3-14-51928/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51928

Haldusasi

A.B. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu äranägemisel (seoses 14.05.2014 -

19.05.2014, 16.07.2014–18.07.2014, ja 22.07.2014 -

24.07.2014 kambri nr 35, kus kaebaja viibis, sulgemisega

kahekümne neljaks tunniks ööpäevas, takistades sellega

vaba juurdepääsu nii WC-le kui pesuruumile)

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja - A.B.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.B. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.06.2014 registreeriti Tallinna Vanglas numbriga 5-18/14/16555 A.B. kahjunõue (tl 89)

seoses Tallinna Vanglas ajavahemikul 14.05.2014-19.05.2014 tema õiguste rikkumisega.

Tallinna Vangla direktor jättis 02.10.2014 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 5-

18/14/16555-2 A.B. kahjunõude rahuldamata (tl 23-24 pöördel).

17.07.2014 registreeriti Tallinna Vanglas A.B. vaidena pealkirjastatud pöördumine nr 5-

18/14/20078-1 (tl 90), milles A.B. ei ole rahul 16.07.2014 käskkirjaga nr 1068 ning taotleb talle

inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist 10 eurot ööpäevas. Tallinna Vangla

jättis 08.09.2014 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/20078-2 A.B. kahjunõue

rahuldamata (tl 22 ja selle pöördel).

24.07.2014 registreeriti Tallinna Vanglas A.B. kahjunõue nr 5-18/14/20684-1 (tl 91 ja selle

pöördel), milles ta vaidlustab 22.07.2014 käskkirja nr 1121 ning taotleb talle tekitatud kahju

hüvitamist. Vastusega kahju hüvitamise taotlusele number 5-18/14/20684-4 jättis Tallinna

Vangla direktor 26.11.2014 A.B. kahjunõude rahuldamata (tl 44-45).

2. A.B. esitas 01.09.2014 (koos 13.10.2014, 06.11.2014 ja 28.11.2014 kaebuse täpsustusega)

Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu

äranägemisel seoses 14.05.2014 - 19.05.2014, 16.07.2014–18.07.2014 ja 22.07.2014 -

24.07.2014 kambri nr 35, kus kaebaja viibis, sulgemisega kahekümne neljaks tunniks

ööpäevas, takistades sellega vaba juurdepääsu nii WC-le kui pesuruumile.

3. Tallinna halduskohus vabastas 28.01.2015 määrusega A.B. kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest ja võttis kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

kohtu äranägemisel menetlusse. 21.09.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks

kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel seoses

14.05.2014 - 19.05.2014, 16.07.2014–18.07.2014, ja 22.07.2014 - 24.07.2014 kambri nr 35,

kus kaebaja viibis, sulgemisega kahekümne neljaks tunniks ööpäevas, takistades sellega vaba

juurdepääsu nii WC-le kui pesuruumile.

4.1. Kaebaja selgitab kaebuses, et kannab karistust Tallinna Vangla 4-2 sektsiooni kambris nr

35, kus puuduvad sanitaarvõimalused, kuid kella 06:00–22:00 on olemas takistamatu

juurdepääs ühistualetti ja pesuruumi, kus kraanist voolab külm vesi.

4.2. Kaebuse kohaselt 14.05.2014 alates kella 17:00 kuni 19.05.2014 kella 13:00-ni, samuti

16.07.2014–18.07.2014 ning 22.07.2014–24.07.2014 mõnitas Tallinna Vangla kaebajat

avalikult, piinates kaebajat ning kohtles kaebajat ebainimlikult, inimväärikust alandavalt,

avaldades käskkirjad, mis piirasid vaba juurdepääsu nii tualetti kui pesuruumi.

Nimelt pidas Tallinna Vangla kaebajat eelpool märgitud ajal lukustatud kambris nr 35,

kakskümmend neli tundi ööpäevas, andmata võimalust normaalselt WC-s käia (WC ootamine

kestis poolteist tundi) ega pärast söömist normaalselt nõusid pesta ega normaalselt isikliku

hügieeni eest hoolitseda. WC-sse mineku võimalust oodates oli kaebaja sunnitud kannatama

füüsilist valu, kuna poolteist tundi lihtsalt ei lastud WC-sse ning mingid palved ega

põhjendused valves olnud valvuritele ei mõjunud. Seega leiab kaebaja, Tallinna Vangla rikkus

EIÕK art 3 lg 1.

Lisaks viitab kaebaja, et CPT koostas pärast oma külaskäiku Eestis 30. maist kuni 06. juunini

2012 ettekande, mille p-s 54 on kirjas, et osakondades III ja IV kasutatakse kambreid sealhulgas

ka töötavate kinnipeetavate jaoks elukambritena, kuid kambrites puuduvad sanitaarvõimalused.

CPT soovitab teha samme selleks, et tagada kõikidele selles vanglas viibivatele vangidele, kes

WC-d kasutada tahavad, võimaluse saada seda viivitamatult igal ajal, kaasa arvatud öösel.

Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla eirab täielikult Tallinna Vanglat külastanud komisjonide

soovitusi, samuti rikub veel ka EIÕK-i, mille Eesti riik on allkirjastanud juba 1996. aastal.

4.3. Kaebaja toob välja, et õiguskantsleri 16.07.2012 soovitustes nr 7-4/120512 / 1203375 on

Tallinna Vanglale osundatud, et haiguste leviku osas on vangla kõrge riskitasemega ning

piisavate võimaluste puudumine isikliku hügieeni järgimiseks suurendab veelgi seda riski.

Põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 sätestab igaühe õiguse oma tervise kaitsele. PS § 14 kohaselt on

õiguste ja vabaduste tagamise kohustus pandud riigivõimule. Seega Tallinna Vangla riigi

täidesaatva võimu asutusena on kohustatud tagama kinnipeetavate isikute õiguse

tervisekaitsele. Nagu kaebaja juba eelpool mainis on isikliku hügieeni vajaduste piisav

rahuldamine tervisekaitse lahutamatu osa.

4.4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja

menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5.1. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajale ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamine rahas

oleks põhjendatud. Tallinna Vangla jääb oma 02.10.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele

nr 5-18/14/16555-2, 08.09.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/20078-2 ja

26.11.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/20684-4 toodud seisukohtade

juurde ning palub kohtul nimetatud seisukohti arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel.

5.2. Kaebuses märgitud ajavahemikel viibis A.B. kinnipeetavana Tallinna Vangla 4. üksuse

sektsiooni 4-2 kambris nr 35. Tegemist on avatud sektsioonis paikneva kambriga, kus

kinnipeetavatel on üldjuhul võimalik kogu päevase aja jooksul vabalt liikuda oma elusektsiooni

piires. Kambris nr 35 ei paikne WC ega pesuruum kambris.

5.3. Kaebuses märgitud ajavahemikel 14-19.05.2014, 16-18.07.2014 ja 22-24.07.2014 oli

kaebuse esitaja liikumine väljaspool oma elukambrit piiratud, kuna vangla julgeoleku

tagamiseks oli elusektsiooni kambrid, milles paiknes kaebuse esitaja, ajutiselt lukustatud (vt tl

92-107 pöörel vastavad käskkirjad).

5.4. Sektsiooni 4-2 kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada vangla julgeolek. Vastustaja

on seisukohal, et Tallinna Vangla üksuse 14.05.2014 käskkiri nr 507, 16.05.2014 käskkiri nr

533, 16.07.2014 käskkiri nr 1068 ja 22.07.2014 käskkiri on 1121 on õiguspärased haldusaktid.

Nimetatud käskkirjad on piisavalt põhjendatud, haldusaktid on andnud pädev isik,

haldusaktides on märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, haldusaktides ei esine

kaalutlusvigu. Seega olid antud haldusaktid kehtivad ja vanglateenistusel sellest tulenevalt ka

kohustus nendest lähtuda. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole ka ise

vaidlustanud ei 14.05.2014 käskkirja nr 507 ega ka 16.05.2014 käskkirja nr 533, vaid esitanud

esmase õiguskaitsevahendi asemel koheselt kahjunõude talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Ka

16.07.2014 käskkirja nr 1068 osas on kaebuse esitaja jätnud kasutamata esmased

õiguskaitsevahendid ja esitanud koheselt kahjunõude. Esmase õiguskaitsevahendina käskkirja

kehtetuks tunnistamise nõude on kaebuse esitaja esitanud vaid üksuse juhi 22.07.2014 käskkirja

nr 1121 osas.

5.5. Vastustaja rõhutab, et kaebuse esitaja õiguste piiramine toimus kehtivate ja õiguspäraste

haldusaktide alusel. Vaatamata kambrite lukustamisele tagati kaebuse esitajale õigusaktidest

tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine, jalutuskäik värskes õhus, kokkusaamiste

võimalus, sisseostude tegemine, usuline tegevus ja hõivetegevuses osalemine. Vastustaja

rõhutab, et kambrite lukutamine toimus lühiajaliselt, selle eesmärgiks oli vanglas julgeoleku

tagamine. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et kambrite lukustamisega kaasnenud

mõningane ebamugavus WC kasutamisel ja isikliku hügieeni eest hoolitsemisel alandas tema

inimväärikust. Vastustaja on seisukohal, et kehtestatud piirangutega ei sekkutud kaebuse esitaja

õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üles piirangu kehtestamise

eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute

julgeoleku tagamine. Piirangud vastasid täideviimise eesmärgile ja olid vajalikud.

5.6. Kaebuse esitajale tagati vaidlusalusel perioodil nii WC kui ka pesuruumi kasutamise

võimalus. Nii WC kui ka pesuruumi kasutamine oli perioodil, mil sektsiooni 4-2 kambrite uksed

olid lukustatud, korraldatud vanglateenistuse vahendusel. Kinnipeetav, kes soovis minna kas

pesuruumi või WC-sse, kutsus kutsungi nupu alusel kohale valvuri. Valvur teavitas isikut, mitu

kambrit enne neid järjekorras ootab, seega oli kaebuse esitajale teada, kui kaua ka umbkaudu

WC-sse ja pesuruumi järjekorras ootama peab. Päevasel ajal võimaldasid valvurid korraga kahe

kambri kinnipeetavatel ja öisel ajal kambri kaupa kasutada WC-d.

5.7. Kuivõrd ka antud vastuse koostamise ajal oli nimetatud sektsiooni kambrite uksed ajutiselt

lukustatud, teostas jurist Aiki Kangur ja üksuse juht Raido Kerner ka 27.02.2015 sektsioonis 4-

2 paikvaatlust ja vestles sektsioonis viibivate kinnipeetavatega, et välja selgitada, kas väide 1,5

tundi WC järjekorras ootamise kohta võib tõele vastata. Tööl olnud valvurite sõnul ei ületa

ooteajad 30 minutit, üldjuhul ei pea ootama rohkem kui veerand tundi. Kinnipeetavad, kellega

paikvaatluse käigus vesteldi, märkisid, et kõige kauem on nad oodanud WC-sse pääsemist kuni

45 minutit, kuid üldjuhul mitte üle poole tunni. Vastustaja selgitab, et kuivõrd antud sektsioonis

ei ole 27.02.2015 toimiv töökorraldus erinev kaebuses märgitud ajal toimunud töökorraldusest,

sektsiooni kambrite ja kinnipeetavate arv ning ka valves olevate vanglateenistujate arv on sama,

siis ei vasta vastustaja hinnangul kaebuses toodud väide 1,5 tundi WC järjekorras ootamise

kohta tõele. Ka antud üksuse ametnike sõnul ei pidanud kinnipeetavad kaebuses märgitud

ajavahemikul WC-sse pääsemist ootama kauem kui 30 minutit. Vastustajale ei ole teada, et

A.B.l oleks esinenud mingeid terviseprobleeme, mis tinginuks talle WC külastamise ja

pesuruumi kasutamise osas erandite tegemist. Seda ei ole kaebuse esitaja märkinud ka oma

kaebuses, mistõttu võib asuda seisukohale, et selliseid erandlikke asjaolusid ei esinenud.

5.8. Seoses käesoleva kaebusega on Tallinna Vangla 4. üksuse juht Raido Kerner 27.02.2015

koostanud ka õiendi, milles kinnitab, et üldjuhul jääb WC kasutamise järjekord vahemikku 5-

15 minutit, kuid on mõningaid perioode, kus seoses teiste ülesannete täitmisega vanglaametnike

poolt võib järjekorra pikkus olla kuni pool tundi. Nimetatud õiendis toodud info toetub

vestlustele ametnikega ja kinnipeetavatega ning ka R. Kerneri enda kogemusele reaalselt

korrusel järelevalvet teostades ajal, mil sektsiooni kambrid on lukustatud.

5.9. Õiguskantsler on oma 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979 leidnud, et

lühiajaliselt kinni peetud isikule peab olema tagatud võimalus igal ajal kasutada tualetti.

Loomulikult tuleb selle juures arvestada kinnipidamiskoha iseärasusi, sh valve korraldamise

aspekte. Üldreegliks võiks olla, et kinni peetud isik saab tualetti esimesel võimalusel ja ilma

liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi esitamist. Erisusi

tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab.

Vastustaja märgib, et õiguskantsleri soovitusel on Tallinna Vangla analüüsinud 2011. a

vangistussektsiooni hoonetes öisel ajal, mil kambrite uksed on lukustatud, WC kasutamise

võimalusi ja tegelikku praktikat tagamaks, et kinnipeetav ei peaks tualeti kasutamiseks pärast

vastava soovi esitamist ootama enam kui 30 minutit. Kaardistamise tulemusel selgus, et ka

kõige sagedamini öisel WC külastamise soovi avaldamiste ajal (kella 11:15 ja 00:19 vahel) jäi

WC kasutamise ooteaeg alla 30 minuti. Ka 2011. aasta kaardistamise tulemused näitavad, et

kinnipeetavatel on võimalik tualetti kasutada mõistliku aja jooksul pärast sellekohase soovi

avaldamist.

5.10. Tallinna Vangla möönab, et kaebuse esitaja võis küll kogeda mõningast ebamugavust WC

ja pesuruumi kasutamisel, kuid nimetatud ebamugavustunne oli lühiajaline ja tingitud vangla

julgeoleku tagamise vajadusest. Seega ei saa seda ebamugavustunnet kindlasti käsitleda

inimväärikuse alandamisena.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas on põhjendatud kaebaja nõue

hüvitada talle väidetavalt õigusvastaselt perioodidel 14.05.2014 - 19.05.2014, 16.07.2014–

18.07.2014, ja 22.07.2014 - 24.07.2014 tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja väitel on kahju

põhjustatud sellega, et Tallinna Vangla hoidis kaebajat eelpool märgitud ajal lukustatud

kambris nr 35 kakskümmend neli tundi ööpäevas andmata võimalust normaalselt WC-s käia

(WC ootamine kestis poolteist tundi) ja pärast söömist normaalselt nõusid pesta ning isikliku

hügieeni eest hoolitseda. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla rikkus oma tegevusega muuhulgas

ka EIÕK art 3 lg 1.

7. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud

järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2)

isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo

ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

8. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle

seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).

9. Järgnevalt tuleb kohtul kaebuse lahendamiseks võtta seisukoht, kas vangla tegevus oli

õigusvastane ning kas kaebuse esitaja poolt väidetud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele.

9.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses märgitud ajavahemikel 14-19.05.2014, 16-18.07.2014 ja

22-24.07.2014 oli kaebuse esitaja liikumine väljaspool oma elukambrit piiratud, kuna vangla

oli julgeoleku tagamiseks elusektsiooni kambri, milles kaebuse esitaja paiknes, ajutiselt

lukustanud. Kambrite lukustamine toimus järgnevate haldusaktidega (edaspidi käskkirjad):

1) Ajavahemikul 14.05.2014 kella 16.30 kuni 16.05.2014 kella 13.00 Tallinna Vangla üksuse

juhi 14.05.2014 käskkiri nr 507. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 16.05.2014

käskkirjaga nr 526 (tl 92-95 pöördel).

2) Ajavahemikul 16.05.2014 kella 13.00 kuni 19.05.2014 kella 13.00 Tallinna Vangla üksuse

juhi 16.05.2014 käskkiri nr 533. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 19.05.2014

käskkirjaga number 544 (tl 96-99 pöördel).

3) Ajavahemikul 16.07.2014 kell 14.00 kuni 18.07.2014 kella 13.00 Tallinna Vangla üksuse

juhi 16.07.2014 käskkirjaga 1068. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 18.07.2014

käskkirjaga nr 1094 (tl 100-103 pöördel).

4) Ajavahemikul 22.07.2014 kella 10.30 kuni 24.07.2014 kella 10.30 Tallinna Vangla üksuse

juhi 22.07.2014 käskkirjaga nr 1121. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 24.07.2014

käskkirjaga 1152 (tl 104-107 pöördel).

9.2. Vaidlust ei ole ka selles, et eelnimetatud haldusaktid olid piirangute kohaldamise osas

kehtivad kuni piirangute lõpetamise käskkirjade andmiseni ning seega kuulusid täitmisele.

Kohus märgib, et käskkirjad ise on vastustaja poolt antud eelkõige lähtuvalt VangS § 8 lg 2,

mis sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi

lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi

lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või

kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva

seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

9.3. Tuginedes eeltoodud regulatsioonile ja asjaolule, et vangla on tõendanud, et sektsiooni 4-

2 kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada julgeolek vanglas ning et tegemist oli

ennetava meetmega, mille rakendamine on VangS § 66 lg 1 tulenevalt kohustuslik, siis oli

tegemist õiguspäraste käskkirjadega, mille alusel vastustaja piiras kaebaja liikumisvabadust ja

sanitaarsõlmedele ligipääsu.

10. Käesolevas kohtuasjas on poolte vahel põhiline vaidlus selles, kas kaebuse esitajale oli

tagatud käskkirjades ettenähtud piirangute rakendamise ajal võimalus käia nõuetekohaselt WC-

s ja kasutada pesuruumi oma isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks ja nõude pesemiseks ning

kas vangla toimingutega kaebajale WC-s käimise, toidunõude pesemise ja isikliku hügieeni

eest hoolitsemise võimaldamisel käskkirjade kehtimise ajal alandati kaebaja inimväärikust ja

tekitati talle mittevaralist kahju.

10.1. Vastavalt VangS § 45 lg 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel

eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks

vajaliku õhu hulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja

kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri

sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla

sisekorraeeskirjas.

Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" § 7 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt

kuuluvad toa või kambri sisustusse kuuluvad võimaluse korral pesemiskoht ja WC. Järelikult

võivad WC ja pesemiskoht vastavalt kehtivatele õigusaktidele asuda ka väljaspool kambrit.

Vaidlust ei ole, et see oli nii kambri nr 35 puhul, kus kaebaja vaidlusalusetel perioodidel

paiknes.

10.2. Kohus märgib, et õigusaktides ei ole täpsemalt reguleeritud korda, kuidas toimub kambri

ruumist eraldi asuva WC ja pesemiskoha kasutamine. Seetõttu tuleb siinkohal vastustaja

tegevuse

õiguspärasuse

hindamisel

kohaldada

üldisemaid

õigusnorme.

Kõige

asjakohasemateks ja üldisemateks konkreetseks normideks on käesoleval juhul VangS § 41 lg

1 ja lg 2, mis näevad ette inimväärikuse austamise põhimõtte kohaldamine kinnipeetavate

kohtlemisel nii tavaolukorras kui ka seaduses otseselt ettenägemata piirangute kohaldamisel.

10.3. Hinnates WC-kasutamise võimaldamist kinnipidamisasutuses leiab kohus nõustudes mh

vastustaja poolt viidatud Õiguskantsleri 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979

(Kättesaadav arvutivõrgus:

http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_siseminist

eeriumile_luhiajaliste_kinnipidamiskohtade_kontrollkaik.pdf) märgituga ja kaebuse esitaja

poolt viidatud CPT 2012 aruande p 54 tooduga, et üldreeglina peaks isik sama WC-sse

esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale

vastava soovi avaldamist. Lisaks tuleb erisusi teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab.

10.4. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et tal esineksid mingid erilised

terviseseisundist tulenevad asjaolud, millega vastustaja oleks käesoleval juhul pidanud

arvestama.

10.5. Seega peab kohus järgnevalt hindama, kas kaebuse esitaja poolt väidetu, et ta pidi ootama

WC-sse pääsemist ligi 1,5 tundi on õige ja kui see nii oli, siis kas seda saab käsitleda

inimväärikuse alandamisena, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebajale

vastavalt RVastS § 9.

10.6. Kohus leiab pärast menetlusosaliste esitatud väidete ja tõendite uurimist, et kaebuse

esitaja väide, et ta pidi ootama käskkirjades märgitud ajavahemikul WC-sse saamist ca 1,5

tundi, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja ei ole ei oma kaebuses ega ka sellele eelnenud

haldusmenetluses kordagi täpsustanud millal ja mitu korda täpselt pidi ta ootama 1,5 tundi WC-

sse saamist ega ole esitanud ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks.

Kohus märgib siinkohal veel, et juba oma esialgses kahju hüvitamise taotluses 09.06.2014 (tl

89), ei ole kaebaja isegi väitnud, et tal tuli oodata 1,5 tundi WC-sse pääsemist. Nähtuvalt

nimetatud kahju hüvitamise taotlusest on kaebaja selles märkinud ainult, et tal tuli viibida 5

ööpäeva lukustatud kambris, kus puudus joogivesi ja WC. Kaebaja on selles taotluses seadnud

oma kompensatsiooninõude aluseks Vangla Sisekorraeeskirja § 6 lg 6 rikkumise, mille järgi

ühele kinnipeetavale on ette nähtud 3 m2 põrandapinda ehk tuginenud kahjunõude esitamisel

liiga väiksele kambripinnale, mitte WC ja pesemisvõimaluste kasutamise õigusvastasele ja

inimväärikust alandavale piiramisele. EIÕK artikli 3 rikkumist on kaebaja käsitlenud ilma

igasuguse konkretiseerimiseta.

Kohus märgib, et kaebaja väidete ebausaldusväärsust näitab täiendavalt ka see, et ta väidab, et

viibis piirangute ajal kambris 24 tundi ööpäevas. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjadest ja

vastustaja vastusest kaebusele, oli kaebajale muuhulgas tagatud võimalus 1-tunniseks

jalutuskäiguks värskes õhus.

10.7. Tallinna Vangla on seoses piirangute rakendamisega ja vaidlustatud toimingutega kohtule

esitanud Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi Raido Kerneri poolt koostatud õiendi (tl 108-

109). Sellest nähtub, et sektsiooni lukustamise ajal annavad kinnipeetavad (sarnaselt öisele ajale

kui kambrid on lukustatud) märku vajadusest kasutada WC-d või pesuruumi kambris asuva

signaalnupu kaudu. Kambreid lastakse WC-sse ja pesuruumi päevasel ajal kahe kaupa (öisel

ajal kuni 5 kinnipeetavat ühest kambrist). WC-sse saamise järjekorra pikkus jääb üldjuhul

vahemikku 5-15 minutit. Samas möönab R. Kerner, et on mõningad perioodid, kus järjekorra

pikkus võib olla kuni pool tundi seoses teiste ülesannete täitmisega vanglaametnike poolt.

Kinnipeetava väide, et WC-sse pääsemiseks kulub 1,5 tundi ei vasta aga tõele. R. Kerner

kinnitab, et eeltoodud info toetub vestlusele ametnike ja kinnipeetavatega ning ka tema enda

kogemusele reaalselt korrusel järelevalvet teostades ajal, mil sektsiooni kambrid on lukustatud.

Lisaks on vastustaja viinud vahetult enne vastuse koostamist läbi paikvaatluse, mille tulemused

kinnitavad, et ooteaeg WC-sse pääsemiseks ei kesta kambrite lukustamise korral üldjuhul üle

30 minuti (vt tl 87 pöördel vastustaja selgitused). Kaebaja nendele selgitustele vastu vaielnud

ei ole.

10.8. Kohus peab käesoleval juhul usutavaks vastustaja poolt märgitut, et WC-sse pääs oli

kaebuse esitajale tagatud mõistliku aja jooksul so vähemalt 30 minuti möödumisel peale

vastava kutsungi esitamist. Kohus märgib, et kuni 30 minutine ootamine WC järjekorras ei ületa

paratamatult vanglatingimustes ette tulevat ja aktsepteeritavat piirangut. Sellele viitab selgesti

ka vastustaja poolt viidatud õiguskantsleri 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979

toodu. Järelikult ei saa mõningast ebamugavust, mida kaebuse esitaja võis kogeda WC

kasutamise ootamisel tema poolt välja toodud ajavahemikel, käsitleda inimväärikuse

alandamisena.

10.9. Kohus on ka seisukohal, et isegi juhul, kui kaebaja oleks pidanud vaidlusalustel lühikestel

perioodidel ootama mõned korrad WC järjekorras kuni 1,5 tundi, siis ei saaks seda automaatselt

käsitleda kaebaja piinamisena EIÕK art 3 tähenduses. Kohus nõustub, et selline ajavahemik

WC-sse pääsemiseks võib valmistada inimesele suurt ebamugavust, kuid ühekordne vastav

juhtum (eriti olukorras, kus võis esineda tõsiseid põhjuseid, miks ei saanud võimaldada

kinnipeetaval rutem WC-sse minna) ei ole kvalifitseeritav piinamisena EIÕK art 3 mõistes.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on välja mõistetud rahaline hüvitis seoses EIÕK

art 3 rikkumisega juhtumil, mil isikule ei olnud tagatud WC kasutamine enam kui 12 tunni

jooksul ja seda pika aja jooksul (vt EIK 09.03.2006 otsus nr 73786/01 Cenbauer vs Horvaatia).

10.10. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud kaebaja

väide 1,5 tunnisest ooteajast WC-sse pääsuks ning ka selliste juhtumite sagedus. Seega ei ole

tõendamist leidnud vastustaja tegevuse õigusvastasus selles küsimuses ja seetõttu puudub

seaduses ettenähtud eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks selles küsimuses.

11. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et ta ei saanud pärast söömist normaalselt nõusid pesta

ega isikliku hügieeni eest hoolitseda, on esiteks väga ebamäärane. Kaebuse esitaja ei väida, et

ta ei saanud üldse nõusid pesta või hügieeni eest hoolitseda. Kaebaja väidab, et tal tuli selleks

oodata oma järjekorda. Kohus leiab, et lühikeseks ajaks suletud kambris olemisega kaasnenud

nõude pesemiseks ja isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks järjekorras ootamine ja sellega

seotud võimalik ebamugavus, ei saa kuidagi ületada raskusastet, mida saaks pidada

inimväärikuse alandamiseks. Kaebaja viited tervise kaitse põhimõtte rikkumisele seoses

eeltooduga on asjakohatud ja põhjendamatud, kuivõrd kaebaja ei ole asjas väitnud ja tõendanud,

et kaebajale ei oleks üldse võimaldatud vaidlusalustel perioodidel pesuruumi kasutada (vt ka tl

87 p 17 Tallinna Vangla kinnitus pesuruumi ja WC kasutamise võimaldamise kohta). Kohus

märgib, et ka vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetavad peavad igal ajal

saama hoolitseda oma nõude ja hügieeni eest igal ajal ja piiramatult. Seetõttu leiab kohus, et

vastavad kaebaja paljasõnalised väited ei anna alust lugeda vastustaja tegevust selles osas

õigusvastaseks.

12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud tõendada, et Tallinna Vangla oleks talle

WC-s käimise, toidunõude pesemise ja iseenda hügieeni eest hoolitsemise võimaldamisel

seoses vangla poolt julgeoleku tagamiseks kambrite lukustamisega kaebuses käsitletud

ajavahemikel õigusvastselt käitunud ja/või rikkunud EIÕK art 3 lg 1 nõudeid ning kaebuse

esitajale mittevaralist kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.B. kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb

menetluskulud jätta poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik