tehingute ning kaupade transpordi eest, sest Xxxx valdas ainuisikuliselt tooteinfot. Kostja oli

vastutav vajalike ülekannete teostamise ja ettevõtte üldjuhtimise eest saades selleks

korraldusi Xxxxlt. Kostja ja Xxxx omavaheline suhtlus toimus reeglina suuliselt, s.h

korralduste andmine ülekannete teostamiseks.

10. 27.09.2012 esitas Xxxx Uus-Meremaa äriühingu XxxxLtd esindajana avalduse kostja hageja

II juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. Samaaegselt viis Xxxx naisevend Xxxx kostja

kabinetist Xxxx, Tallinnas ära kõik seal asuvad dokumendid, mis sisaldasid sõna "Xxxx".

28.09.2012 toimunud kohtumisel otsustasid kostja ja Xxxx lõpetada oma äripartnerluse ning

sõlmisid aktsiate müügilepingu, millega Xxxxomandas kostjalt Uus-Meremaa äriühingu

XxxxLtd aktsiad ja kohustus kostjale tasuma 450 000 eurot. Kohustus on täitmata ja kostjal

on Xxxx vastu vastav nõue. 01.10.2012 võõrandas XxxxLtd hageja II osa Xxxxle.

11. 01.10.2012 sõlmiti kostja ja Xxxx vahel ka täiendavalt konkurentsi mitteosutamise

kokkulepe, mille kohaselt oli kostja kohustatud kümneaastase tähtaja jooksul mitte osutama

konkurentsi mis tahes kujul ja vormis Xxxxle. Konkurentsikeeld tähendas lepingute

sõlmimise keeldu endiste, praeguste või tulevaste hageja II klientidega, kes on otseselt või

kaudselt seotud Xxxxga. Tasu konkurentsist hoidumise eest oli 450 000 eurot. 17.10.2012

võttis Xxxx Xxxx, Tallinn asunud ühisest kontorist kaasa kõik oma isiklikud asjad.

Kontorisse jäid kostjale kuulunud isiklikud asjad, dokumendid, serverid ja arvuti ning kostja

äriühingutega seotud dokumendid. 19.10.2012 kui kostja oli Rakveres avastas ta esmalt, et

tema äriühingu XxxxAS kasutuses olnud server on välja lülitatud, õhtul Tallinnasse tagasi

jõudes avastas ta, et Xxxx kontorist on Xxxx poolt ära viidud telefonid, kaablid, lõhutud olid

servereid ja arvutisüsteem oli viidud töökorrast välja. Samuti oli läbi otsitud kostja töölaua

sahtlid ning dokumendid olid osaliselt kadunud. Kostjal kulus mitmeid kuid, et taastada

serverites olnud dokumente, kusjuures hulgaliselt dokumente läks jäädavalt kaotsi ja see

põhjustas olulist kahju kostja enda äritegevusele. Alates 01.11.2012 on Harju Maakohtu

menetluses mitmed Xxxx algatatud tsiviilasjad, kus hagejateks on Xxxxga seotud äriühingud.

Kokku on erinevates tsiviilasjades esitatud nõudeid kostja ja temaga seotud äriühingute vastu

summas 556 021,34 eurot. Seda olukorras, kus Xxxx väitel on väidetavalt kadunud 100 000

eurot ja kogu vaidlus ongi tekkinud eeltoodud summa "kadumise" tõttu.

12. Kostja on seisukohal, et väited hagejate pangakontodelt tehtud väljamaksete asjaoludest

mitteteadmise kohta on vale. Xxxx omas ajavahemikul 08.03.2012 kuni 30.09.2012 õigusi

hageja II kontode kasutamiseks. Muuhulgas oli talle väljastatud VISA Business deebetkaart

ning antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas. Xxxx on teinud internetipangas

sisselogimisi muuhulgas nendel kuupäevadel, mil toimusid ülekanded. Xxxx oli täielikult

teadlik kõikidest kostja tehtud ülekannetest ning ta kontrollis regulaarselt kontodel toimunud

raha liikumist.

13. Hageja II poolt 08.03.2012 XxxxOÜ-le ülekantud 150 000 eurot olid kostja ja Xxxx

kokkuleppel mõeldud XxxxAS aktsiakapitali sissemaksuks ja hagejale I edasilaenamiseks.

Hagiavalduse tervikteksti lk 4 tabelist on jäetud välja XxxxAS-i poolt 27.04.2012 hagejale I

tehtud ülekanne 130 000 eurot, mille võrra peaks nõue väiksem olema. Hageja I on jäänud

võlgu XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le 68 000 eurot. Pangakonto andmetest nähtuvalt on hageja I

kasutanud seda raha Xxxxperekonna isiklikes huvides, kokku summas 67 443 eurot. Kostja

ei ole seda raha saanud ega kasutanud.

14. Hageja I poolt 21.06.2012 üle kantud 80 000 eurot, kandis XxxxOÜ samal päeval hagejale II.

Seda tehti kostja ja Xxxx kokkuleppel, kuna hageja II vajas raha oma äritegevuseks. Enamus

rahast, mida hageja II on XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le üle kandnud, on kasutatud hageja II

abistamiseks kaubandustegevuse ja sellega seotud maksete vahendamisel. Kogu see tegevus

on toimunud hagejate ainuosaniku ja juhataja Xxxx initsiatiivil. Hageja II tegi korduvalt

makseid XxxxLtd-le ja XxxxLtd-le. Esimeselt ostis hageja II edasimüümiseks kaupu, teiselt

aga nende kaupade veoteenuseid. Xxxxväitis kostjale, et hagejal II on tekkinud kauba

ostmisega Ühendkuningriigis probleeme, mistõttu on tema äritegevus seal takistatud.

Xxxxpalus kostjal vahendada makseid XxxxOÜ ja XxxxAS-i kaudu. Tüüpiliselt olid

ülekanded korraldatud nii, et ühel ja samal päeval on XxxxOÜ teinud ülekande XxxxOÜ-le

või XxxxAS-le, mille viimatinimetatud on samal päeval vastavalt Xxxxjuhistele hageja II

äripartneritele edasi kandnud. Hageja II poolt XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le kantud raha, millega

nimetatud isikud on täitnud kolmandate isikute ees hageja II kohustusi ei saa käsitleda

hagejale II kostja poolt tekitatud kahjuna. Eelkirjeldatud asjaoludel on XxxxOÜ ja XxxxAS

teinud hageja II eest kulutusi 43 501,88 EUR, 94 123,61 GBP ja 9762,72 USD. Hagejate

nõude arvestuse loogikast lähtuvalt peaks hageja II OÜ nõue kostja vastu olema 164 457,19

euro võrra väiksem. Kõik hagi aluseks olevad ülekanded on tehtud mõlema hageja

ainuosanikuks ja juhatajaks oleva Xxxxsoovil ja XxxxOÜ ning XxxxAS käsutusse ei jäänud

hagejate poolt üle kantud raha. 06.06.2012 kandis XxxxAS Xxxxpalvel tema isiklikule

kontole 15 000,eurot. Enne hagi esitamist ei esitanud kumbki hageja kostja, XxxxOÜ ega ka

XxxxAS vastu mis tahes nõudeid või pretensioone. Kostja hinnangul on esitatud hagid

seotud sellega, et Xxxxvõlgneb kostjale 28.09.2012 sõlminud XxxxLtd aktsiate

müügilepingu alusel 450 000 eurot ja 01.10.2012 sõlmitud mittekonkureerimise lepingu

alusel täiendavalt 450 000 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• 15.02.2012 kuni 18.10.2012 oli hageja I ainuosanik Xxxx ja alates 19.10.2012 Xxxx, hageja

I asutamisest kuni 05.10.2012 oli hageja I juhatuse liikmeks kostja, 05.10.2012 kuni

29.10.2013 oli hageja I juhatuse liikmeks Xxxx,

• 15.02.2012 kuni 01.10.2012 oli hageja II ainuomanik Uus-Meremaal registreeritud äriühing

XxxxLTD, mille aktsiakapitalist 60% kuulub Xxxxja 40% kostjale. Hageja II juhatuse

liikmeks oli alates hageja II asutamisest 02.01.2012 kuni 02.10.2012 kostja, seejärel on

hageja II juhatuse liikmeks Xxxx,

• XxxxOÜ ainuosanikuks on Uus Meremaal asutatud äriühing XxxxLimited, mille kõik

aktsiad kuuluvad kostjale. XxxxLimited juhatuse liikmeks on alates asutamisest 29.07.2011

kostja,

• XxxxAS ainuaktsionäriks on alates asutamisest 05.04.2012 Xxxx. Kuni 04.12.2012 ja uuesti

alates 7.02.2013 oli Xxxxjuhatuse liikmeks kostja. Kuni 31.01.2013 olid Xxxxnõukogu

liikmeteks Xxxx, Xxxxja Xxxx,

• OÜ Xxxx ainuosanikuks oli asutamisest 07.05.2010 kuni 09.08.2012 Xxxxja alates

09.08.2012 Xxxx. Alates 14.02.2012 on OÜ Xxxx juhatuse liikmeks Xxxx. OÜ Xxxx

majandustegevuseks on olnud kondijahu kaubandustegevus.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejate juhatuse liikmena laenulepingute

sõlmimise ja rahaülekannete tegemisega hageja I arvelduskontolt XxxxOÜ-le ja hageja II

arvelduskontolt XxxxAS-ile ja XxxxOÜ-le tekitanud hagejatele kahju.

17. Hagejad tuginedes ÄS § 181 lg-tele 1 ja 4 ning § 168 lg 1 p-le 10 on väitnud, et kostja on

teinud tehinguid, millest osanikud ei teadnud ning mille tegemiseks tal ei olnud osanike

nõusolekut.

18. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse

liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi

või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud

äriregistrisse, ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut

tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi

osanikud või nõukogu. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega

või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine.

19. Kohus asub alljärgnetave tõendite põhjal seisukohale, et kostja ei ole hagejate ja temale

kuuluvate äriühingute vahelisi tehinguid teinud ilma äriühingute osaniku või nõukogu liikme

Xxxx teadmise ega nõusolekuta:

20. Kostja vande all antud ütlustega (V köide 14-18) ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et

Xxxx võttis 2011.a detsembris kostjaga ühendust ja küsis kas ta on huvitatud Euroopa ja

Aasia vahelisest orgaanilise väetise kaubandusest, Xxxx oli ise selles valdkonnas tegev

olnud. Kostja sai Xxxx nõusolekul juhatuse liikmeks hagejas I, mille omanik oli Xxxx

abikaasa Xxxx ning hagejas II (I kd tl 16-20 ja V kd tl 14). Alates asutamisest 2012.a

jaanuaris kasvas hageja II tegevus kiires tempos ning augustiks 2012.a oli hageja II

orienteeruvalt 800 000 euro suuruses kasumis ning eeltoodud summa asus hageja II

pangakontodel SEB-s ja Läti Xxxx pangas (I kd tl 94 ja 135; III kd tl 412). Xxxx oli vastutav

kõigi ostu ja müügi tehingute ning kaupade transpordi eest, kuna ta valdas ainuisikuliselt

tooteinfot (I kd tl 189, 202, 207, 208, II kd tl 322; III kd tl 567-569, 571, 572, 588, 597, 608

ja 809; V köide tl 14-18). Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta oli vastutav

vajalike ülekannete teostamise ja ettevõtte üldjuhtimise eest, saades selleks korraldusi

Xxxxlt, kusjuures nende omavaheline suhtlus toimus suuliselt, s.h toimus suuliselt

ülekannete teostamiseks Xxxx poolt kostjale korralduste andmine (V köide tl 14-18).

27.09.2012 esitas Xxxx Uus-Meremaa äriühingu XxxxLtd esindajana avalduse hageja II

juhatuse liikme tagasikutsumiseks. 28.09.2012 toimunud kohtumisel, otsustasid kostja ja

Xxxx lõpetada oma äripartnerluse ning Xxxx oli nõus tasuma kostjale 450 000 eurot selle

eest, et kostja loobuks oma osalusest XxxxLtd-s (I kd tl 221 ja 222). Xxxxja kostja sõlmisid

28.09.2012 aktsiate müügilepingu, millega Xxxxomandas kostjalt Uus-Meremaa äriühingu

XxxxLtd aktsiad, 01.10.2012 võõrandas XxxxLtd hageja II osa Xxxx . Eeltoodud tehingu oli

kostja nõus tegema üksnes seetõttu, et eelnevalt oli kostja ja Xxxx vahel 28.09.2012

sõlmitud XxxxLtd aktsiate müügileping. 01.10.2012 sõlmiti kostja ja Xxxx vahel ka

täiendavalt konkurentsi mitteosutamise kokkulepe, mille kohaselt oli kostja kohustatud

kümneaastase tähtaja jooksul mitte osutama konkurentsi mis tahes kujul ja vormis Xxxx .

Konkurenlsikeeld tähendas lepingute sõlmimise keeldu endiste, praeguste või tulevaste

hageja II klientidega, kes on otseselt või kaudselt seotud Xxxx . Tasu konkurentsist

hoidumise eest oli 450 000 eurot (1 kd tl 223-225). Kohustus on täitmata ja kostjal on Xxxx

vastu vastav nõue. Xxxx ja Xxxx viisid kostja kabinetist Xxxx, Tallinn, ära kõik seal asuvad

dokumendid ja telefonid, kaablid, lõhuti servereid ja arvutisüsteem viidi töökorrast välja.

Kostjal kulus kuid, et taastada serverites olnud dokumente, hulgaliselt dokumente läks

jäädavalt kaotsi ja see põhjustas olulist kahju kostja enda äritegevusele (V kd tl 14-18).

21. Vaidlust ei ole, et hageja I oli Xxxxja tema abikaasa Xxxx kontrolli all olev äriühing. AS-i

SEB Pank vastusega kohtu päringule (III kd tl 550-556) on tõendatud, et Xxxx omas

ajavahemikul 08.03.2012 kuni 30.09.2012 õigusi hageja II kontode kasutamiseks, talle oli

väljastatud VISA Business deebetkaart ja antud kasutaja õigused ärikliendi Internetipangas.

Samuti on antud tõendiga tõendatud, et Xxxx tegi internetipangas sisselogimisi

pangaülekannete tegemise päevadel - 08.03.2012, 21.06.2012, 08.09.2012, 10.09.2012,

17.09.2012, 19.09.2012, 21.09.2012, 24.09.2012. AS-i SEB Pank 29.09.2015 ja 09.10.2015

vastustega (V kd tl 25-30 ja 38), on tõendatud, et Xxxx nimele oli väljastatud hageja I

deebetkaart lõpunumbritega *280640 ja Xxxx kasutajatunnusega sooritati internetipangas

27.04.2012, 02.05.2012, 21.06.2012, 17.09.2012 ja 24.09.2012 ülekandeid hageja I

pangakontolt. Nii näitaks nähtub 27.04.2012 ülekandest, et Xxxx kandis oma abikaasa Xxxx

kontole 41 500,00 eurot, mis on saadud kostja vande all antud ütluste kohaselt (V kd tl 18-

18) Xxxx nõudel ja kostja poolt 27.04.2012 XxxxAS-i kontolt hagejale I teostatud ülekande

130 000,00 eurot (I kd tl 77) järgselt.

22. Kohtule esitatud skeemi, pangakonto väljavõtete ja kostja vande all antud ütluste kohaselt on

hagejale I kokku üle kantud 148 000 eurot (III kd tl 557) järgnevalt: 08.03.2012 kandis kostja

Xxxx korraldusel XxxxOÜ-le 150 000 eurot hageja II kontolt (I kd tl 96), XxxxOÜ kandis

sellest 130 000 eurot samal päeval XxxxAS-i arvelduskontole, ülejäänud 20 000 eurot oli

mõeldud formaalselt XxxxAS-i aktsiakapitali sissemaksuks (V kd tl 14-18) ning pärst

edasikandmiseks hagejale I. Seejärel kandis XxxxAS 27.04.2012 hagejale I 130 000 eurot (I

kd tl 77) ning 30.04.2012 ja 02.05.2012 kandis XxxxOÜ täiendavalt hagejale I 18 000 eurot

(I kd tl 78). Eelnevast nähtub, et hageja II kontolt 08.03.2012 XxxxOÜ kontole kantud

150 000 eurost kanti XxxxOÜ ja XxxxAS-i poolt hagejale I 148 000 eurot. Hageja I kontole

kantud 148 000 eurot kasutas Xxxx järgnevalt - 27.04.2012 andis hageja I laenu omanikule

Xxxxle 41 500 eurot (I kd tl 77), 21.06.2012 kandis hageja I XxxxOÜ-le 80 000 eurot (I kd tl

83), mille XxxxOÜ kandis samal päeval üle hagejale II (1 kd 104), 2012.a suve jooksul võttis

Xxxx tema käes olnud pangakaardiga hageja I kontolt välja või maksis enda ja oma

perekonna kulutuste eest summas 25 943 eurot (I kd tl 76-90). Seega on eelnevate tõenditega

tõendatud, et kostjale kahju tekitamisena etteheidetava ülekande tagajärjel on hageja I

kontole laekunud rahast 41 500 eurot kantud ülekande saabumise järgselt Xxxx poolt edasi

oma abikaasale.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja I kostjalt ka selle 80 000 euro

hüvitamist, mille kostja kandis XxxxOÜ kontolt otse edasi hageja II kontole.

23. Hagi tervikteksti lk 4 (III kd tl 500) tabelist hagejaga I tehtud arveldustest ei kajastu

XxxxAS-i poolt 27.04.2012 hagejale I tehtud ülekanne 130 000 eurot (I kd tl 77).

Pangakonto andmetest (1 kd tl 76-91) nähtuvalt kasutas Xxxx hageja I kontol olevat raha

tema ja Xxxx isiklikes huvides. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate nõue peaks kostja vastu

olema seega 130 000 eurot väiksem, sest XxxxAS ei ole nõudnud hagejalt 130 000 euro

tagastamist (V kd tl 14-18), kuna ülekanne tehti Xxxx korraldusel kasutades hagejalt II

laekunud 150 000 eurot. Kostja esitatud skeemilt (III kd tl 557) hageja I, XxxxOÜ ja

XxxxAS-i vahelistest ülekannetest nähtuvalt on hageja I-le tagastatud 148 000 eurot, millest

tulenevalt on hageja I jäänud võlgu XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le 68 000 eurot. Antud summa

on Xxxx ja Xxxx kasutanud enda isiklikes huvides, sest on saanud hagejalt I laenu 41 500

eurot ja Xxxx on hageja pangakaardiga tasunud oma isiklike ostude eest kokku 25 943 eurot

(I kd tl 76-91). Järelikult on Xxxx ja tema perekond oma isiklikes huvides kasutanud hageja I

raha kokku 67 443 eurot. Ebausutav on väide, et Xxxx ja tema omandis olnud hagejad ei

teadnud seda, kust Xxxx ja tema abikaasa kulutatud raha pärit oli. Tõenditest ei nähtu, et

kostja oleks seda raha kasutanud oma huvides. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja I

poolt 21.06.2012 üle kantud 80 000 eurot (I kd tl 83) kandis XxxxOÜ samal päeval hagejale

II (I kd tl 104). Seda tehti kostja vande all antud ütluste kohaselt kostja ja Xxxx kokkuleppel,

kuna hageja II vajas raha oma äritegevuseks. Järelikult kanti raha hagejalt I hagejale II

kasutades selleks XxxxOÜ kontot, mistõttu ei ole kostja oma äriühingu kaudu hagejatele

kahju tekitanudSeega saab kostja vande all antud seletustele (V kd tl 14-18) ja eeltoodud

kirjalikele tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks, et Xxxx andis kostjale ülekannete

teostamiseks korraldusi, jälgis ja kontrollis internetipanga kaudu regulaarselt kontodel

toimunud tehingute ja raha liikumist, samuti kasutas hageja I kontole laekunud rahasummasid

enda või oma abikaasa huvides. Järelikult ei vasta tegelikkusele hagiavalduse väide, et kostja

tegi ülekanded omavoliliselt ja Xxxx ei olnud teadlik kostja tehtud ülekannetest.

24. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et suurem osa rahast, mida hageja II XxxxOÜ-

le ja XxxxAS-le üle kandis, kasutati hageja II abistamiseks kaubandustegevuse ja sellega

seotud maksete vahendamisel ning, et antud tegevus toimus hagejate ainuosaniku ja tegeliku

juhi Xxxx initsiatiivil. Hageja II SEB konto lõpuga -80134 väljavõttest (I kd tl 121-135)

nähtuvalt tegi hageja II 30.05.2012, 06.06.2012, 15.06.2012, 21.06.2012, 24.07.2012,

09.08.2012, 30.08.2012 ja 20.09.2012.a makseid äriühingule XxxxLtd. Samast nähtub, et

hageja II tegi 06.06.2012, 27.06.2012, 01.07.2012, 11.09.2012 ja 01.10.2012 makseid

XxxxLtd-le. Arvetest (I kd tl 192-194, 195, 198 -200, 202, tõlked III kd tl 598-602, 604-607)

nähtuvalt ostis hageja II XxxxLtd-lt edasimüümiseks kaupu ning XxxxLtd-lt nende kaupade

veoteenuseid. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et Xxxxrääkis

kostjale, et hagejal II on tekkinud kauba ostmisega Ühendkuningriigis probleeme, mistõttu on

tema äritegevus seal takistatud. Xxxxpalus kostjal vahendada makseid XxxxOÜ ja XxxxAS-i

kaudu. Tüüpiliselt olid ülekanded korraldatud nii, et ühel ja samal päeval on hageja II teinud

ülekande XxxxOÜ-le või XxxxAS-le, mille viimased on samal päeval vastavalt

Xxxxjuhistele hageja II äripartneritele edasi kandnud (I kd tl 76-135).

25. Müügilepinguga (I kd tl 185-186, tõlge III kd tl 594 - 595) on tõendatud, et hageja sõlmis

30.08.2012 müügilepingu, millega kohustus müüma septembris 2012.a Xxxx. Ltd-le

lihatooteid. Akreditiiviga (I kd tl 187-188, tõlge III kd tl 596) on tõendatud, et ostja avas

hageja II kasuks kauba eest tasumiseks akreditiivi. Kirjavahetusega (I kd tl 189, tõlge III kd

597) on tõendatud, et Xxxxpidas 30.08.2012 kaubatarnete osas läbirääkimisi. Müügiarvega (I

kd tl 190, tõlge III kd tl 598) on tõendatud, et 29.08.2012 esitas XxxxLtd hagejale II

müügiarve nr 10224, millega müüs 265 tonni lihatooteid. Kostja ütluste kohaselt tasus arve

Xxxxpalvel XxxxOÜ 30.08.2012 (V kd tl 14-18, I kd tl 191). Lastikirjaga (I kd tl 192-194,

tõlge III kd tl 599-601) on tõendatud, et 05.09.2012 väljastati kauba kohta XxxxLtd poolt

lastikiri, mille kohaselt alustati hageja II nimel kauba vedu Xxxx. Ltd-le Vietnami. Arvega (I

kd tl 195, tõlge III kd tl 602) on tõendatud, et 05.09.2012 esitas hageja II Xxxx. Ltd-le kauba

eest arve ja raha kauba edasimüügi eest laekus hageja II Xxxx kontole 27.09.2012 (I kd tl

94). Müügiarvega (III kd tl 573-578) on tõendatud, et 05.09.2012 esitas XxxxLtd algselt

Xxxx palvel XxxxOÜ-le ja seejärel Xxxx OÜ-le müügiarve nr 10422, millega müüs 156

tonni lihatooteid (I kd tl 196, tõlge III kd tl 603). Maksekorraldusega (I kd tl 197) on

tõendatud, et selle arve tasus XxxxOÜ 10.09.2012. Lastikirjaga (I kd tl 198-199, tõlge III kd

tl 604-606) on tõendatud, et kauba kohta väljastati 20.09.2012 XxxxLtd poolt lastikiri, mille

kohaselt alustati hageja II nimel kauba vedu Xxxx. Ltd-le Vietnami. Arvega (I kd tl 200,

tõlge III kd tl 607) on tõendatud, et 20.09.2012 on XxxxLtd väljastanud kauba veo eest

hagejale II arve, mille tasus 23.09.2012 XxxxOÜ (I kd tl 201). Kirjavahetusega (I kd tl 202,

tõlge III kd 608) on tõendatud, et Xxxxpidas 6.09.2012 kaubatarne kohta läbirääkimisi. SEB

pangakonto väljavõttega on tõendatud, et raha kauba edasimüügi eest laekus hageja II

kontole nr *9022 24.09.2012 ja 05.10.2012 (1 kd tl 134-135). Eelnevast saab järeldada,

et kauba omanik oli hageja II ning maksed ei ole tehtud alusetult, vaid on seotud

kaubasaadetisega. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et Xxxx

tegi hagejate juhtimisotsused ning suhtles klientide ja tarnijatega ning, et eelnimetatud kauba

müügitehingutega seoses tegi XxxxAS Xxxxpalvel makseid Xxxx nimelisele isikule

Vietnami (I kd tl 203-205). Xxxx ja Xxxxvahelisest kirjavahetusest nähtuvalt tehti neid

makseid „lobby-töö eest veterinaar-ja tolliametkonnas" (I kd tl 207-208, tõlge III kd tl 609).

Maksed Xxxx on XxxxAS teinud samal päeval, kui sai hagejalt II raha. Kostja ütluste

kohaselt ta xxxx-ga ise ei suhelnud ja ülekande tegemise korralduse ning lähteandmed

ülekande teostamiseks sai ta Xxxxlt, kes Vietnami ametnikuga suhtles.

26. Kostja vande all antud ütlustega (V kd tl 14-18) on tõendatud, et XxxxOÜ tasus Xxxx palvel

XxxxOÜ-le arved, mis esitati E.-D.Graziale kuuluvale Xxxx OÜ-le (I kd tl 209-211, 212-

214, tõlked III kd tl 610-612). Seega on XxxxOÜ ja XxxxAS teinud hageja II eest kulutusi

43 501,88 EUR, 94 123,61 GBP ja 9762,72 USD, mistõttu peaks hagejate nõude arvestuse

järgi olema hageja II nõue kostja vastu 164 457,19 euro võrra väiksem. Kostja vande all

antud ütlustega on tõendatud, et nii nagu hageja I puhul, nii ka hageja II puhul tegi ta kõik

hagi aluseks olevad ülekanded Xxxxsoovil ja teadmisel ja XxxxOÜ ning XxxxAS-i käsutusse

ei jäänud hagejate poolt neile üle kantud raha, samuti et, kumbki hageja ei esitanud kostja,

XxxxOÜ ega ka XxxxAS-i vastu mis tahes nõudeid või pretensioone. Seega asub kohus

seisukohale, et hageja II poolt XxxxOÜ-le ja XxxxAS-le kantud raha, millega nad täitsid

kolmandate isikute ees hageja II kohustusi, ei saa käsitleda kostja poolt hagejale II tekitatud

kahjuna.

27. Kostja vande all antud seletuse (V kd tl 14-18) kohaselt vormistati hageja II ja XxxxAS-i

vaheline 20.05.2012 laenuleping (I kd tl 22-23) ja hageja II ja XxxxOÜ vaheline 01.03.2012

laenuleping (I kd tl 24-25) tagantjärele selleks, et äriühingute vahelises kolmnurgas näidata

tehingute õigsust. Laenulepingud soovitas sõlmida raamatupidamisega tegelev äriühing ja

kostjale andis need allkirjastamiseks xxxx. Kostja vande all antud ütluste kohaselt oli hageja

II puhul tavapärane, et talle esitatud arveid tasusid Xxxx korraldusel teised äriühingud

(XxxxOÜ, XxxxAS, hageja I), kuna Xxxx poolt XxxxLtd-lt tellitud kondijahu ei tohtinud

Aasiasse eksportida, mistõttu kanditi raha ka ühelt äriühingult teisele. Eeltooduga saab kohus

lugeda tõendatuks, et Xxxx, kes oli hageja II osaniku XxxxLtd aktsionäriks 60% aktsiate

osas (kostja oli 40% osas Xxxxaktsiate omanikuks) teadlikuks tehingust ja sellega

nõustunuks hoolimata kirjaliku otsuse puudumisest. Järelikult ei ole laenulepingud tühised

ÄS § 181 lg 3 esimesest lausest tulenevalt. Laenulepingutest nähtuvalt on need sõlmitud 5%-

lise intressimääraga aastas, mistõttu vastavad laenulepingud turutingimustele ning neid ei saa

neid pidada tühiseks ÄS § 181 lg 3 alusel.

28. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud ka seda, et neile oleks hagis märgitud

rahaline kahju tekkinud, kuna pangakontode väljavõtetega on tõendatud muuhulgas, et

hagejad on jätnud hagiavalduses arvestamata kostja poolt tehtud ülekanded kogusummas

284 644 eurot - 130 000 eurot - kostja tasus XxxxAS kontolt hageja I kontole hagejalt II

saadud raha; 70 345 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt hagejale II esitatud arve nr 10244;

40 965,eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt hageja II eest Xxxx OÜ-le esitatud arve nr

10422; 7136 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt Hemisphere'i 20.09.2012 arve, mis oli

esitatud hagejale II; 18 098 eurot - kostja tasus XxxxOÜ kontolt Greencarrier OÜ arved nr

22212, 22302 ja 22303, mis olid esitatud hagejale II; 18 100 eurot - kostja tasus XxxxOÜ

kontolt Vietnami tolliametnikule Xxxx-le Xxxx korraldusel hageja II huvides.

29. Kohus on seisukohal, et eeltoodud kirjalike tõendite ja kostja vande all antud ütlustega on

tõendatud, et kostja ei teinud äriühingute vahelisi ülekandeid omal algatusel, vaid Xxxx

algatusel, kes sai tasumist vajavad arved oma äripartneritelt ning andis need edasi kostjale

ülekannete tegemiseks. Ülekannetega on tõendatud ka see, et neid tehti valdavalt hagejale II

väljastatud arvete tasumiseks. Kostja ütluste ja pangakontode logide väljavõtetega on

tõendatud, et Xxxx kontrollis arvete tasumist ja vajadusel võttis hageja I kontolt raha välja

või kasutas kontot pereliikmete huvides. Järelikult ei ole ta toime pannud hagejate

etteheidetavaid tegusid. Kostja poolt hagejatele hagi terviktekstis märgitaud kahju tekitamine

ei ole tõendatud. Seega tuleb hagid jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud lõõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamiskulud. TsMS §

144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud,

dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja

tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning p 2 kohaselt dokumentaalsete tõendite saamise

kulud..

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

32. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.

33. Kostja esitas kohtule 25.11.2015 ja 30.11.2016 menetluskulude nimekirjad, taotles määrata

kindlaks tema menetluskulud summas 13 561,51 eurot ja 507,00 eurot, mõista rahaliselt

kindlaksmääratud menetluskulud hagejatelt kostja kasuks välja ning märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. Hagejad vaidlesid vastu kostja menetluskulude taotlusele ning palusid mitte arvestada

assistendi ajakulust tulenevat menetluskulu, vähendada kostja esindaja adv. Ants Mailendi

tunnihinna suurust 153 euroni ja mitte arvestada kostja poolt 25.11.2015 esitatud

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduses välja toodud

menetluskulude summat, kuna avalduses esitatud andmed on ebaõiged ning menetluskulude

summa kujunemine pole jälgitav või alternatiivselt käesoleva punktiga nõuda kostjalt välja

arved ning lisad, millest nähtuks, kes on teostanud menetluskulude nimekirjas märgitud

toiminguid.

35. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate

tunnihinnad ja nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja

maksumus on esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Arvestades

asja keerukust, tõendite mahtu ning toimingutele ja kohtuistungitele kulunud aega, on

esindajate õigusabi kokku summas 14 005,40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hagejate

vastuväited kostja menetluskulude suuruse kohta ei ole objektiivsed, kuna hagejate endi kulu

esindajate osutatud õigusabile on oluliselt suurem. Seega tuleb hagejatelt välja mõista kostja

kulud lepingulistele esindajatele kokku 14 005,40 eurot. Kostja kulud dokumentide tõlkele,

riigilõiv ja äritoimikute tellimiskulu, kokku 63,11 eurot on samuti põhjendatud ja kuuluvad

hagejatelt väljamõistmisele. Järelikult tuleb kostja menetluskulud hagejatelt välja mõista

kokku summas 14 068,51 eurot.

36. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hageja I põhinõude suuruseks on 62 000,00

eurot ning hageja II põhinõude suuruseks on 196 360,67 eurot, siis tuleb menetluskulud välja

mõista hagejalt I summas 4500 eurot ja hagejalt II summas 9568,51 eurot.

37. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejaid

tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik